2-25-11467/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2025. a kell 11.00, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-11467

Tsiviilasi

Z.T maksejõuetusavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Võlgnik: Z.T (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX,

Harjumaa, e-post xxx)

Võlgniku lepinguline esindaja: Danil Lipatov (e-post

XXX)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK; Väike-

Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; e-post XXX).

Resolutsioon

1. Rahuldada Z.T maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja Z.T (isikukood XXX) pankrot 10. novembril 2025. a kell 11.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada Z.T pankrotihalduriks Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK; xxx, 10129 Tallinn; e-post

XXX; telefon XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. detsember 2025. a algusega kell 14.30

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada Z.T-d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 3. detsembril 2025. a kell 14.30. Kui Z.T vannet ei anna, siis on

kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

8. Määrata Ly Müürsoo-le usaldusisiku tasu summas 1 798 eurot (sh käibemaks).

9. Välja mõista Z.T-lt usaldusisiku tasu summas 1 798 eurot (sh käibemaks) Ly Müürsoo kasuks.

Usaldusisiku tasu väljamakse summas 699,36 eurot (so 1 798 -1 098,64 eurot) teostada

pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Sentire M.K. (registrikood

10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 886 eurot (lisandub käibemaks 212,64

eurot) Ly Müürsoo-le. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ

Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

11. Pankrotihaldur Ly Müürsoo täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni Z.T usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest

vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik pankrotiteate

avaldamisest alates 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Võlausaldaja

võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6

kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse

dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja pankrotiavaldus

Harju Maakohtule on esitatud Z.T avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse

esitamise seisuga 58 200 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on peretoetus 160 eurot (võlgniku

peamise sissetuleku emapalga maksmine lõppes juunis 2025. a), igakuiseid väljaminekuid on kokku

1840 eurot, vara puudub.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Z.T

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ly Müürsoo. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku

pankrot.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on

tuvastanud, et võlgniku igakuine netosissetulek on 959,40 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku

48 474,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

4. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik sattus makseraskustesse seoses hooletu

finantskäitumisega kohustuste võtmisel. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus

läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub piisav vara ning sissetuleku

suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. PankrS § 28 lg

2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust

võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

6. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg

1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

7. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

8. Usaldusisik Ly Müürsoo on esitanud tasunõude kokku summas 1 450 eurot (1 tund – 145

eurot). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel

arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

9. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 798 eurot (sh käibemaks). Käesolevas menetluses

likviidne vara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab

asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb

pankrot FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul

ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid.

10. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik

võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

11. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 886 eurot (lisandub käibemaks

212,64 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 järgi kohus võib

usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)