2-24-116716/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116716

Tsiviilasi

P.W hagi L.X-i vastu sülearvuti valduse saamise nõudes

Tsiviilasja hind

1549 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.W (isikukood XXX)

Kostja: L.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alar

Salu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 21.03.2025 taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Rahuldada kostja 21.03.2025 taotlus tähtaja pikendamiseks. Kostja taotlus

tunnistaja ülekuulamiseks jätta rahuldamata.

3. Jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2-24-116716

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE VÄITED

1. P.W (hageja) esitas 04.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1549 euro saamiseks. Kohus tegi 07.05.2024 L.X-ile (kostja) makseettepaneku,

millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 06.06.2024

määrusega asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 20.06.2024 kohtule hagi ning täpsustas seda 10.09.2024, paludes kostja

valdusest välja nõuda sülearvuti „HP Victus 16-d1003no“ (edaspidi: sülearvuti).

2.1.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt soetas hageja 14.08.2023 oma tarbeks ja

tööülesannete teostamiseks järelmaksuga sülearvuti hinnaga 1549 eurot. Seadme soetamise

ajal olid pooled abielus. Peale kooselu lõppu keeldus kostja hagejale sülearvutit tagastamast ja

rahaliselt kompenseerimast. Hageja on eseme soetamise kulu järelmaksu näol tasumas

tänaseni, kuid ei saa seadet kasutada. Sülearvuti on isiklik tarbeese vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p-le 1 ning ei kuulu ühisvara hulka. Sülearvuti järelmaksu

on hageja osamaksetena tasunud lahusvara arvelt summas 915,18 eurot. Tulevikus on hagejal

kohustus osamakseid tasuda 326,87 euro ulatuses, mida saab tasuda vaid lahusvara arvelt.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Sülearvuti on kostja lahusvara PKS § 27 lg 2 p-de 1 ja 2

tähenduses. Hageja kinki sülearvuti kostjale. Peale kinke saamist on sülearvuti olnud kuni

käesoleva hetkeni kostja ainukäsutuses. Seega on sülearvuti kostja lahusvara, mida ta on peale

kinget kasutanud isikliku tarbeesemena ning hagejal ei saa olla sülearvuti välja andmise nõuet

kostja vastu.

4. Kohus määras 04.03.2025 määrusega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Pooltel

oli võimalik esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja avaldused ning neile vastata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

6. Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-test 1 ja 2

esitab kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatult.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole

avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel

tuvastatuks:



hageja soetas sülearvuti 14.08.2023, s.o ajal, mil pooled olid abielus;



pärast poolte abielu lõppemist jäi sülearvuti kostja valdusesse.

2 (4)

2-24-116716

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 näeb ette, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud

omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma

valdusse. AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja on sülearvuti omanik, kostja on

sülearvuti valdaja ning kostja valdab sülearvutit õigusliku aluseta (RKTKo 17.03.2015, 3-2-1-

178-14, p 11).

8.1.

Käesolevas asjas on keskseks vaidluspunktiks sülearvuti varaline kuuluvus. Pooled ei

ole ole tuginenud sellele, et nende abielu kestel soetatud varale kohalduks muu varasuhte liik

kui varaühisus. Õigusalases kirjanduses on leitud, et AÕS § 80 lg 1 järgset

vindikatsiooninõuet ei saa esitada kaas- või ühisomanikud teise kaas- või ühisomaniku vastu

(AÕS I komm (2014), § 80, p 3.2.2 (b)). Seega on hagi rahuldamise täiendavaks eelduseks

see, et sülearvuti ei kuuluks poolte ühisvara hulka.

8.2.

PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse

kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

Varaühisuse korral kuulub PKS § 25 järgi eelduslikult kogu abielu kestel omandatud vara (sh

töötasu, pension, kontol olev raha) abikaasade ühisomandisse (RKTKm 13.02.2013, 3-2-1-

152-12, p 19). PKS § 27 lg 6 esimene lause sätestab, et varaese loetakse abikaasade ühisvara

hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Hagi

rahuldamiseks pidi hageja tõendama sülearvuti kuulumise tema lahusvara hulka (RKTKo

27.03.2017, 3-2-1-108-16, p 16). Kohus on tõendamiskoormuse jaotust hagejale selgitanud

04.03.2025 määruses (dtl 81).

