1-23-4242/148 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

10. november 2025, Tallinn, suuline menetlus

Kriminaalasja number

1-23-4242

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Sten Lind, Orvi Koik

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Jelena Kremez

Kohtuasi

Anton Sereda, Nikolai Lõšanovi, N.E , Artur Sereda,

Andrei Lomovi ja Anatoli Lõšanovi süüdistuses KarS §

209 lg 2 p 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus, üldmenetlus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjani, N.E kaitsja

Urmas Simoni, Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso,

Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjari ning Nikolai

Lõsanovi ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaare

apellatsioonid

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

4. juuli 2025, Tallinn

Prokurör

riigiprokurör Vahur Verte, abiprokurör Triin Hallas

Süüdistatav

Anton Sereda

isikukood: 37909090253; elu- või asukoht: XXX;

töökoht

või

õppeasutus:

XXX;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole

kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08-

17.08.2022.

Kaitsja

Vandeadvokaat Dmitri Školjar

1-23-4242

Süüdistatav

Nikolai Lõsanov

isikukood: 38305090282; elu- või asukoht: XXX-i;

töökoht

või

õppeasutus:

XXX;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole

kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08-

17.08.2022.

Kaitsja

Vandeadvokaat Silver Reinsaar

Süüdistatav

Anatoli Lõsanov

isikukood: 38605190250; elu- või asukoht: XXX;

töökoht

või

õppeasutus:

XXX;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ole kohaldatud.

Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08-17.08.2022.

Kaitsja

Vandeadvokaat Silver Reinsaar

Süüdistatav

N.E

isikukood: XXX; elu- või asukoht: XXX; töökoht või

õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana

kinnipidamine 16.08.2022.

Kaitsja

Vandeadvokaat Urmas Simon

Süüdistatav

Artur Sereda

isikukood: 38609140246; elu- või asukoht: XXX;

töökoht

või

õppeasutus:

XXX;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole

kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08-

17.08.2022.

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

Süüdistatav

Andrei Lomov

isikukood: 39902030819; elu- või asukoht: XXX;

töökoht

või

õppeasutus:

XXX;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole

kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Meelis Masso

2(41)

1-23-4242

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus osaliselt, s.o:

1.1.

Anton Sereda süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 4 järgi.

1.2.

Nikolai Lõsanovi süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 4 järgi.

1.3.

N.E süüditunnistamises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 4 järgi.

1.4.

Artur Sereda süüditunnistamises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 4

järgi.

1.5.

Andrei Lomovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 4

järgi.

1.6.

Anatoli Lõsanovi süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 4 järgi.

1.7.

N.E-lt menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise osas.

1.8.

Artur Seredalt ja Andrei Lomovilt kaitsjatasu Eesti Vabariigi kasuks

väljamõistmises ning menetluskulude ositi tasumise võimaldamises.

1.9.

Anton Sereda, Nikolai Lõsanovi ja Anatoli Lõsanovi poolt lepingulistele

esindajatele makstud tasu nende endi kanda jätmises.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Tunnistada Anton Sereda KarS § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi 10. aprillil 2022,

24. aprillil 2022 ja 15. mail 2022 toime pandud arvutikelmustes ning 8. mail

2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu poolt

mõistetud karistus muutmata.

2.2.

Tunnistada Nikolai Lõsanov KarS § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi 10. aprillil

2022 ja 24. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmustes ning 8. mail 2022

toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu poolt mõistetud

karistus muutmata.

2.3.

Lõpetada kriminaalmenetlus N.E süüdistuses KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel

süüdistatava surma tõttu.

2.4.

Tunnistada Artur Sereda KarS § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi 24. aprillil 2022

toime pandud arvutikelmuses. Mõista talle karistuseks kuue kuu pikkune

vangistus. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud kaks päeva

karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks on 5 kuud 28 päeva. KarS § 73

lg 1 alusel jätta Artur Seredale mõistetud ärakandmata vangistus täielikult

tingimisi kohaldamata, tingimusel et ta ei pane üheaastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda Harju Maakohtu

kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill 2025.

3(41)

1-23-4242

2.5.

Tunnistada Andrei Lomov KarS § 213 lg 2 p 4 - § 22 lg 2 p 3 järgi süüdi

24. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmusele kaasaaitamises ning 8. mail

2022 toime pandud arvutikelmuse katsele kaasaaitamises. Mõista talle

karistuseks kuue kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 alusel jätta Andrei

Lomovile mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, tingimusel et

ta ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja

alguseks lugeda Harju Maakohtu kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill

2025.

2.6.

Tunnistada Anatoli Lõsanov KarS § 213 lg 2 p 4 järgi süüdi KarS § 213 lg

2 p 4 järgi 10. aprillil 2022 ja 24. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmustes

ning 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu

poolt mõistetud karistus muutmata.

2.7.

Jätta N.E määratud kaitsjale makstud tasu 3670 eurot 44 senti Eesti

Vabariigi kanda.

2.8.

Mõista Artur Seredalt Eesti Vabariigi kasuks välja 443 eurot 50 senti

määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud määratud kaitsjale

makstud tasu 1173 eurot 98 senti jääb Eesti Vabariigi kanda. Koos

sundrahaga (1329 eurot), on Artur Seredalt välja mõistetud menetluskulude

kogusumma kokku 1772 eurot 50 senti. See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul,

tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga

kuu vähemalt 147 eurot 70 senti ning viimasel 12. kuul 147 eurot 80 senti.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447

Swedbank, kontole nr E401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber

99925700012701. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

2.9.

Mõista Andrei Lomovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1513 eurot 4 senti

määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud määratud kaitsjale

makstud tasu 2269 eurot 55 senti eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. Koos

sundrahaga (1329 eurot), on Andrei Lomovilt välja mõistetud menetluskulude

kogusumma kokku 2842 eurot 4 senti. See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul,

tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga

kuu vähemalt 236 eurot 83 senti ning viimasel 12. kuul 236 eurot 91 senti.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447

Swedbank, kontole nr E401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber

99925700012701. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

2.10.

Mõista Eesti Vabariigilt Anton Sereda kasuks välja 1520 eurot 2 senti

lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.

4(41)

1-23-4242

2.11.

Mõista Eesti Vabariigilt Nikolai Lõsanovi kasuks välja 3839 eurot 38 senti

lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.

2.12.

Mõista Eesti Vabariigilt Anatoli Lõsanovi kasuks välja 1258 eurot 20 senti

lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus muutmata.

4. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaat Karine

Nersesjani poolt apellatsioonimenetluses Artur Seredale osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruseks 669 eurot 60 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti

Vabariigi kanda.

6. Määrata Advokaadibüroole Simon vandeadvokaat Urmas Simoni poolt

apellatsioonimenetluses N.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

677 eurot 4 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.

7. Määrata Meelis Masso advokaadibüroole vandeadvokaat Meelis Masso poolt

apellatsioonimenetluses Andrei Lomovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 1330 eurot 27 senti (sh käibemaks) ning hüvitatavate kulude suuruseks 39

eurot 43 senti. Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Nikolai Lõsanovi kasuks välja 2307 eurot 50 senti

lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

9. Mõista Eesti Vabariigilt Anatoli Lõsanovi kasuks välja 2307 eurot 50 senti

lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saavad süüdistatavad ja kannatanu esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Anatoli Lõsanovit, Nikolai Lõsanovit, Anton Seredat, Andrei Lomovit, N.E-d ja Anton

Pomazani süüdistatakse isikute grupis kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kelmused seisnesid jalgpallimängude

mängimises viisil, kus toimusid ettemääratud sündmused ja saabusid soovitud tulemused.

Igal kaastäideviijal oli kokkuleppemängude toimepanemisel oma roll. Grupi

organiseerisid täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 18. märtsi 2022 Anton Sereda ja N.

Lõsanov.

2. Süüdistuse järgi pandi kelmused toime seoses viie erineva mänguga:

5(41)

1-23-4242

1) 10. aprillil 2022 Tartu JK Welco ja Tallinna JK Legion U21 vahel toimunud mäng,

mille Tartu JK Welco võitis 5:1;

2) 24. aprillil 2022 Läti Vabariigis FK Dinamo Riga ja Valmiera FC-2 vahel

toimunud mäng, mille Valmiera FC-2 võitis 0:1;

3) 28. aprillil 2022 Tallinna JK Legion U2 ja Tartu JK Welco vahel toimunud mäng,

mille Tartu JK Welco võitis 0:2;

4) 8. mail 2022 Tallinna JK Legion U2 ja Läänemaa JK vahel toimunud mäng, mille

Läänemaa JK võitis 0:3;

5) 16. mail 2022 Läti Vabariigis FK Jelgava ja FK Dinamo Riga vahel toimunud

mäng, mille FK Dinamo Riga võitis 5:0.

3. 10. aprillil 2022 Tartu JK Welco ja Tallinna JK Legion U21 vahel toimunud mängul

mängis N.E , kes vastavalt Anton Seredalt saadud juhistele ja ühistele kokkulepetele

mängis jalgpalli kindlale tulemusele. Kokkuleppemängu korraldamises osalesid lisaks N.

ja A. Lõsanov, A. Lomov ja A. Pomazan. Viimasele anti juhiseid, kuidas ja millisele

panusele tuleb panustamiskeskkonnas rahalisi panuseid teha. Vastavalt N Lõsanovilt ja

Anton Seredalt telefoni teel saadud korraldusele tegi Anatoli Lõsanov mängule panuse

Malta Vabariigis registreeritud äriühingu XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas

YYY summas 546.88 eurot. Kuna panus oli tehtud ette teada tulemusele, siis A. Lõsanov

võitis ning tema kliendikontole kanti panuse võidusumma 859.39 eurot. Võidusumma

ülekandmisel oli panustamiskeskkond eksimusse viidud arvates, et tegemist on tavapärase

ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummaga. Tegelikkuses oli aga

A. Lõsanov panustades teadlik, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning

sellega tekitas ta Malta Vabariigis registreeritud äriühingule XXX varalist kahju summas

312.51 eurot (so. panuse võidusumma miinus panustatud summa). Sarnaselt toimis A.

Pomazan ning tegi panuse summas 400 eurot. Kuigi A. Pomazan tegi panuse ette teada

tulemusele, panustas ta üksnes panustamiskeskkonda laetud summa ulatuses ning antud

tehingust ta rahaliselt ei võitnud ega kaotanud. Lisaks XXX poolt hallatavale

panustamiskeskkonnale YYY tegid Anton Sereda ja N. Lõsanov läbi tuvastamata isikute

panuseid ka eeluurimisel tuvastamata panustamiskeskkondades ning tekitades kokku

varalist kahju summas 10 000 eurot. Kokkuleppemängu toimepanemise eest kanti N.

Lõsanovi pangakontolt N.E pangakontole 500 eurot.

4. 24. aprillil 2022 Läti Vabariigis FK Dinamo Riga ja Valmiera FC-2 vahel toimunud

mängu mõjutamiseks värbas Anton Sereda vähemalt kuus tuvastamata FK Dinamo Riga

mängijat, kelle ülesandeks oli vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele mängida

jalgpallimäng kindlale tulemusele. Kokkuleppemängu korraldamises osalesid lisaks Anton

Seredale N. ja A. Lõsanov, Artur Sereda ja A. Pomazan. Vastavalt N. Lõsanovilt telefoni

teel saadud korraldustele tegi A. Pomazan mängule panuse Malta Vabariigis registreeritud

äriühingu XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas YYY summas 312.50 eurot. Kuna

panus oli tehtud ette teada tulemusele, siis A. Pomazan võitis ning tema kliendikontole

kanti panuse võidusumma 625 eurot. Võidusumma ülekandmisel oli panustamiskeskkond

eksimusse viidud arvates, et tegemist on tavapärase ennustamise tulemusena

väljamaksmisele kuuluvate võidusummaga. Tegelikkuses oli aga A. Pomazan panustades

teadlik, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning sellega tekitas ta Malta

Vabariigis registreeritud äriühingule XXX varalist kahju summas 312.50 eurot (so. panuse

võidusumma miinus panustatud summa). Sarnaselt toimis A. Lõsanov, kes tegi panuse

6(41)

1-23-4242

summas 500 eurot. Kuna panus oli ette teada tulemusele, siis A. Lõsanov võitis ning tema

kliendikontole kanti panuse võidusumma 783.34 eurot. Sellega tekitas ta kannatanule

varalist kahju summas 283.34 eurot (so. panuse võidusumma miinus panustatud summa).

Sarnaselt toimis eeluurimisel tuvastamata isik, omades kokkuleppemängu toimumise ja

tulemuse kohta eelnevat teavet, ning tegi mängule panuseid kriminaalmenetluses

tuvastamata välisriigi panustamiskeskkonnas. Kuna isik oli panustades teadlik, et

mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning et tema panused olid tehtud ette teada

tulemusele, siis sellega ta eksitas panustamiskeskkonda ning tekitas kõnealust

panustamiskeskkonda haldavale äriühingule tuvastamata summas varalist kahju.

5. 28. aprillil 2022 Tallinna JK Legion U21 ja Tartu JK Welco vahel toimunud mängul käis

koha peal mängu vaatamas A. Lomov, kelle ülesandeks oli edastada Anton Seredalt

saadavaid signaale mängijateni ning anda samal ajal Anton Seredale kohapealt

võimalikult operatiivset informatsiooni mängu käigu kohta. Antud jalgpallimängul mängis

teiste hulgas ka Tallinna JK Legion U21 mängija N.E , kes vastavalt Anton Seredalt

eelnevalt saadud juhistele ning vastavalt ühisele omavahelisele eelnevale kokkuleppele

mängis jalgpalli kindlale tulemusele. Mängu tulemust ette teades tegid Anton Sereda ja N.

Lõsanov läbi tuvastamata isikute kõnealusele mängule rahalisi panuseid, eksitasid sellega

panustamiskeskkonda ning tekitasid kuriteoga viimasele tuvastamata summas varalist

kahju.

6. 8. mail 2022 Tallinna JK Legion U21 ja Läänemaa JK vahel toimunud mängul mängis

teiste hulgas ka N.E , kes vastavalt Anton Seredalt eelnevalt saadud juhistele pidi tagama,

et jalgpalliklubi Tallinna JK Legion U21 võidab kõnealuse mängu. Siiski temast

mitteolenevatel põhjustel eelnevalt kokku lepitud tulemust ei saavutatud ning mäng lõppes

Läänemaa JK võiduga tulemusega 0:3. Anton Sereda ja N. Lõsanov olid küll läbi

tuvastamata isikute teinud juba kõnealusele mängule rahalisi panuseid, kuid nendest

olenemata asjaoludel nad konkreetsel juhul panustamisega ei võitnud ning seega jäi nende

tegu kuriteokatse staadiumisse.

7. 16. mail 2022 Läti Vabariigis FK Jelgava ja FK Dinamo Riga vahel toimunud mängul

mängisid tuvastamata isikud vastavalt Anton Seredalt eelnevalt saadud juhistele ning

vastavalt ühisele omavahelisele eelnevale kokkuleppele jalgpalli kindlale tulemusele.

Mänguga seonduvalt suhtles Anton Sereda N.E ning N. Lõsanoviga.

Mängu tulemust ette teades tegi Anton Sereda läbi tuvastamata isikute kõnealusele

mängule rahalisi panuseid, eksitasid sellega panustamiskeskkonda ning tekitasid kuriteoga

viimasele tuvastamata summas varalist kahju.

Menetlus maakohtus ning maakohtu otsus

8. Maakohus lõpetas A. Pomazani suhtes menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Teised

süüdistatavad mõistis maakohus süüdi ja karistas neid erinevates pikkustes vangistusega,

jättes kõikide süüdistatavate vangistused tingimisi täitmisele pööramata.

9. Kõik süüdistuses etteheidetud teod leidsid tõendamist, ent maakohus leidis, et 28. aprilli

2022. a mänguga Tallinna JK Legion U21 ja Tartu JK Welco vahel seonduv episood jäi

katsestaadiumisse, sest vastased lõid kiire värava. A. Lõsanov jõudis panustada, kuid ta

kaotas, sest mäng ei läinud nii nagu soovitud. Maakohus tuvastas, et iga süüdistatav täitis

kuritegude toimepanemisel oma rolli.

7(41)

1-23-4242

10. Tegu on õigesti kvalifitseeritud kelmusena. Sealjuures on selline käsitlus kooskõlas

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsusega nr 1-13-10768. Totot mängiv isik,

kes panustab olukorras, kus ta on teadlik panustatava mängu tulemuse või selles

sisalduvate asjaolude osas eelneva kokkuleppe sõlmimisest, loob hasartmängu korraldajas

eksiarusaama sellest, et võidu väljamaksmine põhineb juhuslikkusel. Kihlveokontor

tegutseb kirjeldatud olukorras võitjale võitu välja makstes eksimuses, sest ta eeldab, et

isikule väljamaksutud võidusumma kujunes juhuslikkuse põhimõttel ja selles ahelas on

olemas kõik kelmuse süüteokoosseisu elemendid: tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse loomine kihlveokontoril, sellest ajendatud varakäsutus, varaline kasu

toimepanijal ja tema tahtlus, mis hõlmab kõiki objektiivse koosseisu elemente.

11. Asjaolu, et panustamine toimus läbi internetikeskkonna on õige, kuid see ei muuda

kelmust automaatselt internetikelmuseks. Käesoleval juhul oli arvuti vaid tehniline

vahend, mille abil edastati andmed kihlveokontorile. Kogu pettuse keskmes on

kokkuleppemängude organiseerimine, info hankimine, kokkuleppemängud ise ja ilma

nendeta ei oleks olnud võimalik rahalist kasu saada ega teenida ning kõik see toimus

inimeste poolt toime panduna reaalses maailmas. Antud juhul varalise kasu saamise

eesmärgil loodi teadvalt vale ebaõige ettekujutus, kuid mil viisil seda täpselt luuakse

seaduses ei käsitleta ja antud juhul kogu eelnev pettus tekitati kokkuleppemängude abil ja

edastati läbi internetikeskkonna panustena, aga nende panuste vastuvõtmise, jälgimisega,

koefitsientide kontrollimisega tegelesid samuti isikud, mistõttu ka see osa ei olnud

täielikult automatiseeritud ja see nähtus asjatundja selgitustest. Seega ei olnud tegemist

internetikelmusega.

12. Kohus leidis, et teo toimepanemise koht on Eesti Vabariigis. Kelmuseid toimepanev grupp

moodustati Eestis, see grupp tegutses Eestis ja kõikide süüdistatavate elukoht on Eestis.

Samuti 3 kokkuleppemängu toimusid Eestis ja ka kasu saadi Eestis. Asjaolu, et

panustamiskeskkond kui vahend varalise kasu saamiseks oli välisriigi hasartmängu

keskkond, kes kahju sai, ei muuda arusaama kuriteo toimepanemise kohast, kuna tegemist

oli vältava kuriteoga. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatavate puhul kordagi vahepeal

ei katkenud kuriteo toimepanemise tahtlus ja kogu nende tegevus oli hõlmatud ühtest

tahtest eksitada kihlveokontoreid, saada kasu ja see tahe oli jätkuv ja kajastus kõikides

eelanalüüsitud tõendites ning seda ei muuda ka asjaolu, et 2 mängu toimusid Läti

Vabariigis. Kõik see on hinnatav ühe teona ja pole oluline, et mingid osateod toimusid

kuskil mujal, sest kõik oli hõlmatud ühtsest eesmärgist. Mis puudutab kahte Lätis

toimunud kokkuleppemängu, siis kohtus leidis tõendamist, et seda organiseeriti Eestis ja

kuna tegemist kogumis oli vältava kuriteoga, siis ka antud kahe mängu toimepanemise

koht ei väära seisukohta, et antud kuriteo toimepanemiseks loodud spetsiaalne grupp

tegutses Eestis. Kõik süüdistatavad elavad Eesti Vabariigis ning nende grupisisesed

kohtumised toimusid samuti Eesti Vabariigis.

13. Vastuseks kaitsja Meelis Masso kohtuvaidlustes tõstatatud küsimusele, et kohtueelsel

menetlusel rikuti A. Lomovi põhiõigusi ning teda sunniti iseenda vastu tunnistama, vastas

kohus, et sellekohased tõendid puuduvad.

Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjani apellatsioon

14. Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjan palub maakohtu otsuse tühistada, Artur Sereda

õigeks mõista ning hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju.

8(41)

1-23-4242

15. Kaitsja leiab, et Artur Sereda tegu ei vasta kelmuse kuriteokoosseisule. Teo tõendatuse

korral võib tegemist olla arvutikelmusega KarS § 213 lg 1 järgi, sest, süüdistuse kohaselt

väidetavalt kogu tegevus alates panustamisest panustamiskeskkonnas kuni väljamaksete

tegemiseni on YYY panustamiskeskkonna poolt automatiseeritud arvutiprogrammina.

Kuna HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on KarS § 213 lg 1 suhtes erinormiks,

vastab süüdistuses kirjeldatud tegevus väärteokoosseisule.

16. Samuti leiab kaitsja, et Artur Seredat ei saa käsitada kaastäideviijana. Selle kohta pole

esitatud ühtegi tõendit ning maakohtu argumentatsioon tugineb üksnes sellele, et ta on

Anton Sereda vend ning nad suhtlevad omavahel. Väidetava kokkuleppemängu jälgimine

Riias ei tähenda, et Artur Sereda oleks kaastäideviija. Ei ole tõendatud, et ta eesmärgiks

oli Anton Seredale informatsiooni edastamine mängu käigu ja tulemuste kohta. Samuti ei

ole tõendatud, et eesmärgiks oli ka FK Dinamo Riga mängijatele märguannete edastamine

– neid mängijaid ei ole tuvastatud ega üle kuulatud, tegemist on oletustega.

17. Kaitsja palub hüvitada Artur Seredale kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju.

N.E kaitsja Urmas Simoni apellatsioon

18. N.E kaitsja Urmas Simon palub maakohtu otsuse tühistada ning N.E õigeks mõista.

19. N.E osales küll süüdistuses nimetatud mängudes, kuid ei ole mingit kokkulepet mängude

mõjutamiseks või tulemuse saavutamiseks teinud. TJK Legioni ja Tartu Welco vahel

toimunud mängu kaotasid nad seetõttu, et vastane oli oluliselt tugevam. N.E andis vaid

Anton Seredale vastasmeeskonna nimekirja, kuid see on avalik teave. Üks mängija ei

saagi jalgpallimängu oluliselt mõjutada.

20. N.E ei ole ka ise ühelegi mängule rahaliselt panustanud ega tulu saanud. Tema pole

kannatanule kahju tekitanud, vaid mängis lihtsalt jalgpalli.

Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso apellatsioon

21. Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso palub maakohtu otsuse tühistada ning A. Lomov

õigeks mõista.

22. Maakohus eksis, kui leidis, et kohaldub Eesti karistusseadus, sest jättis tähelepanuta, et

süüteokoosseisu kuuluv tagajärg saabus välismaal. Järelikult ei saa kohaldada Eesti

karistusseadust.

23. Maakohus tuvastas valesti, et süüdistatavale etteheidetud tegevus vastab kelmuse

koosseisule. KarS § 209 lg 1 järgi on koosseisupäraseks teoks teisele füüsilisele isikule

tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine. Kohtuotsuses tuvastatakse, et ebaõige

ettekujutus loodi panustamiskeskkonnale.

24. Süüdistatav võis oma tegevusega mõjutada 28. aprillil 2022 toimunud mängu, aga ei

loonud sellega kellelgi tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Ta võis küll mõjutada

mängu tulemust selliselt, et keegi võidaks toto, kuid see on HasMS § 100 järgi väärtegu.

28. aprilli 2022. a episood jäi katsestaadiumisse ning nimetatud väärteo katse ei ole

karistatav.

25. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas saab süüdistatavat pidada kaastäideviijaks.

Talle heidetakse ette üksnes seda, et ta istus autos, käis jalgpalli vaatamas ja suhtles teiste

9(41)

1-23-4242

süüdistatavatega. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel võib teda pidada vahendiks, keda

kasutati süüteo täideviimiseks. Isegi, kui A. Lomov nõustus kuriteo toimepanemise

ettepanekuga, ei ole KarS § 221 lg 1 eeldused täidetud.

26. Süüstavad tõendid, mis on saadud teiste süüdistatavate mobiiltelefonide ja arvutite

vaatluse tulemusena, on lubamatud tõendid, sest nende saamisel on rikutud enese

mittesüüstamise privileegi.

Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjari apellatsioon

27. Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjar palub maakohtu otsuse tühistada ning Anton Sereda

õigeks mõista.

28. Kaitsja leiab, et Anton Sereda tegu ei vasta kelmuse kuriteokoosseisule. Teo tõendatuse

korral võib tegemist olla arvutikelmusega KarS § 213 lg 1 järgi, sest kogu tegevus toimus

YYY panustamiskeskkonnas. Kuna HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on KarS §

213 lg 1 suhtes erinormiks, vastab süüdistuses kirjeldatud tegevus väärteokoosseisule.

29. Süüdistuse tekst on ebavajalike detailidega üle koormatud ning rikub kaitseõigust. Samuti

mõjutab see süüdistatavate võimekust ütlusi anda.

Nikolai ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon

30. Nikolai ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaar palub maakohtu otsuse tühistada,

süüdistatavad õigeks mõista ning hüvitada neile süüteomenetluses tekitatud kahju.

31. Kaitsja leiab, et maakohus on ekslikult süüdistatava tegevuse KarS § 209 järgi

kvalifitseerinud. Süüdistuses ette heidetud tegu vastab KarS §-s 213 sätestatud

arvutikelmuse tunnustele. Kihlveoportaalis ei toimu inimesele omast intellektuaalset

andmetöötlusprotsessi, mida saaks eksitada. Eksida saab vaid inimene. Maakohtu

seisukoht, et panuste vastuvõtmise, jälgimise ja koefitsientide kontrollimisega tegelevad

inimesed, ei tugine tõenditel. Kriminaalasjas ei ole tõendatud konkreetsete

panustamiskeskkondade tööprotsesse. See oletuslik väide on rahatud asjatundja ütlustele.

Ka pangas töötavad inimesed, kes saaksid vajadusel pettuslikud tehingud peatada, kuid

ometigi on Riigikohus asunud seisukohale, et võõrast PIN-koodi kasutades

pangaautomaadist sularaha välja võttes pannakse toime arvutikelmus. Maakohtu käsitlus,

et kogu pettuse keskmes oli kokkuleppemängude organiseerimine, mis toimus reaalses

maailmas, ei ole tähtis. Sarnased tegevused võivad eelneda ka võõra PIN-koodiga

automaadist sularaha väljavõtmisele. Kuna HasMS § 100 on KarS § 213 suhtes

erinormiks, tuleb süüdistatavate tegevus kvalifitseerida väärteona, mis on aga aegunud.

Järelikult tuleb süüdistatavad õigeks mõista. Maakohus on ka väljunud süüdistuse

piiridest, sest süüdistuses on ette heidetud panustamiskeskkonna eksitamist, mitte

kihlveokontoris töötavate inimeste eksitamist.

32. Süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise koht ei ole Eesti Vabariik. Teo

toimepanemise kohaks on isiku eksitusse sattumise ja varakäsutuse tegemise asukoht.

Selleks oleks Malta Vabariik. Ka tagajärg saabus seal. Analoogiliselt on Riigikohus

lahendanud küsimuse sellest, kus toimub e-maksuameti kontole sisenedes valeandmete

esitamine. Maakohtu viide sellele, kus väidetavat kuritegu organiseeriti, ei ole teo

toimepanemise koha mõttes oluline. Kokkuleppemäng kui selline ei ole

koosseisutunnuseks. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kuriteo vältavus mõjutab teo

10(41)

1-23-4242

toimepanemise kohta. Tegu ei olnud ka vältav ega jätkuv. Kuna teo toimepanemise koht

on Malta ning karistusseadustiku kohaldumine ei tule ka KarS §-st 7, ei kohaldu Eesti

karistusõigus. Lisaks ei ole tõendeid kogutud ka selle kohta, kus toimus panuste tegemine.

Maakohus tugines oletustele, kui järeldas, et süüdistatavad tegutsesid Eestis. Väidetava 17

000 euro suuruse kahju puhul ei ole kannatanut tuvastatud ning in dubio pro reo

põhimõttel tuleb järeldada, et panustamine toimus väljaspool Eesti karistusseaduse

kohaldamisala.

33. Maakohus ei ole tuvastanud süüdistatavate ja kihlveokontorite omavahelist suhet –

prokuratuur ei ole esitanud isegi panustamiskeskkondade üldtingimusi. Seega ei ole aru

saada, millistel tingimustel ennustamine kokku lepiti. Nii ei saa järeldada, et tegelikest

asjaoludest on tekitatud ebaõige ettekujutus. Poolte vahel võis olla kokku lepitud ka

„mittetavapärane“ ennustamine. Maakohus on süüdistatavatele ette heitnud näiteks ka

panuste tegemisel mängijate koosseisu teadmist, kuigi panuseid tehti mängu ajal, mil

koosseis oli teada kõigile isikutele.

34. Maakohtu otsusest ei nähtu tehtud panuste seost väidetavate kokkuleppemängudega ning

puudub selgitus, miks tuleb neid panuseid lugeda kellegi eksitamiseks kelmuse mõistes.

Isegi kui eraldiseisvalt tuvastada kokkuleppe sõlmimine mängu tulemuste osas ja panuste

tegemine, ei ole väidetavaid kokkuleppemänge ja süüdistatavate poolt tehtud panuseid

võimalik seostada. Maakohus on täielikult tähelepanuta jätnud selle, millisele tulemusele

panustati, kas panus vastas väidetavale kokkulepitud tulemusele ja milles seisnes

panustamiskeskkonna eksimus.

35. 10. aprilli 2022. a mängu osas viitab kohus üksnes sellele, et N.E edastas Anton Seredale

meeskonna koosseisu. Kuna panus tehti mängu ajal, ei oma koosseisu teadmine mingit

tähtsust, sest selleks ajaks on see igale panustajale teada. Mäng mängiti vastavalt oma

sportlikele võimetele.

36. 24. aprilli 2022. a mängu osas ei ole samuti tuvastatud tehtud panuste liike ja sisu ning

seda, kuidas oleksid need väidetavate kokkulepetega mängu ajal seotud.

37. 28. aprillil 2022 tehtud panuse ette heitmine A. Lõsanovile väljub süüdistuse piiridest, sest

talle selles osas etteheiteid tehtud ei ole. Kuna N. Lõsanov 28. aprilli 2022 mängul ei

panustanud ja A. Lõsanovile pole ses osas süüdistust esitatud, tuleb nad õigeks mõista.

Maakohus on ka tegu valesti katsena käsitanud, sest panustamisega ei olnud veel

alustatud.

38. Maakohtu otsusest ei selgu ka seda, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud 17 000

euro kahju tekkimine tuvastamata panustamiskeskkondadele. Otsus tugineb suuresti

telefonikõnedele, kuid in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuleb eeldada, et panused

olid õiguspärased. Otsusest nähtub vaid 10 000 eurose kahju tuvastamine, kuid

arusaamatu on, kuidas tekkis väidetav täiendav 7000 euro suurune kahju. Olemasolev

tõendikogum ei võimalda järeldada, et 10. aprillil 2022 teenisid süüdistatavad 10 000

eurot panustamiskeskkondade eksitamise teel – see järeldus tugineb ainult Anton Sereda

telefonitsi tehtud avaldusel. Tuvastamata on seosed väidetavate kokkulepete ja panuste

vahel. Mängijatega kokku leppimine, et nad võidavad, ei ole käsitatav kelmusena.

39. 15. mai 2022. a mängu osas ei ole N. ja A. Lõsanovile süüdistust esitatud, mistõttu väljus

maakohus neid süüdi tunnistades süüdistuse piiridest.

11(41)

1-23-4242

40. Maakohtu otsusest ei nähtu ka seda, milline oli N. Lõsanovi teopanus 28. aprillil 2022

ning 8. mail 2022 toimunud mänguga seotud kelmuse toimepanemisel ning milline oli A.

Lõsanovi teopanus 10. aprilli 2022. a ning 24. aprilli 2022. a mänguga seonduvalt.

Prokuratuuri vastus

41. Prokuratuur palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

42. Maakohus juhindus õigesti ubikviteedipõhimõttest, kui leidis, et teo toimepanemise koht

on Eesti.

43. Maakohus käsitas süüdistatavate tegusid õigesti kelmuse, mitte arvutikelmusena.

Süüdistust esitades lähtuti Tallinna Ringkonnakohtu 2014. a otsuse seisukohtadele. Kui

kohus leiab, et HasMS § 100 ei võimalda endiselt süüdistatavaid süüdi mõista, tuleb ette

võtta põhjalikum seadusemuudatus. Arvutisüsteemi ja arvutiandmete mõistete avamiseks

tuleb juhinduda direktiivist 2013/40/EL. Arvutiandmed peavad olema esitatud

infosüsteemis töötlemiseks sobivas vormis. See eeldab teavet, mida arvutisüsteem suudab

töödelda vahetult ning selleks ei saa olla suulises kõnes avalduv või mänguväljakul

toimuv. Erinevalt pangaautomaadi näitest ei ole kokkulepitud tulemusega mängu

korraldamine ja kihlveoportaalis mängule panustamine käsitatav ebaseadusliku

sekkumisena andmetöötlusprotsessi. Varaline kahju ei tekkinud pelgalt panuste

tegemisega, vaid oluline oli see, et peale panuste tegemist toimuks platsil ka reaalne mäng

ning mängu tulemused vastaksid tehtud panustele ja jõuaksid kihlveoportaali. Teo

ebaõigussisu ei seisnenud panuste tegemises, sest see ei olegi kuritegu. Oluline oli see,

mis toimus jalgpalliväljakul. Säilis ka risk, et tegevus nähakse läbi. Kelmuse ja

arvutikelmuse vahe seisnebki selles, kas inimfaktoril on võimalik sündmustesse sekkuda

või toimub kõik automaatselt. Ahelas on kusagil inimesed, kes sisestavad tulemused

süsteemi ning neid peteti. Kuna monitoorijad sekkuvad andmeprotsessi jooksvalt muutes

nt koefitsiente, ei ole näide võrreldav sularahaautomaadiga.

44. Kui kohus leiab, et tegu ei vasta kelmuse koosseisule, võib siiski süüdistatavate tegevus

vastata kelmuse kõlbmatu katse koosseisule, sest süüdistatavad tegutsesid arusaamises, et

panevad toime kelmuse.

45. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtueelses menetluses ei sunnitud tunnistajaid iseenda

vastu tunnistama. Süüdistatavad andsid andmekandjad ja sidevahendid vabatahtlikult välja

pärast nendele õiguste tutvustamist. Nad ei teinud etteheiteid ka menetlustoimingu

protokollis.

46. Maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et iga süüdistatav andis ühise teoplaani

realiseerimisse kaastäideviija kvaliteediga teopanuse.

Ringkonnakohtu istung

47. Ringkonnakohus otsustas 20. juuni 2025. a määrusega vaadata kriminaalasi läbi suulisel

istungil. Enne istungit esitas ringkonnakohus pooltele kirjalikud küsimused.

Ringkonnakohtu istung toimus 4. juulil 2025. Kaitsjad palusid apellatsioonid rahuldada,

prokuratuur vaidles apellatsioonidele vastu. Ringkonnakohus määras otsuse avalikult

teatavakstegemise ajaks hiljemalt 30. septembril 2025.

N.E surm ning menetluse uuendamine

12(41)

1-23-4242

48. Erinevates uudisteportaalides avaldati 25. septembril 2025 uudis, et N.E on surnud.

Selgitamaks välja, kas menetlus tuleb KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada,

uuendas ringkonnakohus 29. septembril menetluse ning andis prokuratuurile ja N.E

kaitsjale kuni 6. oktoobrini aega esitada neile teadaolev informatsioon selle kohta, kas N.E

on surnud. Kaitsjal paluti teada anda, kas tal on teavet N.E lähedaste kohta, kel on õigus

taotleda menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Märgitud kuupäevaks andsid

N.E kaitsja ja prokurör teada, et neil N.E surma ega lähedaste kohta infot ei ole.

49. Ringkonnakohus pöördus 7. oktoobril 2025 informatsiooni saamiseks Välisministeeriumi

poole. 13. oktoobril edastas Välisministeerium ringkonnakohtule N.E itaaliakeelse

surmatunnistuse. 15. oktoobril valmis surmatunnistuse tõlge. 16. oktoobril andis

ringkonnakohus N.E vanematele tähtaja kuni 22. oktoobrini 2025 anda teada, kas nad

soovivad menetluse jätkamist N.E rehabiliteerimise eesmärgil.

50. 22. oktoobril 2025 saabus ka Kohtute Infosüsteemi automaatteavitus selle kohta, et N.E

rahvastikuregistri andmetes on toimunud muutus ning rahvastikuregistri järgi suri N.E 19.

septembril 2025. Samal kuupäeval palusid N.E vanemad pikendada kohtu antud tähtaega

kuni 3. novembrini 2025, sest N.E kaitsja viibis puhkusel. Kohus rahuldas selle taotluse.

51. 23. oktoobril 2025 esitas U. Simon kohtule taotluse N.E suhtes menetluse lõpetamiseks

seoses süüdistatava surmaga. Taotlusele lisas kaitsja N.E vanemate kinnituse, et nad ei

soovi menetluse jätkamist N.E rehabiliteerimise eesmärgil.

52. 4. novembril 2025, s.o N.E vanemate taotletud pikendatud tähtaja möödumisel, andis

kohus menetlusosalistele aega kuni 5. novembrini 2025 täiendavate taotluste esitamiseks

ning teavitas, et ringkonnakohtu otsus tehakse avalikult kättesaadavaks hiljemalt 10.

novembril 2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(I) Sissejuhatus

53. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, kvalifitseerib süüdistatavatele ette

heidetud teod ümber arvutikelmuseks ning vähendab kõikide süüdistatavate

süüditunnistamise mahtu, mis tingib ka osade süüdistatavate karistuse kergendamise.

Ühtki süüdistatavat õigeks ei mõisteta, ent N.E suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

tema surma tõttu.

54. Esmalt põhjendab ringkonnakohus menetluse lõpetamist N.E suhtes (II). Kolleegium ei

tuvasta, et mobiiltelefonidele ja arvutitele ligipääsu saamisega oleks menetlusõigusi

rikutud (III). Ringkonnakohtu hinnangul vastab süüdistusaktis kirjeldatud tegevus

arvutikelmuse kuriteokoosseisule. Kolleegium leiab, et HasMS §-s 100 sätestatud

väärteokoosseisul on arvutikelmuse kuriteokoosseisu kõrval ka eraldiseisev

kohaldamisala, mistõttu ei ole see arvutikelmuse suhtes erinormiks ega välista

süüdistatavate süüditunnistamist arvutikelmuses. Ringkonnakohus saab kvalifikatsiooni

muuta, sest sellega ei raskendata süüdistatavate olukorda (IV).

