3-25-732/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-732

Haldusasi

X.Y kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. märtsi 2025. a otsuse

tühistamiseks ja ameti kohustamiseks arvutama kaebajale

makstava pensioni vastavalt taotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja X.Y

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Siseministeeriumi 11. novembri 2020. a vastus kohtu päringule

haldusasjas nr 3-20-987.

2. Jätta X.Y kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. detsembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras X.Y-le 24. juuli 2019. a otsuse nr 07866

alusel eluaegselt politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 1. maist 2019.

3-25-732

2. X.Y esitas 3. veebruaril 2025 SKA-le avalduse, milles palus arvutada ümber

talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni kooskõlas politsei ja

piirivalve seaduse (PPVS) § 1111 lg-tega 1 ja 4, § 1113 lg-ga 21 ja § 117 lg-ga 2 alates

prokuröriteenistusest lahkumisest 23. detsembril 2024.

3. SKA jättis 5. märtsi 2025. a otsuse nr E07866-1 alusel X.Y avalduse

rahuldamata.

3.1.

X.Y-le makstakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni PPVS-i alusel

alates 1. maist 2019. Pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist

jätkas X.Y teenistust prokuratuuris.

3.2.

Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate

pension, jätkab teenistust politseis, arvutatakse tema soovil väljateenitud aastate

pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates (PPVS § 1113 lg 21).

Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva

põhipalga muudatuste ja PPVS § 1111 lg- s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži

suurenduse põhjal. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni on seega võimalik

ümber arvutada üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates.

Ümberarvutust pole võimalik teha politseiametniku väljateenitud aastate pensioni

saavatele prokuröridele prokuröriteenistusest lahkumisel.

3.3.

PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta

1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse väljateenitud aastate

pensionile, kuid see ei anna alust samastada prokuröriteenistust politseiteenistusega.

Tallinna Halduskohus asus 9. veebruari 2021. a otsuses haldusasjas nr 3-20-987

seisukohale, et PPVS § 1113 lg 21 grammatiline sõnastus väljendab selgelt, et

nimetatud säte kohaldub üksnes politseiametnikele, kes jätkavad teenistust politseis

pärast seda, kui neile on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension.

Nimetatud sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, seal puudub viide prokuröridele. X.Y-le

määrati alates 1. maist 2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina

teenistuses olles. Pärast pensioni määramist jätkas X.Y teenistust prokuratuuris ning

23. detsembril 2024 lahkus ta prokuröriteenistusest, mitte politseiteenistusest.

4. X.Y esitas Tallinna Halduskohtule 24. märtsil 2025 kaebuse, milles palus

tühistada SKA 5. märtsi 2025. a otsuse ja kohustada SKA-d arvutama pension ümber

vastavalt tema esitatud taotlusele.

4.1. PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit

politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse samas seaduses sätestatud väljateenitud

aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt

viis aastat. Nimetatud säte on PPVS-is alates seaduse jõustumisest, s.o 1. jaanuarist 2010 (§

108 lg 2) ning sisaldus ka enne PPVS-i kehtinud politseiteenistuse seaduse § 212 lg-s 31.

Seadusandja ei ole PPVS kehtestamisel ega selle hilisemates muudatustes oma tahet muutnud.

4.2. PPVS § 361 lg 2 annab nõutud tingimuste täitmisel prokurörile õiguse nii PPVS-is

sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kui ka pensioni

ümberarvutamisele. Pensioni ümberarvutamine on hõlmatud õigusega pensionile PPVS § 361

lg 2 mõttes, kui ümberarvutamise tingimused on täidetud, ning ümberarvutamist välistavaid

piirangud pole. Seega ei saa lähtuda kitsalt üksnes politseiteenistuse ja politseiametniku

mõistetest (PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1). Politseiteenistusega on PPVS § 36 1 lg 2 kohaselt ja

pensioni saamise õiguse järgi võrdsustatud ka prokuröriteenistus.

