3-25-3522/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 09.10.2025 B.J-ile ettekirjutuse nr 1052291621 Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025. Pärast nimetatud
Legislator headnote
AI generated3-25-3522/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Pärast nimetatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
05.11.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3522
Haldusasi
B.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.10.2025
lahkumisettekirjutuse nr 1052291621 peale
Menetlusosalised
Kaebaja B.J , esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
B.J määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta B.J määruskaebus menetlusse.
2. Rahuldada B.J määruskaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi
tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Selgitus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse
kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 09.10.2025 B.J-ile ettekirjutuse nr 1052291621
Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025. Pärast nimetatud
tähtaja saabumist saadetakse ettekirjutust mittetäitnud välismaalane Eestist välja
Argentiinasse. Lisaks kohaldas PPA isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks.
Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt saabus Argentiina Vabariigi ja Dominikaani Vabariigi
topeltkodakondsusega B.J viimati Schengeni alale 06.08.2025 Hispaania kaudu, viisavaba
viibimise alusel. Ta saabus oma sõnutsi külla oma Hispaanias elavatele sugulastele. Isiku
viisavaba viibimine oleks lõppenud 03.11.2025. Eestisse saabus isik 04.10.2025. PPA lõpetas
09.10.2025 ennetähtaegselt tema viisavaba viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt, viimane
lubatud viibimisaeg on 09.10.2025. Viibimisaeg lõpetati, kuna PPA andmetel osutas isik
Eestis intiimteenuseid, rikkudes Eestis viisavaba viibimise tingimusi. Varasem käitumine
kinnitab, et isik võib põgeneda. Põhjendatud on kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks.
3-25-3522
2. B.J
esitas 20.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.10.2025
lahkumisettekirjutuse nr 1052291621 tühistamiseks. Alternatiivselt palus kaebaja otsustada, et
09.10.2025 ettekirjutuse täitmiseks võimaldatakse kaebajal Eestist lahkuda vabatahtlikult 7
päeva jooksul ja kehtestada kaebajale sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile 1
aastaks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse
täitmise peatamiseks.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2) ning
jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kohus leidis, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest
tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
Kaebajal puuduvad erilised kaitsmist väärivad sidemed Schengeni alal. Kaebaja alaealised
lapsed elavad Argentiinas ja kaebaja ise õpib Argentiina ülikoolis õendust. Hispaanias elavad
kaebaja kaks poolõde, kellega ta on varem kokku saanud Dominikaani Vabariigis. Praegusel
juhul viibis kaebaja Schengeni alal teist korda, saabudes 06.08.2025 viisavaba viibimise
alusel Hispaaniasse, et külastada oma poolõdesid, kellest ühega tuli ta 04.10.2025 Eestisse
väidetavalt turismi eesmärgil. PPA 09.10.2025 otsusega nr 2025-211 lõpetati kaebaja
viisavaba lubatud viibimisaeg ja lühendati seda ühekordselt välismaalaste seaduse (VMS) §
52 lg 1 p 3 ning § 52 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, kuivõrd kaebaja tegeles enda väitel Eestis
prostitutsiooniga. Vastavalt VMS § 54 lg-le 2 on viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel isik
kohustatud viivitamatult Eesti Vabariigi territooriumilt lahkuma. Turismi eesmärgil
lühiajaliselt Eestisse saabunud ja iseenda tegevuse tõttu ennetähtaegselt viibimisaluse
kaotanud välismaalase subjektiivsete õiguste riive seoses tema koduriiki tagasisaatmisega ei
saa olla intensiivne.
Kaebusel puuduvad ka eduväljavaated. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest
saaks järeldada, et tal oleks olnud lahkumisettekirjutuse tegemise ajal Eestis viibimiseks
seaduslik alus. Samuti saab juba praeguses menetlusstaadiumis öelda, et kaebajale
vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmine ja sellest tulenevalt 5-aastase tähtajaga
sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Ettekirjutuses tuginetakse
kaebajale vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmisel tema põgenemisohule. Asjaolu, et
põgenemisoht esines, on kinnitanud ka kohus määruses, millega anti luba kaebaja
kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.
4. B.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna
Halduskohtu 21.10.2025 määruse tühistamist osas, millega tagastati kaebus.
Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Kaebaja ei rikkunud Eestis viibides kordagi
avalikku korda ega käitunud provokatiivselt või väljakutsuvalt ega pannud toime tegusid, mis
võiksid isikutele ja ühiskonnale kahju tekitada. Kaebajal on Hispaanias sugulased ja otsus
riivab tema õigust perekonnaelule. Sissesõidukeelu kohaldamine niivõrd pikaks ajaks ei ole
õiglane ega põhistatud. Seda enam, et pole põhjendatud, miks tuleb sissesõidukeeldu
kohaldada kogu Euroopa Liidu ulatuses. Äärmisel juhul võiks kohaldada kaebaja suhtes
sissesõidukeeldu Eesti osas või kuni üheks aastaks, mis annaks talle võimaluse kiiremini taas
sugulasi külastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg
2(3)
3-25-3522
1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on
riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus jätkab
kaebajale riigi õigusabi andmist, mis on otsustatud Tallinna Halduskohtu 15.10.2025
määrusega asjas nr 3-25-3467.
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja
asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
8. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemise ja kogu Schengeni alale 5-
aastase sissesõidukeelu kohaldamise korral ei ole alust pidada isiku õigusi väheintensiivselt
riivavaks. Tegemist on kõige rangemate abinõudega, mida oli võimalik sellises olukorras
kohaldada. Kaebaja saabus Schengeni alale viisavaba viibimisõiguse alusel ning tal on
Hispaanias sugulasi. Asjaolu, et kaebaja peamised perekondlikud sidemed ning elukorralduse
kese on Argentiinas, ei muuda PPA kohaldatud piiranguid isiku õigustele vähest mõju
omavaks. Riigikohus leidis 15.05.2025 määruses asjas nr 3-23-1317 (p 36), et
sissesõidukeelul võib välismaalasele olla intensiivne mõju.
9. Ringkonnakohus leiab, et asjaolud ei ole praeguseks piisavalt selged selleks, et pidada
kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Riigikohtu 01.11.2018 määrusest asjas nr 3-18-763 (p
11) tuleneb, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas
kaebus on perspektiivitu. Juhul kui kaebuse faktiväited ei ole ilmselgelt põhjendamatud, saab
kohus nõuda tõendite esitamist, uurida tõendeid eelmenetluses ning anda neile hinnangu
otsuse tegemise käigus. Isegi kui haldusakti andmiseks võis esineda alus (selle andmine
polnud välistatud), peab kohus kontrollima isiku õiguste järgimist, haldusakti aluseks olnud
asjaolude paikapidavust ning kaalutluste põhjendatust ja kohaldatud meetme
proportsionaalsust. VMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et viibimisaja ennetähtaegsel
lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma, ja teine lause näeb ette,
et lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduses (VSS) sätestatud korras. Sätte teine lause jätab PPA-le kaalutlusõiguse ega nõua
tingimata vabatahtliku täitmise tähtajata ettekirjutuse tegemist, vaid viitab vajadusele järgida
VSS-is toodud aluseid ja korda. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse
tegemise ning kogu Schengeni alale 5-aastase sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et
PPA hinnangul esineb tema põgenemise oht, mille põhjendamisel piirdus PPA pelgalt viitega
isiku „varasemale käitumisele“. Kohus ei ole kaebaja argumente üksikasjalikult analüüsinud
ega ümber lükanud. Kohus ei ole seotud kaebaja kinnipidamise otsustamisel tema põgenemise
ohule antud hinnanguga, vaid peab siinses asjas põgenemisohu tuvastama iseseisvalt ja
lõplikult (HKMS § 4 lg 4).
10. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus
tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saata haldusasi ettevalmistava menetluse
jätkamiseks halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)