55. Ringkonnakohus leiab, et arvutikelmuse teo toimepanemise kohaks on

ubikviteedipõhimõttest tulenevalt koht, kus 1) andmeid arvutisüsteemi ebaseaduslikult

andmeid sisestatakse; 2) asub kannatanu arvutisüsteem, kuhu andmeid ebaseaduslikult

sisestatakse; 3) saabus kahju. Neist põhimõtetest lähtudes leiab ringkonnakohus, et kõik

13(41)

1-23-4242

süüdistuses kirjeldatud teod on toime pandud (ka) Eestis. (V). Kolleegium jagab

apellantide seisukohta, et maakohus on kõiki süüdistatavaid kaastäideviijatena käsitades

ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud, mistõttu tuleb ringkonnakohtul anda uus hinnang

iga toimepanija teopanusele kõigis osategudes (VI).

56. Edasi lahendab ringkonnakohus apellatsiooniväited kõikide osategude osas eraldi.

Kolleegium leiab, et süüdistuses kirjeldatud 28. aprillil 2022 toime pandud tegu ei saa

süüdistusakti piirest väljumata kuriteona käsitada. Teistel süüdistuses nimetatud

kuupäevadel on ringkonnakohtu hinnangul toime pandud arvutikelmus või selle katse,

ehkki kõik süüdistatavad ei ole igas osateos käsitatavad kaastäideviijatena (VII).

57. Süüdimõistmise mahu vähenemise tõttu vähendab ringkonnakohus osaliselt

süüdistatavatele mõistetud karistusi

(VIII)

ning muudab maakohtu otsustusi

menetluskulude osas (IX)(1). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse

kulude küsimuse (IX)(2).

(II) Kriminaalmenetluse lõpetamine N.E suhtes

58. Rahvastikuregistri andmetest ning Välisministeeriumi vahendusel Itaalia Vabariigist

edastatud dokumentidest nähtub, et N.E suri 19. veebruaril 2025.

59. KrMS § 274 lg 1 (koosmõjus KrMS § 331 lg-ga 1) ning § 199 lg 1 p 4 järgi tingib

süüdistatava surm kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 274 lg 2 p 2 järgi ei lõpetata

kriminaalmenetlust, kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb süüdistatava

lähedane. N.E vanemad ei soovinud menetluse jätkamist. Niisiis tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse N.E süüditunnistamise ja karistamise ning temalt menetluskulude

väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel uue otsuse ning

lõpetab N.E suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava

surmaga.

60. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et ehkki menetluse lõpetamine tähendab, et N.E

süüküsimust ega tema kaitsja apellatsiooni sisuliselt ei hinnata, ei ole kohtuasja eripärast –

st süüdistus on esitatud kuriteo kaastäideviimises – tulenevalt võimalik kriminaalasja

teiste süüdistatavate osas lahendada nii, et N.E tegusid üldse ei käsitletaks. Seda silmas

pidades toonitab kolleegium, et N.E tegudele antakse hinnang üksnes ulatuses, milles see

on vajalik teiste süüdistatavate süüküsimuse lahendamiseks ning sellest ei saa teha

järeldusi N.E süü kohta (sellise käsitluse kooskõlast süütuse presumptsiooni ning

direktiivi (EL) 2016/343 art 4 lg-ga 1 koos viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikale vt EK 05.09.2019, C-377/18). Seega ei tohi ühtki osa ringkonnakohtu otsusest

mõista nii, nagu N.E-d käsitataks kuriteo toimepanijana. Kuna kriminaalmenetlus N.E

suhtes lõpetati, ei tohi põhiseaduse § 22 lg 1 ning KrMS § 7 lg 1 järgi N.E-d süüdi

olevana käsitada ka siis, kui ringkonnakohtu otsus sellisel kujul jõustub.

(III) Menetlusõiguslik rikkumine tõendite saamisel

61. A. Lomovi kaitsja M. Masso leiab, et A. Lomovit süüstavad tõendid saadi teiste

süüdistatavate põhiõiguste rikkumise teel. Nimelt saadi tõendeid süüdistatavate arvutitest

ja mobiiltelefonidest, ent süüdistatavatele ei selgitatud aktiivselt nende õigust keelduda

menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei

võtnud selles küsimuses seisukohta.

14(41)

1-23-4242

62. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõendi lubatavusele tuleks esitada vastuväited

kohtuliku uurimise käigus. Kui seda ei tehta, võib kohus eeldada, et poolel tõendi

vastuvõtmisele vastuväiteid ei ole. Vastuväidete esitamine alles kohtuvaidluse käigus on

põhjendatud vaid siis, kui tõendi lubatavust mõjutav asjaolu sai kaitsjale hiljem teatavaks.

Süüdistatavate Anton Sereda, N.E ja N. Lõsanovi elukohtade läbiotsimisel leitud

tehnikaseadmete vaatlusprotokollide tõendina vastuvõtmisele kaitsja kohtulikul uurimisel

vastu ei vaielnud (I kd, tl-d 91-94 pöördel). Vastuväiteid ei olnud ka süüdistatavate

elukohtade või autode läbiotsimismääruste ja -protokollide lubatavusele (I kd, tl-d 97-

102). Viited võimalikule enese mittesüüstamise privileegi rikkumisele esitas kaitsja alles

kaitsekõnes (VII kd, tl 29).

63. Ringkonnakohus möönab, et maakohus, otsustades kaitsja vastuväitele siiski sisuliselt

vastata, jäi väga napisõnaliseks. Nimelt piirdus kohus seisukohaga, et Kohtul puuduvad

sellekohased tõendid. Arvestades kaitsja seisukohta, ei saa seda aga kohtule ette heita.

Selmet esitada konkreetne seisukoht või taotlus, märkis kaitsja kohtuvaidlustes: tekib

selles osas küsimus, et kas selliseid tõendeid kogudes ei ole menetleja rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust […] Käesolevas asjas tekib küsimus, kas osapooltele selgitati

aktiivselt nende õigusi mitte aidata kaasa tõendite leidmisele nende mobiiltelefonidest

ning arvutitest või mitte. Seega küsimuse all on kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine menetleja poolt (V kd, tl 29). Kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõte – eriti

menetlusõigust puudutavates küsimustes – eeldab poolte aktiivset rolli. Leides, et tõend on

lubamatu, tuleb kohtule esitada konkreetne seisukoht või taotlus ning vajadusel viidata ka

tõenditele, millel selline seisukoht põhineb. Õhku visatud arutluskäik, et ehk võib ühes või

teises asjas küsimusi tekkida, ei ole seisukoht ega taotlus. Alles apellatsioonis sai kaitsja

seisukoht konkreetsema sisu. Nüüd on apellant seisukohal, et menetleja ei selgitanud

süüdistatavatele nõuetekohaselt nende õigusi.

64. Ehkki kaitsja on oma seisukohaga hilinenud, märgib ringkonnakohus siiski, et

menetlustoimingu protokollide järgi tutvustati kahtlustatavatele enne tehnikaseadmete

paroolide küsimist õiguste deklaratsiooni (IV kd, tl-d 85, 121, 151). Riigikohtu praktika

järgi ei ole aga menetlusõiguse rikkumisega tegemist siis, kui kahtlustatav annab

vabatahtlikult paroolid välja pärast seda, kui talle on õiguste deklaratsiooni tutvustatud

(RKKK 16.06.2023, 1-21-1421, p-d 66-68). Olgu märgitud seegi, et ükski süüdistatav,

kelle enese mittesüüstamise privileegi väidetavalt rikuti, ise sellele ei tugine.

(IV) Kelmus (KarS § 209), arvutikelmus (KarS § 213) või väärtegu (HasMS § 100)

(1) Sissejuhatus

65. Apellatsioonimenetluse keskne õiguslik küsimus on selles, kas süüdistuses kirjeldatud

tegu vastab kelmuse (KarS § 209) või arvutikelmuse (KarS § 213) kuriteokoosseisule või

sootuks HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisule.

66. See vaidlus sai alguse Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a otsuse nr 1-13-

10768 punktides 8.2-8.4 väljendatud seisukohast, mille järgi on HasMS §-s 100 sätestatud

väärteokoosseis erinormiks KarS §-s 209 sätestatud kelmuse kuriteo suhtes. Viidatud

kriminaalasjas – nii nagu siingi – heideti süüdistatavatele ette niinimetatud

kokkuleppemängudele panustamist internetikeskkonnas. Olgu märgitud seegi, et üks

süüdistatavatest oli ka tookord Anton Sereda. Ringkonnakohus leidis, et interneti teel

tehtud kihlveopettus täidab küll kõik kelmuse koosseisutunnused, ent selline tegevus tuleb

eri- ja üldnormi vahekorra tõttu kvalifitseerida HasMS §-s 100 sätestatud

15(41)

1-23-4242

väärteokoosseisu järgi. Vastuseks ringkonnakohtu seisukohale1 täiendati 16. detsembril

2016 jõustunud redaktsioonis HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu

subsidiaarsussättega. Uue redaktsiooni järgi on väärteoga tegemist üksnes siis, kui puudub

KarS §-s 209 sätestatud süütekoosseis.

67. Kaitsjad jagavad 2014. a ringkonnakohtu otsuse seisukohta, et HasMS § 100 on

erinormiks kelmuse suhtes, ent mitte seda, et interneti teel tehtud kihlveopettus vastab

KarS §-s 209 sätestatud koosseisule. Kaitsjad leiavad, et selline tegu võiks põhimõtteliselt

vastata vaid KarS §-s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisule. Kuna HasMS § 100 uus

redaktsioon viitab üksnes KarS §-le 209, tuleb kaitsjate arvates taas tõdeda, et

süüdistatavatele ette heidetavad teod saavad vastata vaid HasMS §-s 100 sätestatud

väärteokoosseisule, sest see on jätkuvalt erinormiks KarS §-s 213 sätestatud arvutikelmuse

suhtes.

68. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega selles, et kui süüdistatavate tegevus vastab

KarS §-s 213 sätestatud arvutikelmuse kuriteokoosseisule ning HasMS § 100 on

arvutikelmuse suhtes erinormiks, saab kohaldada vaid väärteokoosseisu. KarS § 2 lg-s 4

sätestatud analoogiakeeld ei võimalda tõlgendada HasMS §-s 100 tehtud viidet kelmuse

üldkoosseisule selliselt, et see hõlmab ka kõiki kelmuse erikoosseise. Selle vastu räägib

täiendavalt ka süstemaatiline tõlgendusargument, sest KarS § 280 lg-s 2 on analoogne

subsidiaarsusnõue sätestatud viitega KarS §-dele 209-213, st viidatud on nii kelmuse üld-

kui erikoosseisudele.

69. Ringkonnakohus hindab esmalt seda, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab kelmuse

(KarS § 209) või arvutikelmuse (KarS § 213) koosseisule (2) ning seejärel lahendab

küsimuse HasMS § 100 ning varavastaste süütegude üld- ja erinormi vahekorra kohta (3).

(2) Kelmus (KarS § 209) või arvutikelmus (KarS § 213)

70. Ringkonnakohus soostub kaitsjatega, et süüdistuses kirjeldatud tegu vastab tõendatuse

korral arvutikelmuse kuriteokoosseisule.

71. Maakohus leidis, et tegemist on kelmusega. Kohus luges arvutit üksnes tehniliseks

vahendiks, mille abil edastati andmeid kihlveokontoritele. Maakohtu hinnangul oli pettuse

keskmeks kokkuleppemängud, ilma milleta poleks olnud võimalik varalist kasu teenida

ning see kõik toimus reaalses maailmas. Samuti viitas maakohus sellele, et panuste

vastuvõtmise, jälgimise ja koefitsientide kontrollimisega tegelesid samuti isikud, mistõttu

ei olnud see täielikult automatiseeritud. Sealjuures tugines maakohus asjatundja

selgitustele.

72. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et panustamise toimumine läbi

internetikeskkonna ei muuda kelmust automaatselt arvutikelmuseks. Kelmuse ja

arvutikelmuse piiritlemisküsimus taandub sellele, kas eksitati teist inimest või sekkuti

ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ja seeläbi mõjutati selle tulemust nii, et kannatanule

tekkis vahetult varaline kahju. Kui arvutit kasutatakse vahendina inimese petmiseks, on

tegemist kelmusega (nt saadetakse kannatanule pettuslik e-mail, mille tulemusena teeb

eksimusse sattunud kannatanu varakäsutuse vmt). Kui aga arvutiprogrammi sisestatakse

ebaseaduslikult andmeid nii, et see viib vahetult ja automatiseeritult varakäsutuseni, on

tegemist arvutikelmusega (vt ka RKKK 22.06.2015, 3-1-1-94-14, p 212).

1 Vt Hasartmänguseaduse muutmise seadus 260 SE. Seletuskiri eelnõu esimese lugemise juurde, lk-d 1-3.

16(41)

1-23-4242

73. Maakohus tugines sellele, et protsess ei olnud täielikult automatiseeritud. Prokuratuur

viitas ka täiendavalt sellele, et kuna panustamisi pidevalt jälgiti, säilis vahelejäämise risk.

Kolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendatud, milline oli panuste vastuvõtmise

ning väljamakse tegemise automatiseerituse tase. Tuvastamata kannatanute puhul seda ei

olekski saanud teha, ent niisamuti pole teada, kuidas toimus panuste vastuvõtmine ja

väljamaksete tegemine XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas YYY. Maakohtus

kuulati üle asjatundjana MU, kes rääkis küll üldiselt koefitsientide arvutamisest jmt, ent

tema ütluste põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, milline täpselt oli inimese

roll panuse vastuvõtmisel ja väljamakse tegemisel. Järeldada saab, et üldjuhul koefitsiente

korrigeeritakse jooksvalt ning samuti üritatakse täheldada võimalikke anomaaliaid, kuid

see on ka kõik.

74. See, et pettus võidakse läbi näha ning inimestel on põhimõtteliselt võimalik

andmetöötlusprotsess peatada või sellesse muul moel sekkuda, ei muuda arvutikelmust

kelmuseks. Nagu kolleegium eespool märkis, on kelmuse ja arvutikelmuse eristamisel

oluline see, kas andmete sisestamine viib automaatse varakäsutuseni või on arvutisüsteem

tõesti üksnes vahend, mille abil edastatakse teavet inimesele, kelle arusaamast ning

otsusest varakäsutuse tegemine sõltub (nt tehingu heakskiitmine vmt). Näiteks loetakse

arvutikelmuseks ka seda, kui toimepanija saab ilma loata ligi võõrale arvelduskontole ning

teeb sealt endale ülekandeid (vt RKKK 04.02.2019, 1-18-117, p 11). Ka siis on

põhimõtteliselt võimalik, et pettus nähakse läbi ja pank maksekorraldust ei täida

(tuvastades nt tavapäratu ülekande juures rahapesu ohu, panka on varem teavitatud vmt).

Pettuse võimaliku läbinägemise argument ei ole veenev ka seetõttu, et see ei iseloomusta

mitte kelmuse toimemehhanismi, vaid pigem sõltub vahelejäämise risk sellest, kui

mastaapne kihlveopettus ette võetakse. Võttes mh arvesse asjatundja MU ütlusi

panustamiskeskkondade toimimise kohta, on kolleegiumi arvates sisuliselt võimatu, et

panustamiskeskkond tuvastaks pettuse, kui kelmid piirduksid ühe tagasihoidlikus suuruses

panusega võrdlemisi tavapärasele sündmusele, mille osas on mängijaga eelnev kokkulepe:

nt panustatakse 100 eurot sellele, et võrdne vastasmeeskond lööb avapoolajal värava ning

selle tagab varasem kokkulepe väravavahi või kaitsemängijaga. Seevastu saja inimese

üheaegselt tehtud viie tuhande eurone panus sellele, et Eesti teise liiga mängus saadakse

34. minutil punane kaart, tooks ilmselt kaasa väljamaksete peatamise ning inimeste

sekkumise.

75. Arvestades, mis mahus suured interneti teel panustamise võimalust pakkuvad keskkonnad

tegutsevad, ei ole eluliselt usutav, et iga internetis tehtud panus jõuaks mõne inimeseni,

kes seda isiklikult hindaks ning mängu järel otsustaks, kas väljamakse teha või mitte.

Niisiis on teistsuguste tõendite puudumisel kolleegiumi jaoks usutav kaitsjate versioon, et

panustamiskeskkond toimib automatiseeritult: panustaja teeb vastavalt koefitsiendile

panuse ning ennustatud sündmuse toimumisel tehakse talle automaatselt väljamakse.

Suuremate anomaaliate korral kihlveokontor sekkub, ent nagu eespool selgitatud, ei

muuda see arvutikelmust kelmuseks.

76. Prokuratuuri apellatsioonivastuses on täiendavalt argumenteeritud, justkui oleks

pettuslikuks teoks olnud hoopis see, mis toimub väljakul. Jalgpalliteatri kaudu petetakse

inimest, kes sisestab süsteemi tulemused, mida ta peab ehtsaks. Prokuratuur leiab, et teo

ebaõigussisu ei seisnenud panuste tegemises, sest see ei ole eraldiseisvana kuritegu, vaid

plaani realiseerumiseks oli oluline see, mis toimub jalgpalliväljakul. Kolleegiumi arvates

irdub see käsitlus sellest, mida prokuratuur süüdistatavatele süüdistusaktis ette heidab.

Süüdistusakti järgi seisnes pettuslik tegu ette teada tulemusele panustamises. Ka

ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud kihlveopettuse raskuspunkt lasub just

17(41)

1-23-4242

panuste tegemisel, kus panustaja viib kihlveokontori eksimusse selles, et platsil toimuva

hakkav ei ole tegelikult tema kontrolli all. Teisiti võiks olla üksnes siis, kui

süüdistatavatele heidetaks ette mängu tulemuste manipuleerimist pärast heauskset

panustamist. Näiteks oleks olukord, kus keegi panustab igasuguse eelteadmiseta sellele, et

konkreetne mängija saab punase kaardi. Seejärel sõbruneb ta juhuslikult selle mängijaga

ning lepib temaga kokku, et ta teeniks meelega punase kaardi. Toodud näites ei eksitanud

ta panuse tegemisel panustamiskeskkonda ning valeandmete esitamine sai toimuda vaid

platsil aset leidnud sündmustega. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole.

77. Internetikeskkonnas totot mängides sisestab totomängija arvutiprogrammi andmeid.

Andmete sisestamine on ebaseaduslik, kui panus tehakse sündmusele, mille aset leidmine

ei sõltu juhuslikkusest, vaid mille toimumine on panustaja poolt ette määratud, talle ette

teada või mille toimumise tõenäosust on totomängija oluliselt suurendanud. Andmete

sisestamise ebaseaduslikkus tuleneb sel juhul nii seadusest (HasMS § 34 lg 6) kui ka

sellest, et selliseks andmete sisestamiseks puudub kihlveokontori nõusolek. Kaitsjate

tõstatatud vastuväide, et panustamiskeskkondade kasutajatingimused ei ole menetluses

tõendatud, selles küsimuses kõrvaldamata kahtlust ei tekita. Tõenäosus, et mõni

totokorraldaja lubaks panustada sündmusele, mille toimumine on totomängija poolt ette

määratud, on sisuliselt olematu. Andmete sisestamine mõjutab andmetöötlusprotsessi

tulemust, sest sisestatud andmetest sõltub väljamakse tegemine. Kui sündmus, millele

panus tehti, saabub, toimub automaatsesse andmetöötlusprotsessi sekkumise tõttu

väljamakse. Väljamakse tegemisel tekib totokorraldajale varaline kahju, sest tema vara

väärtus väheneb ilma samaväärse vastusoorituseta. Vastusoorituseks on nõudeõigus

totomängija vastu, kuid see nõudeõigus on väärtusetu või vähemasti oluliselt

vähemväärtuslik, sest mängutulemust ette teades ei viinud panustaja päriselt oma nahka

turule nii nagu teised heausksed totomängijad (vt selle kohta mõnevõrra pikemalt

järgmises alapunktis). Varalise kahju tekkimine on põhjuslikult seotud andmete

ebaseadusliku sisestamisega, sest mõeldes ära pettusliku panuse tegemise, langeks ära ka

totokorraldaja varaline kahju. See kahju on andmetöötlusprotsessi mõjutamise vahetu

järelm. Niisiis on arvutikelmuse objektiivne koosseis täidetud. Kui andmete sisestamisel

pidas totomängija võimalikuks ja möönis, et sisestab arvutisüsteemi ebaseaduslikult

andmeid ning tekitab seeläbi totokorraldajale varalise kahju ja seadis eesmärgiks varalise

kasu saamise, on täidetud ka KarS § 213 lg 1 subjektiivne koosseis.

