1-25-5401/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5401 (25261000015)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Peeter Laanetu süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Andreas Eskor

Süüdistatav

Kaitsja

Peeter Laanetu (isikukood: 50110026814; elukoht: XXX;

töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: 2 kehtivat

kriminaalkaristust, karistatud viimati Tartu Maakohtu

13.12.2024 otsusega asjas nr 1-24-6716 KarS § 274 lg 1

järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel

moodustatud liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistusega, kohtuotsuste kogumis karistuseks 11 kuud ja

25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel karistus

jäetud täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta;

tõkend: ei ole kohaldatud)

vandeadvokaat Otto Preem (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Peeter Laanetu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 järgi ja

mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 13.12.2024.a. kohtuotsusega nr 1-24-6716 Peeter Laanetule mõistetud

karistuse ärakandmata osa s.o 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva

vangistust võrra ning mõista Peeter Laanetule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1

(üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Peeter Laanetule mõistetud 1

aasta 11 kuud 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 715 (seitsesada viisteist) tundi ja

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Peeter Laanetu kohustatud üldkasuliku töö tegemise

perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS 75 lg 4 alusel kohustada Peeter Laanetut 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi

liigtarvitamise häire hindamiseks ja osalema vastuvõtul tervishoiuasutuse pakutud

ajal.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Peeter Laanetult kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot tasumisele ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tähtajaks tasumata

jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700032299

ning selgituse “Peeter Laanetu, otsus nr 1-25-5401, menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Peeter Laanetult väljamõistetavast sundrahast

886 eurot ja ekspertiisiga seotud kulud summas 1339,10 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Peeter Laanetut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kel on Tartu Maakohtu 13.12.2024

otsusega asjas nr 1-24-6716 kehtiv karistus KarS § 274 lg 1 järgi, taas kasutas täpselt

tuvastamata kellaajal 19.05.2025 kella 22.30 ja 20.05.2025 kella 02.00 vahel Valgamaal

Otepää vallas XXX kinnistu lähedal metsas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud

patrullpolitseiniku A.K suhtes. Nimelt lõi Peeter Laanetu A.K üks kord jalaga vastu

paremat reit. Löögiga põhjustas Peeter Laanetu kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse

– reiekontusiooni.

Sel moel pani Peeter Laanetu toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses

tema ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § §

74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta

vangistust) Tartu Maakohtu 13.12.2024 otsusega nr 1-24-6716 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, milleks on 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõista

tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva

vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg-st 5, asendada KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel Peeter

Laanetule mõistetud 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 715 (seitsesada

viisteist) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat kohtuotsuse

jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Peeter Laanetu kohustatud üldkasuliku töö

tegemise perioodil järgima KarS § 75-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, nimelt Peeter

Laanetu on kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Peeter Laanetut 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire

hindamiseks ja osalema vastuvõtul tervishoiuasutuse pakutud ajal.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 274 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus

ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria- ja

psühholoogiaekspertiis (akt nr 09-0825), mille maksumus on 1339,10 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Peeter Laanetult väljamõistetavast sundrahast

886 eurot ja ekspertiisiga seotud kulud summas 1339,10 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha summas

443 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul.

Kohtu muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik