Legislator Case Law & Legislation
3-25-3522/6 AI generated

3-25-3522/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-3522/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 09.10.2025 B.J-ile ettekirjutuse nr 1052291621 Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025. Pärast nimetatud

Legislator headnote

AI generated

3-25-3522/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Pärast nimetatud

Keywords

AI generated
south America asylum application of Ethiopian illegal departure grounds identity document unreasonableness of return to Afghanistan prohibition of expulsion of nationals
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3522

Haldusasi

B.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.10.2025

lahkumisettekirjutuse nr 1052291621 peale

Menetlusosalised

Kaebaja B.J , esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta B.J määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada B.J määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi

tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 09.10.2025 B.J-ile ettekirjutuse nr 1052291621

Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025. Pärast nimetatud

tähtaja saabumist saadetakse ettekirjutust mittetäitnud välismaalane Eestist välja

Argentiinasse. Lisaks kohaldas PPA isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt saabus Argentiina Vabariigi ja Dominikaani Vabariigi

topeltkodakondsusega B.J viimati Schengeni alale 06.08.2025 Hispaania kaudu, viisavaba

viibimise alusel. Ta saabus oma sõnutsi külla oma Hispaanias elavatele sugulastele. Isiku

viisavaba viibimine oleks lõppenud 03.11.2025. Eestisse saabus isik 04.10.2025. PPA lõpetas

09.10.2025 ennetähtaegselt tema viisavaba viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt, viimane

lubatud viibimisaeg on 09.10.2025. Viibimisaeg lõpetati, kuna PPA andmetel osutas isik

Eestis intiimteenuseid, rikkudes Eestis viisavaba viibimise tingimusi. Varasem käitumine

kinnitab, et isik võib põgeneda. Põhjendatud on kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks.

3-25-3522

2. B.J

esitas 20.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.10.2025

lahkumisettekirjutuse nr 1052291621 tühistamiseks. Alternatiivselt palus kaebaja otsustada, et

09.10.2025 ettekirjutuse täitmiseks võimaldatakse kaebajal Eestist lahkuda vabatahtlikult 7

päeva jooksul ja kehtestada kaebajale sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile 1

aastaks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse

täitmise peatamiseks.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2) ning

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohus leidis, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

Kaebajal puuduvad erilised kaitsmist väärivad sidemed Schengeni alal. Kaebaja alaealised

lapsed elavad Argentiinas ja kaebaja ise õpib Argentiina ülikoolis õendust. Hispaanias elavad

kaebaja kaks poolõde, kellega ta on varem kokku saanud Dominikaani Vabariigis. Praegusel

juhul viibis kaebaja Schengeni alal teist korda, saabudes 06.08.2025 viisavaba viibimise

alusel Hispaaniasse, et külastada oma poolõdesid, kellest ühega tuli ta 04.10.2025 Eestisse

väidetavalt turismi eesmärgil. PPA 09.10.2025 otsusega nr 2025-211 lõpetati kaebaja

viisavaba lubatud viibimisaeg ja lühendati seda ühekordselt välismaalaste seaduse (VMS) §

52 lg 1 p 3 ning § 52 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, kuivõrd kaebaja tegeles enda väitel Eestis

prostitutsiooniga. Vastavalt VMS § 54 lg-le 2 on viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel isik

kohustatud viivitamatult Eesti Vabariigi territooriumilt lahkuma. Turismi eesmärgil

lühiajaliselt Eestisse saabunud ja iseenda tegevuse tõttu ennetähtaegselt viibimisaluse

kaotanud välismaalase subjektiivsete õiguste riive seoses tema koduriiki tagasisaatmisega ei

saa olla intensiivne.

Kaebusel puuduvad ka eduväljavaated. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest

saaks järeldada, et tal oleks olnud lahkumisettekirjutuse tegemise ajal Eestis viibimiseks

seaduslik alus. Samuti saab juba praeguses menetlusstaadiumis öelda, et kaebajale

vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmine ja sellest tulenevalt 5-aastase tähtajaga

sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Ettekirjutuses tuginetakse

kaebajale vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmisel tema põgenemisohule. Asjaolu, et

põgenemisoht esines, on kinnitanud ka kohus määruses, millega anti luba kaebaja

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

4. B.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna

Halduskohtu 21.10.2025 määruse tühistamist osas, millega tagastati kaebus.

Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Kaebaja ei rikkunud Eestis viibides kordagi

avalikku korda ega käitunud provokatiivselt või väljakutsuvalt ega pannud toime tegusid, mis

võiksid isikutele ja ühiskonnale kahju tekitada. Kaebajal on Hispaanias sugulased ja otsus

riivab tema õigust perekonnaelule. Sissesõidukeelu kohaldamine niivõrd pikaks ajaks ei ole

õiglane ega põhistatud. Seda enam, et pole põhjendatud, miks tuleb sissesõidukeeldu

kohaldada kogu Euroopa Liidu ulatuses. Äärmisel juhul võiks kohaldada kaebaja suhtes

sissesõidukeeldu Eesti osas või kuni üheks aastaks, mis annaks talle võimaluse kiiremini taas

sugulasi külastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

2(3)

3-25-3522

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus jätkab

kaebajale riigi õigusabi andmist, mis on otsustatud Tallinna Halduskohtu 15.10.2025

määrusega asjas nr 3-25-3467.

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

8. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemise ja kogu Schengeni alale 5-

aastase sissesõidukeelu kohaldamise korral ei ole alust pidada isiku õigusi väheintensiivselt

riivavaks. Tegemist on kõige rangemate abinõudega, mida oli võimalik sellises olukorras

kohaldada. Kaebaja saabus Schengeni alale viisavaba viibimisõiguse alusel ning tal on

Hispaanias sugulasi. Asjaolu, et kaebaja peamised perekondlikud sidemed ning elukorralduse

kese on Argentiinas, ei muuda PPA kohaldatud piiranguid isiku õigustele vähest mõju

omavaks. Riigikohus leidis 15.05.2025 määruses asjas nr 3-23-1317 (p 36), et

sissesõidukeelul võib välismaalasele olla intensiivne mõju.

9. Ringkonnakohus leiab, et asjaolud ei ole praeguseks piisavalt selged selleks, et pidada

kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Riigikohtu 01.11.2018 määrusest asjas nr 3-18-763 (p

11) tuleneb, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas

kaebus on perspektiivitu. Juhul kui kaebuse faktiväited ei ole ilmselgelt põhjendamatud, saab

kohus nõuda tõendite esitamist, uurida tõendeid eelmenetluses ning anda neile hinnangu

otsuse tegemise käigus. Isegi kui haldusakti andmiseks võis esineda alus (selle andmine

polnud välistatud), peab kohus kontrollima isiku õiguste järgimist, haldusakti aluseks olnud

asjaolude paikapidavust ning kaalutluste põhjendatust ja kohaldatud meetme

proportsionaalsust. VMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et viibimisaja ennetähtaegsel

lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma, ja teine lause näeb ette,

et lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduses (VSS) sätestatud korras. Sätte teine lause jätab PPA-le kaalutlusõiguse ega nõua

tingimata vabatahtliku täitmise tähtajata ettekirjutuse tegemist, vaid viitab vajadusele järgida

VSS-is toodud aluseid ja korda. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse

tegemise ning kogu Schengeni alale 5-aastase sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et

PPA hinnangul esineb tema põgenemise oht, mille põhjendamisel piirdus PPA pelgalt viitega

isiku „varasemale käitumisele“. Kohus ei ole kaebaja argumente üksikasjalikult analüüsinud

ega ümber lükanud. Kohus ei ole seotud kaebaja kinnipidamise otsustamisel tema põgenemise

ohule antud hinnanguga, vaid peab siinses asjas põgenemisohu tuvastama iseseisvalt ja

lõplikult (HKMS § 4 lg 4).

10. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus

tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saata haldusasi ettevalmistava menetluse

jätkamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)