78. Kokkuvõtvalt jagab kolleegium kaitsjate seisukohta, et süüdistuses kirjeldatud teod

vastavad tõendatuse korral arvutikelmuse koosseisule.

(3) Kas HasMS § 100 on KarS § 213 suhtes erinormiks?

79. Praegust kriminaalasja arutav koosseis Tallinna Ringkonnakohtu varasemat seisukohta

üld- ja erinormi vahekorra kohta ei jaga. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis ei ole

erinormiks kelmuse ega arvutikelmuse suhtes. Seega ei välista kõnesolev väärteokoosseis

süüdistatavatele ette heidetud tegude kvalifitseerimist kummagi kuriteokoosseisu järgi.

80. Spetsiaalsuspõhimõtte tavapäraseks näiteks on see, kui kaks koosseisu on muus osas

kokkulangevad, ent üks koosseis sätestab ühe täiendava koosseisutunnuse (I koosseis:

A+B; II koosseis: A+B+C). Täiendava koosseisutunnuse esinemisel (st juhtuski A+B+C)

tuleb kohaldada erinormi. Kui kuriteo- ja väärteokoosseis langevad kokku, tuleb tegu

kvalifitseerida väärteona, sest vastasel juhul ei saaks väärteokoosseisu kunagi kohaldada

ning lähtuda tuleb eeldusest, et selliseid süüteokoosseise seadusandja luua ei soovi (vt ka

RKKK 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p-d 13.2 ja 13.4.2; 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p 14;

18(41)

1-23-4242

05.10.2012, 3-1-1-66-12, p-d 10-11 ja 14.12.2012, 3-1-1-114-12, p 10). Võimalik on

seegi, et süüteokoosseisud on osaliselt kokkulangevad, kuid erinevad üksteisest erinevate

tunnuste poolest (I koosseis: A+B+C; II koosseis A+B+D). Kui esinevad kõik tunnused

(st juhtub A+B+C+D), tuleb üld- ja erinormi vahekord lahendada tõlgenduslikult ning

hinnata, kas väärteokoosseis on mõeldud juhtunut eraldi ja ammendavalt reguleerima. Kui

ei, siis tuleb juhinduda KarS § 3 lg-st 5 ning karistada isikut vaid kuriteo eest. Kui jaa, on

väärteokoosseis erinormiks ning toimepanija vastutab üksnes selle järgi. Kokkuvõtvalt

saab väärteokoosseisu erinormina käsitada eeskätt siis, kui arvatava üld- ja erinormi

koosseisutunnuste kõrvutamise järel selgub, et väärteokoosseis (sh üks selle alternatiiv-

akt) vastaks alati ka kuriteokoosseisule. Kui väärteokoosseisul jääb kuriteokoosseisu

kõrval ka eraldiseisev kohaldamisala, ning vastupidise kasuks ei räägi teleoloogiline

tõlgendusargument, ei ole tegemist spetsiaalsusega.

81. HasMS § 100 oleks kelmuse ning arvutikelmuse mõttes erikoosseisuks siis, kui tõdeda, et

kihlveopettuse käsitamisel kuriteona puuduks väärteokoosseisul (või vähemalt mõnel seal

kirjeldatud alternatiiv-aktil) kuriteokoosseisude kõrval üldse eraldiseisev kohaldamisala.

Viidatud varasemas otsuses tugineski ringkonnakohus sellele, et kelmuse ja

väärteokoosseisu regulatsiooniesemed kattuvad osas, kus HasMS § 100 järgi on karistatav

toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse asjaolusid. HasMS § 100

sätestab aga eritunnuse, mille järgi on karistatav teo toimepanemine just hasartmängu

raames. Ringkonnakohus leidis, et vastupidise tõlgenduse korral poleks väärteokoosseisus

nimetatud alternatiivil toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse

toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi üldse iseseisvat rakendusala, sest selline

tegevus oleks alati hõlmatud kelmuse süüteokoosseisuga. HasMS § 100 koosseisutunnuste

hoolikal kõrvutamisel kelmuse ja arvutikelmuse koosseisudega selgub, et nii siiski ei ole.

Ka ei ole tõlgenduslikult võimalik jõuda järelduseni, et seadusandja oleks soovinud luua

kelmuse või arvutikelmuse suhtes privilegeeritud koosseisu.

82. Kelmuse ja arvutikelmuse kuriteokoosseisudega kaitstavaks õigushüveks on kannatanu –

antud juhul kihlveokorraldaja – vara. Hasartmänguseaduse eesmärgiks seevastu on

kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed

mängijate kaitseks, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju

ühiskonnale (HasMS § 1 lg 1). HasMS § 100 on abstraktne ohudelikt, mis tagab HasMS §

34 lg-s 6 sätestatud keeldu, mille järgi on totos panuse tegemine keelatud isikul, kes

mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või

toimumise viisi või sündmuse tulemust. Olemuselt on HasMS §-s 100 sätestatud

väärteokoosseis võrreldav korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 19 sätestatud

toimingupiirangu rikkumise väärteokoosseisuga. Karistusväärseks loetakse see, kui isik

toimingu tegemisel seatud keeldu rikub ning seda isegi siis, kui vahetut kahju sellest

kellelegi ei sünni. Kelmus ja arvutikelmus on seevastu aga kahjustus- ning

tagajärjedeliktid.

83. Iga kihlveopettus, mis täidaks kelmuse või arvutikelmuse kuriteokoosseisu, ei täida alati

HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu. Näiteks oleks kelmuse või arvutikelmusega

tegemist siis, kui totot mängib isik, kes omab saabuva sündmuse kohta salajast siseinfot

(nt teab lauluvõistluse tehniline töötaja hääletustulemust enne kui see avaldatakse, ent ta ei

saa seda mõjutada). Samas ei piira HasMS § 34 lg 6 sel isikul toto mängimist, sest ta ei

mõjutanud ega saanud ennustatavat sündmust mõjutada. Niisiis poleks täidetud ka HasMS

§-s 100 sätestatud väärteokoosseis.

19(41)

1-23-4242

84. Niisamuti ei täida iga kelmuse või arvutikelmuse koosseisule vastav totopettus

HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisul

on ka eraldiseisev kohaldamisala juhtudeks, kus rikutakse küll toto mängimise keeldu, ent

panuse tegemisel ei eksitata kihlveokontorit olulistes asjaoludes või ei tekitata

kihlveokontorile kahju, sest tegemist on sisult ausa panusega. Niisiis on HasMS § 34 lg-s

6 nimetatud isikul küll toto mängimine keelatud, kuid selle keelu rikkumisel ei panda alati

toime kelmust või selle katset.

85. Kuigi HasMS § 34 lg-s 6 nimetatud panustaja võib sõltuvalt asjaoludest nii vahetult

(andes vastava kinnituse) kui ka konkludentselt eksitada kihlveokeskkonda selles, et tal on

panustamine lubatud ning see eksimus võib olla varakäsutusega põhjuslikult seotud, ei

tekita sisult aus panus panustamiskeskkonnale kahju. Toto mängija ja totokorraldaja vahel

tekib panustamise järel õigussuhe, kus sõltuvalt saabunud tulemusest on totokorraldajal

nõudeõigus mängija vastu mängija panuse ulatuses ning mängijal totokorraldaja vastu

enda panuse ja lubatud koefitsiendi korrutise osas. Kihlveokontoril tekkinud varalisest

kahjust saab aga kõnelda vaid siis, kui totomängija ei tee võrdset vastusooritust. Võrdse

vastusooritusena on käsitatav panus, mis on hoolimata HasMS § 34 lg-s 6 sätestatud keelu

rikkumisest sisult aus, ehk kus panuse tegija küll mõjutab sündmust, kuid ei tee seda

mingilgi moel ebaausa eelise saamiseks ega oma seetõttu kihlveokontori ees tegelikult

eelist (nt äärekohtunik, kes panustab tema osalusel toimuvale mängule ning kes

vaieldamatult mõjutab oma otsuste läbi sündmuste kulgu, ent kes ei tee ega kavatsenudki

teha ühtki otsust üksnes selleks, et kallutada mängu endale soodsas suunas). Väärtusetu

vastusooritusega on aga tegemist siis, kui kihlveokeskkonna võimalus võita on üksnes

näiline, sest saabuv sündmus on temale teadmata olulisel määral panustaja poolt endale

soodsas suunas ette määratud.

86. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis hõlmab ka juhtumeid, kus totot mängib isik,

kes teistega võrreldes ühtki teadmiseelist ei oma, ent kes siiski mõjutas või omas

võimalust mõjutada sündmuse toimumist. Näitena võib tuua jalgpalliliidu

distsiplinaarkolleegiumi liikme, kes osaleb otsuse tegemisel, millega karistatakse ühe

jalgpallimeeskonna staarmängijat 3-mängulise võistluskeeluga. Päev pärast otsuse

avalikustamist teeb distsiplinaarkolleegiumi liige järgmises mängus panuse

vastasmeeskonnale. Toodud näites mõjutas distsiplinaarkolleegiumi liige sündmuse

toimumist võtmemängija kõrvaldamise läbi. Kuna toto mängimise hetkeks on

võtmemängija kõrvaldamine teada kõigile, ei eksita distsiplinaarkolleegiumi liige aga

panuse tegemisel kihlveokontorit, mistõttu kelmusest ega arvutikelmusest kõnelda ei saa.

Üksnes HasMS §-ga 100 on aga hõlmatud ka olukord, kus spordivõistlusel osalev isik

panustab enda võidule, annab tulemuse saavutamiseks endast maksimumi ega oma

sealjuures mingit märkimisväärset teadmiseelist (selliseks teadmiseeliseks oleks nt

tennisemängija panus enda võidule, kui päev enne panustamist annab vastane talle teada,

et tuleb küll väljakule, ent annab seal vigastuse tõttu loobumisvõidu). Nii ei ole kelmusega

tegemist siis, kui olümpial osalev sportlane soovib end täiendavalt motiveerida ja teeb

rahalise panuse sellele, et ta võidab medali. Küll aga paneb sportlane seeläbi toime

HasMS §-s 100 sätestatud väärteo, sest ta vaieldamatult mõjutas sündmuse toimumist

(mitte ainult võistlustel, vaid mh ka end võistluseks treenides jms). Täpselt samamoodi on

HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu eraldiseisvat kohaldamisala mõistetud ka

hasartmänguseaduse muutmise eelnõu seletuskirja osas, kus põhjendatakse seda, miks

väärteokoosseisust tervikuna loobumine põhjendatud pole.2 Kuna HasMS §-s 100

sätestatud väärteokoosseis on abstraktne ohudelikt, hõlmab see ka näiteks juhtumeid, kus

2 Samas, lk 3.

20(41)

1-23-4242

panuse teeb alaliidu ametnik, kes sündmuse korraldamisel osales (nt poksimatši vastaste

ning toimumisaja kindlaksmääramine), mõjutades sel moel vahetult sündmuse toimumise

viisi. Muu siseinfo puudumisel ei täida ta aga panustamisel kelmuse ega arvutikelmuse

koosseisu. Märkimist väärib seegi, et erinevalt kelmuse ja arvutikelmuse

kuriteokoosseisudest on HasMS §-s 100 sätestatud väärtegu võimalik toime panna ka

ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3).

87. Sarnaseid näiteid väär- ja kuriteo omavahelisest suhestumisest võib õiguskorrast tuua

teisigi ning seda ka kelmuse koosseisu kohta. Näiteks paneb kelmuse toime taksosõitja,

kes takso sihtkohta jõudes tasumata minema jookseb ning kes seda juba taksot tellides

plaanis (vt nt RKKK 09.06.2011, 3-1-1-45-11, p 8). Kuigi ühistranspordiseaduse (ÜTS) §

85 lg 3 järgi on taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumine ka väärtegu, ei ole tegemist

erinormiga kelmuse koosseisu mõttes. ÜTS § 85 lg 3 eraldiseisev kohaldamisala seisneb

juhtudes, mil sõitjal algselt tasumata jätmise kavatsust ei olnud, ent see tekkis arve

tasumisel (nt avastab sõitja, et tal siiski napib raha; tekivad erimeelsused taksojuhi

maailmavaate tõttu vmt). Samuti ei ole KVS §-s 17 sätestatud väärteokoosseis erinormiks

varavastaste süütegude suhtes.

88. Kokkuvõtvalt on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisus sätestatud

koosseisualternatiivil - toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse

toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi – arvutikelmuse koosseisu kõrval

eraldiseisev kohaldamisala, mistõttu ei välista see süüdistatavate süüdi tunnistamist KarS

§ 213 järgi.

(4) Kokkuvõte

89. Eespool selgitatust tulenevalt jagab ringkonnakohus kaitsjate seisukohta, et süüdistuses

kirjeldatud tegu võib vastata arvutikelmuse koosseisule. Erinevalt kaitsjatest leiab

ringkonnakohus, et HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis ei ole arvutikelmuse suhtes

erinormiks. Juhul, kui süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine on tõendatud, saab

ringkonnakohus tegude kvalifikatsiooni muuta. Süüdistatavatel on olnud küllaldane

võimalus end sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Ringkonnakohus saatis

menetluspooltele istungi eel kirjaliku küsimuse, milles küsis, kas süüdistatavatele

etteheidetud tegevus võib vastata arvutikelmuse (KarS § 213) koosseisule, sh

arvutikelmuse kvalifitseeritud koosseisule. Lisaks sellele, et seda küsimust arutati

ringkonnakohtu istungil, taotlesidki apellandid seda, et ringkonnakohus leiaks, et

süüdistuses kirjeldatud tegu vastab arvutikelmuse koosseisule, mis aga taanduks kaitsjate

arvates spetsiaalsuspõhimõttel erinormi ees. Sama seisukohta väljendati juba maakohtu

menetluses. Niisiis oli süüdistatavatel küllaldane võimalus end sellise kvalifikatsiooni

vastu kaitsta.

90. Kvalifikatsiooni muutmisega ei raskenda ringkonnakohus ka süüdistatavate olukorda.

KarS § 209 lg 2 ja KarS § 213 lg 2 sanktsioonimäärad on samad. KarS § 209 lg 1

sanktsiooni ülemmäär aga kõrgem kui KarS § 213 lg-s 1. Niisiis on vähemasti esimese

lõike korral hinnanud seadusandja kelmuse üldkoosseisu raskemaks kuriteoks.

91. Kvalifikatsiooni muutmisega ei raskendata ka muul moel süüdistatavate olukorda, nt

karistusõigusest väljapoole jäävate piirangute näol. Need piirangud on mõlema koosseisu

korral kas samad või piirab süüditunnistamine kelmuse üldkoosseisus süüdimõistetu

õigusi isegi enam (vrd nt kalandusturu korraldamise seaduse § 29 lg 2 p 12 ja perioodi

21(41)

1-23-4242

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seadus § 11 lg 2).

92. Osas, milles ringkonnakohus leiab, et süüdistatavad on toime pannud arvutikelmusele,

mitte kelmusele, vastava kuriteo, tühistab kolleegium KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu

otsuse ning teeb KrMS § 3337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 3 alusel uue otsuse, millega

kvalifitseerib süüdistatavate teod ümber arvutikelmuseks.

(V) Teo toimepanemise koht

93. A. Lomovi kaitsja M. Masso ning Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar leiavad, et maakohtu

järeldus Eesti karistusseaduse kehtivuse kohta on ekslik. Apellantide arvates ei kohaldu

tegudele Eesti karistusseadus.

94. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ekslik on A. Lomovi kaitsja M. Masso seisukoht, et teo

toimepanemise koht tuleb määratleda üksnes tagajärje saabumise koha järgi. Kuna KarS §

213 on tagajärjedelikt ning süüdistatavatele heidetakse ette tegevust, tuleb teo

toimepanemise koht kindlaks teha KarS § 11 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi. Tegu on seega täide

viidud kohas, kus isik tegutses, ning samuti kohas, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv

tagajärg või isiku ettekujutuse järgi pidanuks saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg.

95. Süüteokoosseisu kuuluv tagajärjg - varaline kahju - saabus seal, kus kannatanu vara asus.

Ainus kindlaks tehtud kannatanu on Maltale registreeritud äriühing. Parema teadmise

puudumisel ning in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tuleb järeldada, et ükski kannatanu

ei saanud varalist kahju Eestis.

96. Järelikult on Eesti karistusõiguse kohaldamisel määrav see, kus täideviijad tegutsesid.

Tulenevalt õigusdogmaatikas ja kohtupraktikas tunnustatud ubikviteedipõhimõttest, ei ole

KarS § 11 lg 1 p 1 järgi isiku tegutsemiskohtade arv piiratud ühega, samas ei ole

täideviimiskohaks koht, kus täideviija teeb mõne süüteokoosseisuga väheselt seotud

toimingu. KarS § 11 eesmärk on lülitada süüteokohast välja kohad, kus ilmneb mõni teo

selline järelmõju, mis on koosseisu kaitseala seisukohalt ebaoluline ning mille ilmnemise

koha arvestamine süüteokohaks laiendaks alusetult normi kohaldamisala. Samuti

vastupidi, KarS § 11 regulatsioonialasse tuleb lugeda need teo osad, mis kuuluvad

süüteokoosseisu kaitsealasse (RKKK 30.12.2022, 1-21-3514, p 14).

97. Neid põhimõtteid silmas pidades leiab kolleegium, et arvutikelmuse korral tegutseb

üksiktäideviija vähemalt seal, 1) kus ta arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid sisestab,

ning seal, 2) kus asub kannatanu arvutisüsteem, kuhu andmeid ebaseaduslikult

sisestatakse.

98. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta selles, et teo toimepanemise koha

kindlaksmääramisel omab tähtsust see, kus omavahel kokkuleppeid sõlmiti. Nagu

ringkonnakohus eespool selgitas, on arvutikelmuse koosseisuteoks pettusliku panuse

sisestamine arvutisüsteemi. Sellele eelnenud kokkulepped on üksnes osa kuriteo

ettevalmistamisest, mis ei kuulu süüteokoosseisu kaitsealasse. Süüteo ettevalmistamise

kohta ei saa aga käsitada süüteo toimepanemise kohana (sama seisukohta on väljendatud

ka õiguskirjanduses - J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J.

Sootak), lk 146, vnr 244).

22(41)

1-23-4242

99. Maakohus leidis, et teo toimepanemise kohaks on Eesti ka seetõttu, et süüdistatavad panid

toime vältava kuriteo, millest osa viidi täide Eestis. Seisukohta, et tegemist oli vältava

kuriteoga, väljendas kohtuvaidlustes ka prokuratuur (VI kd, tl 230). See seisukoht on

ekslik. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus

kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle

säilitamises ehk taastootmises. Tüüpilisteks vältavateks süütegudeks on näiteks pantvangi

võtmine (KarS § 135), vabaduse võtmine seadusliku aluseta (KarS § 136) ja

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (KarS § 424) (RKKK 05.12.2007, 3-1-1-64-07, p

9). Käsilolevas asjas heidetakse süüdistatavatele ette viie erineva jalgpallimängu peale

pettuslike panuste tegemist. Arvutikelmus on lõpule viidud kannatanule varalise kahju

tekkimisega ning süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pole võimalik kõnelda õigusvastase

olukorra säilitamisest. Tegemist saab seega olla üksnes korduva või jätkuva kuriteoga.

100.

Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevust ei saa käsitada

ka jätkuva kuriteona, sest süüteo jätkuvust sisustavaid asjaolusid ei ole süüdistuses esile

toodud. Kolleegiumi arvates sisaldab süüdistus piisavalt faktilisi asjaolusid, mis

võimaldavad kohtul anda jätkuvust sisustavate õiguslike kriteeriumite osas hinnangu

(nende kriteeriumite kohta vt RKKK 22.09.2021, 1-19-7473, p-d 32-33). See hinnang ei

mõjuta aga otsustust karistusseadustiku kehtivuspiiride osas, sest jätkuva kuriteo ühe

osateo toimepanemine Eesti karistusõiguse kohaldamisalas ei tähenda, et Eesti

karistusõigus kohalduks ka kõikidele teistele osategudele. Kuigi vastupidise seisukoha

kasuks võib leida toetust õiguskirjanduses Riigikohtu lahendile antud tõlgendusest (vt J.

Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J. Sootak), lk 143, vnr 227 ja

RKKK 18.11.2009, 3-1-1-84-09, p 12), viiks see käsitlus karistusseaduse kehtivuspiiride

lubamatu laiendamiseni. Kolleegiumi hinnangul tingis viidatud Riigikohtu otsuses Eesti

karistusõiguse kohaldamise see, et tegemist oli ühe ühtsest eesmärgist kantud narkoaine

käitlemise ahelaga: Iisraelis valmistati kaks hammasratast, mis saadeti Peruusse; Peruus

omandati kokaiini, mis paigutati hammasrattasse; hammasratas toimetati Peruust Eestisse.

Toodud näites allusid kõikide ahelas osalenud süüdistatavate teod Eesti karistusõigusele

juba seetõttu, et tegemist oli kaastäideviimisega ning vähemalt üks kaastäideviija täitis

koosseisutunnused Eestis.

101.

Kuriteo lugemine jätkuvaks seob küll üksikud osateod loomuliku elukäsitluse järgi

üheks teoks, kuid karistusseadustiku üldosa võib siiski tingida osategude normatiivse

lahutamise. Üheks näiteks on olukord, kus loomuliku elukäsitluse järgi ühe jätkuva teona

käsitatavatest tegudest osad pandi toime enne karistusnormi kehtivust, osad pärast, kuid

koosseisupärane kahju või muu kvantitatiivselt määratletud tagajärg on võimalik tuvastada

üksnes kõikide osategude tagajärgi omavahel liites. Nimelt on Riigikohtu praktika järgi

võimalik summeerida jätkuva kuriteo osategude ulatust, nt narkoaine kogust või

maksukahju (vt RKKK 27.03.2019, 1-17-11432, p-d 9 jj ja 28.01.2008, 3-1-1-47-07, p-d

28-32). Samuti on Riigikohus selgitanud, et jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase

osateo ajal kehtinud seaduse järgi (RKKK 16.06.2023, 1-21-1421, p 121). Ometigi oleks

KarS § 2 lg-ga 1 vastuolus see, kui taoline summeerimine toimuks olukorras, kus

karistusnormi kehtivuse ajal pandi toime üksnes viimane osategu, mis eraldivõetuna

kuriteokoosseisu ei täidaks. Näiteks on järgmine olukord. Isik käitleb jätkuvalt aastate

jooksul mingit ainet, mille käitlemine keelatud ei ole. Ühel hetkel loetakse selle aine

käitlemine kuriteoks, kui käideldava aine kogus on suurem kui üks kilogramm. Pärast

karistusnormi kehtima hakkamist tabatakse isik 100 grammi ainega. Kuigi eespool

väljendatud põhimõtete valguses tuleks tema tegu loomuliku teokäsitluse järgi käsitada

ühtse teona, mis tuleks kvalifitseerida viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi, oleks

23(41)

1-23-4242

taoline summeerimine ilmses vastuolus KarS § 2 lg-s 1 sätestatuga. Niisiis tuleb osateod

normatiivselt lahutada.

102.

Ringkonnakohus meenutab, et ehkki jätkuvat kuritegu käsitatakse ühe teona, peavad

jätkuva kuriteo korral peavad igas üksikus osateos realiseeruma kõik süüteo tunnused:

koosseis, õigusvastasus ja süü (vt RKKK 22.06.2021, 1-19-6307/59, p 38). Selleks, et

osateo koosseisupärasusele hinnangut anda, peab aga osateole kohalduma Eesti

karistusõigus. Ringkonnakohus rõhutab, et kõne all on karistusseadustiku ruumiline

kehtivus (KarS § 6 lg 1), mis tähendab, et kui teo toimepanemise kohaks lugeda Eesti, on

tegu karistatav hoolimata sellest, kas see tegu oleks karistatav ka riigis, kus osategu

faktiliselt toime pandi. Sellise tõlgenduse korral tuleks Eesti karistusõiguse kohaldamist

jaatada ka näiteks juhul, mil ühtsest tahtlusest kantud – ning iseenesest jätkuvana

käsitatava – teo korral pandaks mõni osategu toime riigis, kus selline tegu karistatav ei ole

(näiteks kupeldamine Eestis ning seejärel mõnes riigis, kus bordellipidamine lubatud on).

Sellise käsitluse kasuks on raske loogilisi argumente leida. Samuti tähendaks see, et kui

Eestist tabataks välisriigi narkodiiler, kes müüs siin ühe doosi, kohalduks Eesti

karistusõigus territoriaalsuspõhimõttel ka kõigile Eestiga mitteseotud jätkuva narkomüügi

osategudele, mis ta üle maailma teistes riikides toime pannud on. Niisiis ei ole kuriteo

jätkuvus iseenesest asjaolu, mis tingib Eesti karistusõiguse kohaldamise iga osateo suhtes.

103.

Eespool tõi ringkonnakohus välja, kus on teo toimepanemise koht üksiktäideviija

korral. Täiendavalt on tegu toime pandud Eestis ka siis, kui vähemalt üks kaastäideviija

tegutses Eestis. Maakohus tuvastas, et kõik süüdistatavad olid kaastäideviijad. Erinevalt

osavõtjatest (vt KarS § 11 lg-d 2 ja 3), ei sisalda karistusseadustik teo toimepanemise koha

kindlakstegemisele kaastäideviijate korral. Ringkonnakohus jagab õiguskirjanduses ning

kohtupraktikas omaks võetud seisukohta, et kaastäideviijate korral on toimepanemise

kohaks iga kaastäideviija tegutsemise koht, kus teostati mõni süüteokoosseisu asjaolu (J.

Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J. Sootak), lk 145, vnr 239; J.

Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud

ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 11 kommentaar 4.1. (J.Sootak);

Tallinna RKKK 25.06.2021, 1-18-7086, lk 75). Niisiis on tegu toime pandud Eestis, kui

vähemalt üks kaastäideviija täitis koosseisutunnuseid siin.

104.

Täpsema hinnangu sellele, kas iga osateo osas kohaldub Eesti karistusõigus, annab

ringkonnakohus otsuse (VII) osas lahendades kaitsjate apellatsioonid iga mängu osas

eraldi.

(VI) Kaastäideviimine

105.

Maakohus tuvastas, et kihlveokelmusi pandi toime viie erineva jalgpallimängu peale

panuseid tehes. Süüdistuse järgi moodustasid süüdistatavad kuritegeliku grupi. Maakohus

märkis, et ehkki seadus sellist terminit ei kasuta, organiseerisid süüdistatavad grupi, milles

panid toime kelmusi. Maakohus hindas kõikide süüdistatavate rolli ning järeldas

kokkuvõtvalt, et nende tahe oli jätkuv ning süüdistatavad olid teadlikud sellest, et

panustamine toimub kokkuleppe alusel ning iga liige täitis ühise eesmärgi saavutamise

nimel oma ülesannet. Seega mõistis maakohus kõik süüdistatavad terve süüdistuse

ulatuses kaastäideviijatena süüdi hoolimata sellest, et süüdistuse järgi kõik süüdistatavad

kõikide osategude toimepanemises ei osalenud. A. Lomovi, Artur Sereda ning Lõsanovite

kaitsjad vaidlustavad nende kaitsealuste käsitamist kaastäideviijatena viidates sellele, et

vähemasti osade mängude puhul puudus neil süüdistatavatel igasugune roll.

Ringkonnakohus jagab kaitsjate seisukohta.

24(41)

1-23-4242

106.

Kaastäideviimine tähendab KarS § 21 lg 2 järgi, et süüdistatavad panevad süüteo

toime ühiselt ja kooskõlastatult. Isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on ühine

teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud

tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu

toime panna (RKKK 30.03.2023, 1-20-9591, p 19).

107.

Kaastäideviija võib olla ka isik, kes omakäeliselt ühtki koosseisutunnust ei täida (vt

viidatud otsuse nr 1-20-9591/107, p 18; põhjalikumalt RKKK 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p

24). Juhul, mil toimepanija omakäeliselt koosseisutunnuseid ei täida, peab kohus erilise

põhjalikkusega selgitama, milles seisneb sedavõrd kaalukas teopanus, et sellist isikut

teovalitsejaks pidada. Kaastäideviimisele antavat hinnangut ei mõjuta ka see, et maakohus

käsitas tegu vältava kuriteona. Ringkonnakohus selgitas eespool, et tegemist ei olnud

vältava kuriteoga (vt otsuse p 99). Ka osategude käsitamine ühe jätkuva kuriteona ei

muudaks kõikides osategudes osalenuid tervikteo kaastäideviijateks. Jätkuva kuriteo iga

osategu peab eraldivõetuna olema koosseisupärane, õigusvastane ja süüline (RKKK

22.06.2021, 1-19-6307, p 38). Mitme toimepanija korral tuleb hinnata seda, millisele

osateole millise panuse ta andis. Asjaolu, et isik on ühe osateo kaastäideviija, ei muuda

teda automaatselt tervikteo kaastäideviijaks. Osateod, milles toimepanijal roll puudub, ei

saa tema jaoks olla ühtsest tahtlusest kantud, nii nagu jätkuva teo korral nõutud (vt ühtse

tahtluse nõude kohta RKKK 18.12.2024, 1-22-3897, p 27). Ka ei võimalda

karistusseadustiku üldosas sätestatud kaastäideviimise õiguslikest alustest irdumist see, et

prokuratuuri hinnangul oli tegemist kuritegeliku grupiga. Analoogselt ei ole kuritegeliku

ühenduse liikmed ei ole üksikkuritegude toimepanemisel automaatselt kaastäideviijad

(RKKK 21.02.2019, 1-16-6452, p 35).

108.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaastäideviimise tuvastamisel eespool toodud

põhimõtteid järginud ega nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb kõiki süüdistatavaid

terves süüdistuse mahus kaastäideviijatena käsitada. Selles osas on puudulik ka

süüdistusakt. Mida väiksem on toimepanija roll, seda enam peab maakohus põhjendama,

milles seisneb toimepanija sedavõrd kaalukas panus, et teda saab käsitada

kaastäideviijana. Ka ringkonnakohtu istungil ei suutnud prokuratuur veenvalt vastata

ringkonnakohtu küsimustele selle kohta, kas iga süüdistatav osales igas osateos ning kas

neile on igas osateos osalemise kohta etteheide tehtud. Kuigi N.E suhtes menetlus

lõpetatakse, on ilmekaks näiteks see, et istungil jäi vastuseta küsimus, milles seisnes

prokuratuuri arvates näiteks N.E roll kokkuleppemängudes, milles ta ise ei osalenud.

109.

Kolleegiumi hinnangul ei võimalda tõendikogum kahtlusteta järeldada, et iga

süüdistatav osales kõikide osategude toimepanemises omades sealjuures sedavõrd olulist

rolli, et teda saaks käsitada teovalitsejana. Nii ongi maakohus pigem tuvastanud iga

süüdistatava rolli just teatud kokkuleppemängudega seoses. Erandiks on Artur Sereda,

kelle kohta toob maakohus välja ka näiteks selle, et ta sõidutas Anton Seredat ja Y. Yt,

samuti et Anton Sereda mainib kõnes, et Arturile oleks vaja raha anda. Kolleegiumi

arvates neist asjaoludest tema rolli kõikides kokkuleppemängudes tuletada ei saa. Y. Yle

ei ole süüdistust esitatud, mistõttu on keeruline mõista, miks peaks Anton Sereda ja Y. Y

sõidutamine viitama Artur Sereda rollile kihlveopettuste toimepanemises. Ka Anton

Sereda soov Artur Seredale raha anda sellist järeldust teha ei võimalda. Samas kõnes

mainib Anton Sereda sedagi, et raha tuleks ka isale anda (II kd, tl 136). Vestlemine

panustamise teemadel võib tähendada seda, et Artur Sereda on venna tegemistest teadlik,

ent ei võimalda jaatada kuritegude ühist ja kooskõlastatud toimepanemist, kui prokuratuur

ei ole suutnud konkreetsetes osategudes tema rolli tõendada, liiatigi veel siis, kui sellist

rolli pole ka süüdistusaktis ette heidetud.

25(41)

1-23-4242

110.

Nagu järgnevalt selgub, väljuks osade süüdistatavate teopanuse tuvastamine isegi

süüdistuse piirest. Süüdistatavate teopanuste tuvastamisel tuleb valdavalt tugineda tehtud

panustele, pealt kuulatud kõnedele või telefonidest leitud vestlustele. Enamik

süüdistatavaid ütlusi ei andnud. Olukorras, kus kohtul tekib tõendikogumi põhjal

kõrvaldamata kahtlus mõne toimepanija rolli ulatuses, tuleb see KrMS § 7 lg 3 järgi

tõlgendada tema kasuks ning otsustada kergema toimepanemise vormi kasuks või jätta ta

sootuks süüdi tunnistamata.

111.

Täpsema hinnangu sellele, keda süüdistatavatest millise osateo juures kaastäideviijana

käsitada saab, annab ringkonnakohus otsuse (VII) osas, lahendades kaitsjate

apellatsioonid iga mängu osas eraldi.

(VII) Kokkuleppemängud

(1) Sissejuhatus ja vastus üldistele apellatsiooniväidetele

112.

Faktiliste asjaolude tuvastamise osas on kõige ulatuslikumalt maakohtu otsuse

vaidlustanud Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar. A. Lomovi kaitsja M. Masso arvates ei ole

maakohus piisavalt põhjendanud seda, miks saab A. Lomovit pidada kaastäideviijaks.

Kaitsja arvates saab A. Lomovit tõendite põhjal pidada vahendiks – teda kasutati kuriteo

toimepanemisel ära. Ka Artur Sereda kaitsja K. Nersesjan ei nõustu maakohtuga, et Artur

Seredat saaks pidada kaastäideviijaks. Apellandi hinnangul puuduvad tõendid, et ta oleks

suhelnud teiste süüdistatavatega. Ta suhtles vaid oma vennaga ning sõidutas ta Riiga.

Tõendatud ei ole, et tema eesmärgiks oli Anton Seredale mängu käigu kohta

informatsiooni edastamine või FK Dinamo Riga mängijatele märguannete edastamine.

Anton Sereda kaitsja D. Školjari apellatsioonis maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ei

vaidlustata.

113.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaitsjate üldiste kaitseväidete osas, seejärel

lahendab apellatsioonid iga mängu osas eraldi.

114.

Lõsanovite kaitsja leiab, et (arvuti)kelmuse toimepanemine ei ole tõendatud, sest

prokuratuur ei ole esitanud ühtki tõendit süüdistatavate ja panustamiskeskkondade

vaheliste kokkulepete kohta. Niisiis ei ole võimalik tõendada, et panustamiskeskkondi

oleks eksitatud. Kui kaitsja käsitlus oleks õige – nimelt, et on kõrvaldamata kahtlus selles,

et süüdistatavate tegevus võis vastata panustamiskeskkondade tingimustele – välistaks see

ka arvutikelmuse koosseisu, sest sel juhul ei saaks rääkida andmete sisestamise

ebaseaduslikkusest.

115.

Ringkonnakohus möönab, et kannatanute kohta on menetluses teavet vähe. Tuvastati

ainult üks kannatanu, kes ise menetluse vastu huvi ei tundnud. Ükski menetluspool ei

taotlenud ka kannatanu esindaja või mõne tema töötaja ülekuulamist. Samuti ei nähtu

kriminaalasja materjalide hulgas XXX poolt hallatava panustamiskeskkonna YYY

kasutustingimusi.

116.

Hoolimata vähesest tõendusteabest, ei tõusetu kaitsja tõstatatud küsimuses

tõsiseltvõetavat kahtlust, mida süüdistatavate kasuks tõlgendada. Põhjendatud või

kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks tõlgendamise nõue ei tähenda, et kohtul tuleks

isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon

olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Nimelt peab

põhjendatud kahtluse tekkeks esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus (RKKK 07.11.2019,

26(41)

1-23-4242

1-18-86, p 58). Sisuliselt spekuleerib kaitsja selle üle, et panustamiskeskkond (või -

keskkonnad) võivad ehk lubada panuseid teha ka isikutel, kes mängu tulemust ette teavad

ning lasta seeläbi enesele kahju tekitada. Nagu ringkonnakohus juba eespool otsuse

punktis 77 märkis, on selle tõenäosus sedavõrd ebatõenäoline, et tõsiseltvõetavast

kahtlusest kõnelda ei saa. Samuti märgib ringkonnakohus, et sellise panustamise keelab ka

HasMS § 34 lg 6. Järelikult ei tähenda kannatanute tuvastamata jäämine seda, et esineks

kõrvaldamata kahtlus selles, et kannatanud võisid olla endale kahju tekitamisega päri.

117.

Lõsanovite kaitsja kritiseerib ka seda, et kohus ei ole käsitlenud seda, millise sisuga

panuseid panustamiskeskkonnas tehti ning kas panused vastasid süüdistatavate poolt

kokku lepitud mängude tulemusele ning seda isegi neis episoodides, kus kannatanu oli

teada.

118.

Kaitsja arutluskäik on õige. Kui kokkuleppemäng seisnes selles, et vastasmeeskond

võidab, ei saa teha etteheiteid kokkuleppest teadlikule totomängijale, kes panustab

sündmusele, mida kokkulepe ei hõlma ning mis sõltub tema poolt mittekontrollitavast

juhuslikkusest: nt et keegi saab punase kaardi. Teadmata keskkondades tehtud panuste

sisu mõistagi hinnata ei saa, sest täpsed panused on välja selgitamata. See ei välista

iseenesest neis keskkondades tehtud panuste käsitamist arvutikelmusena, kui

tõendikogumist saab kahtlusteta järeldada, et panuseid tehti suure tõenäosusega ja

väljaspool mõistlikku kahtlust just kokkulepitud tulemusele. Kui leiab tõendamist, et

konspiratiivselt käituv süüdistatav, kes on ise mängu tulemust mõjutava kokkuleppe

sõlminud, korraldab samale mängule muljet avaldavas rahalises ulatuses panustamist, saab

kolleegiumi arvates kahtlusteta järeldada, et tema poolt dirigeeritud panused tehaksegi

sündmustele, mis on kokkuleppest hõlmatud.

119.

Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsuses ei tegeleta ka tuvastatud panuste täpse

sisu hindamisega. Tuvastatud panuste sisu väljatoomisel ning sidumisel võimaliku eelneva

kokkuleppega on nõutukstegev ka prokuratuuri passiivsus. Samas saab ka siin järelduste

tegemisel lähtuda eespool selgitatud põhimõtetest. Kui on tõendatud, et mängu osas

sõlmiti kokkulepe, millest panustajad teadlikud olid, on ülekaalukalt tõenäoline, et

panused tehti teadaolevatele sündmustele. Prokuratuur esitas kohtulikul uurimisel tõendid,

millest nähtus panuse tegija ning panuse sisu. Kaitsjad ei too apellatsioonis ühegi

tuvastatud panuse kohta välja, miks tuleks seda – süüdistusversiooni silmas pidades –

käsitada juhuslikult tehtud panusena (nt et süüdistusversiooni järgi pidi meeskond võitma,

kuid tuvastatud panus tehti hoopis meeskonna kaotusele vmt). Siiski peatub

ringkonnakohus tuvastatud panuste sisul täpsemalt ka iga mängu juures eraldi.

120.

Anton Sereda kaitsja D. Školjar leiab, et süüdistus on laialivalguv ning raskesti

arusaadav. Süüdistuse tekst on ebavajalike detailidega üle koormatud ning

lõpptulemusena rikub see kaitseõigust, sest on keeruline mõista, mille eest end kaitsta

tuleb. Ringkonnakohus jagab kaitsja kriitikat. Süüdistusakti koostades tuleb juhinduda

Riigikohtu praktikas väljendatud põhimõtetest (vt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763, p-d 21-

23). Käsilolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus sisaldab ohtralt tsitaate vestlustest, ent

vähe konkreetseid väiteid selle kohta, mida prokuratuur kellelegi ette heidab ning kuidas

see tegevus kuriteokoosseisu täidab. Eriline segadus valitseb süüdistuses selles, millisele

süüdistatavale mida ette heidetakse. Ringkonnakohus arvestab süüdistuse piire aga

täpsemalt iga mängu juures eraldi. Nagu järgnevalt selgub, tuleb maakohtu otsus

süüdistusakti puuduste tõttu ka osaliselt tühistada.

121.

Järgmisena lahendab ringkonnakohus kaitsjate apellatsioonid iga mängu osas eraldi.

27(41)

1-23-4242

(2) 10. aprilli 2022. a mäng: Tartu JK Welco vs Tallinna JK Legion U21 (5:1)

122.

Lõsanovite kaitsja leiab, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb

A. Lõsanovi ning A. Pomazani panuseid lugeda kelmuse osaks. Maakohus tõi välja, et

N.E edastas Anton Seredale enne mängu meeskonna koosseisu, kuid panused tehti

mängu keskel. Apellandi arvates ei muutnud seega koosseisude teadmine panuseid

ebaausaks. Ka ei saanud A. Lõsanovil tekkida panuste tegemisel eelteadmisi tulenevalt

vestlusest N. Lõsanoviga, sest vestlus toimus algusega kell 13.19.44, kuid panus tehti

13.19.35. Seega tegi A. Lõsanov panuse enne seda, kui toimus vestlus N. Lõsanoviga.

Puuduvad ka tõendid selle kohta, et A. Lõsanov oleks teadlik teiste süüdistatavate poolt

väidetavalt sõlmitud kokkulepetest. See, et mängu mängiti kindlale tulemusele, tuleb vaid

N.E kohtueelses menetluses antud ütlustest, ent üksnes või valdavas ulatuses neile

kohtuotsuse rajamine on vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga, sest N.E-d ei saanud

kaitsjad kohtus vahetult küsitleda.

123.

Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et kuna kriminaalasjas tuvastatud panused tehti

mängude ajal, ei saa väita, et ühe meeskonna koosseisu teadmine andnuks panuste

tegemisel ebaõiglase teadmiseelise. Niisiis ei ole N.E poolt Artur Seredale koosseisu

edastamisel eraldivõetuna tähtsust. Kolleegium jagab ka kaitsja seisukohta selles, et

Lõsanovite vahel toimunud vestlus, kus mh räägiti Ja veel kord…kaks. Erinevatesse

väravatesse? Ei. Justnimelt nemad. Teise ei saa olla juhiseks, millest tulenevalt tegi A.

Lõsanovi menetluses tuvastatud panuse. A. Lõsanov tegi panuse kell 13.19.35 (I kd, tl

193), kuid kõne N. Lõsanoviga algas kell 13.19.44 (II kd, tl-d 123-124).

124.

See ei kummuta aga maakohtu järeldust, et mängu käigu osas sõlmiti N.E-ga

kokkulepe ja panuste tegemisega pandi toime (arvuti)kelmus. Maakohus tugines

asjakohaselt süüdistatavate vahel toimunud suhtlusele, N.E ütlustele ning ka asjaolule, et

N. Lõsanov tasus N.E-le 500 eurot. Selle tõendikogumi taustal ei vasta tõele kaitsja

etteheide, et süüdimõistev otsus oleks tuginenud üksnes või valdavas ulatuses N.E

ütlustele. Järelikult ei rikkunud maakohus KrMS § 15 lg 3 nõudeid.

125.

Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et kuivõrd mõlemad meeskonnad mängisid

vastavalt oma võimetele, ei olnud kokkuleppe ja varalise kahju vahel finaalseost. KarS §

213 lg-s 1 sätestatud varalise kahju jaatamiseks ei ole nõutav, et kokkuleppemängus

osalev mängija ka päriselt mängu tulemust mõjutas. Lõpuleviidud arvutikelmusega on

tegemist ka siis, kui kokkuleppemängust teadlik totomängija teeb panuse, kuid mängija ei

peagi mängu käiku sekkuma (nt lubab mängija tagada enda meeskonna kaotuse, kuid

meeskond kaotab ka tema sekkumiseta). Kui totomängija võidab, tekib väljamakse teinud

totokorraldajale varaline kahju, sest saadud vastusooritus – totomängija panus – oli

väärtusetu või vähemasti oluliselt vähemväärtuslik, sest panus tehti teadmises, et kui mäng

ise soovitud suunas ei kulge, aitab kokkuleppes osalev jalgpallur sellele kaasa. Sel

põhjusel ei oma tähtsust ka kaitsja poolt osutatud R. Serovi ütlused, mille kohaselt mängis

tema vastavalt oma võimetele.

126.

Arvestades maakohtu poolt käsitletud vestlusi, on selge, et N.E-ga sõlmiti kokkulepe,

et ta vajadusel mängu õiges suunas kallutaks. Seda kinnitas ta ka kahtlustatavana

ülekuulamisel, öeldes, et pidi tagama vastasmeeskonna võidu (VI kd, tl 33).

Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu hinnanguga, et N.E on enda rolli vähendanud.

See, et kokkuleppe täpne sisu ei ole teada, ei ole oluline. Maakohtu menetluses uuritud

vestluste põhjal on selge, et kokkulepe hõlmas nii vastasmeeskonna võitu kui ka midagi

seoses väravate löömise spetsiifikaga: nende arvu või löömise aega. Sellele viitab ka see,

28(41)

1-23-4242

et N. Lõsanov andis mängu ajal A. Pomazanile korralduse teha panus veel kolme värava

löömise peale, mitte üksnes ühe meeskonna võidule, samuti ütles ta talle ette, mitu väravat

veel lüüakse (II kd, tl 125). Nii väravate arv kui ka kaotus on tegurid, mida teoreetiliselt

oleks N.E-l võimalik mõjutada.

127.

Arvestades süüdistatavate omavahelist suhtlust, ei teki kahtlust, et A. Lõsanovi ja A.

Pomazani panused tehti nii, et mõlemad olid kokkuleppemängust teadlikud ning seda

vaatamata sellele, et eespool viidatud kõne N. Lõsanoviga toimus pärast tuvastatud panuse

tegemist. Kolleegium peab kohtus uuritud tõendite põhjal võimatuks, et N.E-ga vahetult

kokkuleppe sõlminud Anton Sereda ja N. Lõsanov suhtleks mängu ajal niisama A.

Lõsanovi ja A. Pomazaniga panustamisest ja viimased teevad mängule lihtsalt heas usus

panuseid, teadmata seda, et mängu osas on sõlmitud kokkulepe. Kolleegium viitas eespool

sellele, et N. Lõsanov andis A. Pomazanile panustamise kohta täpseid juhiseid. Maakohus

tuvastas, et Anton Sereda ning vennad Lõsanovid rääkisid mängu toimumisest juba päev

enne mängu. Sellele, et kõik olid kokkuleppemängust teadlikud, viitab ka vestluste

närvilisus ja sõnakasutus, mis ei viita tavapärasele arutelule mängus toimuva kohta (vt mh

maakohtu viidatud kõne N. Lõsanovi ja A. Pomazani vahel, sh viide sellele, et viimane

panustas, nagu N. Lõsanov ütles, ning telefonitsi ei tohi seda teemat arutada – vt II kd, tl

134). Tõendite kogumis kinnitab kokkuleppe olemasolu ka see, et A. Lõsanov ning A.

Pomazan kaasati ka teiste jalgpallimängude peale kelmuslike panuste tegemisse (vt ka

ringkonnakohtu põhjendusi järgmiste mängude juures).

128.

Niisiis on A. Lõsanovi panus summas 546,88 eurot, millega ta võitis 859,39 eurot

(kahju 312,51 eurot), ning A. Pomazani panus 400 eurot käsitatavad arvutikelmusena. A.

Lõsanovi tegu on lõpuleviidud, kuid A. Pomazani tegu jäi katsestaadiumisse. Ta panustas

küll 400 eurot, ent panus jäi n-ö viiki (inglise keeles push), mis tähendab, et ta sai raha

tagasi (vt panuste sisu eestikeelset selgitust ja võidu/kaotuse tingimusi eesti keeles I kd, tl-

d 136-16 pöördel ning kõrvuta inglise keelse variandiga I kd, tl-d 124 pöördel – 125).

Panustamise hetkel oli koefitsient 1,78, st võidu korral saanuks ta 712 eurot ja kannatanu

varaline kahju olnuks 312 eurot. Mõlemad panustasid väravate arvule: A. Lõsanov sellele,

et väravate arv on suurem kui 5.5, ning A. Pomazan sellele, et väravate arv on suurem kui

6.0 (I kd, tl 193). Need panused ei tekita kolleegiumis kahtlust, et tegu võinuks olla

kokkuleppest hõlmamata panustega.

129.

Teadmata keskkondades panustamist tõendas maakohtu hinnangul see, et Anton

Sereda ütles telefonikõnes: Kutid, iludused! Kõik tegid esimese poolaja, teenisime 10 000,

[…] teenisime SBOga… Ja meile 4 000… (ebaselgelt), kohe saame teda, Dimka mis meile

kuhugi pani (ebaselgelt), voh nüüd võib panna veel miinus 1,5. Selgita talle…esimese

poolaja eest teeniti panustamisel 10 000 SBO-ga (II kd, tl 124). Mängujärgsel päeval ütles

Anton Sereda telefonikõnes Y. Yga Peaaegu 4,5 kaupa teenisime, kurat. Nii, et, kurat,

juba kergem ning Mis, kurat, ee-ee…kolmele mängijale, vittu, ma 500 annan, vittu. Ma

arvan- on normaalne. Eile […] …. töötlesin neid ära (II kd, tl 136). Ehkki teadmata

keskkondades panustamise kohta on infot napilt, ei näe kolleegium tõendite kogumit

arvestades põhjust maakohtu järelduse muutmiseks. Maakohtu järeldust toetavad ka

Anton Sereda teod järgmiste mängudega seonduvalt, sh hilisemad viiteid panuste

tegemiseks deposiiti raha kandmisele, samuti sellele, et panustamist korraldatakse suurte

rahadega. Seda, et panustati niivõrd suures ulatuses, et see mõjutas koefitsientide suurust,

saab järeldada ka mängu kohta koostatud raportist (I kd, tl-d 126-137; tl-d 141 pöördel ja

142). Tõendikogumi põhjal pole ringkonnakohtu arvates osundatud lausetele ühtki muud

loogilist selgitust kui see, mida tuvastas maakohus – Anton Sereda korraldas ka

tuvastamata kihlveokeskkondade eksitamise ning seeläbi tekitati neile kahju 10 000 eurot.

29(41)

1-23-4242

130.

Maakohtu tuvastatud asjaoludest järeldub, et kõnesoleva osateo toimepanemises oli

keskne roll Anton Seredal ning N. Lõsanovil, kelle juhtnööride järgi kokkuleppemäng

organiseeriti, kes andsid korraldusi panustamiseks ning keda tuleb vaieldamatult käsitada

kaastäideviijatena. Kaastäideviijateks on ka A. Lõsanov ja A. Pomazan, kes eespool

kirjeldatud panuseid tehes täitsid omakäeliselt arvutikelmuse kuriteokoosseisu.

131.

A. Lomovi kaitsja leiab, et A. Lomov oli vahend, keda kasutati kuriteo

toimepanemiseks ära. Kuigi kaitsja ei põhjenda täpsemalt, millel see arusaam põhineb, ei

saa tema seisukohaga nõustuda. Mitte miski ei viita sellele, et A. Lomov olnuks toimuvast

eksituses. Kolleegium möönab, et maakohus on A. Lomovi rollil peatunud pinnapealselt,

ent maakohus tõi siiski välja A. Lomovi teod N.E-ga kokkuleppe sõlmimisel ja

mänguplaani arutamisel. Tõenditest nähtub, et A. Lomov viis Anton Sereda ja N.

Lõsanovi N.E-ga kokku ning osales ka ise toimunud kohtumisel, ehkki jälitusprotokolli

järgi tal kohtumisel aktiivset rolli ei olnud (vt 18. märtsil 2022 toimunud kohtumise

salvestise protokolli II kd, tl-d 75-113; samuti N.E ütlused VI kd, tl 33). Initsiatiiv

kokkuleppemängu korraldamiseks tuli Anton Seredalt ning N. Lõsanovilt, kuid A. Lomov

nõustus sellega, et edasine suhtlus N.E-ga käib tema kaudu (II kd, tl 107). Päev enne

mängu suhtlevadki N. Lõsanov ja A. Lomov selleks, et leppida N.E-ga mänguplaanis

kokku. Kuigi algul arutletakse seda, et kohtuda võiks A. Lomovi juures, pakub viimane

lõpuks siiski välja Aga ehk on parem anda talle kohe N.E Telegram ja nad räägivad.

Sellega N. Lõsanov nõustub (II kd, tl-d 67-68). Ka prokuratuur tõlgendas kohtuvaidlustes

edasist nii, et Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov said otse N.E-ga suhelda (VI kd, tl-d 190-

191). Sellise tõendikogumi põhjal ei saa kolleegiumi arvates väljaspool mõistlikku

kahtlust järeldada, et A. Lomov pani teiste süüdistatavatega ühiselt ja kooskõlastatult

toime arvutikelmusi. Pettuslike panuste tegemise hetkel ei ole A. Lomovile midagi ette

heidetud, samuti puuduvad tema rolli kohta tõendid. Nii saabki kolleegium järeldada vaid

seda, et A. Lomov vahendas Anton Seredale ja N. Lõsanovile N.E kontakti, olles teadlik,

milleks seda kontakti vaja on, mh ka sellest, et kokkuleppe järgi plaanitakse mängida juba

10. aprilli 2022. a mängul. Kontakti vahendamisega osutas A. Lomov Anton Seredale ja

N. Lõsanovile tahtlikku kaasabi, ent ei valitsenud tegu panuste tegemise hetkel. Selleks

hetkeks oli tema abi antud ning temast ei sõltunud enam olulisel määral millal, kas ja

kuidas koosseisupärane tegu toime panna. Kaasaaitamisteo toimepanemise hetkel oli ta ka

teadlik põhiteo – s.o grupis toime pandava arvutikelmuse – ebaõigussisu olulisematest

joontest, st sellest, et vähemalt kahe inimese ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena

tehakse internetikeskkonnas panuseid ette teada tulemustele, seeläbi soovitakse saada

varalist kasu ning tekitatakse kannatanule varalist kahju. Järelikult tuleb maakohtu otsus

A. Lomovi süüditunnistamise osas KrMS § 338 p 2 alusel tühistada ning teha KrMS § 337

lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 3 alusel uus otsus, millega tema tegu kvalifitseerida KarS §

213 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi.

132.

Maakohus ei tuvastanud, et Artur Seredal oleks 10. aprilli 2022. a mänguga puutumust

olnud. Seda ei väideta ka süüdistusaktis. Niisiis ei saa teda selles osateos kaastäideviijana

käsitada ja ses osas tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha

KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu talle

süüks arvamata.

133.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et 10. aprillil 2022 toimunud mängu peale

panustamisel panid süüdistatavad Anton Sereda, N. Lõsanov ja A. Lõsanov

kaastäideviijatena toime KarS § 213 lg 2 p-le 4 vastava kuriteo. A. Lomov on käsitatav

kaasaaitajana ning tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi.

30(41)

1-23-4242

134.

Kuna kõik kaastäideviijad tegutsesid Eesti territooriumil, kohaldub teole ka Eesti

karistusõigus.

(3) 24. aprilli 2022. a mäng: FK Dinamo Riga vs Valmiera FC-2 (0:1)

135.

Lõsanovite kaitsja vastuväide 24. aprilli 2022. a mänguga seonduvas on see, et

maakohus ei ole tuvastatud panuste liike ja sisu ega seda, kuidas olid need seotud

väidetavate kokkulepetega.

136.

Ringkonnakohus nõustus juba eespool kaitsja materiaalõigusliku käsitlusega, ent leiab,

et maakohtu tuvastatud asjaoludel ei ole konkreetsel juhul mõistlikku kahtlust selles, et

panuseid tehti sündmustele, mis olid kokkuleppemänguga hõlmatud. Maakohtu

refereeritud vestlustest nähtub selgelt, et mängu osas oli Anton Sereda sõlminud

kokkulepe FK Dinamo Riga mängijatega ning kokkuleppe sisu oli vähemalt selles, et

Valmiera FC-2 võidab mängu. Nii juhtuski. Kolleegium möönab, et uuritud tõendite

põhjal on raske öelda, mida võis kokkulepe veel hõlmata: nt millist väravate arvu, sh

millisel poolajal löödud väravaid, kuid uuritud tõendid viitavad sellele, et kokkulepe

hõlmas siiski väravate löömisega seonduvat. Nimelt tõi ka maakohus välja vestluse, kus

Anton Sereda selgitab kellelgi, justkui löödaks 1 esimeses ja 1 teises (maakohtu poolt

märgitud 2 esimeses ja 2 teises – III kd, tl 17), samuti, et kõik ei läinud teisel poolajal

plaanipäraselt. Mängu võitiski Valmiera, kuid tulemusega 1:0. Maakohus tuvastas, et A.

Lõsanov tegi mängu peale panuse 500 eurot ning võitis 783,34 eurot, st tekitas

kannatanule varalise kahju summas 283,34 eurot. Panustamise ja võidu summat

apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Võidu toonud panustes panustati sellele, et esimesel

poolajal lüüakse üle 0.5 värava, ning sellele, et Valmiera FC II võidab mängu. Samuti

tuvastas maakohus, et A. Pomazan tegi panuse 312,5 eurot ning võitis 625 eurot, st tekitas

kannatanule varalise kahju summas 312,5 eurot. A. Pomazan panustas sellele, et mängu

võidab Valmiera FC II (I kd, tl 194). Sündmused, millele panustati, ei tekita kolleegiumis

kahtlust, et tegu võinuks olla kokkuleppest hõlmamata panustega.

137.

Arvestades maakohtu välja toodud suhtlust nii A. Pomazani kui ka A. Lõsanoviga,

saab loogiliselt järeldada, et panused tehti sündmustele, mis olid mängijatega sõlmitud

kokkuleppega hõlmatud.

138.

