3-25-203/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-203

Haldusasi

Heaabi OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 23.01.2025

tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse nr 6-1/7 tühistamiseks ja tegevusloa

taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Heaabi OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Arina Liskmann-Getsu

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindajad

Häli Altmets ja Karin Kook

Asja läbivaatamine

07.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Heaabi OÜ kaebus.

2. Tühistada Rahapesu Andmebüroo 23.01.2025 tegevusloa andmisest keeldumise ja

tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus nr 6-1/7 ja kohustada Rahapesu Andmebürood

uuesti läbi vaatama Heaabi OÜ 17.09.2024 taotlus väärismetalli, vääriskivide kokkuostu

ning hulgimüügiga tegelemiseks.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Heaabi OÜ kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 40

eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-25-203

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heaabi OÜ-le (registrikood 12868519) on majandustegevuse registris (MTR) 18.08.2015

väljastatud tegevusluba nr FIP000209 pandimajateenuse osutamiseks. Heaabi OÜ juhatuse

liikmeks, tegelikuks kasusaajaks ning osanikuks on äriregistri andmetel kogu tegevusloa

kehtivuse aja olnud S.R.

2. 17.09.2024 esitas Heaabi OÜ MTR-i kaudu tegevusloa taotluse väärismetalli, vääriskivide

kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks, millega seonduvalt vastas ka Rahapesu

Andmebüroo (RAB) esitatud korrektse ärialase maine küsimustikule 10.10.2024. Vastusesse

oli märgitud, et S.R on olnud kahtlustatav kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx.

3. RAB teavitas 30.10.2024 Heaabi OÜ-d, et tuginedes tegevusloa taotluse menetluses

kogutud infole keeldub RAB Heaabi OÜ-le väärismetalli, vääriskivide kokkuostu ning

hulgimüügiga tegelemiseks tegevusluba väljastamast, sest S.R ei vasta rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p 11 kontrollieseme nõudele (korrektne

ärialane maine). Ühtlasi teavitas RAB, et ettevõtte kehtiv tegevusluba nr FIP000209 tuleb

RAB-il kehtetuks tunnistada. Kaebaja esitas 19.11.2024 sellele vastuväited.

4. RAB tegi 23.01.2025 otsuse nr 6-1/7, millega keeldus Heaabi OÜ-le väärismetalli,

vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks tegevusloa andmisest ja tunnistas

ettevõtte tegevusloa nr FIP000209 kehtetuks. Seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamisega

tunnistas RAB kehtetuks ka loaga seotud majandustegevuse registri andmed.

1) Heaabi OÜ ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 kirjeldatud kontrollieseme asjaoludele, mille

kohaselt peab tegevusluba taotleval ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul

kasusaajal ja omanikul olema korrektne ärialane maine.

2) Heaabi OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige S.R on olnud kahtlustatav

kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Teda kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1,

3 ja 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kuigi S.R suhtes lõpetati kriminaalmenetlus

süüteokoosseisu puudumise tõttu, on ta olnud seotud kahtlaste toimingutega ja kelmuse toime

pannud isikutega. Isegi kui S.R karistusõiguslikus mõttes ei pannud tegu toime, on ta olnud

seotud petuskeemidega, ta sai võõraste isikute laenust ostetud sõidukite omanikuks ning tema

pangakontosid kasutati kelmuse kaudu saadud raha edasikandmiseks. Isik, kes tegutseb

pandimajateenuse valdkonnas ja soovib tegeleda ka väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu

ning hulgimüügiga, peab olema eriti hoolas ning tal peaks tekkima küsimusi vara päritolu

kohta.

3) Ettevõte ja selle omanikud peavad olema korrektse ärialase mainega ning ka näima

usaldusväärsetena nii finantsjärelevalveasutusele kui avalikkusele. Olukorras, kus S.Rl on

olnud seosed kelmusega, milles mõisteti süüdi kuus isikut, ei saa väita, et isik oleks

usaldusväärne. Korrektne ärialane maine eeldab, et isik ei ole teinud küsitava väärtusega

tegusid. Isik, kes tegutseb loakohustuslikus tegevusvaldkonnas ja puutub kokku kolmandate

isikute varaga, peab olema laitmatu mainega.

2(12)

3-25-203

4) RAB-ile sai S.Rle esitatud kahtlustus ja temaga seotud kriminaalasi teatavaks 09.10.2024

uue tegevusloa taotlemise raames. Kui RAB tuvastab asjaolud, mis annavad aluse tegevusloa

kehtetuks tunnistamiseks ja tegevusloa andmisest keeldumiseks, ei saa RAB neid ignoreerida.

See, et ettevõttel on olnud võimalus seni teenust osutada, ei anna alust jätta tegevusluba

kehtetuks tunnistamata. Esitatud kahtlustusest ja sellega seotud kriminaalmenetlusest ei ole

möödunud sedavõrd pikka aega, et selle asjaolud ei omaks enam korrektse ärialase maine

hindamisel tähtsust.

5) Mainekahju ja usaldamatust äriühingu vastu ei ole võimalik kõrvaldada ettekirjutusega,

sest kahtlustatuks olemise fakti ja sellega kaasnevat mainekahju ei ole ettevõttel endal

võimalik muuta. Kaitsmaks olulist avalikku huvi ning vältimaks rahapesu või terrorismi

rahastamise ohu ja riskide realiseerumist, on sobivaks ja vajalikuks meetmeks tegevusloa

kehtetuks tunnistamine ja uue tegevusloa väljastamisest keeldumine majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 2 ja § 25 lg 1 p 2 alusel.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.01.2025 Heaabi OÜ kaebus RAB-i 23.01.2025 otsuse

tühistamiseks.

