2-25-102225/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102225

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi M M vastu võlanõudes

Hagihind

4540,71 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882),

lepinguline esindaja J L

Kostja M M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 23.09.2025 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus

põhinõude 633,74 euro, intressi 498,30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

131,73 euro, haldustasu 58,80 euro ja võlamenetlustasu 40 euro nõuetes.

2. Tagastada hagejale enam tasutud riigilõiv 35 eurot Moneyzen OÜ kontole xxx

selgitusega „Hagi M M vastu, riigilõivu tagastamine “.

3. Rahuldada hagi.

4. Mõista M Melt (M) OÜ Moneyzen kasuks välja põhivõlg 4014,01 eurot, intress

84,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,79 eurot.

5. Mõista M Melt (M) OÜ Moneyzen kasuks välja viivis VÕS § 113 järgses määras

tasumata põhivõlalt alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega,

et viivis ei ületaks põhivõla summat.

6. Jätta menetluskulud M Me kanda.

7. Mõista M Melt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 595

eurot (riigilõiv).

8. Mõista M Melt Moneyzen OÜ kasuks punktis 7 väljamõistetud menetluskulude

hüvitise tasumata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kohtuotsus M Mele kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja nõude aluseks on 10.04.2024 sõlmitud laenuleping XXX. Kostja taotles laenu

summas 5000 eurot. Hageja kandis kostja kontole 2 241,66 eurot ning 2 562,44 eurot

kulus eelneva laenu tagasimaksmiseks, lisaks laenu tingimuste kohaselt kuulus maha

arvamisele lepingutasu sh ZEN tasu ja ülekande tasu. Hageja ei nõua kostjalt laenu

väljastamisega seotud kõrvalkulusid, seega hageja nõude arvestus algab kostja

pangakontole kantud summast ja eelneva laenu tagasimaksmiseks kulutatud summast,

ehk kokku 4 804,10 eurolt. Kuni hagiavalduse esitamiseni tegi kostja tagasimaksed

kokku summas 920,00 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt 5 495,86 eurot, mis koosneb

tasumata põhivõlast summas 4 647,75 eurot, tasumata intressist summas 582,79 eurot,

tasumata haldustasudest summas 58,80 eurot, võlamenetlustasudest 40,00 eurot ning

kuni 07.03.2025 arvestatud viivistest summas 166,52 eurot. Lisaks palub hageja välja

mõista kostjalt lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates

08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja

mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ning menetluskulude maksmisega viivitamisel kohustada kostjat tasuma

tasumata summalt viivist VÕS § 113 järgses määras.

3. Menetluse käigus tegi kohus hagejale ettepaneku esitada võlaõigusseaduse (VÕS) §

4034 lg 7 järgne ümberarvestus seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega.

4. 23.09.2025 esitatud võla ümberarvestuses hageja loobub hagist osaliselt TsMS § 429

mõttes. Esialgselt oli hagihind 6499,77 eurot ning hageja tasus riigilõivu 630 eurot aga

pärast ümberarvestust on hagi hind 4540,71 eurot (põhinõue 4014,01 eurot,

kõrvalnõuded 119,28 ja aastane viivis 407,42 eurot) ning antud hagihinnalt on riigilõiv

560 eurot, seega vahe 70 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleb hageja poole

esialgse ja uue riigilõivu korral tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o. 35 euro

tagastamist.

5. Hageja ümberarvestamise tulemusel palub hageja kostjalt välja mõista 4133,29 eurot,

mis koosneb tasumata põhivõlast summas 4014,01 eurot, tasumata intressist summas

84,49 eurot ning kuni 23.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivisest summas 34,79

eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt seadus järgne viivis tasumata põhivõlalt

VÕS § 113 järgses määras alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, arvestusega, et

käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

Kostja vastuväited

6. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud TsMS § 317 lg

3 alusel Ametlikes Teadaannete kaudu 28.03.2025. Harju Maakohtu 17.09.2025

uuendamise määrus (sisaldas ka lahendi aega) on samadel alustel kätte toimetatud

kostjale 04.10.2025. Hageja muudetud nõue on kostjale TsMS § 317 lg 3 alusel kätte

toimetatud 10.10.2025. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset vastust

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine tuleb vastu võtta ja hagi rahuldada

23.09.2025 menetlusdokumendis täpsustatud kujul.

