2-25-4007/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

07.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4007

Tsiviilasi

Kohtutäituri ettepanek R.M-i trahvimiseks (täiteasi

nr 008/2023/2412)

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (sissenõudja) I.X, lepinguline esindaja Ave-

Pirjo Paluvere

Puudutatud isik (võlgnik) R.M , lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Kohtutäitur Mati Kadak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R.M-i 03.09.2025 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 28.08.2025 määrus tühistada. Teha uus määrus, millega jätta

kohtutäituri taotlus R.M-i trahvimiseks rahuldamata ning R.M-i maakohtus

kantud menetluskulud kohtutäituri kanda, ülejäänud menetluskulud iga

menetlusosalise enda kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebusega seonduvad R.M-i menetluskulud jätta kohtutäituri kanda,

ülejäänud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäituri Mati Kadak algatas 31.10.2023 I.X-i (sissenõudja) avalduse alusel

täitemenetluse nr 008/2023/2412, milles täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu

15.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6559. Kohtutäitur esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule

ettepaneku, milles taotles kohtult alates 01.09.2022 jõustunud TMS § 179 lg-te 2 ja 2¹

redaktsiooni alusel R.M-ile (võlgnik) kohtumääruse täitmata jätmise eest trahvi määramist.

2. Võlgnik vaidles kohtutäituri taotlusele vastu, leides, et täitmisnõue on esitatud vale

täitedokumendi alusel ning õigest täitedokumendist ei tulene võlgnikule kohustusi, mille

täitmata jätmist talle ette heidetakse. Täitedokumendist ei tulene ka võimalust määrata

võlgnikule selle rikkumisel trahvi ning taotletud trahvisumma on ülemäärane.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus määras 28.08.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgnikule trahvi

tsiviilasjas nr 2-19-6559 kohtumäärusega määratud suhtluskorra rikkumise eest 250

trahviühikut, s.o 2000 €. Ühtlasi märkis maakohus, et trahvi tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus

TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel võlgniku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1.

Maakohus tuvastas, et täitmisteade on koostatud ja võlgnikule saadetud 31.10.2023.

Kohtutäitur edastas 25.02.2025 võlgniku e-posti teel teatise täitetoimingu kohta ning trahvi

määramise hoiatuse.

3.2.

Maakohtu hinnangul viitab asjaolu, et täitemenetlus on algatatud juba 2023. a ning

kestab tänaseni sellele, et täitedokumendi täitmine ei ole nimetatud perioodi jooksul

õnnestunud. Kuigi ringkonnakohtu 15.09.2020 määruse resolutsioonis ei ole ette nähtud

konkreetseid kellaaegu lapse ja sissenõudja kohtumisteks, on võlgnik kohustatud võimaldama

sissenõudja ning lapse kohtumisi. Kohtumiste võimaldamiseks ei piisa vaid nende toimumise

teoreetilisest võimalusest, vaid kohtumised peavad ka reaalselt toimuma. Võlgnik ei

nõustunud sissenõudja pakutud kohtumiste aegadega ja pakkus kohtumisteks aegu, mis on

sissenõudjale töökohustuste tõttu sobimatud. Seega takistab võlgnik teadlikult 15.09.2020

määruse täitmist, mille tagajärjel on sissenõudjal takistatud lapsega kohtumine.

3.3.

Täitedokumendiks on ringkonnakohtu 15.09.2020 määrus, mis muudeti 03.01.2023

määrusega sundtäidetavaks, kuid ei muudetud määruse sisu. Kehtiva TMS § 179 lg 2

redaktsiooni kohaselt, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja

avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Põhjendatud ei ole

võlgniku seisukoht, et 03.01.2023 määrusega on lubatud vaid sunniraha määramine.

3.4.

Põhjendatud on võlgniku trahvimine sanktsiooni keskmises määras (250 trahviühikut),

sest rikkumisi on tuvastatud rohkem kui ühel korral.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks rahuldamata. Menetluskulud palub

võlgnik panna kohtutäituri kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1.

Esiteks

on nii kohtutäituri ettepanek kui ka maakohtu määrus jäänud rikkumise

sisustamisel ebaselgeks ja üldsõnaliseks. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks midagi

rikkunud või täitemenetlust takistanud, esitatud ei ole. Lisaks, kui täitedokumendist ei tulene

konkreetset kohustust – kohtumise kellaaega – ei saa seda kohustust rikkuda, veel vähem

sellise kujuteldava rikkumise eest trahvida.

4.2.

Teiseks

kohaldas maakohus valesti materiaalõigust, rakendades kehtivat TMS § 179 lg

2 enne 01.09.2022 tehtud täitedokumendile, mida TsMSRS § 2⁶ lg 2 ei võimalda.

2 (3)

Ringkonnakohus määras lubatavad sunnivahendid kindlaks 03.01.2023 määrusega ning lubas

rakendada sunniraha. Määrusega ei ole antud õigust võlgniku trahvimiseks.

4.3.

Kolmandaks

on trahvisumma ülemäärane. Vaidlustatud määrusest ei selgu mitu korda

võlgnik täitedokumendist tulenevaid kohustusi rikkus või milles see rikkumine igal korral

seisnes. Kuna puudub korduvus, puudub ka alus määrata trahvi sedavõrd suures summas.

Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et rikkumised toimusid 2023. a ning neile ei saa

määrata trahvi tänases trahvisummas. KarS § 47 lg-s 1 sätestatud trahviühiku suurus 2023. a

oli 4 €.

4.4.

Neljandaks

on maakohus õigusvastaselt kohustanud võlgnikku maksma täitemenetluse

trahvilt võlaõiguslikke viiviseid. Sealjuures on maakohus viivised määranud iseenda

algatusel, sest kohtutäituri ettepanekus viiviste väljamõistmise taotlust ei ole.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja

sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus

määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 15.09.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2)

ja teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri taotluse võlgniku trahvimiseks rahuldamata

ning maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebus rahuldatakse ja

kohtutäitur kannab sellega seonduvad menetluskulud.

7. Võlgnik esitas koos määruskaebusega taotluse uue tõendi (psühhiaater Mari Järvelaiu

17.05.2021 teatis) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõend asjassepuutuvad,

sest selle põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid

asjaolusid. Seetõttu jääb võlgniku taotlus rahuldamata (TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja §

659).

8. Maakohus on kohtutäituri taotluse lahendamisel vääralt lähtunud alates 01.09.2022

kehtima hakatud TMS § 179 lg 2 redaktsioonist, sest tsiviilasjas nr 2-19-6559 on avaldus

vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes kohtusse esitatud juba 29.04.2019. Seega

kuulub TsMSRS § 2 lg 2 alusel kohaldamisele kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg 2

⁶

koostoimes TMS §-dega 183 ja 26¹. Sellele on ringkonnakohus viidanud ka 03.01.2023

määruses, millega 15.09.2020 määrus muudeti sundtäidetavaks. Vaatamata täitemenetluse

algatamisele alles 31.10.2023, saab kohtutäitur käesoleval juhul määrata võlgnikule vajadusel

sunniraha, kui võlgnik täitedokumendis ettenähtud kohustust põhjendamatult ei täida.

9. Võlgniku menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1

ls 2 alusel kohtutäituri kanda, sest trahvimise ettepanekuga kohtu poole pöördumine on

õiguslikult alusetu. Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad

sama sätte alusel nende endi kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177

lg 2).

10. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 219 ja TsMS

§ 696 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)