2(6)

3-25-732

5. SKA esitas 28. aprillil 2025 vastuse kaebusele, milles palus kaebuse

rahuldamata jätta. Vastustaja jäi 5. märtsi 2025. a otsuses esitatud põhjenduste juurde,

lisades järgmist.

5.1.

Kaebaja oli prokuröriteenistuses alates 2. oktoobrist 2000. PPVS § 108 lg 2

alusel arvati teenistuse aeg prokurörina pärast 2004. a 1. juulit politseiteenistuse staaži

hulka ja see andis õiguse PPVS-is sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui

prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž oli vähemalt viis aastat.

PPVS § 108 on kehtetu alates 1. jaanuarist 2020, mil sama põhimõte kehtestati PPVS §

361 lg-s 2.

5.2.

Kaebaja prokuröriteenistusele eelnev politseiteenistuse staaž ületas viit aastat.

3. veebruaril 2025 esitas kaebaja avalduse väljateenitud aastate pensioni arvutamiseks

kooskõlas PPVS § 1113 lg-dega 21, § 1111 lg-ga 1 ja 4 ning § 117 lg-ga 2 alates 23.

detsembrist 2024.

5.3.

SKA tugines otsuse tegemisel Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2021. a

otsusele haldusasjas nr 3-20-987. Kohtumenetluses andis arvamuse ka

Siseministeerium, leides, et PPVS 1113 lg 21 ei laiene prokuröriteenistusest lahkuvatele

prokuröridele, vaid kehtib üksnes politseiteenistusest lahkuvate politseipensionäride

kohta. Samuti ei võimalda grammatiline tõlgendamine teha teistsugust järeldust.

Kohus nõustus SKA ja ministeeriumiga. Kohus lisas, et prokuröre pensioni

ümberarvutamist puudutavas sättes ei mainita. Selline on olnud seadusandja tahe, mis

ei ole muutunud. Kohtu hinnangul peab olema vastava pensioni ümberarvutamiseks

seaduslik alus.

5.4.

Siseministeerium on oma arvamuses selgitanud, et 1. maist 2019 jõustunud

PPVS-i muudatuste eesmärk oli motiveerida jätkama politseiteenistuses 50-aastaseid

politseinikke, kes enne muudatust pidid teenistusest lahkuma selleks, et realiseerida

oma õigust politseipensionile (kohtuotsuse lk 7). 1. mai 2019. a muudatusega tunnistati

kehtetuks PPVS § 107 lg 3, mille kohaselt ei makstud väljateenitud aastate pensioni

kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. See andis

nii politseiteenistuses kui ka prokuröriteenistuse olnud inimesele võimaluse saada

samaaegselt teenistuse jätkamisega väljateenitud aastate pensioni. PPVS § 1113 lg-s 21

on nimetatud vaid politseiametnikke ning seda sätet ei ole laiendatud

kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olnud isikutele.

5.5.

PPVS § 34 lg 1 järgi on politseiametnik Politsei- ja Piirivalveametis,

Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku

ametikohal teenistuses olev isik. Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei- ja

Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

politseiametniku ametikohal (PPVS § 33 lg 1). Prokuröri teenistust reguleerib

prokuratuuriseadus. Kaebajale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension

ei kuulu ümberarvutamisele PPVS § 1113 lg 21 alusel, kuna kaebajale määrati alates 1.

maist 2019 politseiametniku väljateenitud aastate pension prokurörina teenistuses

olles. 22. detsembril 2024 lahkus kaebaja prokuröriteenistusest, mitte

politseiteenistusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlus on selle üle, kas kaebajal on õigus väljateenitud aastate pensioni ümber

arvutamiseks politseiteenistusest lahkumisest arvates PPVS § 1113 lg 21 alusel.

