3-25-2210/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2210

Haldusasi

P.R kaebus tühistada osaliselt Sotsiaalkindlustusameti

01.04.2025 otsus nr P6- 2025-798778 ja 04.06.2025

vaideotsus nr 5.2-3/12498-2 so osas, milles toetuse

määramise alguse kuupäevaks on määratud 22.10.2024 ja

teha uus otsus, millega määrata kaebajale eestkostetava

lapse toetus kuupäevaga alates 04.01.2024

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: P.R

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SKA 01.04.2025 otsusega nr P6-2025-798778 määrati P.Rle eestkostetava lapse toetus

seoses G.Fi kasvatamisega tagasiulatuvalt perioodiks 22.10.2024 – 21.04.2025 (dtl 6).

02.05.2025 esitas P.R vaide SKA 01.04.2025 otsusele nr P6- 2025-798778. Vaides palus P.R

tühistada osaliselt 01.04.2025 otsus ja teha uus otsus, millega P.Rle määrata eestkostetava

lapse toetus seoses lapse G.Fi kasvatamisega alates 04.01.2024 (dtl 7-9).

SKA 04.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/12498-2 otsustati jätta P.R vaie

Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2025 otsusele nr P6-2025- 798778 rahuldamata (dtl 17-19).

2. 04.07.2025 saabus Tallinna Halduskohtule P.R kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti

(SKA) 04.06.2025 otsus nr P6 2025-798778 osaliselt ning kohustada SKA-d määrata P.Rle

eestkostetava toetuse saamine seoses G.Fi kasvatamisega alates 04.01.2024.

3. 15.08.2025 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 16.10.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse kokkuvõtvalt rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusakti tegemisel, on rikutud tema

subjektiivseid õigusi, mille sisuks on eestkostetava toetuse saamine lapse G.Fi eest vastavalt

PHS § 20

Kaebuse esitaja väidab, et faktilist eestkostet G.Fi üle teostab tema, mitte aga J.L. J.L alaliselt

elab välisriigis ega täida oma vanemlike kohustusi, ei pea last ülal ja ei hoolitse tema eest.

Laps jätkab elamist kaebaja perekonnas koos oma vendadega.

4.2. Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 rahuldas

kaebuse esitaja määruskaebuse (dtl 25-30) ja otsustas:

1. „Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 määrus osas, mis puudutab G.Fi:

1.1. resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata J.Li hooldusõiguse G.Fi suhtes

ning lapse üle eestkoste seadmata;

1.2. resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata P.R 13. detsembri 2023 taotluse

esialgse õiguskaitse korras G.Fi ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;

1.3. resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas G.Figa seonduvad esialgse õiguskaitse

abinõud.“

4.2. Tsiviilmenetluse käigus tuvastati, et lapse isa sõnade järgi, ta ei ole seni võtnud last enda

juurde elama, kuna arvab, et seda võib teha üksnes eestkostja (kaebaja) nõusolekul. Kaebaja

on selle vastu. Ta soovib saada jälle lapse eestkostjaks eesmärgil, et saada riigi poolt suurt

rahalist hüvitist.

4.3. Seega, käesolevaks ajaks on tekkinud selline olukord, et seni lapse isa lapse seadusliku

esindajana ei ole teostanud hooldusõigust lapse suhtes. Faktiliselt tegeles sellega kaebaja, kes

on lapse vanaema. Lapse isa väidab, et ta ikkagi soovib ja on valmis võtma lapse enda juurde

elama. Seni ta ei teinud seda, kuna arvas, et kaebaja on endiselt lapse eestkostja, ning ootas

lõplikku kohtuotsust tsiviilasjas.

4.4. Lähtudes ülaltoodud väidetest leiab kaebaja, et vaidlustatav haldusakt kuulub

tühistamisele. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde

ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka vaidlustatud otsuses (dtl 6)

ja vaideotsuses (dtl 17-19) toodut. Täiendavalt märgib SKA järgmist:

5.1. Vastustaja ja kaebaja on erimeelt selles, kas kaebuse esitajal on õigus saada eestkostetava

lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024.

5.2. PHS § 25 annab loetelu isikutest, kellel on õigus peretoetusi taotleda – last kasvatav

vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või mõni muu sättes nimetatud isik. Vanaema selles

nimetatud ei ole.

5.3. PHS § 20 lõikest 2 tulenevalt tekib eestkostetava lapse toetuse saamise õigus eestkoste

kohtumääruse teatavakstegemise päeval.

Viru Maakohtu 22.10.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 määrati kaebaja G.Fi

ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (dtl 51). Eeltoodust tulenevalt on

kaebaja õigustatud saama eestkostetava lapse toetust alates 22.10.24 – 21.04.2025, mistõttu

määratigi kaebajale vastustaja poolt 01.04.2025 otsusega nr P6-2025-798778 PHS § 20 lõike

1 alusel eestkosteava lapsetoetuse märkides toetuse saamise perioodiks 22.10.2024 –

21.04.2025.

