1-25-5274/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5274

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Arvo Alver süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun

Süüdistatav

Arvo Alver

isikukood: 39212166038; viibimiskoht: Tartu Vangla;

elukoht:

xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel;

kodakondsus: xxx kodanik; töökoht: xxx xxx; 6 kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistatud 04.04.2024 Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-24-1276 KarS

§ 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega,

mis jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel täielikult tingimisi

kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; tõkend:

vahistamine 2 kuuks (kuni 07.11.2025), kinni peetud

kahtlustatavana 07.09.2025, enne seda kahtlustatavana

kinni peetud ka 30.08.2025-01.09.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313

alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada Arvo Alver süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja

6 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Arvo Alverile mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra ning mõista Arvo Alverile karistuseks 1 aasta vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

30.08.2025-01.09.2025, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks

karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.04.2024

otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra,

mis on 10 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27

päeva vangistust, mille algust arvestada Arvo Alveri kahtlustatavana

kinnipidamisest 07.09.2025.

5. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Arvo Alverilt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 319,92 eurot, määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest 374,48

eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2023,40 eurot.

6. Arvo Alveril tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700029354.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

7. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Arvo Alverile kohaldatud tõkend vahistamine.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 13. oktoobrist 2025. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse

pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Kui

kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab

maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 03.11.2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või

pidi teada saama.

Süüdistuse sisu

Arvo Alverit (Alver) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja 04.11.2020 otsusega nr 1-20-8005 mootorsõiduki joobes

juhtimise eest ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult:

-

30.08.2025 kella 16.45 ajal xxx külas xxx talu juures mootorsõidukit Honda CR-V

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l kohta;

-

07.09.2025 kella 22:50 ajal xxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit Honda CR-

V registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,84 mg/l kohta.

Eeltooduga rikkus Arvo Alver liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75

milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudub Arvo Alveril ka vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel

ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega pani Arvo Alver toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Arvo Alverit (Alver) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja 04.11.2020 otsusega nr 1-20-8005 mootorsõiduki joobes

juhtimise eest ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult:

-

30.08.2025 kella 16.45 ajal xxx külas xxx talu juures mootorsõidukit Honda CR-V

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l kohta;

-

07.09.2025 kella 22:50 ajal xxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit Honda CR-V

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,84 mg/l kohta.

Eeltooduga rikkus Arvo Alver liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Lisaks eelnevale puudub Arvo Alveril ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus,

millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille

kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega pani Arvo Alver toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

2. Tartu Maakohtu 02.10.2025. a määrusega anti A. Alver kohtu alla.

3. Prokurör asus seisukohale, et A. Alveri tegu on tõendamist leidnud ning tegi ettepaneku A.

Alver süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi mõistes talle karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A. Alverile mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra ning mõista A. Alverile karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.08.2025-01.09.2025, s.o 3

päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.04.2024 otsusega

kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 10 kuud

vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille algust

arvestada A. Alveri kahtlustatavana kinnipidamisest 07.09.2025. Tõkend vahistamine jätta A.

Alveri suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisakaristusena KarS § 424

lg 4 p 2, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A. Alverilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5

kuuks. Menetluskuludena tuleb A. Alverilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest 1329 eurot ja riigi õigusabi kulud. Kui A. Alver taotleb menetluskulude

jaotamist 12 kuu peale, siis prokuratuuril selle vastu midagi ei ole.

4. Kaitsja leidis, et vaidlust ei ole A. Alveri süüküsimuse üle, vaid vaidlus on karistuse osas.

Kaitsja teeb ettepaneku, et liitkaristus jääks kokku alla 2 aasta. See aeg, mis A. Alver on juba

tänaseks viibinud vahi all, saabki lugeda koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ning

ülejäänud asendada ÜKT-ga koos kontrollnõuetega. Kaitsja on seisukohal, et vangistus, milles

A. Alver on praegu viibinud, on pannud teda sügavalt järele mõtlema selle üle, et niisugused

teod on meie riigis rangelt karistatavad ja selle eest võib pikalt vanglas aega veeta. Kaitsja

leiab, et lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol tuleb jätta kohaldamata, kuna A. Alveril

ei ole juhtimisõigust. Kaitsja on seisukohal, et seda mida inimesel ei ole, ei ole võimalik ära

võtta ning see ei täida antud olukorras mingit eesmärki. Arvestades, et A. Alver on viibinud

