2-25-111038/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111038

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N P vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad S R ja A J

Kostja: N P (isikukood xxx), lepinguline esindaja V K

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 05.11.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) ja kostja, N P

(isikukood xxx) vahel tarbijakrediidilepingust nr xxx tuleneva vaidluse lahendamiseks

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja tasub hagejale hiljemalt 31.12.2025 1894,94 eurot.

1.2. Hagejal on kostja vastu üksnes nõue, mis tuleneb käesolevast

kompromissilepingust ning hageja loobub kõikidest nõuetest, mida nimetatud

kompromissis kajastatud ei ole.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku

lepitud, jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-111038

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 02.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja 08.02.2021

tarbijakrediidilepingu nr xxx. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 22% ja krediidi

kulukuse määras 27,82% ning lepingu haldustasus 2,50 eurot. Kostja kohustus lepingust

tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.08.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

25.08.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.08.2022

kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 1448,44 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 687,95 eurot ning edasiulatuv viivis 22% aastas.

3. Pooled jõudsid 05.11.2025 kohtuistungil kompromissini, mille paluvad kohtul kinnitada ning

tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

menetlemise alustamist. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust

jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest.

Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi

selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus

kokku lepitud, jätta poolte endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Priit Palmiste

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)