3-25-645/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-645

Haldusasi

C.E kaebus Kaitseväe 17.02.2025 nõude nr KV-

1.2-4.5/25/3378-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.E , volitatud esindaja Georg Hiiesalu

Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Ly Sarapuu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.E kaebus ning tühistada Kaitseväe 17.02.2025 nõue nr KV-1.2-

4.5/25/3378-1.

2. Mõista Kaitseväelt C.E kasuks välja menetluskulud 431,68 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-645

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsevgi (vastustaja) vabastas 29.11.2024 käskkirjaga nr K600-1.2-1/24/3664 (dtl 35–

36) C.E (kaebaja) tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 140 lg 1 p 5 alusel

rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu seoses KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse

täitmata jätmisega. Kaebaja teenistussuhte viimane päev oli 31.12.2024.

2. Vastustaja nõudis 17.02.2025 nõudega nr KV-1.2-4.5/25/3378-1 (dtl 9–10) kaebajalt

ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist summas 1589,21 eurot.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.02.2025 nõude tühista-

miseks. Põhjendused:

3.1. Hüvitamisnõue esitati KVTS § 156 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi tulnuks nõue esitada

koos tegevteenistussuhte lõpetamisega. Olenemata sellest, kas käsitleda tegevteenistussuhte

lõpetamisena vastustaja 29.11.2024 käskkirja või kaebaja teenistussuhte viimast päeva, on

nõue esitatud tähtaega ületades. Kaitseministri 06.02.2013 määrus nr 8 „Tegevväelase

ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise

kohustuse määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 8) toob selgelt välja, et haldusakti oleks

pidanud kaebajale esitama hiljemalt 31.12.2024 ehk teenistussuhte viimasel päeval. Kuivõrd

vastustaja esitas haldusakti 17.02.2025, siis on haldusakt määruse nr 8 § 3 lg-ga 1 vastuolus ja

sellest tulenevalt õigusvastane.

3.2. Vastustaja nõuab kaebajalt ressursimahuka koolituse kulude hüvitamist põhjusel, et

kaebaja vabastati tegevteenistusest. See meede ei ole enam kohane ega vajalik. Kaebaja

vabastati tegevteenistusest, sest ta ei läbinud üldfüüsilise kehalise ettevalmistuse testi. Pärast

tegevteenistuse lõppu sooritas kaebaja testi uuesti ja läbis selle. Käesoleva hetke seisuga on

kaebaja tegevteenistusse tagasi võetud ja ta on teenistuses just sellel ametikohal, millel

tegutsemiseks ta vastava koolituse läbis. Kuna kaebaja jätkab tegevteenistuses, siis ei ole

põhjendatud, proportsionaalne ega ka vajalik temalt koolituskulude hüvitamist nõuda.

Koolituskulude kandmine ei ole olnud asjatu.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Tegevväelane on kohustatud tegevteenistuses olles KVTS § 99 lg 1 järgi vähemalt kord

aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel. Selle kohustuse täitmata jätmisega

kaasneb tegevteenistusest vabastamine. Kaebaja ei läbinud hiljemalt 31.10.2024 kehaliste

võimete kontrolltesti nõutaval tasemel, mistõttu ei täitnud ta KVTS § 99 lg 2 nõuet.

Tegevväelase tegevteenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse korral on kohus-

tuslik, kuid tegevväelasele võib anda kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajale

anti tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kehaliste võimete kontrolltesti nõutaval tasemel

sooritamiseks aega kuni 30.12.2024. Kuna kaebaja jättis oma kohustuse täitmata, siis oli tema

teenistussuhte viimane päev 31.12.2024.

4.2. Määruse nr 8 § 5 lg 1 kohaselt on tegevväelane kohustatud KVTS § 156 lg 2 p-des 1–5

nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale koolitusele tehtud kulu. Määruse

nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitab vastustaja tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu

hüvitamise nõude koos tegevteenistussuhte lõpetamisega. Määrusest nr 8 ei tulene, et nõue

tuleb esitada koos teenistusest vabastamise käskkirjaga või teenistussuhte viimasel päeval.

Samuti ei ole määruses nr 8 sätestatud, et nõuet ei tohi esitada pärast teenistussuhte lõppemist.

Vastustaja tuvastas 17.02.2025, et kaebaja on kohustatud hüvitama vastustajale

ressursimahuka koolituse kulu, ja esitas kaebajale nõude summas 1589,21 eurot, mille kaebaja

kohustus tasuma hiljemalt 15.05.2025. Arvestades, et vastustaja üleselt antakse

2(5)

3-25-645

märkimisväärsel hulgal tegevteenistusest vabastamise käskkirju, millega tegevteenistussuhe

tingimuslikult lõpetatakse, siis sarnaselt tingimusliku ressursimahuka koolituse kulu

hüvitamise nõude esitamine oleks vastustaja jaoks põhjendamatu bürokraatia ja

halduskoormus.

4.3. Ekslik on kaebaja seisukoht, et koolituskulude hüvitamist ei ole õigus nõuda, kuna ta

jätkab tegevteenistust. Kaebaja ei jätka tegevteenistust, vaid ta võeti mitu kuud hiljem uuesti

tegevteenistusse. KVTS § 87 lg 7 järgi loetakse tegevteenistus katkematuks, kui

tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast.

Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustajal oli kohustus kaaluda haldusakti andmist.

KVTS § 87 lg 2 alusel võetakse kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse

nominaalkestuse ajaks. Kaebaja oli kohustatud jätkama tegevteenistust kuni teenistuse tähtaja

lõpuni või KVTS § 156 lg 2 p 2 kohaselt hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese

kulu, mida riik on kandnud. Kuna riik tegi kaebaja tegevteenistuses olemise ajal kulutusi tema

ressursimahuka koolituse tõttu ning kaebaja vabastati tegevteenistusest enne määratud

tähtaega temast endast sõltuvatel asjaoludel, siis puudus vastustajal kohustus kaaluda, kas

esitada kaebajale hüvitamisnõue või mitte. Kaebaja jättis täitmata nõude olla katkematult

tegevteenistuses määratud tähtajani. Seepärast ei näe KVTS ette hüvitamisnõude peatamist

või kehtetuks tunnistamist, kui isik asub uuesti tegevteenistusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja immatrikuleeriti 30.07.2021 käskkirjaga

nr 80 alates 09.08.2021 rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine

mereväes“ Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse 10. mereväe põhikursuse õppurite nimekirja

nominaalse õppeajaga 3 aastat ja õppe lõpukuupäevaga 30.06.2024. Kaebaja võeti 05.08.2021

käskkirjaga nr 213P alates 09.08.2021 määratud tähtajaks kuni 09.08.2027 tegevteenistusse ja

nimetati Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse mereväe põhikursuste 10. mereväe põhikursuse

kadeti ametikohale. Samas käskkirjas määrati, et kaebaja on kohustatud jätkama tegev-

teenistust kuni teenistuse tähtaja lõpuni või hüvitama õppekoha maksumuse KVTS-is sätesta-

tud korras. Kaebaja eksmatrikuleeriti 18.06.2024 käskkirjaga nr 1059 alates 20.06.2024

Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse mereväe põhikursuse õppurite nimekirjast

rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine mereväes“ täitmisega täies mahus

ning talle väljastati diplom.

6. KVTS § 87 lg 2 kohaselt võetakse kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse

nominaalkestuse ajaks. Seega oli kaebajal kohustus olla tegevteenistuses kuni 09.08.2027.

7. KVTS § 83 lg 1 p 5 kohaselt võetakse tegevteenistusse isik, kes on nõutava füüsilise ette-

valmistusega.

KVTS § 99 lg 1 kohaselt on tegevväelane kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise

ettevalmistuse hindamisel.

KVTS § 146 lg 1 p 4 kohaselt vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha

nõuetele mittevastavuse tõttu sama seaduse § 98 lg-s 5 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse

täitmata jätmisel.

KVTS § 146 lg 3 sätestab, et sama seaduse § 98 lg-s 5 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse

täitmata jätmisel võib tegevväelasele sama seaduse § 139 lg-s 5 sätestatud käskkirjaga anda

kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel vabastatakse

3(5)

3-25-645

tegevväelane tegevteenistusest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast

arvates.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja lõpetas Kaitseväe Akadeemia ja asus tegevteenistusse

mereväkke. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et ta ei täitnud KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohus-

tust ega läbinud 2024. a füüsilise ettevalmistuse hindamist, mistõttu vabastati ta 29.11.2024

käskkirjaga tegevteenistusest. Kaebajale anti teenistusest vabastamise käskkirjaga täiendav

tähtpäev 30.12.2024 füüsilise ettevalmistuse hindamise läbimiseks, mida kaebaja ei teinud.

Vastustaja kohustas kaebajat 17.02.2025 hüvitamisnõudega hüvitama ressursimahuka

koolituse kulu 1589,21 eurot. Pooled vaidlevad vastustaja hüvitamisnõude õiguspärasuse üle.

9. KVTS § 156 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt on tegevväelane kohustatud hüvitama

ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, mida riik on kandnud, kui ta vabastati

tegevteenistusest sama seaduse § 140 lg 1 p-de 1, 4–7 või 10–13 alusel, või ta vabastati

tegevteenistusest sama seaduse § 98 lg-s 2 või § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata

jätmise tõttu.

Määruse nr 8 § 5 lg 1 kohaselt on ressursimahukale koolitusele saadetud tegevväelane kohus-

tatud KVTS § 156 lg 2 p-des 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale

koolitusele tehtud kulu.

10. Kaebaja oli kohustatud läbima KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud füüsilise ettevalmistuse

hindamise. Kaebaja ei teinud seda ja seetõttu vabastati ta tegevteenistusest KVTS § 140 lg 1 p

5 alusel KVTS § 99 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Seega oli kaebaja

KVTS § 156 lg 2 p 2 järgi kohustatud hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese

kulu, mida riik oli tema koolitamisel kandnud.

11. Määruse nr 8 § 3 lg 1 kohaselt esitab vastustaja tegevväelasele ressursimahuka koolituse

kulu hüvitamise nõude koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul KVTS §

156 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.

12. Kaebajaga lõpetati tegevteenistus 29.11.2024 käskkirjaga ja ressursimahuka koolituse

kulu hüvitamise nõue koostati 17.02.2025. Seega ei koostanud vastustaja koolituskulude

hüvitamise nõuet koos teenistussuhte lõpetamisega. KVTS § 156 lg 2 p 1 ei ole praeguses

asjas asjakohane. Kohus nõustub kaebajaga, et koolituskulu hüvitamise nõue on esitatud

määruse nr 8 § 3 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus ei nõustu vastustajaga, et

määrusest nr 8 ei tulene, et nõue tuleb esitada koos tegevteenistusest vabastamise käskkirjaga

või tegevteenistussuhte viimasel päeval. Kohus märgib, et määruse nr 8 § 3 lg-s 1 on selgelt

sätestatud, et ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue esitatakse koos tegev-

teenistussuhte lõpetamisega. Kuna käesoleval juhul lõpetati tegevteenistussuhe 29.11.2024

käskkirjaga, siis tuli ka ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõue esitada koos

29.11.2024 käskkirjaga. Kuna teenistussuhte vabastamine oli tingimuslik, siis tuli ka koolituse

kulu hüvitamise nõue esitada tingimuslikult. Vastustajal oli juba teenistusest vabastamise

käskkirja koostamisel võimalik tuvastada, et kaebajal on kohustus teenistusest vabastamisel

hüvitada ressursimahuka koolituse kulu. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud

võimalik seda asjaolu varem kontrollida. Vastustaja põhjendused halduskoormuse ja büro-

kraatia kohta on otsitud ega vabasta teda talle õigusaktidega pandud kohustuse täitmisest.

13. Kui vastustaja ei soovinud koostada tingimuslikku koolituskulu hüvitamise nõuet, siis oli

tal võimalik koostada koolituskulu hüvitamise nõue hiljemalt 31.12.2024, kuna sellel päeval

selgus, et viidatud kuupäev on kaebaja teenistussuhte lõpukuupäev. Vastustaja koostas hüvita-

mise nõude alles poolteist kuud hiljem (17.02.2025), st tähtaega oluliselt rikkudes.

4(5)

3-25-645

14. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja läbis 2025. a veebruaris füüsilise ette-

valmistuse hindamise ja võeti uuesti tegevteenistusse samale ametikohale, millelt ta vabastati.

Seega on kaebaja uuesti tegevteenistuses.

15. KVTS § 87 lg 7 järgi loetakse tegevteenistus katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub

eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja tegevteenistus ei jätku-

nud teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast, seetõttu kaebaja tegevteenistus

katkes. Sellest hoolimata tuleb kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et kaebaja on uuesti

vastustaja tegevteenistuses ametikohal, millelt ta käskkirjaga vabastati.

16. Riigi poolt ressursimahuka koolituse kulu kandmise eesmärgiks on saada kooli lõpetanud

tegevväelase teadmistest ja väljaõppest kasu. Käesoleval juhul ei ole oluline tegevteenistuse

katkematus, vaid see, et kaebaja teenib täis aja, mis korvab tema väljaõpetamisele kulunud

raha. Isegi kui kaebaja tegevteenistusel on paus sees, kuid kaebaja asub uuesti

tegevteenistusse, siis saab vastustaja temast seda kasu, mida tema väljaõppele kulutati.

Kaebaja rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi vastustaja huvides ja riigi kasuks.

Seetõttu on põhjendatud kaebaja väljaõppele kulutatud raha riigi poolne hüvitamine ja puudub

vajadus nõuda kaebajalt koolituskulude hüvitamist, kui ta teenib kaitseväes kogu ette nähtud

aja.

17. Kokkuvõtvalt on vastustaja nõue ressursimahuka koolituse kulu hüvitamiseks esitatud

tähtaega rikkudes ja on asjaolusid arvestades põhjendamatu. Seega on vastustaja nõue õigus-

vastane ja tuleb tühistada.

18. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus teeb

otsuse vastustaja kahjuks. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku

summas 431,86 eurot (riigilõiv 47,68 eurot, õigusabiteenuse kulud 384 eurot, ilma käibe-

maksuta). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtule esitatud arvetelt ja menetlustoimingutele kulunud aja tabelitest

nähtub, et tegemist on praeguse kohtuasjaga seotud kuludega. Õigusabiteenuse kulu on

vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud. Seetõttu tuleb mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku 431,86 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)