3(6)

3-25-732

Vaidlust pole selle üle, et kaebaja töötas pärast politseiteenistusest lahkumist

prokurörina alates 2. oktoobrist 2000 kuni 22. detsembrini 2024, mil ta

prokuröriteenistusest lahkus. Samuti pole vaidlust selle üle, et kaebajal oli õigus

politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kuna tema prokuröriteenistuse ajale

eelnenud politseiteenistuse staaž oli vähemalt viis aastat.

7. Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate

pension, jätkab teenistust politseis, arvutatakse tema soovil väljateenitud aastate

pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse

politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja

PPVS § 1111 lg-s 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal (PPVS § 1113

lg 21).

8. Kaebaja leiab, et PPVS § 361 lg 2 annab nõutud tingimuste täitmisel prokurörile

õiguse nii PPVS-is sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kui ka

pensioni ümberarvutamiseks, sest pensioni ümberarvutamine on hõlmatud õigusega

pensionile PPVS § 361 lg 2 mõttes. Vastustaja on aga seisukohal, et PPVS § 1113 lg 21

alusel on võimalik politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada

üksnes politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates ning see ei kohaldu

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saavatele prokuröridele

prokuröriteenistusest lahkumisel.

9. PPVS § 361 lg 2 näeb ette, et teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1.

juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse samas seaduses

sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud

politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Nimetatud sätte järgi on

politseistaažiga prokurörina töötanud inimesel õigus saada väljateenitud aastate

pensionit. Sättest ei tulene talle aga õigust väljateenitud aastate pensioni ümber

arvutamiseks. Grammatilise tõlgendusele lisaks toetab sama järeldust ka

eesmärgipärane tõlgendusmeetod.

10. PPVS-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluva

seletuskirja järgi muudeti 2022. a-l PPVS § 1113 lg-t 21 selleks, et võimaldada

politseiteenistuses jätkanud politseipensioni saajale tema pension ümber arvutada, kui

ta politseiteenistusest lahkub.1 Politseipensioni ümberarvutamise põhimõtet ei

muudetud, muudeti üksnes seda, et ümberarvutamisel võetakse arvesse põhipalga

muudatused, mitte ametipalga muudatused. Pärast palgasüsteemi muudatuste

jõustumist määratakse politseinikele ainult põhipalk ja seetõttu saab ka ümberarvutuse

teha ainult põhipalga pealt. Kui aga politseiametnik valib pensioni arvutamise aluseks

viimase viie aasta soodsaima ametipalga, s.t astmepalga ja teenistusastmetasu, siis

seda ümber ei arvutata, sest pärast seadusmuudatuse jõustumist ei saa politseiametniku

ametipalk enam muutuda. Kui politseiametniku ametikoht pensioni määramise ja

politseiteenistusest lahkumise vahelisel ajal muutub, siis arvutatakse politseiametniku

pension ümber uue ametikoha palga alusel (508 SE, Riigikogu XIV koosseis, lk 56–

57).

11. Nii PPVS-i kui ka selle juurde kuuluva seletuskirja kohaselt on väljateenitud

aastate pensioni ümber arvutamiseks õigus seega politseiteenistusest lahkumisest

arvates politseiametnikul, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate

pension ja kes on väljateenitud aastate pensionile vaatamata jätkanud teenistust

politseis. PPVS § 33 lg 1 järgi loetakse politseiteenistuseks Politsei- ja

1 Arvutivõrgus kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu. (06.11.2025)

4(6)

3-25-732

Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis,

Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ameti-

kohal teenistuses olev isik (PPVS § 35 lg 1).

12. Tallinna Halduskohus on sarnast vaidlust lahendanud haldusasjas nr 3-20-987

(9. veebruari 2021. a otsus). Selles menetluses küsis kohus selgitusi PPVS § 1113 lg 21

rakendamise kohta Siseministeeriumilt, kelle valitsemisalasse Politsei- ja

Piirivalveamet kuulub. Kohus küsis, kas politseiametniku väljateenitud aastate

pensionit saaval inimesel on pärast prokuröriteenistust ja sealt lahkumist õigus

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamisele. Kohus võtab

haldusasjas nr 3-20-987 Siseministeeriumi 11. novembril 2020. a-l esitatud vastuse

praeguse asja juurde (digitoimiku lehed 34–36), kuna PPVS § 1113 lg 21 ei ole

küsimuses, kas sellisel inimesel on õigus politseiametniku väljateenitud aastate

pensioni ümberarvutamiseks, muutunud.