5.4. Kaebaja leiab kaebuses, et tal on õigus saada eestkostetava lapse toetust G.Fi

kasvatamise eest alates 04.01.2024, kuna ta on olnud lapse faktiline eestkostja lapse ema

surmast alates, sest lapse isa lapse suhtes hooldusõigust ei teosta.

Vastustaja selgitab, et G.Fi eestkoste asjas määrati Viru Maakohu 04.07.2023 kohtumääruse

resolutsiooni punkti 4 alusel kaebaja G.Fi ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-22-

18337 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks

st eestkoste seati perioodiks 04.07.2023 – 03.01.2024. Järgmine kohtumäärus tsiviilasjas nr

2-22-18337, millega G.File ajutine eestkoste seati tehti Viru Maakohtu poolt 22.10.2024.

Kohus määras kaebaja G.Fi ajutiseks eestkostjaks kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, mis

tähendab, et ajutine eestkoste seati perioodiks 22.10.2024 – 21.04.2025. Seega perioodil

04.01.2024 – 21.10.2024 G.Fil füüsilisest isikust eestkostjat määratud ei olnud. Samale

asjaolule viitas ka Tallinna Halduskohus 29.09.2025 kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-24-

2865 tehtud kohtumääruse punktis 11. Kuna perioodil 04.01.2024 – 21.10.2024 ei olnud

kohtumäärust, mille alusel oleks kaebaja olnud G.Fi eestkostjaks, siis ei ole kaebaja

õigustatud sel perioodil ka eestkosteava lapse toetust saama.

Kaebaja on küll faktiliselt eestkostet G.Fi üle teostanud juba lapse ema surmast alates ja ka

seetõttu, et lapse isa ei ole teostanud lapse suhtes hooldusõigust, kuid eestkostetava lapse

toetuse määramiseks peab olema eestkoste lapsele seatud kohtumäärusega.

5.5. Kaebaja on kaebusele lisanud (dtl 21-24) ka Viru Maakohtu 21.04.2025 tsiviilasjas nr 2-

22-18337 tehtud kohtumääruse, millega pikendati kaebaja eestkostja ametiaega kuni

20.10.2025. Eelnimetatud kohtumäärus ei ole antud asjas asjakohane, kuna see ei puuduta

vaidlusalust perioodi. Selle kohtumääruse alusel makstakse vastustaja poolt kaebajale

eestkosteava lapse toetust G.Fi kasvatamise eest. Eestkostetava lapse toetus on kaebajale

määratud 13.05.2025 otsusega perioodiks 22.04.2025 - 20.10.2025.

5.6. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja kaebus rahuldamata täies ulatuses ja

kaebaja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

7. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2025 otsus nr P6-2025-

798778 ja selle suhtes 04.06.2025 tehtud vaideotsus vastab eeltoodud nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6) ja

selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 17-19), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja

selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal

Vastustaja seisukohad). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet

ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja

põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt alljärgnevat.

8. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas kaebuse esitajal on õigus saada eestkostetava

lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024.

Perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 1 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on

lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema

eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

PHS § 20 lg 1 ei ole diskretsiooninorm, sest ainult Kõigi sättes toodud eelduste täidetuse

korral on isikul õigus eestkostetava lapse toetust saada. Kui eeldused täidetud ei ole, siis ei ole

võimalik talle ka toetust määrata. Toetuse maksmise eelduseks on seega: 1) laps, kelle

vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ning tema eest

hoolitseda ning 2) lapsele on määratud füüsilisest isikust eestkostja kohtumäärusega

(eestkoste kohtumäärus). Käesoleval juhul oli täidetud vaidlusaluse perioodi osas üksnes

esimene eeldus, teine eeldus oli täitmata.

9. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Viru Maakohus peatas 23.12.2022 määrusega esialgse

õiguskaitse korras G.Fi isa hooldusõiguse lapse suhtes kuni tsiviilasjas tehtava menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Kohus kontrollis

neid asjaolusid ka tsiviilasja nr 2-22-18337 materjalidest, mis on kohtute infosüsteemis.

Seoses kuuekuulise perioodi lõppemisega määras kohus 04.07.2023 määrusega lapse ajutiseks

eestkostjaks kaebaja.