9. PKS § 27 lg 1 näeb ette, et ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. PKS §

27 lg 2 p 1 järgi moodustavad abikaasa lahusvara tema isiklikud tarbeesemed. Kohtu

hinnangul ei ole sülearvuti puhul tegemist hageja isikliku tarbeesemega. Asjaolu, et hageja

võis sülearvuti soetada tööülesannete teostamiseks, ei muuda eset PKS § 27 lg 2 p 1 mõttes

automaatselt isiklikuks tarbeesemeks. Nii nagu tööülesannete tegemisest laekuvat sissetulekut

saab pidada poolte ühisvaraks (RKTKm 13.02.2013, 3-2-1-152-12, p 19), võib ka abielu

kestel tööülesannete täitmiseks soetatud sülearvuti kuuluda ühisvarasse, kuna see teenib koos

elavate abikaasade huve.

10. Pooled abiellusid 03.11.2012 ning nende abielu lahutati tsiviilasjas nr 2-24-5762 tehtud

kohtuotsusega, mis jõustus 19.06.2024 (dtl 69-70). Vaidlustamata asjaoludel sõlmis hageja

sülearvuti soetamiseks järelmaksulepingu 14.08.2023 (dtl 34), s.o ajal, mil pooled olid

abielus. Eelnevast järeldub, et sülearvuti omandamise hetke võib abieluvaralise kuuluvuse

kontsekstis lugeda selle soetamiseks sõlmitud lepingu kuupäeva 14.08.2023. Sülearvuti

varalist kuuluvust ei mõjuta asjaolu, et see osteti järelmaksuga. Kohtu hinnangul saab

sülearvuti soetamise järelmaksu vaadelda kui ühisvaral lasuvat kohustust. Kohustused saab

vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38;

RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 14). Asjaolu, et hageja võis lahutuse järgselt tasuda

osamakseid lahusvara arvelt, ei oma AÕS § 80 lg 1 järgse nõude juures tähendust. Ühise vara

ning lahusvara kasutamise vahekord ei tekita hagejale soovitud ainuomandiõigust. Kui

abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse

ühisvara arvel (PKS § 34 lg 2).

11. Hageja ei ole tõendanud sülearvuti omandamist oma lahusvara hulka ka PKS § 27 lg 2

p-de 2 või 3 alusel. Kohtu hinnangul ei ole hageja PKS § 27 lg-st 6 tulenevat eeldust edukalt

ümber lükanud ning tõendatuks ei saa lugeda sülearvuti kuulumist hageja lahusvara hulka ja

selle õiguliku aluseta valdamist kostja poolt. Kostjal on eelduslikult sülearvuti valdamiseks

3 (4)

2-24-116716

õiguslik alus, kuna sülearvuti kuulub kas poolte ühisvara või (kinkena) kostja lahusvara hulka,

nagu väidab kostja. Järelikult pole hagi rahuldamine võimalik.

12. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata

taotlused. Kohus rahuldab hageja 21.03.2025 taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite

(dtl 87-164) vastuvõtmiseks. Siiski ei tõenda Telia Eesti AS arved ning maksekorraldused

seda, et sülearvuti kuuluks hageja ainuomandisse (vt eelnevas p 10). Samuti rahuldab kohus

kostja 21.03.2025 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 28.03.2025. Siiski pole kostja taotletud

täiendavaks tähtajaks enda seisukohti ja taotluseid esitanud. Kohus arvestab kostja lõplike

seisukohtadena 31.03.2025 esitatud menetlusdokumenti, milles kostja märgib, et jääb kõigi

seni esitatud seisukohtade ja väidete juurde. Rahuldamata jääb kostja taotlus tunnistaja

ülekuulamiseks, kuivõrd sülearvuti hageja lahusvara hulka kuulumises lasus

tõendamiskoormis hagejal. Kuna tunnistaja ütlused asja lahendamise tulemust ei mõjutaks,

pole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga (TsMS § 238 lg 1).

13. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus

luba otsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

14. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust

lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

4 (4)