2-25-14659/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-14659

Tsiviilasi

A. A. B. hagi A. B. vastu 24 500 euro saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. A. B. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja: A. B. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

24 500 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. B.’ilt A. A. B.’i kasuks 24 500 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja A. B.’i kanda.

4. Välja mõista A. B.’ilt menetluskulu summas 1260 eurot A. A. B.’i kasuks.

5. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. A. A. B. esitas Harju Maakohtule hagi A. B. vastu 24 500 euro saamiseks.

1 (3)

1.1. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid pooled 08.09.2022 suulise laenulepingu tähtajaga

kuni 01.07.2023, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu igakuiste maksetena summas

15 820 eurot kostja kontole ning kokkuleppega maksta laenuga seotud intressi.

Kostja pidi tegema tagasimakseid laenulepingu kehtivuse ajal oma äranägemisel

selliselt, et 01.07.2023 oleks kostja täielikult tagastanud hagejale põhivõla 15 820 eurot

ning tasunud intressi, mille suurus rahalises väljenduses 01.07.2023 seisuga pidi

moodustama 9180 eurot.

Kostja ei teinud laenulepingu kehtivuse ajal sellistel tingimustel hageja arvele ühtegi

tagasimakset, samal ajal kui hageja jätkas raha ülekandmist kostja arvele. Kuna kostja ei

tagastanud laenu isegi osaliselt, nõudis hageja 2023. aasta juulis kostjalt kogu

võlasumma kohest tagastamist.

11.07.2023 koostas kostja võlakirja, milles tunnistas hageja ees oma võlga summas 15

820 eurot ning laenu intressisummat rahalises väljenduses 9180 eurot 01.07.2023

seisuga, kokku 25 000 eurot. Vastavalt võlakirjale kohustus kostja tagastama nimetatud

summa 25 000 eurot hiljemalt 07.08.2023. Võlakiri allkirjastati poolte poolt ühiselt

digiallkirjaga, kinnitades ja tunnistades, et kostjal on hageja ees 25 000 euro suurune

võlg.

Kostja palus hagejal lepingu täitmise edasi lükata hilisemale ajale seoses ajutiste

majanduslike raskustega. Kuna hageja ja kostja olid sõbralikud tuttavad, nõustus hageja

kostja palvega ja pikendas võla tagastamise tähtaega kuni 07.08.2024.

14.08.2024 tagastas kostja hagejale 500 eurot. Pärast selle summa ülekandmist palus

kostja uuesti pikendada võla tagastamise tähtaega veel ühe aasta võrra kuni 07.08.2025.

Ka selle tähtaja saabumisel ei tagastanud kostja võlga ning lõpetas hageja kõnedele

vastamise.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte KÄPO-s 17.10.2025.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §

397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega

lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega

2 (3)

tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 sätestab, et kohustatud

isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud

jätta kostja kanda.

4. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot.

6. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1260 eurot.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

3 (3)