1-25-5051/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

05.11.2025

Kriminaalasja number

1-25-5051 (22221000025)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Prokurör

ringkonnaprokurör Daniel TOOM

Kaitsjad

vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN

vandeadvokaat Silver REINSAAR

vandeadvokaat Andri ROHTLA

Asja läbivaatamise kuupäev

05.11.2025

Kriminaalasi

Stanislav

MATIŠINETSI

süüdistuses

Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

Olga VALIJEVA süüdistuses Karistusseadustiku

§25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

OÜ EKOVIR süüdistuses Karistusseadustiku §25

lg.2 – §209 lg.3 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatavad

Stanislav MATIŠINETS

sünd. 04.08.1986, isikukood 38608042719, Eesti

Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel,

elukoht xxx, töökoht XXX, xxx, varem kriminaalkorras

karistamata

Oli kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2023 –

02.03.2023

Olga VALIJEVA

sünd. 09.08.1982, isikukood 48208092253, Eesti

Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel,

elukoht xxx, töökoht XXX, xxx, varem kriminaalkorras

karistamata

Oli kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2023 –

02.03.2023

OÜ EKOVIR

registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi vald

Ida-Virumaa, juhatuse liige Ülar NUGGIS, varem

kriminaalkorras karistamata

Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg.1 ja

§319 lg.1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Stanislav MATIŠINETS Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3,

4 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Stanislav MATIŠINETSI karistuse hulka

tema eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 (kaks) päeva ja

lõplikult kuulub Stanislav MATIŠINETSIL kandmisele 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta 6

(kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata Stanislav

MATIŠINETSI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada Olga VALIJEVA Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Olga VALIJEVA karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult

kuulub Olga VALIJEVAL kandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata Olga

VALIJEVA suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada OÜ EKOVIR Karistusseadustiku §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi ning

mõista talle karistuseks rahaline karistus summas 650 000 (kuussada viiskümmend

tuhat) eurot.

Karistusseadustiku §73 lg.2 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest 650

000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot kuulub tasumisele 250 000 (kakssada

viiskümmend tuhat) eurot.

Rahaline karistus tuleb OÜ EKOVIR tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925400002095 ning selgitus „OÜ

EKOVIR 1-25-5051 rahaline karistus“.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et ülejäänud rahalist karistust summas 400

000 (nelisada tuhat) eurot ei pöörata OÜ EKOVIRI suhtes täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista OÜ-lt EKOVIR avalik-õiguslik nõudeavaldus Keskkonnaameti kasuks

summas 2 043 780 (kaks miljonit nelikümmend kolm tuhat seitsesada

kaheksakümmend) eurot 61 senti. Avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb tasuda Maksu-

ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 003254234768.

Asitõendid - kriminaalasjas nr.22221000025 loodud digitaalsed salvestised, s.h.

koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas – kustutada peale

kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel.

Asitõendid - e-kirjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures köites I, t.l. 115 –

132 ning dokumendid, mis asuvad 13.01.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti

nr.23ATH33229 alusel Ida Prefektuuris – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist

Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel OÜ-le EKOVIR.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk

XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude

tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2

sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude

osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud

kohtulikud hüpoteegid:

- kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1,

summas 100 000 (sada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas

300 000 (kolmsada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas

250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot;

- hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala

prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist

kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni,

mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse

jõustumist aresti alt.

Välja mõista Stanislav MATIŠINETSILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2

alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks

tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse.

Sundraha tuleb

Stanislav MATIŠINETSIL

tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031290 ning selgitus „Stanislav

MATIŠINETS 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Olga

VALIJEVALE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista

välja riigituludest 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 02 senti.

Välja mõista Olga VALIJEVALT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat

kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse.

Jätta Olga VALIJEVA kaitsjatasud summas 1390 (üks tuhat kolmsada

üheksakümmend) eurot 69 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha tuleb Olga VALIJEVAL tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031397 ning selgitus „Olga

VALIJEVA 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“.

Välja mõista OÜ-lt EKOVIR Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat

kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1

p.10 alusel muud kulud summas 900 (üheksasada) eurot riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb OÜ-l EKOVIR tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700031478 ning selgitus „OÜ

EKOVIR 1-25-5051 kriminaalmenetluse kulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle

väljakuulutamist.

Süüdistused

Stanislav Matišinets on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani grupis koos

Nikolai Ossipenko ja Olga Valijevaga toime eriti suures ulatuses kelmuse katse, s.t.

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise katse.

OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald Ida-

Virumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala

prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371),

kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust.

OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga

varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud

jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu

deklaratsioone „Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel“ (edaspidi:

keskkonnatasu deklaratsioon) ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette

nähtud keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille

tulemusena jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning

viimane sai kasu keskkonnatasude maksmata jätmisest.

Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007

keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026 (edaspidi: kompleksluba). 15.04.2021 –

22.05.2022 kehtinud kompleksloa redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada

jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01 (Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta

kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud

ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid

jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*).

2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende

tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis

„Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega

prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule,

kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist

prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma

jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on

vajalik selleks, et tuvastada Jäätmeseaduses (JäätS) sätestatud kohustuste järgimiseks ning

samuti Keskkonnatasude seaduses (KeTS) sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning

keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks.

Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas

keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete

koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on

äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus.

OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega

manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik

omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata

sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks.

Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest

(mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei

varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud)

sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks

reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud

jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu).

Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele operaatorile

L.Rle ja O.Ale (edaspidi: kaaluoperaatorid) teatud prügiautode puhul vahetult suulisi

korraldusi – kas jätta kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada

jäätmekoormate registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku

kaaluga, mille tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra.

Kaaluoperaatorid järgisid vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult

kaaluprogrammis jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi

prügilasse toodud jäätmete netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende

poolt kaaluprogrammis jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud

valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude

deklaratsioonis jäätmete ja nende koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis

eesmärki jätta äriühingu poolt seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva,

olles teadlik, et kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt

manipuleeritud, kasutas sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas

teadlikult tegelikkusele mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel

Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol

oli tegemist OÜ EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega

Keskkonnaametile. Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse

Keskkonnaamet OÜ EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta

Keskkonnametile tasumata seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu.

OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel

Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt:

-

18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis

nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis

nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis

nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni

-

17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis

nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni.

OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid

jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ

EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata

järgmiselt:

-

2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 €

[arvutuskäik: 11,1 (jäätmete kogus tonnides) x 29,84 (KeTS §21 lg.1 p.1

saastetasumäär)] = 331,22 €)

-

2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine

358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 (kõrgendatud saastetasu kordaja) = 358 324,69

€]

-

2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13

078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €)

-

2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine

6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €).

Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille

saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja

Keskkonnavastutuse seadusest (KeVS) ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade

Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja

täieliku täitmise.

JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse,

põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole

taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui

toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28

lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist,

hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest

tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on

keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama

pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud,

töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta,

sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste

kohta.

KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind.

KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine

ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete

keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara

kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1

kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega

sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada

keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust

omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on

keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui

isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid

keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas,

maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse

saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse

või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed

kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad

tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel

ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete,

kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär

jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6

kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või

jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete

kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel

keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda.

KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5

kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 31 ning KeTS §341

lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud

keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv

keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS

§333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis

keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni

posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või

keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle

Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks.

Jäätmeseaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr.70 „Jäätmete

liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi: Määrus nr.70) §1 kohaselt liigitatakse

jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70 lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks

jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi, segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja

lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03*

[17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav

ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad

tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad

kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht

(sealhulgas segapraht)].

Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr.22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja

täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande

vorm ja esitamise kord“ (edaspidi: Kord) §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega

deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude

toimingutega jäätmete keskkonda viimisel „Saastetasu deklaratsioon jäätmete

kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab deklaratsiooni isik, kellel on

keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga keskkonnakasutuse valdkonna kohta

eraldi.

KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS

§14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides.

Sellise tegevusega pani Stanislav Matišinets toime Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.4 –

§209 lg.2 p.3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures

ulatuses.

Olga Valijeva on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani grupis koos Nikolai

Ossipenko ja Stanislav Matišinetsiga toime eriti suures ulatuses kelmuse katse, s.t. varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

teisele isikule varalise kahju tekitamise katse.

OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald Ida-

Virumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala

prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371),

kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust.

OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga

varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud

jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu

deklaratsioone ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette nähtud

keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille tulemusena

jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning viimane sai kasu

keskkonnatasude maksmata jätmisest.

Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007

keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026. 15.04.2021 –22.05.2022 kehtinud kompleksloa

redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01

(Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud

kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga

20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja

lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09

03*).

2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende

tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis

„Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega

prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule,

kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist

prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma

jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on

vajalik selleks, et tuvastada JäätS sätestatud kohustuste järgimiseks ning samuti KeTS

sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks.

Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas

keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete

koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on

äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus.

OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega

manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik

omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata

sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks.

Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest

(mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei

varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud)

sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks

reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud

jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu).

Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele kaaluoperaatorile

L.Rle ja O.Ale teatud prügiautode puhul vahetult suulisi korraldusi – kas jätta

kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada jäätmekoormate

registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku kaaluga, mille

tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra. Kaaluoperaatorid järgisid

vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult kaaluprogrammis

jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi prügilasse toodud jäätmete

netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende poolt kaaluprogrammis

jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ

EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude deklaratsioonis jäätmete ja nende

koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis eesmärki jätta äriühingu poolt

seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva, olles teadlik, et

kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt manipuleeritud, kasutas

sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas teadlikult tegelikkusele

mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel Keskkonnaameti

infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol oli tegemist OÜ

EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega Keskkonnaametile.

Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse Keskkonnaamet OÜ

EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta Keskkonnametile tasumata

seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu.

OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel

Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt:

-

18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis

nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis

nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis

nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni

-

17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis

nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni.

OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid

jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ

EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata

järgmiselt:

-

2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 €

[11,1 x 29,84 = 331,22 €)

-

2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine

358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 = 358 324,69 €]

-

2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13

078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €)

-

2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine

6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €).

Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille

saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €.

KeÜS §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja

kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja KeVS ning nende seadustega

reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse,

põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole

taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui

toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28

lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist,

hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest

tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on

keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama

pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud,

töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta,

sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste

kohta.

KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind.

KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine

ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete

keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara

kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1

kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega

sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada

keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust

omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on

keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui

isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid

keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas,

maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse

saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse

või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed

kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad

tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel

ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete,

kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär

jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6

kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või

jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete

kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel

keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda.

KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5

kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 31 ning KeTS §341

lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud

keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv

keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS

§333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis

keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni

posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või

keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle

Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks.

Määruse nr.70 §1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70

lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi,

segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud

koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03* [17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitus-

ja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid

sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid

sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke

aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)].

Korra §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel

ladestamise teel prügilasse või muude toimingutega jäätmete keskkonda viimisel

„Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab

deklaratsiooni isik, kellel on keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga

keskkonnakasutuse valdkonna kohta eraldi.

KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS

§14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides.

Sellise tegevusega pani Olga Valijeva toime KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures ulatuses.

OÜ EKOVIR on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta pani juriidilise isikuna grupis

ja eriti suures ulatuses toime kelmuse katse, s.t. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju

tekitamise katse.

OÜ EKOVIR (registrikood 10548331, asukoht Kaasiku 28 Jõhvi küla Jõhvi vald Ida-

Virumaa) põhitegevusalaks on tavajäätmete kogumine. OÜ EKOVIR kasutuses on Uikala

prügila asukohaga Kukruse küla Toila vald Ida-Virumaa (katastritunnus 32002:001:0371),

kus osaühing osutab jäätmekäitlusalast tegevust.

OÜ EKOVIR koos oma töötajate Stanislav Matišinetsi, Olga Valijeva, O.A ja L.Rga

varjasid 01.01.2022 – 31.12.2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvasse Uikala prügilasse toodud

jäätmeid ning nende koguseid, esitasid Keskkonnaametile ebaõigeid keskkonnatasu

deklaratsioone ning jätsid seeläbi Keskkonnaametile tasumata seaduses ette nähtud

keskkonnatasud. Selliselt viis OÜ EKOVIR Keskkonnaameti eksimusse, mille tulemusena

jättis Keskkonnaamet esitamata varalised nõuded OÜ-le EKOVIR ning viimane sai kasu

keskkonnatasude maksmata jätmisest.

Keskkonnaamet väljastas OÜ-le EKOVIR Uikala prügila käitamiseks 29.06.2007

keskkonnakompleksloa nr.KKL/150026. 15.04.2021 –22.05.2022 kehtinud kompleksloa

redaktsiooni kohaselt oli ettevõttel lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga 20 03 01

(Prügi (segaolmejäätmed)) koguses 30 000 tonni aasta kohta. Alates 23.05.2022 kehtinud

kompleksloa kohaselt ei olnud OÜ-l EKOVIR lubatud ladustada jäätmeid jäätmekoodiga

20 03 01. Prügilal oli luba ladestada jäätmeid jäätmekoodiga 17 09 04 (Ehitus- ja

lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09

03*).