6. RAB palub 03.03.2025 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

7. Kaebaja täiendas 07.10.2025 toimunud kohtuistungil kaebust kohustamisnõudega, paludes

lisaks tühistamisnõudele kohustada RAB-i uuesti läbi vaatama Heaabi OÜ 17.09.2024 taotlus

väärismetalli, vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse põhjendused:

1) Vastustaja 23.01.2025 otsus sisaldab kaht eraldiseisvat erinevate tegevuslubadega seotud

otsust, kuid otsuse põhjendused seonduvad valdavalt uue tegevusloa andmisest keeldumisega.

Samas kasutab vastustaja samu põhjendusi teise eraldiseisva otsuse põhistamiseks.

2) Vastustaja ei ole põhjendanud või välja toonud konkreetseid tegureid, mis mõjutavad

kaebaja kalduvust panna toime rahapesualaseid süütegusid või muul viisil suurendavad nende

esinemise riski. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 6 alusel lähtutakse Eesti Vabariigis

legaliteedi põhimõttest, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo

asjaolude ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Legaliteedi põhimõttega

kaasnevate negatiivsete omaduste tasakaalustamiseks näeb põhiseaduse § 22 ette süütuse

presumptsiooni. Alusetu ja põhjendamatu on omistada isikule kõrgendatud rahapesualase

süüteo toimepanemise riski ilma ühegi tegeliku ning kehtiva aluseta.

3)

Kaebaja osanik ja juhatuse liige ei ole RAB-i eest informatsiooni varjanud või

valeandmeid esitanud, vaid on küsimustiku täitmisel tegutsenud läbipaistvalt ja korrektselt.

Tegelike andmete esitamine viitab just kõrgendatud hoolsuse rakendamisele ning püüdlusele

olla võimalikult suurel määral läbipaistev, vastupidiselt vastustaja väidetele, et S.R korrektses

hoolsuskohustuste täitmises ning läbipaistvas tegutsemises ei saa olla kindel.

4)

Vastustaja ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tegutsenud koheselt, vaid pärast

kolme aasta möödumist peale vaidlusaluse asjaolu tegelikku ilmnemist. Vastustaja otsus peab

sisaldama ka sellega seonduvaid asjakohaseid põhjendusi ja kaalutlusi. Kaebaja hinnangul ei

ole vastustaja põhjendused piisavad. Kaebaja tegevus möödunud kolme aasta jooksul on

olnud probleemideta, läbipaistev ja korrektne. Vastustajal ei olnud alust kahelda kaebaja

usaldusväärsuses ja hoolsuskohustuse korrektses täitmises. Kaebaja faktiline tegevus vastas

3(12)

3-25-203

pika perioodi jooksul vastustaja ootustele ja kehtestatud nõuetele. Tekib olukord, mil

vastustaja hüpoteetilised kahtlused omavad suuremat kaalu, võrreldes tegeliku olukorra ja

kaebaja käitumisega.

5)

Vaidlusalune otsus põhineb vaid ühel asjaolul, millist ei ole seejuures sõnaselgelt

seaduses välja toodud. Vastustaja otsuses puudub kogumit moodustav asjaolude kontekst,

mille alusel tulnuks korrektset ärialast mainet hinnata (Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024

otsus nr 3-21-2829, p 17). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusele on seatud kõrgemad

põhjendamise standardid, mis eeldavad nii tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva nõude

rikkumise põhjendamist kui ka kohustust põhjendada selle rikkumise olulisust. Vastustaja ei

ole olulist rikkumist põhjendanud.

6)

Tegevusloa kehtetuks tunnistamisele peab üldjuhul eelnema ettekirjutuse tegemine

(MSÜS § 42 ja § 68 lg 1). Lähtudes RahaPTS § 72 sõnastusest ja selle lg 1 p 11 iseloomust oli

vastustajal võimalik teha kaebajale ettekirjutus, mille sisuks oleks näiteks uue juhatuse liikme

määramine, seega tegemist on kõrvaldatava puudusega. Nii faktiliselt kui ka vastustaja

põhjendustest tulenevalt ei ole vastustajal tegelikult etteheiteid kaebaja kui äriühingu

korrektse ärialase maine suhtes. Selliseid etteheiteid ei olegi võimalik esitada, kuna äriühingul

endal ei olnud seoseid kriminaalmenetlustega.

7)

Vastustaja on leidnud, et kaebaja osanikul ja juhatuse liikmel puudub nõutud ärialane

maine, kuivõrd isik oli tema suhtes lõpetatud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebaja leiab,

et oluline on eristada kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid. Ka vastustaja küsimustikus

sisalduv kriminaalmenetlusi puudutav küsimus näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise

aluseid §-de 202-2052 järgi. Need alused eeldavad igal juhul isiku süüd ehk nendel alustel

menetluse lõpetamisel on arusaadav, et kuritegu oli toime pandud. Kaebaja osaniku ja

juhatuse liikme suhtes lõpetati kriminaalmenetlus koosseisu puudumise tõttu, mis tähendab, et

isik ei ole süüdi ega ole kuritegu toime pannud. Kaebajale ei ole selge, millistel alustel ja

põhjendustel otsustab vastustaja, et S.Rl puudub korrektne ärialane maine, samuti pole

tegelikult arusaadavad vastustaja eeldused, et kaebaja pole enam usaldusväärne.