üle kuu vahi all, hetkel mingit sissetulekut pole, puuduvad säästud ja vara, millele sissenõuet

pöörata, siis sellises olukorras ei pea kaitsja mõistlikuks ositi tasumist ühe aasta jooksul viisil,

et see oleks täismahus summa. Kõige suurem summa on antud juhul sundraha, millele

lisanduvad kaitsjatasud. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja menetluskulude vähendamist

vähemalt ühe kolmandiku võrra või poole võrra ning anda seejärel võimalus A. Alverile

võimalus 1 aasta jooksul menetluskulud hüvitada, kuid mitte ositi.

5. Süüdistatav A. Alver tunnistas kohtuistungil end temale esitatud süüdistuses süüdi ega

soovinud enda ristküsitlemist. Ta avaldas tehtu osas kahetsust ja kinnitas, et on aru saanud

sellest, et alkohol tema ellu ei sobi. A. Alver arvates on ainuke võimalus alkoholist

loobumiseks nn ampulli panemine ja vaimse tervise õe vastuvõttudel käimine, samuti AJK

Kliinikusse pöördumine. Süüdistatav palus kohtult viimast võimalust näitamaks, et ta suudab

korrektselt käituda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti

avaldanud ja uurinud kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ja oma

siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ei tõusetunud vaidlust ega erimeelsusi

kuriteo toimepanemise fakti ja asjaolude osas, samuti ei seatud kahtluse alla kogutud

tõendeid.

7. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu, mõistab

A. Alverile karistuse ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude kohta.

Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang

8. KarS § 424 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis. Süüdistuse kohaselt juhtis Arvo Alver 30.08.2025 ja 07.09.2025

mootorsõidukit joobeseisundis, olles varasemalt Tartu Maakohtu 04.11.2020 otsusega

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi. Seega heidetakse A. Alverile ette korduvat mootorsõiduki

juhtimist joobeseisundis.

9. A. Alver (tl14-15 ja 31-33)tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi ning kirjeldab

mõlema episoodi asjaolusid. Ta tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, kuid tundis end hästi. Kuigi

tal juhtimisõigust ei ole, otsustas ta sõita, sest oli tarvis koju või tööle sõita. Lootis

vahelejäämist vältida . Juhtimisõigust tal ei ole ning auto, mida kasutas, kuulub isale.

10. 30.08.2025 episoodiga seonduvalt kuulati üle tunnistaja Maido Mustimets (tl 8-10), kelle

ütluste kohaselt said nad paarimehega kella 16.29 paiku väljakutse xxx alevikku, võimaliku

joobes juhi kohta. Alustati sõitu Põlvast xxx suunas ning ühendust võeti teatajaga, kes ütles, et

sõiduk, mille juht võib olla joobes, on Honda CR-V registreerimismärgiga xxx. Teataja

otsustas samuti antud sõidukile järgneda. Saadi info, et sõiduk liigub mööda xxx suunas. Enne

xxx jõudmist helistas teataja ning teavitas, et sõiduk keeras xxx teele ning seejärel jätkas

liikumist mööda xxx tänavat. Teataja andis teada, et nad jõudsid koos eelpool mainitud

sõidukiga xxx külla xxx talu ligidale, kus Honda CR-V juht lasi teataja mööda. Teataja parkis

enda sõiduki xxx talu teeotsa ning ootas politsei saabumist. Kell 16.42 jõudis politseipatrull

sõidukile järgi, lülitati tööle punased-sinised märguandetuled, andmaks Honda juhile märku,

et ta ei tohi edasi sõita. Politsei jõudes hakkas teataja lahkuma ning politseipatrulli ees

peatunud sõiduk soovis samuti liikumist jätkata. Teataja keeras enda sõiduki nina Honda

suunas ning peatas järjekordselt Honda liikumise. Honda juht väljus sõidukist. Selgus, et

Hondat juhtis tumeda peaga meesterahvas, kellel oli seljas t-särk ja tumeda tööpüksid. Juhil

teostati indikaatorvahendiga joobekontroll ja näit oli 1,77 mg/l kohta (tl 4). Juhil isikut

tõendavat dokumenti esitada polnud, kuid ütles oma isikukoodi. Politsei andmebaasist

kontrollides selgus, et tegemist on Arvo Alveriga. Politsei võttis sõiduki võtmed enda kätte

ning A. Alveriga liiguti Võru politseimajja joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga.

