2-24-141532/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-141532

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Marek Moreli

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marek Moreli apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Marek Morel

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo

Kask

RESOLUTSIOON

1. Võtta Marek Moreli apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsuse

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a otsus osas, millega maakohus

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi rahuldas ja mõistis Marek Morelilt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja

viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude (499 eurot 16 senti) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse

staadiumis.

4. Rahuldada Marek Moreli apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15. novembril 2024 Pärnu Maakohtule Marek

Moreli (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele

vastuväite, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja

esitas 23. jaanuaril 2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

499 eurot 16 senti, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 73 eurot 70 senti ja alates 24. jaanuarist 2025 sissenõutavaks muutuva

viivise 0,065% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKM Finants AS (TKMF) 21. mail 2024 Partner

Kuukaardi ostulimiidi lepingu nr XXXXXXXXX. Lepingu kohaselt võimaldas TKMF

kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates kauplustes

maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus jooksva kuu ostude eest tasuma arvega järgmise

kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid tasusid ja seega ei kohaldu

lepingule tarbijakrediidilepingu sätted. Kostja kasutas perioodil 1. mai 2024 – 31. mai 2024

ostulimiiti 499 eurot 16 senti, mille eest TKMF esitas kostjale arve nr 843733 maksetähtajaga

1. juuni 2024. Kostja ei tasunud arvet, mistõttu TKMF ütles lepingu üles. TKMF loovutas

oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja.

2. Kostja vaidles hagile vastu, väites et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende

alusel võeti järelmakse. Kostja teatas, et on pöördunud politseisse ja on algatatud uurimine.

3. Maakohus andis 17. märtsi 2025. a kirjaga hagejale tähtaja selgituste esitamiseks.

Maakohus palus hagejal selgitada muu hulgas seda, mil moel tuvastatakse, et Partnerkaardiga

tegi ostud kostja, mitte mõni kolmas isik.

4. Maakohus tegi 17. märtsil 2025 järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA).

Maakohus palus edastada kohtule info, kas ja millal teatas kostja politseile rahakoti ning

kaartide vargusest ning kas antud asjaoludest tulenevalt on alustatud kriminaalmenetlus.

5. PPA vastas 18. märtsil 2025, et kostja teatas politseile rahakoti ning kaartide vargusest 8.

juulil 2024. Väidetavalt varastati rahakott koos kaartidega 22. mail 2024. 9. juulil 2024 on

alustatud karistusseadustiku § 209 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust.

6. Hageja esitas 4. aprillil 2024 täiendavad selgitused. Hageja selgitas muu hulgas seda,

kuidas toimub ostulimiidi lepingu sõlmimine ja ostulimiidi kasutamine. Lepingu sõlmimiseks

on vajalik taotleja isikusamasuse tuvastamine Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas digitaalse

isikutuvastuse vahendusel ning lepingu allkirjastamine Mobiil-ID, ID-kaardi või Smart-ID

abil. Ostulimiit aktiveeritakse pärast lepingu allkirjastamist. Ostulimiidi kasutamiseks on

kliendil vaja PIN-koodi, mille TKMF edastab kliendile tekstisõnumina (SMS) peale lepingu

sõlmimist lepingus määratud mobiiltelefoninumbrile. TKMF soovitab turvalisuse huvides

kliendil PIN-koodi iseteeninduskeskkonnas ära vahetada. Ostulimiit ja PIN-kood on

personaalsed ning neid tohib kasutada ainult Partnerkaardile märgitud kaardi kasutaja. Kui

klient on terminalis sisestanud kolm korda vale PIN-koodi, lukustatakse ostulimiit ning uue

PIN-koodi saamiseks tuleb kliendil taotleda seda Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas, kus

tuvastatakse kliendi isikusamasus digitaalse isikutuvastuse vahendusel Mobiil-ID, ID-kaardi

või Smart-ID abil ning uue PIN-koodi saamiseks infoletist tuleb kliendil ennast tuvastada

isikut tõendava dokumendi abil. Ostulimiidiga maksmiseks tuleb ostu kinnitamiseks sisestada

PIN-kood. TKM Grupi kaupluse klienditeenindaja keeldub ostulimiidi toimingu tegemisest,

kui klient on sisestanud terminali kolm korda vale PIN-koodi või klienditeenindajal on

põhjendatud kahtlus, et Partnerkaardi esitanud isik ei ole Partnerkaardile märgitud kasutaja.

Sel juhul on klienditeenindajal ka õigus talle esitatud Partnerkaart konfiskeerida. TKMF

toimingud on logitud ja vajadusel saab tagantjärgi tuvastada ka IP-aadressi, millelt

iseteeninduskeskkonna toimingud on teostatud. Lähtuvalt eeltoodust ei piisa üksnes rahakoti

vargusest, sest PIN-koodi on samuti vaja kaardi kasutamiseks, mida teadis ainult kostja.

Seega ei ole kostja vastuväide eluliselt usutav.

7. Maakohus andis 29. mai 2025. a määrusega pooltele tähtajad seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja teatas otsuse kuulutamise aja.

8. Hageja esitas 31. juulil 2025 menetluskulude nimekirja.

MAAKOHTU OTSUS

9. Maakohus rahuldas 1. augusti 2025. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti, viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22.

augustist 2025 kuni põhinõude (499 eurot 16 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis 85% hageja menetluskuludest kostja

kanda ja 15% kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 352 eurot ja jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.

Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

PPA on esitanud teatise, mille kohaselt kostja teatas 8. juulil 2024 politseile rahakoti ning

kaartide vargusest. Väidetavalt varastati rahakott koos kaartidega 22. mail 2024. Maakohus

luges hageja esitatud tõenditega tõendatuks, et kostja ja TKMF sõlmisid 21. mail 2024 Partner

kuukaardi lepingu nr XXXXXXXXX, kostja Partnerkaardiga osteti perioodil 1. mai 2024 –

31. mai 2024 kaupu 499 euro 16 sendi eest ning TKMF ütles 25. augusti 2024. a teatega

lepingu üles ja teatas nõude loovutamisest hagejale. Maakohus leidis, et kostja vastuväited ei

tõenda lepingu puudumist. Kohtule esitatud digiallkirjadega leping on allkirjastatud 21. mail

2024, esitatud arvest nähtuvalt tehti ostud sama kuu jooksul. Hageja selgituste kohaselt on

Partner Kuukaardi ostulimiidi kasutamiseks kliendil vaja PIN-koodi, mille TKMF edastab

kliendile tekstisõnumina (SMS) lepingus määratud mobiiltelefoninumbrile. Seega ei piisa

partnerkaardi ostulimiidi kasutamiseks ainult sellest, et keegi sai kostja kaardi enda kätte.

Selleks on vaja ka mobiiltelefonis olevat PIN-koodi. Maakohus ei pidanud usutavaks kostja

väidet, et ostulimiiti kasutas keegi kolmas isik.

Maakohus leidis, et Partner Kuukaardi lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Hagejal on VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda põhivõla tasumist. Kuigi tegemist oli

tarbijakrediidilepinguga, ei kontrolli kohus vastutustundliku laenuandmise põhimõtte

järgimist. Vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kontroll ei muudaks asja

lahendust, sest VÕS § 4034 lg 7 sätestatud sanktsiooni rakendamine oleks intressi puudumise

tõttu olnud sisutu.

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.1 on kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja ei ole toonud

hagiavalduses välja, et tal oleks meeldetuletuskirjadega seoses kahju tekkinud. Hageja

selgitas, et volitas võlgnevust sisse nõudma ja meeldetuletuskirju teenusena kohale toimetama

PlusPlus Baltic OÜ, kuid seda asjaolu tõenditest ei nähtu. Nõudekirjade kohaselt on

nõudesumma märgatavalt suurem kohtus nõutust. Meeldetuletustega nõutud summad on ka

hageja enda arvates osaliselt põhjendamatud ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole

põhjendatud.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast

kõrgemat viivist. Pooled leppisid laenulepingus kokku viivise 0,065% päevas, kuid

vaidlusalusel ajal oli seadusjärgne viivisemäär 0,0342% päevas. Arvestades, et poolte

sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, milles ei ole intressi tasumist kokku lepitud, on

põhjendatud rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Sissenõutavaks

muutunud viivis on lahendi tegemise seisuga 68 eurot 97 senti.

APELLATSIOONKAEBUS

10. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kostja vaidlustab otsuse hagi rahuldamise osas. Kostja leiab, et maakohtu otsus ei ole

põhjendatud. Otsuse kohaselt saadeti krediidi saamise kinnitamiseks SMS kostja telefonile,

mis on ilmselt õige. Nagu varem politseile tehtud avalduses sai dokumenteeritud, varastati

jope, rahakott, selles olevad kaardid, dokumendid, Smart-ID koodid, mis olid rahakotis ja ka

mobiiltelefon, milles oli ligipääs Smart-ID rakendusele. Kostja palub täpsemate detailidega

tutvumiseks pöörduda uurija Kristen Loidi poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu 1. augustil 2025. a otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hageja nõude

rahuldas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas saata

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja § 656 lg 2 teise

lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele.

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus

saab kostja apellatsioonkaebusest aru nii, et kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega

maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 499 eurot 16 senti,

viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 22. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

12. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse

põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi,

mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul

otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises

ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg

2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka

teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

13. Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, kui

menetlusosaline ei tea, et teda puudutavas menetluses on esitatud mingi taotlus, seisukoht,

faktiväide või tõend, mis võib asja menetlust mõjutada või kui menetlusosaline saab sellest

teada sedavõrd hilja, et ta ei saa selles osas oma seisukohta väljendada. Õigusliku

ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalistele ka

asjaolude või tõendite esitamise vajadust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. § 656 komm 3.3.1.a).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKMF 21. mail 2024 ostulimiidi lepingu, mille

kohaselt TKMF võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist. Kostja vaidles hagile

vastu, väites, et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse.

Pärast kostja vastuse saamist määras maakohus 17. märtsil 2025 hagejale tähtaja selgituste

esitamiseks ning tegi järelepärimise PPA-le. PPA esitas 18. märtsil 2025 vastuse

järelepärimisele ja hageja esitas 4. aprillil 2025 omapoolsed täiendavad selgitused. Seejärel

andis maakohus 29. mai 2025. a määrusega pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtute

infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohtu 17. märtsi 2025. a kiri PPA-le ja PPA vastus ning

hageja 4. aprillil 2025 esitatud selgitused on tehtud kostjale e-toimiku kaudu nähtavaks;

maakohtu 17. märtsi 2025. a kiri pooltele ja maakohtu 29. mai 2025. a määrus on märgitud

kostjale e-toimiku kaudu kättetoimetatavaks, kuid puudub info nende kostjale

kättetoimetamise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et eelnimetatud menetlusdokumente oleks

kostjale edastatud mõnel muul viisil. Kostja on kohtuga suhelnud, s.o esitanud kohtule

menetlusdokumente ja kinnitanud nende kättesaamist e-kirjaga. Kostja vastas ringkonnakohtu

järelepärimisele, et ei ole hageja 4. aprillil 2025 esitatud selgitusi ja maakohtu 29. mai 2025. a

määrust kätte saanud.

Kuigi tegemist on menetlusdokumentidega, mida maakohus ei pidanud TsMS § 306 lg 5

kohaselt kätte toimetama, tulnuks maakohtul nende edastamiseks valida siiski selline viis, mis

tagab kostjale tegeliku võimaluse dokumentidega tutvuda ja seisukohti esitada.

Ringkonnakohus leiab, et asja arutamisel maakohtus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise põhimõtet sellega, et kostjal ei ole võimaldatud esitada seisukohta hageja

menetluse kestel esitatud täiendavate selgituste ning PPA vastuse kohta. Maakohus ei pidanud

kostja vastuväidet usutavaks ja rahuldas hagi osaliselt, tuginedes vastuolus TsMS § 436 lg-ga

3 ja lg 4 esimese lausega asjaoludele, mille kohta kostjal ei olnud võimalik seisukohta esitada.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulisel määral täitmata ka TsMS §-s 392

sätestatud eelmenetluse ülesanded ja sellest tulenevalt on otsus olulises ulatuses põhjendamata

(TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

Kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste

faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite

lubatavuse kohta. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

Kohus peab pooltele selgitama muu hulgas asjaolude tõendamise koormust.

Asja menetlemisel TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras on maakohtul lubatud teha

menetluslikke lihtsustusi, kuid eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust tuleb

täita.

Maakohus on jätnud eelmenetluses välja selgitamata kostja väited ja tõendid ega ole

selgitanud pooltele ka asjaolude tõendamise koormist. Kostja väitis maakohtus üldsõnaliselt,

et temalt varastati rahakott koos kaartidega ja nende alusel võeti järelmakse ning kostja on

pöördunud politseisse ja on algatatud uurimine. Lisaks eelmises punktis märgitule, mis

puudutab kostjale menetlusdokumentide edastamist, oleks maakohus pidanud sellises

olukorras juhtima kostja tähelepanu vajadusele selgitada täiendavalt tema vastuväitega

seonduvaid asjaolusid ja oma väiteid tõendada. Muu hulgas oleks maakohus pidanud juhtima

kostja tähelepanu asjaolule, et leping on hageja esitatust nähtuvalt sõlmitud 21. mail 2024,

kuid PPA vastuse kohaselt varastati kostja rahakott koos kaartidega väidetavalt 22. mail 2024,

ja küsima selle kohta kostja seisukohta.

15. Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu

otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse

staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja lepingu sõlmimise ja

ostulimiidi kasutamisega seotud asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata, ei saa

ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul täita selgitamiskohustust ning tagada kostjale väidete ja tõendite esitamise

võimalus. Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg

1).

16. Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude

nimekiri vastaspoolele kätte. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja 31. juulil 2025 esitatud

menetluskulude nimekiri oleks kostjale kätte toimetatud või selle saaks lugeda kostjale kätte

toimetatuks.

17. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude

jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)