8)

Kokkuvõttes ei ole vastustaja otsus nr 6-1/7 õiguspärane, sest on oluliste

kaalutlusvigadega ega ole proportsionaalne. Korrektse ärialase maine mõistet on tõlgendatud

liiga laialt, väited ja eeldused ei ole faktiliselt tõendatud, mistõttu vastustaja toodud

hüpoteetiline oht ning otsuse ennetav toime ei põhine tegelikel asjaoludel. Arvestamata on

jäetud kaebaja tegevus ning käitumine perioodil 2021-2024, otsuse põhjendamisel on lähtutud

üksnes teoreetilistest eeldustest. Oluliseks asjaoluks kaalutlusõiguse teostamisel oli kaebaja

tegelik korrektne tegevus. Vastustaja poolt välja toodud hüpoteetilised ohud ja eeldused

oleksid pidanud realiseeruma juba enne käesolevat aega.

9)

Arvesse tuleb võtta õiguskantsleri poolt 12.02.2025 esitatud seisukohta RahaPTS

tõlgenduse osas, sh sellest lähtuvalt ajab RAB segamini laitmatu ja korrektse ärialase maine

mõiste ning ainuüksi asjaolu, et isiku suhtes on toimunud kriminaalmenetlus, mis on

lõpetatud, ei tohiks olla isiku õiguste piiramise aluseks.

9. Vastustaja vastuväited:

1) Kahe eraldiseisva otsuse tegemine samal õiguslikul alusel ja põhjendustel ühe haldusaktiga

on lubatud. Olukorras, kus kaebaja juhatuse liikmel, omanikul ja tegelikul kasusaajal

korrektne ärialane maine puudub, esineb alus nii uue tegevusloa andmisest keeldumiseks kui

ka kehtiva tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. RAB on piisavalt põhjendanud nii kehtiva

tegevusloa kehtetuks tunnistamist kui ka uue tegevusloa andmisest keeldumist.

4(12)

3-25-203

2) Kaebaja juhatuse liikmel, omanikul ja tegelikul kasusaajal puudub korrektne ärialane

maine ning tegurid, mis mõjutavad kaebaja kalduvust panna toime rahapesualaseid süütegusid

või mis muul viisil suurendavad nende esinemise riski, on otsuses välja toodud. Kaebaja

kalduvust panna toime rahapesualaseid süütegusid ilmestab kaebaja juhatuse liikme, omaniku

ja tegeliku kasusaaja varasem tegevus, mis on tuvastatud Harju Maakohtu menetluses olnud

kriminaalasjas nr y-yy-yyyy. Selles asjas tehtud Harju Maakohtu 12.01.2022 otsusest nähtub,

et S.R tegutses ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos teiste süüdimõistetud isikutega, kes lõid

erinevatele krediidiasutustele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu

saamise eesmärgil. S.R osales varalise kahju tekitamises ning tal oli kriminaalmenetluses

tuvastatud tegude toimepanemisel oma roll. Muu hulgas viidi eksimusse kolmandad isikud,

kellele tekitati varaline kahju (pandi toime kelmus). Teo tulemusel saadud varaline kasu

muundati sõiduautodeks, mille omanikuks sai S.R. Nimetatud tegevust võib käsitleda kui

kuritegelikust tegevusest saadud vara tõelise päritolu, asukoha või varaga seotud õiguste

varjamisena. Lisaks kanti S.R pangakontole 3375 ja 16 448 eurot, millest 9500 eurot kanti

omakorda edasi järgmisele isikule. Tegemist on tavapärase rahapesus kasutava tüpoloogiaga,

millega varjatakse vara tõelist olemust, päritolu, asukohta ja varaga seotud õiguseid. Sellisel

viisil raha ülekandmise eesmärgiks läbi erinevate pangakontode on luua „vahekihte“

kuritegelikust tegevusest saadud varale ja sellele, kust see lõpuks tavapärasesse

majandussüsteemi integreeritakse. S.R pangakonto kasutamine kelmuse teel saadud vara edasi

kandmiseks ja vara muundamine kaheks sõiduautoks ei olnud ühekordsed tegevused või

juhuslikud, vaid nimetatud skeeme kasutati erinevatel juhtudel.

3) Ülalnimetatud tegevustel on rahapesule omased tunnused ja S.R osutas sellele kaasabi

olukorras, kus ta omas läbi Heaabi OÜ kehtivat tegevusluba, tal olid võrreldes keskmise

isikuga kõrgemad teadmised rahapesu ja terrorismi tõkestamisest ja ta pidi sellist tegevust

tõkestama. S.R mainet ei saa seetõttu pidada korrektseks ning ei saa usaldada, et ta tulevikus

täidab RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid. Alust on arvata, et S.R võib ka tulevikus

rahapesualaseid süütegusid toime panna.

4) Kaebaja juhtimisega seotud isiku varasem tegevus ei võimalda anda kinnitust, et ta suudab

kõrgendatud hoolsuskohustust nõudval turul käituda viisil, mis tagab ettevõtte järjepideva,

usaldusväärse ja läbipaistva tegevuse (vt ka Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 otsuse nr 3-15-

22 p 4.1). Arvestades S.R varasemat tegevust ning et maine hindamine on väärtusotsustus,

puudub RAB-il kindlus, et isik suudab edaspidi täita RahaPTS-ist tulenevaid ülesandeid,

milliseks eesmärgiks on maine kohustus RahaPTS-is sätestatud.