Selgus, et A. Alveri joove oli 1,04 mg/l kohta (tl 7). A. Alver peeti kahtlustatavana kinni (tl

11-13). Tunnistaja M. Mustimetsa ütlustega haakub vormikaamera salvestuse kohta koostatud

teabesalvestise vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli A. Alver sõiduki roolis (tl 16-18).

Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et A. Alveri kontrollimisel

selgus, et tal tuleb suust alkoholilõhna ning A. Alver otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt

LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 5).

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud nii

A. Alveri poolt mootorsõiduki juhtimine 30.08.2025 süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka

see, et A. Alver oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis sõidukit

joobeseisundis. A. Alver rikkus LS § 69 lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. A. Alveril

tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega.

Kohus leiab, et A. Alveri süü talle ette heidetavas rikkumises süüdistusaktis näidatud ajal ja

kohas 30.08.2025 on tõendamist leidnud. Eelkirjeldatud A. Alveri tegu on käsitatav KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Arvestades isiku

varasemat karistatust Tartu Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi, on

menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteona,

s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

12. Teise, so 07.09.2025 episoodiga seonduvalt tuvastas kohus, et tunnistaja Priit Ossuli

ütluste (tl 24-25) kohaselt patrullisid nad kolleegiga 07.09.2025. a kella 22:45 paiku xxx

külas. xxx külla sisse sõites tuli neile vastu sõiduauto Honda, mille üks esimene tuli ei

põlenud ning seda sõidukit otsustati kontrollida. Honda suundus xxx teed mööda xxx poole.

Sõidukile anti sinise ja punase vilkuriga peatumismärguanne ning sõiduk Honda CR-V

registreerimismärgiga xxx peatus. Honda juhiks oli A. Alver ning ta oli sõidukis üksinda. A.

Alveri joovet kontrolliti indikaatorvahendiga ja näit oli 1,00 mg/l. Võru politseimajas tuvastati

tõendusliku alkomeetriga A. Alveri joobeks 0,84 mg/l (tl 23). A. Alver peeti kahtlustatavana

kinni (tl 28-30). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et A.

Alver oli alkoholijoobes ja tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning A. Alver

otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuna on alust arvata, et

ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis

ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 20). Sõiduki

teisaldamise aktist nähtub, et 08.09.2025 kell 00:54 on lastud teisaldada sõiduk Honda CR-V

registreerimismärgiga xxx, sest juht on joobes ja tal puudub juhtimisõigus (tl 21).

13. Tunnistaja N.B. ütlustest (tl 26-27) nähtub, et sõiduk Honda CR-V registreerimismärgiga

xxx kuulub temale, kuid A. Alverile ostis ta tööl käimiseks sõiduki Opel Astra, mille

registreerimisnumbrit ta peast ei tea. 07.09.2025 A. Alver B.B.lt autot ei küsinud. MN.B. oli

sellel õhtul juba magama jäänud, kuid ärkas mingil hetkel ja avastas, et autot pole. Kööki

minnes nägi ta köögilaua peal kirja „Opelil bensiini ei ole, võtsin Honda“ või midagi sarnast

ning sai aru, et selle oli kirjutanud A. Alver. N.B. ütluste kohaselt on A. Alver talle rääkinud,

et omab juhtimisõigust ja kirjeldanud ka seda, kuidas ta on autokoolis käinud. Seda, et A.

Alveril juhtimisõigus puudub, sai N.B. teada alles peale 07.09.2025. a episoodi.