8. 23.09.2025 hagi täpsustusega (nõude ümberarvestus) loobus hageja osaliselt hagist.

TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus

võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise

korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on nõuet

vähendanud ning taotleb vähendatult nõudelt riigilõivu tagastamist.

Kui hageja võtab hagi (osaliselt) tagasi, siis riigilõivu tagasi ei saa (vt § 150 lg 1 p 3),

kui aga hageja loobub (osaliselt) hagist, siis saab tagastamise alus olla käesoleva

paragrahvi lg 2 p 2. Kui hageja vähendab menetluse kestel nõuet või teatab kohtule, et

ta ei soovi mõne nõude edasist menetlemist (nt ei soovi hageja enam viivise

väljamõistmist enne hagi esitamist), siis sellelt nõudelt (nõude osalt) riigilõivu

tagasisaamiseks tuleb hagejal esitada kohtule hagist (osaliselt) loobumise avaldus.

Kuivõrd riigilõivu saab tagasi taotleda üksnes nõudest osalise loobumise korral, saab

kohus hagejast aru nii, et hageja on algsest nõudest osaliselt loobunud. Hageja loobus

osaliselt põhivõla, intressi ja viivise nõudest ning täielikult haldustasu ja

võlamenetluskulu nõudest. Kohus võtab osalise loobumise vastu.

9. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS

§ 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et

poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus

lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

10. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht

on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust

hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

11. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause

järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.04.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kostjale

anti laenu 5000 eurot. Hageja kandis kostja kontole 2241,66 eurot ning 2562,44 eurot

kulus eelneva laenu tagasimaksmiseks (sõlmitud 26.03.2024 leping L241003816),

kokku 4804,10 eurot, lisaks laenu tingimuste kohaselt kuulus maha arvestamisele 5000

eurost lepingutasu sh ZEN tasu 195 eurot ja ülekande tasu 0,90 eurot.

12. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30.11.2023 seisuga

17,36%. Selle kolmekordne määr on 52.08%. Lepingus on krediidi kulukuse määr

47,50%, st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on krediidi kulukuse

määra kujunemist selgitanud hagiavalduse p-s 2. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud

krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi. Seega on krediidi

kulukuse määr kooskõlas seadusega.

13. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas

Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot

küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Hageja leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu sõlmimisel järginud.

Hageja tuvastas kostja krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtetest, olemasolevaid

kohustusi, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist. Hageja tuvastas,

et kostja keskmine sissetulek oli 836,56 eurot, kostjal oli laene kuumaksega 249,87

eurot, hageja arvutas majapidamiskuludeks 421 eurot. Hageja leidis, et vaba rahavoog

jäi kostjale 282,56 eurot (836,56 töötasu – 421 majapidamiskulu – 249,87 kohustused

+ 116,87, mida kostja pidi uue väljaantava laenuga ära tasuma). Uue saadud laenu

kuumakse oli 229,78 eurot.

15. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad regulaarselt hasartmänguga seotud ülekanded,

samuti kasiinos väljaminekud vahemikus kuu keskmiselt 200 kuni 500 eurot. Nimelt

seondub see tarbijakrediidilaenude võtmisega (st laenuna võetud raha on kasutatud

hasartmängudeks). Kostjal on ka teise laenuandjate eest kohustusi (xxx). Kohus leiab,

et kostjale ei saanud laenu anda, kuna talle ei jäänud elamiseks vabasid vahendeid

(arvutuskäik 836,56 töötasu – 421 majapidamiskulu – 249,87 kohustused- uue laenu

lepinguga kuumakse 229,78 eurot) ehk kostja jäi miinusesse juba 64,09 euro ulatuses.

16. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava

hoolsusega hinnanud. Konto väljavõttest nähtub, et tarbijakrediidilaene on võetud

selleks, et katta hasartmängudega seotud kulusid ning lisaks on kostja sissetulekute ja

väljaminekutega miinuses.