5) Kaebaja etteheide justkui oleks S.Rle omistatud kõrgendatud rahapesualase süüteo

toimepanemise risk ilma ühegi tegeliku ja kehtiva aluseta ja viide süütuse presumptsioonile

on asjakohatud. Küsimus ei ole riskis vaid selles, kas isikut saab edaspidi usaldada ja kas

teatud viisil käitudes on isikul säilinud korrektne ärialane maine või mitte. RAB võis S.R

ärialasele mainele hinnangut andes võtta mh arvesse ka tema varasemat tegevust. See, et S.Rt

ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud, ei oma tähtsust. Süütuse presumptsioon ei

tähenda, et isiku suhtes ei võiks ilma süüdimõistva kohtuotsuseta rakendada koormavaid

haldusõiguslikke meetmeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2026 otsus nr 3-15-22/10, p

8). RAB ei ole maine hindamisel arvestanud mitte asjaolu, et S.Rle on varasemalt esitatud

kahtlustus kelmuse toimepanemises, vaid kahtlustuse sisu ja tema tegevuse sisulisi asjaolusid.

6) Üksnes küsimustikus tegelike andmete esitamise pinnalt ei saa teha järeldusi isiku

kõrgendatud nõuetele vastavuse kohta. Seda eriti olukorras, kus kriminaalmenetluses

tuvastatud asjaolud veendumust isiku vastavusest kõrgendatud nõuetele ei kinnita.

5(12)

3-25-203

7) Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et puudub alus kahelda kaebaja usaldusväärsuses,

sest tema tegevus on ulatusliku perioodi jooksul vastanud vastustaja ootustele ja kehtestatud

nõuetele. Usaldusväärsuse puudumist on põhjalikult vaidlustatavas otsuses sisustatud.

Kaebajale etteheidetav tegu on faktiliselt tuvastatud ning seda ei saa muuta olematuks.

Vastustaja on tuvastanud kaebaja tegevuses rikkumisi ka etteheidetavatele tegudele järgnevalt

2021. aastal. Kuigi siis kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud iseenesest ei anna

alust väita kaebajal korrektse ärialase maine puudumist, ei saa kaebaja ka väita, et tema

tegevus on vastanud vastustaja ootustele ja seaduses kehtestatud nõuetele.

8) Kuigi S.R pani talle etteheidetavad teod toime ligi 5 aastat tagasi (perioodil märts 2019 –

märts 2020, st S.R viimasest teost oli RAB-i otsuse tegemise ajaks möödunud vähem kui 5

aastat), omavad teod mõju tema ärialasele mainele ka viis aastat hiljem. Vastustaja arvestab

seejuures asjaolu, et etteheidetavad teod on seotud kohustustega, mida ta kohustatud isiku

esindajana peab ja pidi ka tegude toimepanemise ajal oma äritegevuses täitma ja mille alusel

tema korrektset ärialast mainet hinnatakse. Antud juhul esineb kõrgendatud risk, et sarnased

probleemid võivad tekkida ka tulevikus. Vastustajal puuduvad mistahes tõendeid, mis sellised

kahtlused kummutaks. Ka asjas nr 3-15-22 hinnati isiku mainet tegevuse pinnalt, mis toimus

ligi 5 aastat enne tegevusloa andmisest keeldumise otsuse tegemist, seega on kohtud oma

praktikas jaatanud, et isiku varasem tegevus võib avaldada mõju tema mainele ka ligi 5 aastat

hiljem.

9) Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa

kõrvaltingimuse rikkumine oli oluline. Rikkumise olulisus tuleneb RahaPTS § 72 lg 1 p 11

hindamiskriteeriumist endast, tuues kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Lisaks on

rikkumise olulisus nähtuv ka RAB-i otsusest. Enam olulisemat rikkumist ei saa olla, kui et

isik, kes täidab kõiki ülesandeid, mis oma olemuselt determineerivadki ettevõtte ja tema

käitumise RahaPTS-i kohaldamisel, on korrektse ärialase maineta. Seega on selge, et viide

RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kontrollieseme rikkumisele määratles oma sisus rikkumise olulisuse,

arvestades ka, et kõiki sobivuse hindamise esemeks olevaid positsioone sisustas üks ja

seesama isik. Lisaks sisustavad rikkumise olulisuse ka muud vaidlustatud otsuses toodud

punktid.

10) Olukorras, kus RAB-il on isiku varasema tegevuse pinnalt, milles esinesid rahapesu

tunnused, tekkinud kahtlus, et ta võib seda tegevust jätkata ka läbi temale kuuluva äriühingu,

on tegemist tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude sedavõrd olulise

rikkumisega, mis toob kaasa nii tegevusloa andmisest keeldumise (MSÜS § 25 lg 1 p 2 ja

RahaPTS § 72 lg 1 p 11) kui ka olemasoleva tegevusloa kehtetuks tunnistamise (MSÜS § 37

lg 2 p 2).

11) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli vajalik ja sobiv meede. Asjaolu, et S.Rle esitatud

kahtlustus ei olnud kaebaja tegevusega seotud, ei ole asjasse puutuv. Kuigi S.Rle

kriminaalmenetluses omistatud tegevus ei olnud otseselt seotud Heaabi OÜ tegevusala ja

tegevusega, siis on Heaabi OÜ RahaPTS mõistes kohustatud isik, kes peab oma tegevuses

kohaldama hoolsusmeetmeid rahapesu tõkestamiseks. Juriidiline isik kui õiguslik

abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Heaabi OÜ tegutseb läbi oma

juhatuse liikme, omaniku ja tegeliku kasusaaja S.R, kelle varasemas tegevuses on RAB

tuvastanud rahapesule viitavad tunnused, mistõttu ei ole RAB-il veendumust, et S.R täidab

enda seadusest tulenevaid kohustusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ka läbi

Heaabi OÜ.