A. Lõsanovi kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu, milline oli A. Lõsanovi roll

panustamiskeskkonna eksitamisel. Apellant leiab, et pelgalt kuulumine Telegrami

suhtlusgruppi ei viita sellele, et ta oleks kihlveopettusega seotud. Ringkonnakohus kaitsja

etteheidetega ei nõustu. Maakohus ei ole A. Lõsanovi rolli tuvastamisel piirdunud üksnes

sellega, et ta osales Telegrami suhtlusgrupis, vaid ka tema tehtud panusele, mida

ringkonnakohus eespool käsitles. Arvestades kuulumist Telegrami suhtlusgruppi, milles

toimuvast mängust räägiti, samuti A. Lõsanovi varasemat osalemist eelmises episoodis, on

selge, et tegemist ei olnud juhusliku panusega, mil puudus seos ettemääratud mängu

kuluga. Sama saab väita A. Pomazani panuse kohta. Kuna A. Lõsanov ja A. Pomazan

täitsid omakäeliselt arvutikelmuse koosseisu, on nende käsitamine kaastäideviijatena õige.

139.

Samuti tuvastas maakohus Anton Sereda ja N. Lõsanovi kõne põhjal, et tuvastamata

kannatanutele tekitati kahju 7000 eurot. Nimelt väitis Anton Sereda N. Lõsanovile, et

ühiskassasse teeniti 7000 eurot. See vastab ka Lõsanovite kaitsja apellatsioonis tõstatatud

küsimusele, et talle jääb arusaamatuks, millest tuvastati väidetav ülejäänud 7 000 eurot

tekitatud kahju (maakohus leidis, et tuvastamata kannatanutele tekitati kokku kahju 17

000 eurot, sellest 10 000 eurot teeniti eelmise mänguga). Olgugi, et panuste tegemise

31(41)

1-23-4242

asjaolude kohta on tõendeid vähe, ei ole ka siin ringkonnakohtul maakohtu järeldusele

midagi ette heita. Tõendeid kogumis hinnates sellele kõnele ühtki muud mõistlikku

tõlgendust anda ei saa. Ka mängu eel Anton Sereda ja N. Lõsanovi vahel maakohtu poolt

välja toodud vestlus viitab sellele, et panustamine toimus suurte summadega, sh räägitakse

suisa 14 000 dollarist, deposiiti raha jätmisest jmt.

140.

Ringkonnakohus ei nõustu – vähemasti 24. aprilli 2022. a mänguga seonduvas - Artur

Sereda kaitsja K. Nersesjani väidetega, et maakohus ei ole Artur Sereda teopanust

tuvastanud ning tema süü seisneb üksnes selles, et ta tundis oma venda ja sõidutas teda.

Maakohtu viidatud vestlused vendade Seredade vahel võimaldavad järeldada vaid üht:

koos sõideti Riiga, et mängijatele signaalide andmisega tagada mängu kulg vastavalt

kokkulepitule ning seda mõlemad vennad ka tegid. Artur Sereda jaoks ei olnud tegu

lihtsalt lõbusa spordiekskursiooniga, vaid ta teadis väga hästi, mida ta tegema läheb. Nagu

salvestistest nähtub, osales ta ka aktiivselt mängu käigu mõjutamises (vt nt eriti maakohtu

viidatud osa kõnest, kus Artur Sereda läheb nokkmütsiga väljakule). Ta oli kaastäideviija.

141.

Maakohus ei tuvastanud, et 24. aprilli 2022. a mängule panustamisel oleks roll olnud

A. Lomovil. Järelikult ei saa teda selle osateo toimepanijana käsitada. Maakohtu otsus

tuleb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja §

340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu talle süüks arvamata. Teiste

süüdistatavate – Anton Sereda, Artur Sereda, A. ja N. Lõsanovi – tegu tuleb aga

kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 4 järgi.

142.

Ehkki mäng toimus Läti Vabariigis ning N.E ja Artur Sereda viibisid samuti Lätis, ei

ole põhjust arvata, et Lätis oleks viibinud ka omakäeliselt süüteokoosseisu täitnud

kaastäideviijad A. Lõsanov, A. Pomazan. Eestis viibis ka N. Lõsanov. Kuna osa

kaastäideviijaid täitis koosseisutunnused Eestis, kohaldub teole Eesti karistusõigus.

(4) 28. aprilli 2022. a mäng: Tallinna JK Legion U21 vs Tartu JK Welco (0:2)

143.

Ringkonnakohus nõustub Lõsanovite kaitsjaga, et 28. aprilli 2022. a mänguga

seonduvas on maakohus A. Lõsanovi rolli tuvastamisel väljunud süüdistuse piiridest.

Süüdistuse järgi tegid Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov läbi tuvastamata isikute

kõnealusele mängule rahalisi panuseid. Maakohus ei tuvastanud, et panustanud oleksid

Anton Sereda või N. Lõsanov, kuid luges kannatanult saadud andmete põhjal tõendatuks,

et panuse tegi A. Lõsanov (I kd, tl 196). Seda, et panuse oleks teinud A. Lõsanov,

süüdistusakt ei väida. Lisaks eespool viidatud lausele heidetakse ka süüdistusakti

leheküljel 26, kus tuuakse iga süüdistatava panus eraldi välja, A. Lõsanovile ette panuste

tegemist üksnes 10. aprillil 2022 ning 24. aprillil 2022 toimunud mängudel. Arvestades

seda, et süüdistusaktis ei ole ühtki väidet selle kohta, et A. Lõsanovil oleks mingisugunegi

roll 28. aprilli 2022. a mänguga seoses, on tema poolt mängule panuse tegemise

tuvastamine faktiline asjaolu, mis erineb oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaolust KrMS § 268 lg 5 mõttes. Kuna prokuratuur seda panust süüdistuse tekstis

kokkuleppemänguga sidunud ei ole, ei saa seda teha ka kohus. KrMS § 268 lg 5 nõuete

rikkumine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Niisiis ei saa

asjaolule, et A. Lõsanov mängule panuse tegi, süüdistatavaid süüdi tunnistades tugineda.

144.

Olukorras, kus A. Lõsanovi poolt panuse tegemist süüdistatavatele ette heita ei saa,

tuleb hinnata, kas tegemist sai üldse olla kuriteokatsega. Ringkonnakohus vastab sellele

küsimusele eitavalt. Maakohus ei tuvastanud, et Anton Sereda või N. Lõsanov oleks

mängule panustanud, samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tuvastanud, et nad

32(41)

1-23-4242

korraldasid panuste tegemise kellegi teise kaudu, sh oleksid andnud korraldusi kellelegi

teisele panuste tegemiseks. Niisiis saab lähtuda vaid sellest, et mängutulemuse osas

sõlmiti küll N.E-ga kokkulepe, kuid panuseid ei tehtud (mh seetõttu, et kiire avavärava

tõttu muutus see mõttetuks). Isegi, kui süüdistatavate teoplaan hõlmas kõik lõpuleviidud

arvutikelmuse koosseisutunnused, ei ole katse objektiivne koosseis täidetud, sest neil

asjaoludel ei alustanud ükski arvatav kaastäideviija vastavalt kokkuleppele vahetult süüteo

toimepanemist (KarS § 25 lg 4). Arvutikelmuse koosseisuteoks olnuks ebaseaduslik

andmete sisestamine arvutisüsteemi: antud juhul interneti teel panuse tegemine. Katsele

asutakse teoga, mis on vahetus ajalis-ruumilises seoses panuse tegemisega. Eespool

kirjeldatud asjaoludel oli kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel erinevaid

käitumisakte nagu näiteks panustamiskeskkonna välja valimine, korralduse andmine

panuse tegemiseks, panustamiskeskkonda sisse logimine jmt (vt süüteo vahetu

toimepanemise alustamise määratlemise kohta nt RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12, p 37,

kannatanu õigushüve ohustamise kohta ka 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p 12). Mängijaga

kokkuleppe sõlmimine ning valmisolek panuste tegemiseks on üksnes ettevalmistav

tegevus ega vasta kuriteokatse koosseisule.

145.

Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 3 maakohtu osas, millega

süüdistatavad mõisteti süüdi 28. aprilli 2022. a mänguga seonduvas kelmuse katses ning

teeb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 2 alusel uue otsuse, millega tuvastab, et

ükski süüdistatav 28. aprillil 2022 kuritegu toime ei pannud.

146.

Kuna tegu ei vasta arvutikelmuse katsele, ei pea kolleegium vajalikuks täiendavalt

hinnata N. Lõsanovi kaitsja S. Reinsaare vastuväiteid N. Lõsanovi teopanuse tuvastamise

osas.

(5) 8. mai 2022. a mäng: Tallinna JK Legion U21 vs Läänemaa JK (0:3)

147.

Lõsanovite kaitsja kordab 8. mai 2022. a mängu osas seisukohta, et tuvastamata on

panuste sisu ning see, kelle juures, millele ja milliseid panuseid tehti. Lisaks on kaitsja

arvates jäetud käsitlemata kaitseväide, et kihlveopettusena ei saa käsitada seda, kui

mängija lubab anda endast maksimumi.

148.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et üldjuhul ei saa kelmusena käsitada seda, kui

kokkuleppemäng seisneb mängija lubaduses anda endast maksimum, et mäng võita. Ka ei

pea kolleegium arvutikelmuseks sellise panuse tegemist, kus totomängija eelinfo piirdub

kinnitusega, et meeskond, kelle peale panustatakse, on tugev või heas vormis. Maakohus

aga ei tuvastanud, et kokkulepe seisnes üksnes hea mängu lubamises, vaid tõi välja ka

Anton Sereda poolt N.E-le antud juhised väravate arvu ning löömise aja kohta. N.E

ülekuulamisel küll sellist kokkulepet ei kinnita, ent maakohus on otsuses õigesti välja

toonud, et tema ütlusi ei saa tervikuna usaldusväärseks pidada, sest ta on oma rolli selgelt

pisendanud (otsuse lk 19). Tõsi – kaitsja märgib õigesti, et tuvastamata on see, milles

täpselt kokkulepe seisnes, kuid maakohtu välja toodud väljavõte jälitusprotokollist

kinnitab ühemõtteliselt, et juhised olid detailsed ning hõlmasid väravate arvu – vt nt

maakohtu otsuse lk 25: peavad neelama 2 alla […] peab tegema 2 väravat, kokku on vaja

3 […] alguses tuleb oodata ja pärast mängida […] neelame ja alles siis lööme, ainult

nii…mitte nii, et teie kohe lööte […] te peate välja minema, tegema kaks väravat…, kokku

on vaja kolm…, 7 minutit anname…,[…]. Samuti kinnitab seda maakohtu poolt välja

toodud Anton Sereda vestlus tuvastamata isikuga: […] panna 7 minutit, anda neile

signaal seal viieteistkümnendal […]. Konkreetsete mängujuhiste andmine N.E-le on välja

toodud ka süüdistuse tekstis.

33(41)

1-23-4242

149.

Ka on ilmselge, et sedavõrd suuri summasid ei panustataks pelgalt eelinfo peale, et

koosseis on tugev. Sellele, et mängu osas oli täpsem kokkulepe, viitab ka Anton Sereda

mängujärgne vihapurse, milles ta heidab N.E-le ette, et viimane penaltit ei teinud (III kd,

tl 101). Teadupärast on ründaval meeskonnal enda kasuks penalti tegemine äärmiselt

keeruline (sisuliselt tuleks proovida viga teeselda ja loota, et kohtunik penalti määrab).

N.E on aga keskkaitsja (VI kd, tl 28), kel on vastasmeeskonna kasuks võimalik

võrdlemisi lihtsalt penalti teenida. Niisiis on kahtlusteta selge, et kokkulepe – isegi, kui

selle täpne sisu jäi tuvastamata – hõlmas ka väravate löömise spetsiifikat.

150.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel on kolleegiumi arvates selge, et arvutikelmuse

täideviija on kokkuleppemängu organiseerinud Anton Sereda. Kaastäideviijaks on ka A.

Lõsanov, kellelt pärines kohtu tuvastatud asjaoludel panustamiseks kasutatud raha ning

kes osales ka aktiivselt mängueelsel päeval vestluses Anton Sereda ning N. Lõsanoviga.

See, et panustamiseks pärit raha pärines A. Lõsanovilt, on kirjas ka süüdistusaktis ning

seda faktilist asjaolu vaidlustatud ei ole. Arvestades A. Lõsanovi rolli vestlustes,

varasemat panustamises osalemist ning suures ulatuses raha andmist panuste tegemiseks,

on kolleegiumi arvates alust rääkida teo ühisest ja kooskõlastatud toimepanemisest, milles

A. Lõsanovist sõltus oluliselt, kas ja kuidas tegu toime panna.

151.

N. Lõsanovi kaitsja S. Reinsaar leiab, et kohus pole piisavalt avanud N. Lõsanovi

teopanust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Arvestades tõendeid kogumis, mh N.

Lõsanovi tuvastatud teopanust kõigis teistes kokkuleppemängudes ning viiteid sellele, et

panustamine toimub ühiskassa arvelt, on maakohtu tuvastatud asjaolud piisavad tema

käsitamiseks kaatäideviijana. Maakohus viitas Anton Sereda ning vendade Lõsanovite

vahel toimunud vestlusele, milles lepiti kokku mängueelne kohtumine. Kusjuures juba

kohtumise kokkuleppimisel märgib Anton Sereda plaani, et las neelavad julmalt 2 alla ja

mängivad jalgpalli (II kd, tl 66) – s.o plaan, mille sarnast ta ka N.E-le selgitas. Ka viitab

N. Lõsanovi olulisele rollile kaudselt see, et ta mängu järel käskis A. Lomovil öelda oma

sõbrale, et tal on viis päeva aega, et tuua 40 000 eurot.

152.

Maakohus tuvastas A. Lomovi rolli, tuginedes tema ja Anton Sereda mängueelsele

kõnele ning samuti N. Lõsanovi mängujärgsele sõnumile, milles ta käsib A. Lomovil

öelda oma sõbrale, et tal on viis päeva aega, et tuua 40 000 eurot. Ringkonnakohus

nõustub selles episoodis A. Lomovi kaitsja M. Masso seisukohaga, et kohus ei ole

nõuetekohaselt põhjendanud, milles väljendub A. Lomovi sedavõrd oluline teopanus, et

teda kaastäideviijana käsitada. Süüdistusaktis refereeritakse ühegi selge etteheiteta Anton

Sereda ja A. Lomovi vestlust, kus Anton Sereda selgitab A. Lomovile mänguga seoses

enda plaani ning uurib kunstmuru ning Haapsalu meeskonna kohta. Süüdistusakti osas,

kus iga süüdistatava teopanus kokku võetakse, märgitakse, et A. Lomovi roll seisnes

järgmises: 08.05.2022.a jalgpallimängu järgselt Nikolai Lõsanivga suhtlemine mängu

tulemuse tõttu tekitatud võimaliku kahju küsimuses. Mängujärgne suhete klaarimine ei tee

temast eraldivõetuna mõistagi tagantjärele teovalitsejat. Kohtu poolt välja toodud

mängueelne suhtlus on aga sedavõrd üldine, et sealt ei ole kuidagi võimalik järeldada, et

A. Lomov tegu valitses. Järeldada saab üksnes seda, et Anton Sereda küsis temalt

Haapsalu meeskonna ning kunstmuru kohta, samuti avas oma teoplaani. Küll aga sai

arvutikelmuse katse võimalikuks A. Lomovi poolt osutatud kaasabi tõttu: N.E kokku

viimine Anton Sereda ja N. Lõsanoviga eesmärgil, et tema abil tulevikus arvutikelmusi

toime panna. Samadel põhjustel, mis ringkonnakohus eespool 10. aprilli 2022 mängu

juures välja tõi, on A. Lomov kaasaaitajaks ka 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse

katses. Nii nähtub 18. märtsi 2022. a kohtumisel, et selle eesmärgiks oligi sillutada tee

pikemaajaliseks koostööks. Seega hõlmas A. Lomovi tahtlus kahtlemata lähitulevikus (st

34(41)

1-23-4242

järgnevates N.E osalusel toimuvates mängudes) toime pandavaid arvutikelmusi.

Järelikult tuleb maakohtu otsus A. Lomovi süüditunnistamise osas KrMS § 338 p 2 alusel

tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 3 alusel uus otsus, millega

tema tegu kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 4 – § 25 lg-te 2 ja 4 – § 22 lg 3 järgi.

153.

Artur Seredale süüdistusakt selle mänguga seoses ühtki etteheidet ei sisalda ning ka

maakohus ei tuvastanud, et tal oleks teo toimepanemises mingi roll olnud. Järelikult ei saa

teda selle osateo toimepanijana käsitada. Maakohtu otsus tuleb ses osas KrMS § 337 lg 1

p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus,

millega jätta see osategu talle süüks arvamata

154.

Kuna täideviijad tegutsesid Eestis, kohaldub ka Eesti karistusõigus.

155.

Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 8. mai 2022. a mänguga

seonduvas osas, millega A. Lomov ja Artur Sereda mõisteti süüdi. Anton Sereda ning N.

ja A. Lõsanovi teo kvalifitseerib ringkonnakohus KarS § 213 lg 2 p 4 - § 25 lg-te 2 ja 4

järgi ning A. Lomovi teo KarS § 213 lg 2 p 4 – § 25 lg-te 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi.

(6) 15. mai 2022. a mäng: FK Jelgava vs FK Dinamo Riga (0:5)

156.

Lõsanovite kaitsja S. Reinsaare hinnangul väljus maakohus süüdistuse piirest, sest

Lõsanovitele 15. mai 2022. a mänguga seoses süüdistust esitatud ei ole. Ringkonnakohus

nõustub kaitsjaga. Süüdistuses on tõepoolest lausa eraldi rõhutatud, et 15. mail 2022 pani

kokkuleppemängu toime ainult Anton Sereda ilma N. Lõsanovita (vt allajoonitud osade

võrdlust: Lisaks 10.04.2022 ja 24.04.2022 kokkuleppemängudele panid Anton Sereda ja

Nikolai Lõsanov koos tuvastamata isikutega toime kokkuleppemängud 28.04.2022 ja

08.05.2022 ning Anton Sereda koos tuvastamata isikutega pani kokkuleppemängu toime

ka 15.05.2022). Ka teokirjelduses ei mainita midagi N. Lõsanovi ega A. Lõsanovi rolli

kohta. Märgitakse üksnes seda, et Anton Sereda suhtles N.E-ga , kus ta mainis

kokkuleppemänguga seonduvat. Ka osas, kus süüdistusaktis tuuakse välja kõigi

süüdistatavate roll, ei märgita, et vennad Lõsanovid oleks selle episoodiga kuidagi seotud.

157.

Selles osateos puudub roll ka A. Lomovil ning Artur Seredal, mistõttu tuleb

süüdimõistev otsus ka nende suhtes tühistada.

158.

Järelikult tuleb maakohtu otsus N. Lõsanovi, A. Lõsanovi, A. Lomovi ja Artur Sereda

süüditunnistamises 15. mai 2022 episoodis KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha

KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu neile

süüks arvamata

159.

Niisiis jääb selles osateos süüdi üksnes Anton Sereda, kelle kaitsja faktilisi asjaolusid

ei vaidlustanud (välja arvatud osas, kus ringkonnakohus kvalifitseerib selle ümber

arvutikelmuseks). Kuna panustamises osaleti koos tuvastamata isikutega, loeb kolleegium

ka selle osateo grupis täideviiduks ning kvalifitseerib Anton Sereda teo KarS § 213 lg 2 p

4 järgi.

160.

Kolleegium märgib siiski, et kuivõrd miski ei viita sellele, et Anton Sereda oleks

tegutsenud väljaspool Eesti Vabariiki, kohaldub Eesti karistusõigus ka sellele teole.

35(41)

1-23-4242

(7) Kokkuvõte

161.

Kokkuvõtvalt tuleb maakohtu otsus kõikide süüdistatavate süüdi tunnistamise osas

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (KarS §-d 21 ning 209) ning menetlusõiguse olulise

rikkumise (KrMS § 268 lg 5) tõttu KrMS § 338 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb

kõikide süüdistatavate osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ning § 340 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 alusel uue

otsuse. Kuna süüdistuses ja maakohtu otsuses ei käsitata tegusid korduvana, vaid ühe

jätkuva teona, ei tingi mõne osateo ära langemine süüdistatava õigeks mõistmist, ent

süüdimõistmise mahu oluline vähenemine peab kajastuma otsuse resolutsioonis (RKKK

04.03.2021, 1-20-470, p-d 25 ja 28). Järgnevalt toob kolleegium uuesti välja, millised

süüdistatavad millise osateo toimepanemises süüdi tuleb tunnistada ning mis on tegude

lõplik kvalifikatsioon.

162.

Anton Sereda

1) 10. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

2) 24. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

3) 28. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pandud

4) 8. mai 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4

5) 15. mai 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

163.

Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Anton Sereda süüdi

KarS § 213 lg 2 p 4 järgi 10. aprillil 2022, 24. aprillil 2022 ning 15. mail 2022 toime

pandud arvutikelmustes ja 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses.

164.

Nikolai Lõsanov

1) 10. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

2) 24. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

3) 28. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

4) 8. mai 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4

5) 15. mai 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

165.

Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Nikolai Lõsanovi

süüdi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi 10. aprillil 2022 ja 24. aprillil 2022 toime pandud

arvutikelmustes ning 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses.

166.

Anatoli Lõsanov

1) 10. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

2) 24. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

3) 28. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

4) 8. mai 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4

5) 15. mai 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

167.

Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Anatoli Lõsanovi

süüdi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi 10. aprillil 2022 ja 24. aprillil 2022 toime pandud

arvutikelmustes ning 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses.

36(41)

1-23-4242

168.

Artur Sereda

1) 10. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

2) 24. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4

3) 28. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

4) 8. mai 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

5) 15. mai 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

169.

Järelikult tunnistab ringkonnakohus Artur Sereda süüdi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi 24.

aprillil 2022 toime pandud arvutikelmuses.

170.

Andrei Lomov

1) 10. aprilli 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4 - § 22 lg 2 p 3

2) 24. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

3) 28. aprilli 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

4) 8. mai 2022. a mäng: KarS § 213 lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4 - § 22 lg 2 p 3

5) 15. mai 2022. a mäng: kuritegu toime ei pannud

171.

Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Andrei Lomovi süüdi

KarS § 213 lg 2 p 4 - § 22 lg 2 p 3 järgi 24. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmusele

kaasaaitamises ning 8. mai 2022. a toime pandud arvutikelmuse katsele kaasaaitamises.

(VIII) Karistused

172.

Järgmisena hindab ringkonnakohus, milline mõju on süüditunnistamise ulatuse

vähenemisel süüdistatavatele mõistetud karistustele.

173.

Anton Sereda osas tuvastas ringkonnakohus kuriteokoosseisu puudumise ühes osateos

ning N. ja A. Lõsanovi osas kahes osateos. Maakohus karistas Anton Seredat kahe aasta

kuue kuu pikkuse vangistusega, N. Lõsanovit kaheaastase vangistusega ning A. Lõsanovit

ühe aasta ühe kuu pikkuse vangistusega. Kõik karistused jäeti tingimisi täitmisele

pööramata. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad kõik kolm karistust süüdistatavate süüle

ka apellatsioonimenetluse tulemuse järel. Niisiis neid karistusi ringkonnakohus ei muuda.

174.

Artur Sereda vastutus langes ära neljas osateos viiest. Maakohus karistas teda ühe

aasta ühe kuu pikkuse vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tema süüle

kuuekuuline vangistus, millest tuleb maha arvestada kaks päeva, mil Artur Sereda viibis

eelvangistuses. Ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1

alusel määrab ringkonnakohus, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks on maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill 2025.

175.

Andrei Lomovi vastutus langes ära kolmes osateos viiest, sealjuures leidis kolleegium,

et ta vastutab üksnes kaasaaitajana. Maakohus karistas teda ühe aasta ühe kuu pikkuse

vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tema süüle kuuekuuline vangistus. KarS

§ 73 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu. Katseaja alguseks on maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill 2025.

37(41)

1-23-4242

(IX) Menetluskulud

(1) Menetluskulud maakohtus

176.

Süüdimõistmise mahu vähenemise tõttu tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsust muuta

ka menetluskulude osas ning kulud, mis seondusid tegudega, milles süüdistatavate süü

tõendamist ei leidnud, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigil. Menetluskulude

hüvitamisel lähtub ringkonnakohus proportsionaalselt süüdimõistmise mahu

vähenemisest.

177.

Anton Sereda kaitsja taotles maakohtus, et Anton Sereda kasuks mõistetaks Eesti

Vabariigilt välja lepingulise kaitsja tasu katteks 7600 eurot 11 senti (kd VII, tl-d 21 ja 32).

Ringkonnakohus loeb selle tasutaotluse põhjendatuks. Anton Sereda vastutus langes ära

ühes osateos viiest. Ringkonnakohus mõistab Eesti Vabariigilt Anton Sereda kasuks välja

1520 eurot 2 senti kohtueelses menetluses ning maakohtus lepingulisele kaitsjale makstud

tasu katteks (7600 ÷ 5 = 1520,02).

178.

Lõsanovite kaitsja esitas maakohtu menetluses taotluse hüvitada Lõsanovitele

lepingulise kaitsja tasu summas 14 949 eurot 40 senti, sh käibemaks. Sellest 11 111 eurot

89 senti oli N. Lõsanovil tekkinud kulu ning 3837 eurot 51 senti A. Lõsanovil tekkinud

kulu. Viiest arvest neli on esitatud juriidilisele isikule Cityteed OÜ (VII kd, tl-d 9-11), kes

on käibemaksukohustuslaste registri järgi käibemaksukohustuslasena registreeritud

(käibemaksukohustuslasena

registreerimise

number

EE101963020).

Käibemaksukohustuslane saab aga nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes

juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata. See nõue kehtib ka siis, kui menetluskulud on

süüdistatava eest tasunud kolmas isik. Ka sel juhul kuulub menetluskulu koos

käibemaksuga hüvitamisele üksnes juhul, kui kolmas isik ei ole käibemaksukohustuslane

või ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel menetluskulult arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata (vt samamoodi RKKK 07.11.2023, 1-22-7792, p 18).

Kuna sellist kinnitust kohtule esitatud ei ole, saab hüvitamisele kuuluda üksnes summa

ilma käibemaksuta.

179.

Arve nr 2331014 on esitatud N. Lõsanovile ning seal on summa koos käibemaksuga

2719 eurot 20 senti. Järgmised arved on esitatud juriidilisele isikule. Arvel nr 2431051

kajastatud summa ilma käibemaksuta on 3733 eurot 75 senti. Arvel nr 2431162 on

käibemaksuta summa 2266 eurot. 20. jaanuari 2025. a arveprojektil on käibemaksuta

summa 4025 eurot. Taotluse järgi olid N. Lõsanoviga seotud kulud arvetel 2331014 ja

2431051 välja toodud kulud täies ulatuses (2719,2 + 3733,75 = 6452,95) ning pool arvest

2431162 ning 20. jaanuari 2025. a arveprojektist (2266 + 4025) ÷ 2 = 3145,5). Kokku olid

N. Lõsanovi kulud seega 9598 eurot 45 senti (6452,95 + 3145,5 = 9598,45). A. Lõsanovi

kuludeks oli pool arvest 2431162 ning 20. jaanuari 2025. a arveprojektist, s.o 3145,5 eurot

((2266 + 4025) ÷ 2 = 3145,5). Kohus loeb makstud tasu mõistlikuks.

180.

N. Lõsanovi süü ei leidnud tõendamist kahes osateos viiest. Ringkonnakohus mõistab

Eesti Vabariigilt N. Lõsanovi kasuks välja 3839 eurot 38 senti (9598,45 × 2 ÷ 5 =

3839,38) kohtueelses menetluses ning maakohtus lepingulisele kaitsjale makstud tasu

katteks.

38(41)

1-23-4242

181.

A. Lõsanovi süü ei leidnud tõendamist kahes osateos viiest. Ringkonnakohus mõistab

Eesti Vabariigilt A. Lõsanovi kasuks välja 1258 eurot 20 senti (3145,5 × 2 ÷ 5 = 1258,2)

kohtueelses menetluses ning maakohtus lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.

182.

Artur Seredalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 2217,48 eurot määratud kaitsjale

makstud tasu eest. Kuna tema süü leidis tuvastamist üksnes ühes osateos viiest, mõistab

ringkonnakohus temalt välja 443 eurot 50 senti (2217,48 ÷ 5 = 443,5). Ülejäänud

määratud kaitsjale makstud tasu 1173 eurot 98 senti jääb Eesti Vabariigi kanda. Muuta

tuleb ka kohtu otsustust menetluskulude ositi tasumise võimaldamises. Lisaks

kaitsjatasule mõisteti Artur Seredalt välja sundraha 1329 eurot. Maakohus võimaldas

menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul. Sama võimaldab ka ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu otsuse järel on Artur Sereda menetluskuludeks kokku 1772 eurot 50 senti

(443,5 + 1329 = 1772,5). See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga kuu vähemalt 147 eurot 70 senti

ning viimasel 12. kuul 147 eurot 80 senti.

183.

N.E-lt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 3670 eurot 44 senti määratud kaitsjale

makstud tasu eest. Kuna ringkonnakohus lõpetab tema suhtes kriminaalmenetluse, jäävad

kulud KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda.

184.

A. Lomovilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 3782,59 eurot määratud kaitsjale

makstud tasu eest. Kuna tema süü leidis tuvastamist kahes osateos viiest, mõistab

ringkonnakohus temalt välja 1513 eurot 4 senti (3782,59 × 2 ÷ 5 = 1513,04). Ülejäänud

määratud kaitsjale makstud tasu 2269 eurot 55 senti jääb Eesti Vabariigi kanda. Lisaks

kaitsjatasule mõisteti A. Lomovilt välja sundraha 1329 eurot. Maakohus võimaldas

menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul. Sama võimaldab ka ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu otsuse järel on A. Lomovi menetluskuludeks kokku 2842 eurot 4 senti

(1513,04 + 1329 = 2842,04). See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga kuu vähemalt 236 eurot 83 senti

ning viimasel 12. kuul 236 eurot 91 senti.

(2) Menetluskulud ringkonnakohtus

185.

Alustuseks märgib ringkonnakohus, et osa riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude

hüvitamise kindlaksmääramise taotlusi esitati enne 1. juulit ning osa pärast seda. Enne 1.

juulit esitatud taotlustes arvestati käibemaksumääraga 22%. 1. juulil 2025 jõustus

käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 muudatus, mille kohaselt on käibemaksumäär 24%.

Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 10 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi

osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Lisanduv käibemaks tuleb arvestada käibe

tekkimise ajal kehtiva käibemaksumäära järgi. Kuna apellatsioonimenetlus lõpeb

novembris ning riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks käesoleva otsusega, on

käibe tekkimise ajaks KMS § 11 lg 4 mõttes 2025. aasta november. Seega juhindub

ringkonnakohus alates 1. juulist 2025 kohalduvast käibemaksumäärast ning suurendab

enne 1. juulit 2025 esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiste taotlustes

märgitud summasid vastavalt uuele käibemaksumäärale.

186.

Artur Sereda kaitsja K. Nersesjan esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse järgi kulus

apellatsioonimenetluses maakohtu otsusega tutvumisele ning apellatsiooni koostamisele

kokku 240 minutit, s.o 4 tundi. Sellega seoses taotleb kaitsja, et apellatsioonimenetluses

39(41)

1-23-4242

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks ilma käibemaksuta 288 eurot. Vahepeal

kehtima hakanud käibemaksumäära järgi lisandub sellele käibemaks 69 eurot 12 senti

(288 × 0,24 = 69,12), st kokku on summa 357 eurot 12 senti (288 + 69,12 = 357,12). Teise

taotluse järgi kulus prokuröri vastusega tutvumisele ja istungiks valmistumisele 1 tund

ning istungil osalemisele 150 minutit. Nende toimingute eest taotleb kaitsja, et tasu

suuruseks määrataks 252 eurot (72 eurot valmistumine, 180 eurot istungil osalemine),

millele lisandub käibemaks 60 eurot 48 senti, st kokku 312 eurot 48 senti. Kahe taotluse

peale kokku soovib K. Nersesjan, et riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 669 eurot 60

senti (357,12 + 312,48 = 669,6). Kohus peab toimingutele kulunud aega mõistlikuks ning

määrab Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt

apellatsioonimenetluses Artur Seredale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 669 eurot 60 senti (sh käibemaks).

187.

N.E kaitsja U. Simon esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse järgi kulus

apellatsioonimenetluses maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ning

apellatsiooni koostamisele kokku 205 minutit, s.o 3 tundi 25 minutit. Sellega seoses

taotleb kaitsja, et apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks

ilma käibemaksuta 246 eurot. Uue käibemaksumäära järgi lisandub sellele käibemaks 59

eurot 4 senti, st kokku on summa 305 eurot 4 senti. Teise taotluse järgi kulus prokuröri

vastusega tutvumisele ja istungiks valmistumisele 1 tund ning istungil osalemisele 150

minutit (kl 12.30-15.00). Nende toimingute eest taotleb kaitsja, et tasu suuruseks

määrataks 252 eurot (72 eurot valmistumine, 180 eurot istungil osalemine), millele

lisandub käibemaks 60 eurot 48 senti, st kokku 312 eurot 48 senti. Menetluse uuendamise

järel esitas U. Simon veel ühe taotluse, milles palub riigi õigusabi tasu suuruseks määrata

48 eurot, millele lisandub käibemaks 11 eurot 52 senti, st kokku 59 eurot 52 senti. See

kulu tekkis kliendi vanematega nõupidamise tõttu (40 minutit). Kolme taotluse peale

kokku soovib U. Simon, et riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 677 eurot 4 senti

(305,04 + 312,48 + 59,52 = 677,04). Kohus peab toimingutele kulunud aega mõistlikuks

ning määrab Advokaadibüroole Simon vandeadvokaat Urmas Simoni poolt

apellatsioonimenetluses N.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 677

eurot 4 senti (sh käibemaks).

188.

A. Lomovi kaitsja M. Masso esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Samuti esitas ta advokatuuri esildise, mis

annab õiguse tasumäära suurendamisele koefitsiendiga 1,8. Esimese taotluse järgi kulus

apellatsioonimenetluses maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsiooni koostamisele ja

kliendiga nõupidamisele kokku 420 minutit, s.o 7 tundi. Sellega seoses taotleb kaitsja, et

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks ilma

käibemaksuta 907 eurot 20 senti. Uue käibemaksumäära järgi lisandub sellele käibemaks

217 eurot 73 senti (907,2 × 0,24 = 217,73), st kokku on summa 1124 eurot 93 senti (907,2

+ 217,73 = 1124,93). Teise taotluse järgi kulus prokuröri vastusega tutvumisele ja

istungiks valmistumisele 90 minutit, istungil osalemisele 120 minutit (kl 12.30-14.30)

ning sõidule kulutatud ajale 36 eurot (53 km). Nende toimingute eest taotleb kaitsja, et

tasu suuruseks määrataks 489 eurot 60 senti (194 eurot 40 senti valmistumine, 259 eurot

20 senti istungil osalemine, 36 eurot sõidule kulutatud aeg), millele lisandub käibemaks

117 eurot 51 senti, st kokku 607 eurot 11 senti. Lisaks taotleb ta Rapla-Tallinn-Rapla

sõidukulu (106 km) hüvitamist summas 31 eurot 80 senti, millele lisandub käibemaks 7

eurot 63 senti, s.o kokku 39 eurot 43 senti. Kahe taotluse peale kokku soovib M. Masso, et

riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks 1732 eurot 4 senti ning riigi õigusabi kuludeks 39

eurot 43 senti. Täies ulatuses M. Masso taotlust rahuldada ei saa. Justiitsministri 29. juuli

40(41)

1-23-4242

2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord“ § 1 lg 6 ning § 6 lg 3 järgi ei tohi määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest

üldmenetluses arutatud asja apellatsioonimenetluses (välja arvatud istungil osalemine)

ületada 432 eurot. Kuna M. Massol on õigus tasumäära suurendamiseks koefitsiendiga

1,8, suureneb ka osutatud ülemmäär, milleks on 777 eurot 60 senti (432 × 1,8 = 777,6).

Jättes kõrvale sõidule ning istungil osalemisele kulunud aja, taotles M. Masso

apellatsioonimenetluses tekkinud riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (ilma

käibemaksuta) summas 1101 eurot 60 senti (907,2 + 194,4 = 1101,6), s.o suuremas

summas kui määrus võimaldab. Niisiis määrab ringkonnakohus Meelis Masso

advokaadibüroole vandeadvokaat Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses Andrei

Lomovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude hüvitise suuruse järgmiselt.

Riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks on 1072 eurot 80 senti (777,6 (maakohtu

otsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine, kliendiga nõupidamine, prokuröri

vastusega tutvumine ning istungiks valmistamine) + 259,2 (istungil osalemine) + 36

(sõidule kulutatud aeg) = 1072,8). Koos käibemaksuga on tasu suuruseks 1330 eurot 27

senti (1072,8 × 1,24 = 1330,27). Hüvitatavaks kuluks on sõidukulu 31 eurot 80 senti,

millele lisandub käibemaks 7 eurot 63 senti, s.o kokku 39 eurot 43 senti.

189.

Anton Sereda kaitsja D. Školjar taotleb küll apellatsioonis menetluskulude riigi kanda

jätmist, ent ei ole esitanud tõendeid ega taotlusi seoses Anton Seredale

apellatsioonimenetluses tekkinud kuludega.

190.

Lõsanovite kaitsja esitas taotluse hüvitada Lõsanovitele apellatsioonimenetluses

lepingulisele esindajale makstud tasu. Taotluse järgi kulus maakohtu otsuse tutvumisele

ning apellatsiooni koostamisele 19 tundi tunnihinnaga 220 eurot tunnis, s.o kokku 3560

eurot. Sellele lisandub käibemaks 783 eurot 20 senti ehk kogusumma on 4343 eurot 20

senti. Lisaks kulus prokuratuuri seisukohtadega tutvumisele 0,25 tundi, istungiks

ettevalmistamisele 2,25 tundi ning istungile 2,5 tundi. Selle eest maksti 1055 eurot,

millele lisandus käibemaks 253 eurot 20 senti, s.o kokku 1308 eurot 20 senti. Kogu

apellatsioonimenetluses makstud tasuks on seega koos käibemaksuga 5651 eurot 40 senti.

Arved on väljastatud juriidilisele isikule Cityteed OÜ. Otsuse p-s 178 käsitletud põhjustel

saab hüvitamisele kuuluda makstud tasu ilma käibemaksuta, s.o 4615 eurot. Seda kulu

loeb ringkonnakohus mõistlikuks.

191.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ning lg 2 p-s 1 sätestatud lahendi,

jäävad riigi õigusabi tasud ja kulud riigi kanda ning lepingulistele kaitsjatele makstud

tasud hüvitab riik (KrMS § 185 lg 1). Kuna Lõsanovite kaitsja ei ole täpsustanud, millistes

proportsioonides tuleks tasu N. ja A. Lõsanovile hüvitada, eeldab ringkonnakohus, et

kulud kanti võrdsetes osades. Ringkonnakohus mõistab Eesti Vabariigilt nii N. Lõsanovi

kui ka A. Lõsanovi kasuks välja 2307 eurot 50 senti (4615 ÷ 2 = 2307,5).

(allkirjastatud digitaalselt)

41(41)