14. Kohtu hinnangul langeb eelloetletud tõenditest saadav teave olulistes aspektides kokku

ning A. Alveri süü 07.09.2025 episoodis on tõendamist leidnud. A. Alver oli 07.09.2025

kella 22:50 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tal tuvastati alkoholijoove,

mis on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Seega on A. Alver rikkunud LS §

69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja

alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. LS § 69 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi

joobeseisund tuvastatakse KorS sätestatud korras. Kohus leiab, et A. Alveril esinenud

alkoholijoove on tuvastatud vastavalt KorS § 37-39. Süüdistatava A. Alveri eelkirjeldatud

tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu

realiseerimisena. Arvestades isiku varasemat karistatust 04.11.2020 otsusega ning käesoleva

otsusega juba tuvastatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist 30.08.2025 on menetlusaluse

isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

15. Kohus leiab, et A. Alver on 30.08.2025 ja 07.09.2025 KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod pannud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 alusel paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab

või vähemalt möönab seda. Nii teadis A. Alver mõlema episoodi puhul, et tal ei ole

juhtimisõigust ja teadis seda, et ta on enne juhtima asumist tarvitanud alkoholi. A. Alver oli

teadlik, et paneb oma käitumisega toime liiklusrikkumised.

16. Tuginedes eeltoodule on kohtu hinnangul A. Alveri tegevuses täidetud KarS § 424 lg 2

sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatava A. Alveri

teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi

õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. A. Alver on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb A. Alver süüdi tunnistada ning

mõista talle karistus.

Karistus

17. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17

on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes

hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p

19).

18. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud kuni 4 aastat vangistust. Käesolevas asjas on A. Alverile esitatud süüdistus kahes

kuriteoepisoodis, mistõttu pälvib süüdistatava käitumine riigipoolse range hukkamõistu. A.

Alverit on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

19.A. Alveril on 6 kehtivat kriminaalkaristust ning viimati karistati teda Tartu Maakohtu

04.04.2024. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud

vangistust ning ta allutati 18 kuuks käitumiskontrollile.

20. Vastutust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3),

vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.

21. Kohus leiab, et A. Alver ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ega ole

piisavalt pingutanud uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nimel. Antud juhul ei

ole tegemist juhusliku üksikrikkumisega, pigem on tegemist väljakujunenud

käitumismustriga, mille juurde ei kuulu enda käitumise analüüs ja kriitiline suhtumine

õigusrikkumiste toimepanemisse. A. Alveri tegevust iseloomustab ka ükskõiksus, mis nähtub

asjaolust, et kui sõiduki juhtimise vajadus ikka tekib, siis mingit takistust A. Alver selleks ei

näe. A. Alveri käitumist iseloomustab ükskõiksus seadusest tulenevate nõuete ja ka tagajärje

suhtes. Esimeses episoodis tabati ta alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta otse sõiduki roolist,

kuid see ei takistanud mingilgi määral samaliigiliste kuritegude toimepanemise jätkamist.

Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki

juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile

teistele liiklejatele ja nende varale. Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et

liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Kohtu hinnangul on isiku

käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime varasematest karistustest

õigeid järeldusi teha puudulik. Kohaldatav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et

korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu.

22. Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid

liiklusalaseid süütegusid. Mootorsõiduki joobes juhtimisega võivad kaasneda rasked ja

pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle

kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on

välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis

väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse.

23.A. Alveri süü suurust hinnates leiab kohus, et antud asjas on tema süü keskmisest suurem,

sest lisaks ta pani lühikese aja jooksul kaks joobes juhtimist ning teda ei distsiplineerinud

vähemalgi määral esimesel korral rikkumiselt tabamine ja menetluse alustamine. Lisaks

suurendab tema süüd asjaolu, et tal puudub täielikult juhtimisõigus. Tal pole kunagi seda

olnud ning vastavat koolitust ta saanud ei ole. Selline juht, liiati veel joobes, kujutab endast

liikluses eriti suurt ohtu. Lisaks pani A. Alver uue kuriteo toime katseajal ja olukorras, kus tal

on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et ka viimane katseaeg

ei kulgenud probleemideta, mistõttu pandi A. Alverile täiendav kohustus- pöörduda vaime

tervise õe vastuvõtule. Seega on püütud suunata teda enda alkoholiprobleemiga tegelema,

paraku see loodetud tulemuseni viinud ei ole.