12) Vastustaja on otsuses kaalunud, kas esineb muid alternatiivseid meetmeid ning leidnud, et

need puuduvad. Ettekirjutuse tegemine tähendanuks, et uus omanik peaks määrama uue

6(12)

3-25-203

juhatuse liikme ja viima end kooskõlla muus osas ehk sisuliselt on tegemist samasuguse

olukorraga nagu siis, kui uus omanik tuleks taotlema uut tegevusluba. See tähendaks, et

vastustaja looks eesmärgipäratu olukorra ning kutsuks luba taotlema uue isiku, kes saaks seda

teha niikuinii.

13) Õiguskantsleri seisukoht seoses RahaPTS tõlgendamisega ei ole kohtule siduv ja kohus

võib jääda selles osas eriarvamusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-19-1238 p 8 ja

nr 3-22-1645 p 16).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et Heaabi OÜ kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

12. Antud juhul puudub vaidlus, et RAB-i 23.01.2025 otsuse tegemisel oleks rikutud

pädevus- või vorminõudeid. Vaidlus on selles, kas RAB on õiguspäraselt keeldunud

väljastamast uut tegevusluba väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks ja

tunnistanud kehtetuks kaebaja pandimajateenuse osutamise tegevusloa põhjusel, et S.Rl

puudub korrektne ärialane maine RahaPTS § 72 lg 1 p 11 mõistes.

13. RAB on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud MSÜS § 25 lg 1 p-le 2 ja § 37 lg 2 p-le

2, leides, et ettevõttega seotud isik ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1 sätestatud tegevusloa

kontrollieseme nõudele.

MSÜS § 25 lg 1 p 2 sätestab, et majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest, kui

ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse

kuuluvale majandustegevuse nõudele. MSÜS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib

majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva

majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulisel rikkumisel.

RahaPTS § 72 määratleb tegevusloa kontrollieseme ja tegevusloa andmisest keeldumise

alused. Kõnealuse sätte lg 1 p 11 alusel antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ettevõtjal, tema

juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine.

RAB leidis, et Heaabi OÜ juhatuse liikmel, tegelikul kasusaajal ja osanikul S.Rl puudub

korrektne ärialane maine.

Kuivõrd korrektse ärialase maine puudumine saab olla aluseks nii tegevusloa andmisest

keeldumisele kui tegevusloa kehtetuks tunnistamisele, nõustub kohus vastustajaga, et

õigusega vastuolus olevaks ei saa pidada sellesisuliste otsuste tegemist ühes dokumendis.

14. Vaidluse peamine küsimus on selles, kas RAB on korrektse ärialase maine mõiste

sisustanud õiguspäraselt.

RahaPTS § 72 lg-s 2 on korrektse ärialase maine mõiste avatud negatiivselt, st läbi

korrektsust välistavate asjaolude. Kõnealuse sätte esimese lause kohaselt ei ole isikul

korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle

olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Mitteammendav loetelu kriteeriumitest, millal

isiku ärialane maine ei ole korrektne, on toodud RahaPTS § 72 lg 2 p-des 1‒6.

Eelnevaga on RAB-ile antud ulatuslik kaalutlusruum sisustamaks, millised on need asjaolud,

mis seavad kahtluse alla korrektse ärialase maine olemasolu või kinnitavad selle puudumist.

7(12)

3-25-203

Korrektne ärialane maine on seega määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab igakordselt

sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Selle tuvastamisel

omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja kahtlustused,

ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb (vt Tallinna Ringkonnakohtu

04.10.2024 määrus nr 3-24-1814, p 15; 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023

otsus nr 3-22-1492, p 16). Tegemist on hindamisotsusega, kuna õigusnormi kohaldamise

eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata

õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel,

samuti prognooside tegemisel (vt nt Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, punkt 17;

11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punkt 12). Pidades silmas, et eriti tegevusloa kehtetuks

tunnistamisel on tegevusloa omajale rasked tagajärjed, ei saa sellise otsustuse kohtuliku

kontrolli standard olla väga madal. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause

kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja

kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise

instantsi ega isiku seisukohtadega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-

1198, p-d 14–15).

15. Kohus märgib esmalt, et RAB ei ole 23.01.2025 otsuses korrektse ärialase maine

sisustamisel eristanud laitmatut ja korrektset ärialast mainet. Otsuse põhjendustest nähtub, et

RAB käsitleb otsuses korrektse ärialase maine kõrval ka laitmatut mainet ning viitab otsuse

põhistamisel ka viimast käsitlevale kohtulahendile (vt p 3.6- 3.8.).

Kuigi grammatiliselt tõlgendades saab „laitmatut“ ja „korrektset“ pidada sarnast tähendust

omavaks1, ei ole tegemist sünonüümidega ning samuti viitab RahaPTS-s nii laitmatu maine

kui korrektse ärialase maine (vt § 17 ja 61 vs. § 70 ja 72) mõiste kasutamine seadusandja

soovile käsitleda neid erinevalt. 11.12.2019 vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse 8SE eelnõu arutamise käigus

asendati RahaPTS §-s 72 esialgu sisaldunud laitmatu ärialane maine korrektse ärialase

mainega. Riigikogu rahanduskomisjoni 11.11.2019 istungi protokollist nr 292 nähtub, et selle

eesmärgiks on olla mitte nii range.

Kaebaja osundas 07.10.2025 toimunud kohtuistungil õiguskantsleri 12.02.2025 seisukohale

seoses korrektse ärialase maine hindamisega3, milles on selgitanud, et Eestis on mitmeid

õigusakte, mis kehtestavad erineva rangusega nõuded isiku mainele, näiteks laitmatu,

korrektne või hea maine. Õiguskantsler järeldab, et kuivõrd korrektse ärialase maine

eesmärgiks on olla „mitte nii range“, siis võimaldab see hinnata isiku vastavust paindlikumalt,

sest ei sea nõuet olla täielikult eksimusteta, nagu seda võib eeldada laitmatu maine korral.

Kohus nõustub sellise järeldusega.

Osas, mis puudutab laitmatu ärialase maine mõiste elemente „ärialane“ ja „maine“ on nende

tähendus eelnevalt nimetatud eelnõu seletuskirjast4 ülekantav ka korrektsele ärialase mainele.

Selles on selgitatud, et isiku mainet kujundavad nii varasem ja tänane tegevus kui ka

tegevusetus, nii juhtorgani liikmete kui ka osanike, aktsionäride, seaduslike esindajate ja

isikute, kes omavad olulist mõju järelevalve subjekti juhtimisele, maine. Ärialast mainet

hinnatakse igakordselt konkreetsete asjaolude valguses, kõiki asjaolusid kaaludes eesmärgil,

et kaitsta finantssektori üldist usaldusväärsust nii selle toimimisel kui muu hulgas avalikkuse

silmis, samuti välistada finantssektori kasutamist rahapesuks või terrorismi rahastamiseks.

1 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb

2 Riigikogu rahanduskomisjoni 11.11.2019 istungi protokoll nr 29, lk 4

3 Õiguskantsler, Korrektse ärialase maine hindamine, 12.02.2025 nr 6-1/241984/2501010

4 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu juurde, lk 4-5

8(12)

3-25-203

„Maine“ on kolmanda isiku poolne hinnang sellele, milline hinnatav isik on, arvestades tema

varasemat käitumist (tegusid, meediakajastust, karistatust, seotust kohtumenetlustega, osalust

ettevõtluses, ühiskonna hinnangut vastava isiku suhtes). Maine on püsivama iseloomuga, seda

ei saa kustutada või lugeda teatud aspektides suhtes nö aegunuks ning ei sõltu üksnes

tehnilistest või juriidilistest nüanssidest. Maine võib uute asjaolude valguses olla

ümberhinnatav, selle juures võib tähendust omada ka isiku hinnangud ja käitumine peale

oluliste mainet mõjutavate sündmuste toimumist. Mõiste „ärialane“ all peetakse silmas

ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud maine aspekte.

16. RAB tugineb vaidlusaluses otsuses Heaabi OÜ juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ning

osaniku S.R maine hindamisel asjaolule, et viimane oli kahtlustatav kriminaalasjas nr

xxxxxxxxxxx. RAB leiab, et kuigi kriminaalasi lõpetati S.R suhtes koosseisu puudumise

tõttu, siis nimetatud kriminaalasja kohtuotsuses5 toodud asjaolude põhjal, mille kohaselt

S.R omandas erinevatel ajahetkedel 2 sõiduautot ja tema pangaarvele kanti raha, mis oli

saadud kelmuse teel, oli S.R seotud kahtlaste toimingutega ja isikutega, kes olid kelmusega

seotud. Lähtuvalt loakohustusega tegutsemisvaldkonnast pidi S.R olema eriti hoolas ja tal

oleks pidanud tekkima küsimusi omandatava vara päritolu kohta. S.R seoste tõttu kelmusega,

ei saa väita, et ta oleks usaldusväärne ning see seab kahtluse alla isiku enda ja seeläbi ka

temaga seotud ettevõtte Heaabi OÜ usaldusväärsuse ja seadusekuulekuse. Korrektne ärialane

maine eeldab, et isiku tegevuses ei esine selliseid küsitava väärtusega tegusid.

Kohus nõustub, et kahtlustatavaks olemise fakti ja kriminaalasja asjaolusid on võimalik

ärialase maine hindamisel arvesse võtta, kuid leiab, et üksnes sellele tuginemine ei ole antud

olukorras piisav. Tavatähenduses eeldab maine kujunemine reeglina pikemaajalist

käitumismustrit, mida praegusel juhul S.R kahtlustatavaks olemise faktile eelnevast ega

järgevast perioodist ei nähtu. RAB on ka ise märkinud vastuses kaebusele6 (p 2.9.), et võis

S.R ärialase mainele hinnangut andes võtta muuhulgas arvesse ka tema varasemat tegevust,

kuid ei ole seejuures vaidlusaluses otsuses viidanud muudele asjaolule (sh otsuse tegemise aja

seisuga), mida hindamise käigus arvesse võeti. Vastuses kaebusele on RAB täiendavalt

viidanud ka kaebajale 17.05.2021 tehtud ettekirjutusele7, milles heideti ette RahaPTS-s

nõutava dokumentatsiooni puudumist, kuid RAB on seejuures ka ise märkinud, et selles

toodud asjaolud ei andnud alust väita, et kaebajal korrektne ärialane maine puudub. Kuivõrd

ettekirjutus on eeldatavalt nõuetekohaselt ja tähtaegselt täidetud - sellele ei ole järgnenud

edasisi RAB-i toiminguid ning selle tegemisest on möödunud piisavalt aega, pole ka

praegusel juhul asjakohane seda arvesse võtta korrektse ärialase maine sisustamisel.

