4-25-3130/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-3130

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoobril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3130 (2315,25,006299)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Mia Valge

Väärteoasi

Siim Loorits Harju Maakohtule 14.08.2025 esitatud

kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne - Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija R.C 29.07.2025

otsusele väärteoasjas nr 2315,25,006299;

Menetlusalune isik

Siim Loorits, isikukood: 39104132729, xxx kodanik,

emakeel xxx keel, teeb xxx, elukoht: XXX-i,

Harjumaa, e – post xxx;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne –

Harju politseijaoskonna esindaja T R;

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija R.C

29.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,006299, millisega Siim Looritsat

karistati 207 lg 1 ja 227 lg 2 järgi, KarS § 63 lg 1 juhindudes LS § 227 lg 2 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks.

2. Siim Looritsale määratud karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse

jõustumisel.

3. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba viie

tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile.

4. Väärteoasja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja sellel olev teave

kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.

5. Jätta menetlusaluse isiku Siim Loorits Harju Maakohtule 14.08.2025 esitatud

kaebus rahuldamata.

6. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus

kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 04. novembril 2025. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsus:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija R.C 29.07.2025 otsusega nr

2315,25,006299 karistati Siim Looritsat (Loorits) mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

3 kuuks selles, et tema 5.07.2025 kell 00.34, Järvevana tee, Veereni tn ja Siduri tn 9 maja

vahel suunaga Siduri tn maja poole, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit

kiirusega 104+/- km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. Siim Loorits

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Samuti tema juhtis mootorsõidukit, mis

ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Läbimata oli alates

31.01.2025. Sellisel viisil käitudes eiras menetlusalune isik rikkus LS § - de 50 lg 5 p 3 ja §

73 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod.

Kohtule esitatud kaebuse sisu:

Eelpool märgitud väärteootsuse peale esitas menetlusalune isik Siim Loorits Harju

Maakohtule 14.08.2025 kaebuse.

Kaebuses märkis Siim Loorits, et ta tunnistab väärtegude toimepanemist, kahetseb oma

tegusid ja palub kohtult leebemat karistust, lubades tulevikuks olla kuulekam liikleja. Siim

Loorits selgitas kaebuses, et mootorsõiduki juhtimise õigust vajab ta igapäevaselt, sellest

sõltub tema majanduslik jätkusuutlikus. Oli talle etteheidetud väärteo toimepanemise ajal teel

X OÜ remonditöökotta ning olemas on ka tunnistaja, kes seda fakti kinnitada võiks. Samuti

palus ta kohtul arvestada asjaolu, et ta kasvatab üksi oma 6 aastat poega ning nüüdseks on tal

olemas kehtiv tehnoülevaatlus.

Menetlus maakohus:

Väärteoasja arutati kaebemenetluses 22.09.2025 toimunud avalikul kohtuistungil, Siim

Loorits jäi kohtule esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tema alustas sõitu XXX 1-st,

liikudes punktist A punkti B. Punktiks B oli X, Teemeistri tn 2, Laagris. Eelnevalt enne

möödasõitu sõitis ta 70-ga selles alas, kuna vasakult poolt rida lõpeb ära ja ta hakkas reastuma

paremasse ritta, siis eesolev sõiduk tegi katkendliku äkilise pidurduse, mille tõttu ta reastus

bussiritta ja, et sellest olukorrast, välja tulla ning enda ja teiste turvalisuse huvides lisas ta

gaasi ja seetõttu ületas sõidukiirust.

Kaebuse esitaja märkis, et politsei ei küsinud ta käest mitte kordagi, et miks ta ületas kiirust

vaid kohe küsiti, et kas ta sai aru, mida ta rikkus. Politseile ta kinnitas, et ületas kiirust.

Kinnitab ta seda, et kui ta bussirajal liikus, siis ta oma sõiduki kiirust ei vaadanud, aga ta

tajus, et sõitis lubatust suurema kiirusega, kuid tegi seda seetõttu, et vältida liiklusohtlikku

olukorda.

