2-20-16080/92 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

R.M. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-16080

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik R.M. (ik XXX; elukoht: Posti

XXX , 71004 XXX ; e-post: XXX )

Võlausaldajad:

1. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

2. Themis Õigusbüroo OÜ (rg-kood 12803543; e-

post XXX)

3. PG Inkasso OÜ (rg-kood 11100041; e-post

XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5. Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.M. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada R.M.-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada R.M. usaldusisiku kohustustest R.M.-i kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade

R.M.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 04.02.2021 määrusega välja R.M.-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 15.02.2022 määrusega (jõustus

18.03.2022) lõpetati R.M.-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. R.M.-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 10. augustil

ja 10. veebruaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 5. veebruaril. Määruse

kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 23 195,42

eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 22.08.2022, 10.02.2023, 13.08.2023,

04.02.2024, 26.08.2024, 11.02.2025 ja lõpparuande 13.09.2025.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli võlgnikul määratud osaline töövõime.

Võlgnik on menetluse kestel töötanud osalise koormusega vaheldumisi ettevõtetes xxxxxx

Invest OÜ ning xxxxxxxxxx OÜ ning käesolevaltxxxxxxx Invest OÜ. Võlgniku

sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis,

töövõimetoetus ning tulumaksutagastus.

3. Võlgnik esitas 15.09.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(18.03.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja

võlgniku poolt avaldatust.

8. Kohus on R.M.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. R.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

2/5

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

10.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise

menetluse kestel määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse kestel töötanud

osalise koormusega vaheldumisi ettevõtetes xxxxxxxInvest OÜ ning

xxxxxxxxxxxOÜ ning käesolevalt xxxxxx Invest OÜ, kuid on sageli viibinud

töövõimetuslehel.

Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

10.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

10.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse

hüvitis, töövõimetoetus ning iga-aastane tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks

ülalpeetav. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid

võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvelt kogusummas 1204,07 eurot.

Võlgnik on teinud väljamakseid kõigile võlausaldajatele, ent esimese väljamakse

tegemisel ei ole võlgnik järginud 15.02.2022 kohtumääruses toodud jaotisi. Kohus on

korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu esimesest maksest tingitud veale

võlausaldajate nõuete rahuldamise summaarses arvestuses, ent viga jäi korrigeerimata

ka viimases, 11.09.2025 teostatud väljamakses. Kohus märgib, et Tartu

Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-17-13018 toonud välja, et

pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende

kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa

olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid

täites. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada

kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et

võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et

võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 2023. aasta

veebruaris teostatud väljamaksete arvutamisel jaotisest kõrvale kaldudes rikkunud

usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste,

mitte võlgniku kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses. Lähtudes

ringkonnakohtu juhisest, tuleb asuda seisukohale, et eelviidatud rikkumine ei ole

aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel.

3/5

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

10.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

10.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

12. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on osalise töövõimega isik, kes on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul

täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.M. tuleb juhindudes

PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

4/5

15. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded R.M.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.M.-i pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.M.-i pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 13.09.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. R.M.-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5