17. Nii RahaPTS seletuskirjas8 väljenduva seadusandja mõtte kui ka senine kohtupraktika

kohaselt tuleb korrektse ärialase maine tuvastamisel lähtuda kõikidest asjaoludest kogumis (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 määrus nr 3-24-1814, p 15; 14.06.2024 otsus nr 3-21-

2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16), sh tuleb hinnata ka tänast tegevust. Kohus

nõustub siinkohal õiguskantsleri seisukohaga ka selles osas, et üksnes fakt, et isiku suhtes on

toimunud kriminaalmenetlus, mis on lõpetatud, ei tohiks olla iseseisvaks aluseks isiku õiguste

piiramisele (PS § 3, § 10, § 11, § 13, § 22, § 23). Sellised asjaolud võivad olla osa laiemast

riskihindamisest, kuid nende õiguslik mõju peab olema selgelt põhjendatud ja

proportsionaalne.9

5 Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy

6 RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.9.

7 RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, lisa

8 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu juurde, lk 4-5; Käesoleva otsuse põhjenduse p 14 viimane lõik

9 Õiguskantsler, Korrektse ärialase maine hindamine, 12.02.2025 nr 6-1/241984/2501010, lk 3 viimane lõik

9(12)

3-25-203

17.1. RAB keskendub vaidlusaluses otsuses kitsalt ühe kriminaalasja asjaoludele, mille osas

on S.R suhtes kriminaalmenetlus koosseisu puudumise tõttu lõpetatud 07.09.2021 ja

12.01.2022 Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud kuus isikut. Olgugi, et RAB on nii

vastuses kaebusele10 kui ka 07.10.2025 toimunud istungil rõhutanud, et S.Rt on kõnealuses

kohtuotsuses mainitud 21-l korral, taanduvad S.Rle etteheidetavad teod/tegevusetus neljale

episoodile, s.o eraisikuna kahe sõiduki omandamine ja kahel korral eraisiku kontole raha

laekumine märkega „võlg“, mis toimusid 2019 ja 2020. a alguses.11

Kohtu hinnangul on kriminaalmenetluse asjaolude arvesse võtmisel tähtsus vähemalt ka

asjaoludel, milline oli isiku staatus kriminaalmenetluses, millises etapis ja millisel alusel on

kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetatud, millal on kriminaalmenetlus ja sellega seonduvad

sündmused toimunud, milline on isiku tegevus olnud enne ja pärast mainet mõjutavaid

sündmusi ning kas mainet kahtluse alla seadev sündmus on seotud ettevõtluse või

ettevõtlikkusega ehk on ärialane. RAB-i otsusest ei nähtu, et neid asjaolusid oleks arvesse

võetud ja neile tuginedes kaalutud võimalikke Heaabi OÜ-st lähtuvaid riske panna tulevikus

ettevõtet kasutades toime rahapesualaseid süütegusid.

S.R oli kriminaalasjas kahtlustatav ja tema suhtes lõpetati menetlus ilma süüdistust esitamata.

Kaebaja on õigesti toonud esile, et KrMS § 6 alusel lähtutakse Eesti Vabariigis legaliteedi

põhimõttest, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude

ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Juba seetõttu tuleb täpsemalt

tähelepanu pöörata ka kriminaalasja asjaoludele ning neid analüüsides ja kaaludes hinnata

konkreetse isikuga seonduvaid võimalikke riske. Vaidlusaluses RAB-i otsuses on esile toodud

kelmuse koosseisu täitvad süüteo elemendid, kuid kriminaalmenetluses leiti, et S.R puhul

süüteokoosseis puudub, st tema tegevuses puudusid kelmuse koosseisu täitvad objektiivsed

või subjektiivsed tunnused. On oluline vahe, kas menetlus lõpetatakse kriminaalmenetlust

välistava asjaolu ilmnemisel (nt puudub tegu karistusõiguse mõttes) või nt otstarbekuse

kaalutlustel või kahju heastamise tõttu (tegu on aga teatud asjaolude tõttu on põhjendatud

lõpetamine). Eelnev määratleb korrektse ärialase maine hindamisel aluseks võetavate

asjaolude kaalukuse. S.Rga seonduvaid asjaolusid ei saa eelnevat arvesse võttes pidada

üldises riskihindamises määravat rolli omavaks.

17.2. S.Rle RAB-i otsusega etteheidetav tegevus/tegevusetus toimus ühel juhul (märts 2019)

ligi 6 aastat ning kolmel juhul (jaanuar-märts 2020) ligi 5 aastat tagasi12. Seega on mainet

kahtluse alla seadvatest sündmustest möödunud oluline aeg. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu

täpsemaid kaalutlusi, mille põhjal on leitud, et ka sedavõrd pika aja möödumisel omavad need

asjaolud tähtsust. Vastuses kaebusele13 leiab RAB, et lähtuvalt etteheidetavate tegude sisust ei

saa S.Rt pidada piisavalt usaldusväärseks, ausaks ja seadusekuulekaks ning on kõrgendatud

risk, et sarnased probleemid võivad tekkida ka tulevikus, mistõttu omavad teod mainele mõju

ka 5 aastat hiljem – kaebaja viitab ka kohtulahendile ajas nr 3-15-2214.