Kohus leiab seega, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei

oleks krediidiandjal saanud tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja

on krediidivõimeline. Kostjal oli korduvalt võtnud antud krediidiandjalt laene, samuti

oli laen Bondora ees ning tema sissetulekud olid keskmiselt 836,56 eurot kuus, millest

tuli tal kanda mh majandamiskulusid, mille täpne suurus oli välja selgitamata.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §s

94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral),

st hagi on võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja

kohustused jäävad kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

18. Hageja on 23.09.2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse.

Hageja palub välja mõista põhivõlg summas 4014,01 eurot. Kostja taotles 5000 eurot,

hageja kandis kostja kontole 2241,66 eurot ja 2562,44 eurot läks eelneva laenu

tagasimaksmiseks, kokku 4804,10 eurot, millest kulus maha arvestamisele ZEN tasu

195 eurot ja ülekande tasu 0,90 eurot. Hageja ei nõua kostjalt laenu väljastamisega

seotud kõrvalkulusid, seega hageja nõude arvestus algab kostja pangakontole kantud

summast ja eelneva laenu tagasimaksmisest kulutatud summast ehk kokku 4804,10

eurot. Kuni hagiavalduse esitamiseni tegi kostja tagasimakseid kokku summas 920

eurot. Hageja poolt uuesti määratud maksete alusel nimetatud summas said tasutud

osamaksed seisuga 10.12.2024 ning osaliselt osamakse kuupäevast 10.01.2025

(arvutuskäik 4804,10 – 742,01 perioodil 10.05.2024 – 10.12.2024 laekunud

põhiosamaksed = 4062,09 eurot ja sellest lahutada osaliselt tasutud 10.01.2025

põhiosamakse 48,08 eurot, seega eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista

hageja kasuks põhinõude 4014,01 eurot (4804,10 – 742,01-48,08).

19. Hageja palub kostjalt välja mõista intress 84,49 eurot. Lepinguga lepiti kokku

intressimääras 32% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS § 94

lgs 1 sätestatud intressimäär, kuna see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Hageja on ümberarvestuses lähtunud VÕS § 94 lg-1 sätestatud

määradest 4,25%, 3,15%

ja 2,15% aastas. Hageja ümberarvestatud intressinõue on 84,49 eurot, s.o perioodi

10.01.2025 kuni 23.09.2025 eest. Hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav.

Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 84,49 eurot.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista 23.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 34,79 eurot. Ümberarvestuse järgi sissenõutavaks muutunud viivist arvestab

hageja lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata põhiosa

summadelt VÕS § 113 lg 1 kohaselt perioodi eest 10.01.2025 kuni 23.09.2025, mis

kuulub rahuldamisele. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 24.09.2025 kuni põhivõla

tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367), kuid arvestusega, et käesoleva

otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

21. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

4014,01 eurot, intressi 84,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga kuni

23.09.2025 34,79 eurot ja viivise alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on

kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

23. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

24. Hageja on kandnud menetluskulu 630 eurot (riigilõiv 191,81 eurot maksekäsu

kiirmenetluselt ja 438,19 eurot hagiavalduselt). Hageja menetluskulude arvestus on

esitatud hagiavalduses ja seega kostjale kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole.

Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu summas 35 eurot tagastamist

tulenevalt sellest, et loobus osaliselt nõudest ning vähendatud nõudelt (hagihinnalt

4540,71 eurot, mis koosneb põhinõue 4014,01 eurot, kõrvalnõuded 119,28 eurot ja

aastane jooksev viivis 407,42 eurot) oleks tulnud tasuda riigilõivu 560 eurot.

25. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse nõudest (osalise) loobumise korral pool

(enamtasutud) riigilõivust. Seega tuleb hagejale tagastada 35 eurot enam tasutud

riigilõivu. Menetluskuludeks, mis kostjalt tuleb välja mõista, on riigilõiv, mida hagejale

ei tagastata, s.o 595 eurot.

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi (peale nõudest osalist loobumist) täielikult. Kohus peab hageja

tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kohus jätab seega menetluskulud, mis

seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus, kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulusid

kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja

enda kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg

4).

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

28. Kostjale on kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus

on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik