2-25-7898/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-7898

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.Y vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktiva Finance Group

OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Vastustaja (kostja): C.Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21. mail 2025 Viru Maakohtule hagi C.Y (kostja)

vastu. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 24. septembril 2021

sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr XXXXXXXXX ning 15. märtsil 2022 sõlmitud

osamaksetega vara müügileping nr XXXXXXXXX. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg

1015,84 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 624,64 eurot;

lisaks viivised alates 22. maist 2025 kuni põhinõude (1015,84 eurot) täitmiseni lepingujärgses

määras 0,065% päevas. Elisa Eesti AS loovutas 7. märtsil 2024 nõude kostja vastu hagejale.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja elukoht XXX. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud

kohtualluvust.

2. Viru Maakohus keeldus 30. mai 2025 määrusega hageja hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg

1 p 2 alusel, sest hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti kohtule. Maakohus

leidis, et nii Eesti kui Soome rahvastikuregister ning hagiavalduses esitatud andmed viitavad sellele,

et kostja elukoht on Soomes. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis,

ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule.

3. Hageja esitas 10. juunil 2025 määruskaebuse maakohtu 30. mai 2025 määruse peale, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja leidis, et maakohus on hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel ületanud diskretsioonipiire.

Kuigi rahvastikuregistris on märgitud kostja aadressiks XXX , siis ei tähenda see asjaolu, et kostja

ka Soomes elaks. Hageja esitas 27. juunil 2024 kostja vastu nõude ka Soome kohtusse, kuid kohus

vastas, et võlgniku aadress on endiselt see, aga kohtutäitur kirjutab takistustõendis, et aadressil

kohatud isiku sõnul viibib C.Y Eestis vanglas. Kohtutäitur ütleb, et ta ei saa seda infot kontrollida.

Kostja tõesti viibis vangistuses seoses kriminaalasjaga nr 1-19-4151. Seega on Soome kohus asunud

seisukohale, et kostja ei ela Soomes ning talle ei ole võimalik menetlusdokumente Soomes kätte

toimetada.

Kostja esitas lepingu sõlmimisel oma aadressiks XXXXXXXXX TsMS § 79 lg 2 kohaselt kui

kostja elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse 4. jagu sätestab kohtualluvuse tarbijalepingute puhul. Artikli 17 p 1

kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma

majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks sama jao

alusel. Artikli 17 p 1 alapunkt b) sätestab olukorrad, mil tegemist on osamaksetena tasutava

laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks. Hagi

aluseks oleva lepingu alusel kohustus kostja tasuma kauba eest osamaksetena. Seega on hagejal

õigus esitada kostja vastu hagi Viru Maakohtusse tulenevalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

artikli 5 lg-st 1 koosmõjus artikli 17 p-ga 1 alapunkti b) .

4. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada

ja edastas 2. juuli 2025 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30. mai 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus tuleb

rahuldada.

6. Maakohus jättis hageja avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest leidis, et

hagi ei allu Eesti kohtule. Maakohus leidis õigesti, et kohaldamisele kuulub Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 18 lg 2, mille kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija

vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Maakohus tuvastas õigesti ka selle,

et kostja elukoht ei olnud hagiavalduse esitamise ajal 21. mail 2025 Eestis. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega selles osas ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

7. Maakohus on siiski jätnud tähelepanuta, et kohtualluvust reguleeriva Euroopa Liidu õiguse ja

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi

allub Eesti kohtule, üldjuhul küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka

kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11).

8. Viidatud lahendis kohaldas Riigikohus Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrust nr

44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I

määrus). Alates 10. jaanuarist 2015 algatatud kohtumenetluste suhtes kuulub kohaldamisele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I (uuesti sõnastatud)). Ka

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 26 lg-st 1 tuleneb, et lisaks tarbija elukoha liikmesriigi

kohtule on pädev ka selle liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Eelnevast tulenevalt on jätkuvalt

asjakohane Riigikohtu seisukoht, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja

elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.

Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Eesti kohtule ning

hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 12).

9. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 26 lg 2 kohaselt peab kohus juhul, kui kostjaks on

tarbija, tagama enne asja menetlusse võtmist, et kostjat teavitatakse õigusest kohtualluvus

vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest. Ringkonnakohus teavitas 6.

novembril 2025 kostjat tema rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil XXXXXX tema vastu

esitatud hagist ja selgitas, et tema nõusolekul võib asja lahendada Eesti kohus. Kostja vastas, et on

nõus tasuma hagi põhinõude (dtl 87). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest kostja vastusest

järeldada, et ta on nõus Eesti kohtu alluvusega.

10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p

2 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi

kaevata (TsMS § 372 lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause). Kuna käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)