Maakohus võttis 21.12.2023 määrusega G.Fi poolvendade isalt ära isikuhooldusõiguse ja

varahooldusõiguse, seadis poolvendade üle eestkoste kuni nende täisealiseks saamiseni ning

määras nende eestkostjaks avaldaja (käesolevas asjas kaebaja). Maakohus jättis G.Fi isa

hooldusõiguse lapse suhtes muutmata ning lapsele eestkostja määramata (p 12). Maakohus

jättis rahuldamata avaldaja 13.12.2023 taotluse pikendada lapse ja tema poolvendade ajutist

eestkostet (p 13) ning tühistas 23. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud (p 14). Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja

määramise osas alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise

osas kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist (p 15). Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (p 16) ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p

17).

Kaebaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus jättis

muutmata isa hooldusõiguse ja lapsele eestkostja määramata, jättis rahuldamata esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluse ja tühistas 23.12.2022 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 27.02.2024 määrusega läbi vaatamata, leides, et

vanaemal puudub õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Riigikohus tühistas

04.09.2024 määrusega ringkonnakohtu 27.02.2024 määruse ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus otsustas 24.09.2024 määrusega (vt dtl 25-30): „Tühistada Viru Maakohtu 21.

detsembri 2024 määrus osas, mis puudutab G.Fi:

1.1. resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata J.Li hooldusõiguse G.Fi suhtes

ning lapse üle eestkoste seadmata;

1.2. resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata P.R 13. detsembri 2023

taotluse esialgse õiguskaitse korras G.Fi ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;

1.3. resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas G.Figa seonduvad esialgse õiguskaitse

abinõud;

1.4. resolutsiooni p-d 16 ja 17, mis puudutavad P.R, G.Fi, Narva linna ja J.Li

menetluskulusid.

2. Q.Sit ja O.Nit puudutavas osas on Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 määrus edasi

kaebamata jõustunud.

3. Rahuldada P.R määruskaebus.

4. Saata tsiviilasi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.“

Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega nr 2-22-18337 (vt dtl 50-55) otsustas kohus: „1.

Rahuldada P.R esialgse õiguskaitse taotlus. 2. Määrata G.Fi (isikukood xxxxxxxxxxx)

ajutiseks eestkostjaks P.R (isikukood yyyyyyyyyyy) kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3. P.R on

G.Fi seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema G.Fi kasvatamise ja ülalpidamise

eest, lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest, andma kohtule aru eestkostja ülesannete

täitmise kohta. 4. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi asjade ajamisega alaealise lapse

eest, milleks on vajalik alaealise lapse seadusliku esindaja nõusolek. 5. Määrus kehtib ja

kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest.“

10. Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebuse esitajal oli õigus saada

eestkostetava lapse toetust alates 04.01.2024 või alates 22.10.2024.

10.1. Kohus leiab, et eeltoodud õigusliku regulatsiooni ja faktliste asjaolude pinnalt on esiteks

tuvastatav, et Viru Maakohtu otsustus tühistada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine ja

jätta rahuldamata taotlus ajutise eestkoste pikendamiseks on tühistatud ja kohus ei olnud

kaebaja taotluse lahendamise seisuga asjas lõpplahendit teinud, siis oli jõus Viru Maakohtu

23.12.2022 nr 2-22-18337 määrusega kohaldatud abinõud ning isa hooldusõigus lapse suhtes

oli jätkuvalt peatatud ka alates 04.01.2024. Lapse ema on surnud. Seega oli laps vanemliku

hooleta. Samuti on tsiviilasja materjalidest tuvastatav, et perioodil 04.01.2024 kuni

22.10.2024 ei olnud G.File füüsilisest isikust eestkostjat kohtu poolt määratud.

10.2. Kuigi kohus inimlikult mõistab kaebajat ja seda, et faktiliselt kasvatas G.Fi kaebaja ja

selle üle vaidlus puudub. Samas juriidiliselt ei olnud kaebaja alates 04.01.2024 enam G.Fi

eestkostja. Nimelt kehtis selles osas varasem määrus, millega määrati ajutine eestkoste kuni

03.01.2024. Automaatselt see aga järgmise määruse (so 21.12.2023) tegemisel (millega jäeti

kaebaja taotlus rahuldamata) ja mis hiljem tühistati, ei pikenenud, sest eestkoste saab tekkida

üksnes eestkoste seadmisega kohtu poolt (PKS § 173 lg 1). Alates 04.01.2024 ei olnud G.File

eestkostet seatud.

10.3. Kuivõrd G.Fi isa hooldusõigus oli peatatud ja tema ema surnud, siis kohaldus alates

04.01.2024 G.Fi suhtes seadusjärgne eestkoste regulatsioon. Teisisõnu oli antud perioodil

lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg 1 tema eestkostja ülesannete täitjaks

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk antud juhul Narva

linn.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja määranud kaebajale õiguspäraselt eestkostetava lapse

toetuse alates 22.10.2024 mitte aga alates 04.01.2024.

Arvestades eeltoodut tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

12. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja teiste

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik