3-25-4035/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4035

Haldusasi

T.J-i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

kohustamiseks (toa akna katmine)

Menetlusosalised

Taotleja – T.J

Menetlustoiming

Taotluste läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav T.J (taotleja) esitas 04.11.2025 Tallinna

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada rulood,

kardinad või mõni muu visuaalset eraldust pakkuv element tema toa akna ette. Alternatiivselt

kohustada Tallinna Vanglat tegema erand tema osas ning võimaldada tal vastavalt vajadusele

asetada akna ette (metalltorule, mis paikneb toas sees, akna ülaosa ees) lina või mõni muu

sobilik riideese/materjal, mis katab akna kinni. Teise alternatiivina keelata Tallinna Vanglat

takistamast (ehk keelamast) asetada lina või mõni muu sobilik riideese/materjal akna ette.

Taotluse kohaselt esitas taotleja Tallinna Vanglale 03.11.2025 taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses aknakatete puudumisega. Seega on kohtueelne menetlus käimas ning

esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks on tingimused täidetud. Taotleja palub kohaldada

esialgset õiguskaitse abinõud viivitamata kuni kohtueelse mittevaralise kahju hüvitamise

menetluse lõpuni.

Taotleja palub end vabastada riigilõivust.

2. Kohus tegi 04.11.2025 Tallinna Vanglale kohtunõude, et selgitada välja, kas taotlejal on

pooleli vaidemenetlus, mis puudutab tema toa akende katmist.

3. Tallinna Vangla vastas kohtule 05.11.2025, et taotleja on esitanud 04.11.2025 Tallinna

Vanglale kahjunõude, mis registreeriti numbriga 1-9/1-25/137-1, mille lahendamiseks on aega

kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Lisaks on taotleja esitanud 03.11.2025

Tallinna Vanglale märgukirjana pealkirjastatud pöördumise nr 1-25/2-2/10776, millele vangla

samuti veel vastanud ei ole. Vangla dokumendihaldussüsteemist nähtuvalt ei ole taotleja

esitanud Tallinna Vanglale ühtegi vaiet seonduvalt esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud

teemadega.

4. Taotleja teatas kohtule 05.11.2025, et on saanud Tallinna Vanglalt vastuskirja nr 2-2/1-

25/1700-2, mis on vastus tema pöördumisele nr 1-25/2-2/10776.

5. Tallinna Vangla esitas 06.11.2025 kohtule 05.11.2025 vastuse nr 2-2/1-25/17000-2,

millega vastati taotleja märgukirjadele, sealhulgas märgukirjale seoses akna katmisega.

Tallinna Vangla tänas vastuses taotlejat tähelepanu juhtimast avavanglas levinud väärale

praktikale, kus lubati akent kinni katta. Tallinna Vangla märkis, et kõiki avavangla ametnikke

on teavitatud, et lähtuvalt Tallinna Vangla avavangla kodukorra punktist 1.8.15 on

kinnipeetavatel keelatud muuhulgas katta kinni akent või paigutada akende ette mistahes

esemeid jms. Taotlejale selgitati, et kui tal ei ole võimalik päevavalguse käes magada ning see

on seotud öösel töötamisega, siis peab ta otsima endale töö, mis ei eelda öösel töötamist, et ta

saaks öösel magada.

6. Taotleja esitas 06.11.2025 kohtule tõendina avavangla kaardi, mis aitab kohtul mõista,

millistelt aladelt on võimalik kinnipeetava tuppa sisse näha.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus

võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib

esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

8. Tallinna Vangla kinnitas kohtule 05.11.2025 vastuses kohtunõudele, et taotlejal ei ole

pooleli vaidemenetlust, mis puudutaks tema toa akende katmist. Taotleja on esitanud Tallinna

Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (dtl 10), kuid mittevaralise kahju

hüvitamise taotluse kohtueelne menetlus ei ole võrdsustatav vaidemenetlusega. Kohus selgitab,

et HKMS § 249 lg-s 2 on silmas peetud vaidemenetlust haldusmenetluse seaduse (HMS) 5.

peatüki tähenduses. Vaidemenetluses menetletakse vaiet, mille on esitanud isik, kes leiab, et

haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi

(HMS § 71 lg 1). Vaidemenetluse korras võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist,

haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, või

ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu

sooritamiseks (HMS § 72 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse menetlus on

eraldiseisev menetlus, mida reguleerib riigivastutuse seadus. Näiteks vangistusseaduse (VangS)

§ 1¹ lg-s 5 ja 8 on vaidemenetlust ja kahju hüvitamise taotluse menetlust selgelt eristatud.

9. Taotleja esitas Tallinna Vanglale märgukirja (dtl 9), millele vastati 05.11.2025 vastusega

nr 2-2/1-25/1700-2 (dtl 22), kuid ka see ei ole poolelioleva vaidemenetlusega võrdsustatav

olukord.

10. Kohus selgitab täiendavalt, et enne kaebust esitatav esialgse õiguskaitse taotlus peab

aitama tagada tulevase kaebuse nõudeid. See tähendab, et esialgse õiguskaitse korras ei saa

nõuda midagi, mida kohtueelsele menetlusele järgneda võivas kaebuses nõuda ei saa. Kuna

taotlejal on pooleli kahju hüvitamise taotluse kohtueelne menetlus, saaks sellele järgnev kaebus

sisaldada üksnes kahju hüvitamise nõuet. Kahju hüvitamise nõude tagamiseks ei oleks

praeguses asjas taotletud abinõud lubatavad, sest need väljuvad hüvitamiskaebuse piiridest.

Kahju hüvitamise kaebuse puhul saaks ainuke mõeldav esialgse õiguskaitse abinõu olla

2(3)

kahjuhüvitise väljamaksmine juba kohtumenetluse ajal, mida võimaldatakse ainult

erandjuhtudel.

11. Kuna taotlejal ei ole Tallinna Vanglas pooleli esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega

seostatavat vaidemenetlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.

Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

12. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine oleks lubatav juhul, kui taotleja

nõuab Tallinna Vanglalt samade toimingute tegemist, mida ta nõuab käesolevas haldusasjas

esitatud esialgse õiguskaitse taotluses, Tallinna Vangla keeldub toimingute tegemisest ja

taotleja esitab keelduva vastuse peale vaide.

13. Taotleja on palunud end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutavast riigilõivust

vabastada. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, jätab kohus läbi vaatamata ka

menetlusabi taotluse.

14. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)