24.Kohtu jaoks ei ole veenvad A. Alveri poolt kohtuistungil avaldatud plaanid enda

alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Põhjendamatult omistab A. Alver (ja sageli ka tema

saatusekaaslased) liialt suurt tähtsust sõltuvusprobleemide lahendamisel nn „torpeedosüstile“,

AJ Kliinikule või vaime tervise õe abile. Nimetatud abi poole pöördutakse tavaliselt välise

surve mõjul, mis kohtu hinnangul vähendab oluliselt nimetatud meetodite tõhusust. Seega ei

ole ka A. Alveri puhul kohtul täit veendumust selles, et süüdistatav ka tegelikult adub enda

probleemide sügavust. Võimalused enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks on olnud juba

aastaid ning teda on püütud selles osas aidata ja suunata, seda ka viimase kriminaalhoolduse

jooksul. A. Alveri poolt kohtus avaldatud plaanid on igati positiivsed ja vajalikud, kuid

karistuse mõistmisel ei oma nad olulist kaalu.

25.Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja poolt tehtud ettepanekuga vangistuse pikkuse- so 1

aasta- osas, sest selline karistus ei vastaks antud juhul süü suurusele ega oleks kooskõlas

süüdistatava isikuga. Selline karistus oleks põhjendamatult alla keskmise määra. Samuti ei saa

karistuse määra valikult olla eraldi eesmärgiks soov jõuda sellise liitkaristuseni, mis

võimaldaks kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Isegi kui sellise tulemuseni

jõuda, ei ole antud, juba eelnevalt nimetatud põhjustel, põhjendatud vangistuse asendamine

üldkasuliku tööga.

26. Võttes arvesse vastutust kergendavat asjaolu ja süü suurust, on põhjendatud A. Alveri

karistamine KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistust. Kohtu hinnangul on nimetatud

määras vangistus piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks. KrMS § 238

lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

30.08.2025-01.09.2025, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11

kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu

Maakohtu 04.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra, mis on 10 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27

päeva vangistust, mille algust arvestada Arvo Alveri kahtlustatavana kinnipidamisest

07.09.2025. Seega leiab kohus, et A. Alveri käitumist saab mõjutada üksnes reaalne

vangistus, sest tema elukäik ja probleemid osutavad tema väljakujunud hoiakutele, mille

puhul leebemate karistustega reageerimine suure tõenäosusega tulemust ei anna. Erinevaid

leebemaid lahendusi on A. Alveri puhul korduvalt rakendatud, kuid karistuse peamist

eesmärki need täitnud ei ole.

27. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja

leiab, et olukorras, kus isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, ei saa ega ole otstarbekas

temalt seda ära võtta. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine A. Alveri ja tema

saatusekaaslaste puhul oma õiguskorra kaitsmise eesmärki. Õige on kaitsja selgitus, et A.

Alver ei saa nii või teisiti mitmete aastate jooksul juhtimisõigust omandama asuda, sest vastav

võimalus eeldab karistatuse kustumist. Lisaks on kohus seisukohal, et juhtimisõiguse

omandamise takistamine ei ole juba olemuslikult õige ega õiguskorra kaitsmise huvides.

Pigem tuleks ka rikkumisi toime pannud juhtide puhul anda võimalus läbida vastav õpe ja

omandada juhtimisõigus, mis pikemas perspektiivis aitaks parandada liiklusturvalisust.

Menetluskulud

28. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

29. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.

30.Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega menetluskulude vähendamiseks ja nende tasumise

ajatamiseks. Kohtu hinnangul puudub menetluskulu vähendamiseks ja väljamõistetava

menetluskulu ajatamiseks alus. Kaitsja käsitlus sisaldab ka teatavat vastuolu, sest olukorras,

kus süüdistataval puudub sissetulek ja vara ning tal on elatisvõlg ja elatise tasumise kohustus,

on juba ettenähtavalt selge, et käesoleva asja menetluskulude tasumine aasta jooksul ei ole

suure tõenäosusega võimalik. Seda enam, kui A. Alver kannab karistust vanglas. Seega, kui

tal ka tekib mingi rahaline võimalus, siis täidetakse eelkõige elatisnõue ja sellest tekkinud

võlg.

31. Seega tuleb KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista

Arvo Alverilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 319,92 eurot, määratud kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest

374,48 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2023,40 eurot. A. Alveril tuleb

tasuda menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksegraafiku

mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Anu Vilt