Sõidukit liigutas ta selle põhimõttega, et viia seda järjekordselt remonditöökotta, kuna pidurid

oli vaja korda teha ülevaatuse jaoks. Sõiduk, millisega ta sõitis, on rohkem hobisõiduk, mitte

igapäeva kasutuseks ja seda on ta eelnevalt täpselt samamoodi liigutanud punktist A punkti B

ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. Sõiduki viis ta remonditöökotta öösel, sest muidu teostatakse

seal remonditöid päevasel ajal tavaklientidele. Seda, et sõidukil ei olnud kehtivat

tehnoülevaatust ta teadis, kuid see ei olnud tal tahtlik rikkumine.

Kaebuse esitaja Siim Loorits kahetses oma tegu ja märkides, et seda tegu ta ei oleks saanud

vältida, sest bussirada hakkas ära lõppema. Liiklejaid ta ohtu seada ei tahtnud,

juhtimiskogemus on tal olemas.

Kohtuvälise menetleja esindaja T R märkis, et kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võta.

Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris ja avaldas järgmisi tõendeid ja nimelt kohtutoimikust

tl 4-8, õiend rahvastikuregistrist, originaaltoimikust väärteoprotokolli, kiirusmõõturi

kasutamise protokolli koos andmete väljatrükiga, kiirusmõõturi taatlustunnistuse koos

digiallkirjalehega, tõendit J A poolt pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta koos

digitaalallkirjalehega, sõiduki taustakontrolli andmeid 4 lehel sõiduki Dodge Challengeri

suhtes, detailandmete päringut isiku kohta politseiasutustele Siim Looritsa suhtes, kaebuse

esitaja suhtes väljastatud karistusregistri väljatrükki ja kõne all olevas väärteoasjas tehtud

väärteootsust koos digiallkirjalehega.

Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja taotles kohtult temale määratud karistuse

tühistamist, märkides, et lube on tal vaja seetõttu, et ta teeb juhutöid, tal on vaja liikuda

erinevate objektide vahel.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsust tehes ei ole rikutud väärteo ega

materiaalõiguse norme. Lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud mistahes põhjustel.

Menetlusalune isik on ka varasemalt korduvalt liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud,

tal on kolm kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Varasemalt

on isikut karistatud rahatrahvidega, milliste määramine ei ole mõju avaldanud, isik jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist. Menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne toime

pandud rikkumistega, seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasjas kogutud materjalidega, ära kuulanud

menetlusosaliste seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Siim Looritsa

poolt kohtule esitatud kaebus tema suhtes LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tühistamiseks on alusetu, kaebus

rahuldamisele ei kuulu ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud

teokirjeldusega ning tal puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata

koosseisulisi asjaolusid Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule LS – des § 207

lg 1 ja 227 lg 2 ettenähtud süütegude toimepanemist. Siim Loorits suhtes on kohaldatud

üldmenetlust.

Menetluse senine käik on olnud järgnev. 5.07.202 koostas patrullpolitseinik A.J

väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Siim Loorits 5.07.2025 kella 00.34 ajal mootorsõidukit

Dodge Challenger reg nr xxx Harju maakonnas, Tallinnas, Järvevana teel Veereni tn ja Siduri

tn 9 maja vahel, Siduri tn 9 maja suunas kiirusega 104 km/h +/- 4 km/h, lubatud sõidukiirus

antud teelõigul oli 70 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h.

Samuti Siim Loorits juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele

vastavuse kontrolli, läbimata oli alates 31.01.2025. Oma sellise tegevusega Siim Loorits

rikkus LS -de § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on

kvalifitseeritavad LS § - de 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi.

29.07.2025 koostas eriasjade uurija R.C üldmenetluse otsuse, milles leidis, et Siim Loorits on

toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetavad rikkumised ja lähtudes KarS § 63 lg 1

sätetest määras menetlusalusele isikule karistuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse

äravõtmise 3 kuuks.

Menetlusalune isik Siim Loorits kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja esitas

14.08.2025 Harju maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus

tühistada ja teha uus otsus, määrates talle kergem karistus, kui seda on mootorsõiduki

juhtimisõiguse ära võtmine.

Kohus asub seisukohale, antud hetkel puudub vaidlus selle üle, Siim Loorits juhtis

mootorsõidukit Dodge Challenger reg nr xxx 5.07.2025 kell 00.34 ajal Harju maakonnas,

Tallinnas, Järvevana teel, Veerenni tn ja Siduri tn 9 maja vahel, Siduri tn 9 maja suunas

kiirusega 104 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h, mis

tähendab, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

Väärteoasja materjalide hulka lisatud dokumentidest nähtuvalt on kiirust mõõtnud

politseiametnik J. A läbinud tööalaselt pädeva mõõtja koolituse 8.11.2022 ja omab õigust

kasutada laser ja radar kiirusemõõtmeseadmeid s.t mh kiirusemõõteseadet LaserCam 4

seerianumbriga LE0825, millisega mõõdeti ka Siim Looritsa poolt juhitud sõiduki kiirust

5.07.2025 kella 00.34 ajal. Kiirusmõõteseade oli taadeldud ning tehniliselt korras. Kohtul

puuduvad andmed selle kohta, et kiiruse mõõtmisel ei oleks järgitud mõõteseadme

kasutamisel mõõtemetoodikat. Seega asub kohus seisukohale, et saadud mõõtetulemus on

õige ja tõendatud.

LS § 50 lõige 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest.

Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik põhjendanud lubatud suurima sõidukiiruse

ületamist sellega, et tekkinud oli liiklusohtlik olukord, tema ees liikunud sõiduk tegi äkilise

pidurduse ja tema taga tuli veel sõidukeid, siis ta pidi reastuma bussiritta ja kuna rida hakkas

lõppema, siis pidi ta kiirust veelgi lisama. Samuti on Siim Loorits kohtus kinnitanud, et ta sai

aru, et ületab lubatud sõidukiirust ja liikudes bussirajal ta seda kiirust ei jälginud. Vaatamata

kaebuse esitaja ausale ülestunnistusele, et tema ei jälginud tegelikult oma sõiduki sõidukiirust

ja, et ta tajus seda, et ületab lubatud sõidukiirust kohus ei pea piisavaks temale kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistuse tühistamiseks.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku arusaamad liikluskorraldusvahendite kehtivusest ja

tähendusest on puudulikud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui liikluskorraldusvahendiga

on kehtestatud sõidukiiruse piirang, siis tuleb ka sellest lähtuda. Kui liikluskorraldusvahendil

ei ole kehtivuse kohta lisatud lisatahvlit päevade või kellaaegade kohta, siis kehtib see

liikluskorraldusvahendil märgitud piirang ööpäevaringselt ja sõltumata ilmast, nähtavusest,

liiklustihedusest või muust asjaolust. Tähtsust ei ole ka sellel, kus politsei kiirust mõõtis, sest

kui liikluskorraldusvahendiga on kehtestatud lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h, mis kehtib

alates liikluskorraldusvahendi asukohast kuni järgmise liikluskorraldusvahendi asukohani, siis

tuleb sellest ka lähtuda. Samamoodi ei ole tähtsust sellel, kas on öö või päev, piirang kehtib

samamoodi ööpäevaringselt ega saa olla sõltuvuses sellest, mida juht parasjagu arvab

liiklusohutuse kohta. Kui on teelõigul kehtestatud sõidukiiruse piirang 70 km/h, siis tulebki

sellest piirangust lähtuda, mitte lähtuda sellest, et öisel ajal võib olla lubatud suurimat

sõidukiirust ületades kedagi ju ohtu ei seata.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik tõlgendab liiklusnõudeid endale sobivalt, kuid

ei saa aru piirangu kehtestamise vajadusest ja tähendusest. Võttes arvesse menetlusaluse enda

kohtus antud ütlusi selle kohta, et ta ise tajus kiiruse ületamist ja ei jälginud sõiduki kiirust,

saab järeldada, et lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras sai olla vaid eesmärgipärane

ja teadlik tegevus.

Kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 70 kilomeetrit tunnis, siis tuleb asuda

seisukohale, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 104 +/- 4 km/h rikkus Siim Loorits LS § 50

lõige 5 p 3 nõudeid ja talle etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk Dodge

Challenger reg nr xxx ei olnud 5.07.2025 tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. Märgitud fakti on kinnitanud nii kaebus esitaja ja samuti toetab märgitud teadmist

väärteoasja materjalide juures olev sõiduki taustkontrolli infoandmed. Märgitud tõendist

sisalduvast teabest nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki tehnoülevaatus kehtis kuni

31.01.2025.

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk peatati 5.07.2025 kell 00.34 ning sõiduki andmete

kontrollimisel ilmnes, et sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. Sõiduki andmetest nähtuvalt kehtis eelmine teohnonõuetele vastavuse kontrolli

tulemus kuni 31.01.2025. Seega pidanuks menetlusalune isik esitama sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli hiljemalt 31.01.2025, kuid menetlusalune isik jättis selle tegemata. Kohtus

on Siim Loorits selgitanud, et sõiduk, millisega tema sõitis oli hobisõiduk ja kuna ta oli

sellega liikumas remonditöökotta, siis ta teab, et võib selliselt liigutada punktis A punkti B.

Kohus Siim Loorits sellekohaseid väiteid, et tema oli 5.07.2025 öösel kell 00.34 liikumas

remonditöökotta eluliselt usutavaks ei pea, vaid leiab, et need on antud kaebuse esitaja poolt

eesmärgiga vabaneda võimalikust väärteovastutusest. Siim Loorits on ise kohtus kinnitanud,

et ta on ka varem selliselt sõidukit liigutanud, kui tehnoülevaatus puudub.

Kohus on veendumusel, et ka 5.07.2025 oli menetlusalusele isikule teada, et sõidukil ei ole

teostatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, tal oli olnud piisavalt võimalusi täita seda

kohustust varem, kuid ta ei teinud seda. Kohus märgib, et kui juht tahab sõidukit kasutada, siis

peab ta ka hoolitsema selle eest, et see kasutatav sõiduk võib osaleda liikluses. Kui sõiduki

kasutaja seda teha ei soovi, siis peab ta arvestama ka võimalike tagajärgedega, sh võimaliku

karistusega.

Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud kohustust ja pani LS § 207

lg 1 ettenähtud väärteo toime teadlikult, olles teadlik nii tehnonõuetele vastavuse kontrolliks

esitamise tähtajast, kui ka selle tähtaja ületamisest. Seega on asjakohane menetlusalusele

isikule ette heita LS § 73 lg 2 rikkumist, millise sätte kohaselt liikluses kasutatav

mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse

kontrolli ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2

nõudeid, pannes seega toime LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi on õiged. Kuna LS § 207 lg 1 ja

§ 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod. Samuti on tuvastatud, et menetlusaluse isiku poolt

on väärteod toime pandud ühe jätkuva teoga, ning temale karistuse mõistmine KarS § 63 lg 1

alusel raskeima väärteo, ehk LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei - ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama

(§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest s.o suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis, ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100

trahviühikut või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Lisaks sellele on LS § 227

lg 5 p 1 kohaselt võimalik kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

ühest kuni kolme kuuni.

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Siim Looritsale on põhikaristuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline

menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumiste ohtlikkust ning on

arvesse võtnud ka karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel

arvestatud asjaolu, et tegemist on esmase juhiga, kellel on 3 kehtivat väärteokaristust

liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, millised uue rikkumise toimepanemise ajaks ei

ole kustunud. Märkimisväärseks on peetud teadmist, et Siim Looritsat on varasemalt

korduvalt rahatrahvidega karistatud, kuid need ei ole olnud mõjusaks hoidmaks viimast ära

uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt juba karistatud

samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõju

avaldanud ning ka isik ei ole enda jaoks nendest järeldusi teinud, siis teiste liiklejate

turvalisuse tagamiseks tulebki menetlusalune isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada.

Juba eelnevalt märgitud menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ja § 207 lg-s 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud teod toime

pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud

ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte

alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 227 lg 2 sätestatud

sanktsiooni alusel. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunniks isikut

hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus

vajalikuks märkida, et karistusregistri andmete kohaselt on kaebuse esitajal mitmeid kehtivaid

liiklusalaste väärtegude toimepanemisega seotud karistusi. Vaatamata sellele, et varasemalt

määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasutud, ei ole tema karistused kustunud, vaid