Kohus ei nõustu RAB-i seisukohaga. Nii RahaPTS-i seletuskirjas väljenduva seadusandja

mõtte, kui ka senise kohtupraktika kohaselt võib sündmuste tähendus ajas oma relevantsust

kaotada ning maine on uute asjaolude pinnalt ümberhinnatav. Ka näiteks karistatuse aluseks

võtmine korrektse ärialase maine hindamisel (RahaPTS § 72 lg 2 p 6), ei ole üldjuhul

põhjendatud, kui karistuse kehtivus on kustunud või kustutatud. Karistuse kustumine kannab

10 RAB 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.5

11 Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy, Lk 31 viimane lõik, lk 33 viimane lõik, lk 35 lõik 5, lk 120

lõik 3

12 Harju Maakohtu 12.01.2022 otsus nr y-yy-yyyy, Lk 31 viimane lõik, lk 33 viimane lõik, lk 35 lõik 5, lk 120

lõik 3

13 RAB-i 03.03.2025 vastus kaebusele, p 2.16.

14 Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus nr 3-15-22, p 8

10(12)

3-25-203

endas taasühiskonnastamise eesmärki ja võimalust alustada nö puhtalt lehelt. Seega, ka muude

hinnanguliste mainet mõjutavate sündmuste puhul tuleb arvestada möödunud ajaga. Seejuures

peaks vähemalt kahtlustatavaks olemise faktist lähtuva hinnangu puhul olema möödunud aja

arvestamisel võimalik ajapiir väiksem kui reaalselt toime pandud süütegude eest mõistetud

karistuste kustumise aeg.

RAB-i viidatud kohtulahendi (Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus nr 3-15-22) asjaolud on

teistsugused, sh on seal isik olnud süüdistatav, vastavad teod on toime pandud äriühinguna

ning on hinnatud laitmatut ärialast mainet, mis vastavalt seadusandja tahtele seab mainele

kõrgemad standardid kui korrektne ärialane maine. Seetõttu ei ole sellel lahendil antud juhul

määravat tähendust ja selles toodud seisukohad ei ole kohandatavad käesolevale asjale. Jääb

arusaamatuks, milliste tõendite olemasolu pidas RAB kahtluste kummutamiseks vajalikuks ja

kas kaebajale anti võimalus nende esitamiseks. Kohtu hinnangul saab eelkõige kahtlusi

kummutata kaebaja edasine tegevus, millega arvestamist praegusel juhul vaidlusaluses otsuses

ei nähtu.

17.3. Korrektse ärialase maine mõiste eeldab, et tegemist on ettevõtluse ja ettevõtlikkusega

seotud maine aspektidega. RAB-i 23.01.2025 otsuses puuduvad sisulised etteheited seoses

kaebaja pandimajateenuse osutamisega ning S.Rle etteheidetavad teod ei olnud ärialased.

Kohus möönab, et lähtuvalt S.Rle esitatud kahtlustuse sisust on neid asjaolusid kogumis

võimalik arvesse võtta, kuid neile ei saa omistada samaväärset kaalu, kui otseselt

ettevõtlusega seonduvatele asjaoludele. Praegusel juhul ei ole ainuüksi S.R erategevusega

seonduvatele hinnangulistele asjaoludele tuginemine korrektse ärialase maine sisustamisel

õiguspärane.

17.4. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et olukorras, kus kaebaja üle kontrolli omava isiku

tegevus eraisikuna oli ligi 5 kuni 6 aastat tagasi kahtlane ning kaebaja äritegevuse osas

puuduvad etteheited, ei ole alust väita, et kaebajal korrektne ärialane maine ja usaldusväärsus

puudub. S.R kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olemise faktile tuginemine ei ole praegusel

juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes õigustatud ega proportsionaalne. Abstraktne oht ei ole

piisav, et rakendada niivõrd ulatuslikku kaebajat riivavat meedet nagu seda on alates 2015. a

kehtinud tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Samuti ei saa eelnevat silmas pidades lugeda

õiguspäraseks uue tegevusloa andmisest keeldumist.

18. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kaebuse, tühistab RAB-i 23.01.2025 otsuse nr 6-1/7

ning kohustab RAB-i uuesti läbi vaatama Heaabi OÜ 17.09.2024 taotlust väärismetalli,

vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja taotles 07.10.2025 istungil võimalust menetluskulude arvestamiseks ja kohtule

esitamiseks samal päeval. Vastustaja ei nõustunud menetluskulu dokumentide esitamisega

peale istungit, viidates kohustusele esitada need enne kohtuistungit. Kohus selgitas, et

vastavad dokumendid tuleb esitada enne istungit või hiljemalt istungi ajal ning peale istungit

on võimalik esitada dokumendid kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude kohta.

Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles taotles kokku koos käibemaksuga

5490 euro menetluskulude hüvitamist, peale kohtuistungit 07.10.2025. Kaebaja jättis

esitamata kulusid tõendavad ja kinnitavad kuludokumendid.

11(12)

3-25-203

Kuivõrd kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud koos kuludokumentidega selleks

ettenähtud ajaks, jäävad need HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel välja mõistmata ja tema

enese kanda.

Sõltumata eelnevast, on põhjendatud kohtusse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutud 40 euro suuruse riigilõivu väljamõistmine. Nende kulude kandmine nähtub

kohtute infosüsteemist.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

12(12)