13. Ministeeriumi 11. novembri 2020. a vastuse järgi on politseiametniku

väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise regulatsioon seotud 1. mail 2019

jõustunud seadusemuudatusega, mille järgi võib politseiametnik pärast politseipensioni

määramist politseis edasi töötada. Enne 2019. aasta 1. maid pidi politseipensioni

vormistanud inimene politseiteenistusest lahkuma ja seetõttu ei olnud vaja ka

politseipensionit ümber arvutada. Muudatusega kaotati piirang, mille kohaselt ei

maksta politseipensioni kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas

ei sätestatud muudatustega seda, et politseipensioni saava prokuröri politseipension

arvutatakse prokuröriteenistusest lahkumisel ümber. Kehtiva redaktsiooni eesmärk oli

motiveerida jätkama politseiteenistuses 50-aastaseid politseinikke, kes enne muudatust

pidid teenistusest lahkuma, et realiseerida oma õigust politseipensionile. Seda

põhjusel, et Politsei- ja Piirivalveametit ähvardas pensioniõiguslikku ikka jõudvate

politseiametnike suure hulga tõttu tööjõupuudus. PPVS-ist jäeti välja piirang saada

samal ajal politseipensionit ja olla politseiteenistuses.

14. Siseministeeriumi vastuse kohaselt: „PPVS § 361 lõige 2 sätestab, et

teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse

staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile,

kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

Muudatuse eesmärk ei olnud motiveerida jätkama politseipensioni saavaid prokuröre

prokuröriteenistuses.

Prokuröridel

on

oma

pensioniregulatsioon

prokuratuuriseaduses. Prokuröri vanaduspension on 65% prokuröri ametipalgast.

Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri

prokuröriteenistusest vabastamise päeval.“

15. Kokkuvõtvalt oli ministeerium seisukohal, et PPVS-i 1113 lõige 21 ei laiene

prokuröriteenistusest lahkuvatele prokuröridele, vaid kehtib üksnes politseiteenistusest

lahkuvate politseipensionäride kohta. Lisaks leidis ministeerium, et ka PPVS-i § 1113

lg 21 grammatiline tõlgendamine ei võimalda teha teistsugust järeldust.

16. Vaidlusaluse õigusnormi mõte ja eesmärk polnud seega võimaldada

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist prokuröridele, vaid

üksnes politseiametnikele. Prokurörina töötavatele inimestele sellise õiguse andmine ei

olnud vajalik probleemi lahendamiseks, millega seoses riik konkreetsete isikute

pensioniõiguste laiendamiseks kulutusi otsustas teha. Sellise järelduseni võimaldab

jõuda ka PPVS seaduseelnõu juurde kuuluv seletuskiri, milles ei ole laiendatud

5(6)

3-25-732

politseipensioni saajate ringi teiste ametikohtadega, s.h prokuröridega (ajalooline

tõlgendamine).

17. Võttes arvesse grammatilist, eesmärgipärast ja ka ajaloolist

tõlgendamismeetodit, mille koostoimes on tuvastatav vaidlusaluse õigusnormi mõte ja

eesmärk, leiab kohus, et kaebajal ei ole õigust PPVS § 1113 lg 21 alusel

politseipensioni ümberarvutamisele.

18. Kaebus jääb rahuldamata. Kuna SKA 5. märtsi 2025. a otsus jääb rahuldamata,

jääb rahuldamata ka kohustamisekaebus ameti kohustamiseks arvutama kaebajale

makstava pensioni vastavalt tema taotlusele.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)