Siim Loorits jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega on menetlusaluse isiku

liiklust ohustav käitumine muutunud ajas ohtlikumaks. Kohus leiab, et Siim Looritsa

liikluskäitumine viitab üheselt sellele, et varasemad väärteokaristused rahatrahvide näol ei ole

sundinud teda liikluses õiguskuulekusele. Seega on rahaline mõjutamine jäänud tagajärjetuks

ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja õigesti loobunud rahatrahvist, kui tulemuseta

jäänud karistusliigist ja eemaldas menetlusaluse isiku liiklusest, kohaldades põhikaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega võiks eeldada, et kohaldatud karistuse liik ja

määr mõjutavad menetlusalust isikut edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma, tehes seda

arusaamises, et liiklusnõuete jätkuval eiramisel kõrvaldatakse ta taas liiklusest.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra

alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul

ületas menetlusalune isik liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud sõidukiirust

märkimisväärses ulatuses. Seega kiiruse mõõtmine, samuti sõidukijuhtide kinnipidamine ja

karistamine peaks tekitama kõigis sõidukijuhtides arusaama piirkiirusest kinnipidamise

vajalikkusest. Sellest tulenevalt on oluline ka see, kuidas teised liiklejad tajuvad seda, et

lubatud sõidukiirust ületanud, kehtestatud piirangutesse ja teistesse liiklejatesse hoolimatult

suhtuvaid juhte ka karistatakse. Seejuures on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise puhul

tegemist massiliselt toime pandava liiklusalase väärteoga, mille toimepanemise tõkestamiseks

kasutab riik erinevaid võimalusi, s.h väärteokaristusi. Selline teadmine teo karistatavusest

suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet kui nad näevad, et ohtlikult käituvaid kaasliiklejaid

karistatakse, s.t sellega täidetakse ka üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtu hinnangul saab teha järelduse selle kohta, et kohtuvälise menetleja määratud

põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, mistõttu kohus

leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7)

ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel

(§ 133 p 8). Arvestades, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 227 lg 2

sätestatud vahemiku alumises määras, millise süüteo toimepanemine liikluses on igapäevane

ja massiline, ei saa kohus asuda seisukohale, et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi VTMS § 30 tähenduses. Märkimisväärne on

teadmine, et süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud, arvestanud menetlusalusele isikule

karistuse määramisel viimase poolt avaldatud kahetsust tehtusse. Väärteoasja materjalidest ja

menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise

isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Menetlusaluse isiku

süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ka ei tuvastanud.

Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja

määraga ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld-

ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras

karistus ja liiklusest eemaldamine sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ja piirkiirusest kinni pidama.

Mis puudutab karistuse liiki, siis on menetlusalune isik märkinud kaebuses, et ta soovib

kohaldatud karistuse tühistamist ja leebema karistuse s.t karistusliigi muutmist. Kohus viitab

ülalmärgitule, et varasem kohaldatud karistuse liik, s.o rahatrahv ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ohtlikumaks. Kaebuses ja kohtus

on menetlusaluneisik põhjendatud, et tema teeb juhutöid vajab töö tegemiseks igapäevaselt

juhtimisõigust, ta kasvatab üksi last ja ta satuks raskesse majanduslikku olukorda. Kohus asub

seisukohale, et kaebuse esitaja sellekohased selgitused tuleb jätta tähelepanuta, sest antud

asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka sel hetkel, kui ta liiklusalaseid väärtegusid

toime pani, kuid need asjaolud ei olnud tema jaoks piisavad, et väärtegude toimepanemisest

hoiduda. Märgitu tähendab, et Siim Loorits oli teadlik sellest, et juhtimisõigus on talle vajalik.

Pannes väärtegusid toime teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda

uuesti karistatakse. Seega ei saanud kaebuse esitajale järjekordse karistuse saabumine olla

üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub

rahatrahvi kohaldamisest, sest tema karistusandmetest on näha, et rahatrahv teda ei mõjuta.

Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese

tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks menetlusalune isik säilitada

väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale

inkrimineeritud järjekordsete väärtegude toimepanemisest. Teadmine, et menetlusalusele

isikule on juhtimisõigus vajalik, ei tekkinud menetlusalusel isikul pärast väärteootsuse

kättesaamist, vaid see teadmine oli tal oluliselt varem.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)