2022 töötasid L.R ja O.A OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas operaatoritena. Nende

tööülesandeks oli registreerida ja kaaluda prügilas kasutusel olevas kaaluprogrammis

„Scalex Eko“ prügila territooriumile saabunud sõidukid ning teha kindlaks sõidukitega

prügilasse toodud jäätmete liik ja kogused. Prügilasse tulles peab sõiduk sõitma kaalule,

kus operaator fikseerib sõiduki kaalu koos jäätmetega. Pärast jäätmete mahalaadimist

prügilas peab sõiduk uuesti sõitma kaalule, kus operaator tuvastab sõiduki kaalu ilma

jäätmeteta ning seeläbi arvutab kaaluprogramm jäätmete netokaalu. Jäätmete kaal on

vajalik selleks, et tuvastada JäätS sätestatud kohustuste järgimiseks ning samuti KeTS

sätestatud jäätmete deklareerimiseks ning keskkonnatasude (saastetasude) maksmiseks.

Olga Valijeva töötas 2022 OÜ-le EKOVIR kuuluvas Uikala prügilas

keskkonnaspetsialistina, kes vastutas m.h. keskkonnatasu deklaratsiooni jaoks andmete

koondamise ning nende esitamise eest Keskkonnaametile. Seadusest tulenevalt on

äriühingul keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus.

OÜ EKOVIR juhtivtöötaja Stanislav Matišinets (tegevdirektor) järgis jäätmete kogustega

manipuleerimisel Nikolai Ossipenko korraldusi. Nikolai Ossipenko oli äriühingu tegelik

omanik, juht ja kasusaaja ning ta võttis vastu kõik äriühinguga seotud otsused, sõltumata

sellest, kes oli parasjagu juriidiliselt märgitud äriühingu omanikuks või juhatuse liikmeks.

Stanislav Matišinets oli teadlik Uikala prügilas prügi käitlemise protsessi puudulikkusest

(mitte töökorras tehnika, personali puudujääk jne) ning sellest, et kui OÜ EKOVIR ei

varjaks Keskkonnameti ees Uikala prügilasse toodud tegelikku kõrvaldatud (ladestatud)

sorteerimata jäätmete või prügilasse vastuvõetud jäätmete kogust ning deklareeriks

reaalseid jäätmekoguseid, siis tuleks OÜ-l EKOVIR rikkuda kompleksloaga kehtestatud

jäätmete ladestamise piiranguid ja tasuda kõrgendatud määras keskkonnatasu (saastetasu).

Stanislav Matišinets andis vähemalt aastal 2022 teadlikult prügila kahele kaaluoperaatorile

L.Rle ja O.Ale teatud prügiautode puhul vahetult suulisi korraldusi – kas jätta

kaaluprogrammis jäätmekoormad üldse kajastamata või teostada jäätmekoormate

registreerimisel kaaluprogrammis manipulatsioone koormate tegeliku kaaluga, mille

tulemusel tuli vähendada jäätmekoormate kaalu ca 50% võrra. Kaaluoperaatorid järgisid

vahetute juhtide ebaseaduslikke korraldusi ning jätsid teadlikult kaaluprogrammis

jäätmekoormad registreerimata või muutsid programmis käsitsi prügilasse toodud jäätmete

netokaalu suurust. Kaaluoperaatorid olid teadlikud, et nende poolt kaaluprogrammis

jäätmekoormate kajastamata jätmisega või sisestatud valeandmetega aitavad nad kaasa OÜ

EKOVIR poolt Keskkonnaametile keskkonnatasude deklaratsioonis jäätmete ja nende

koguste kohta ebaõigete andmete esitamisele, mis täitis eesmärki jätta äriühingu poolt

seaduses ette nähtud saastetasud maksmata. Olga Valijeva, olles teadlik, et

kaaluprogrammis on 2022. aasta jäätmete kogustega osaliselt manipuleeritud, kasutas

sellest hoolimata kaaluprogrammis olevaid andmeid ning koondas teadlikult tegelikkusele

mittevastavad andmed ning sisestas need OÜ EKOVIR nimel Keskkonnaameti

infosüsteemi KOTKAS keskkonnatasu deklaratsioonidesse, milliste näol oli tegemist OÜ

EKOVIR poolt KeTS §334 lg.1 alusel deklaratsioonide esitamisega Keskkonnaametile.

Olga Valijeva oli teadlik, et tema käitumise tulemusel viiakse Keskkonnaamet OÜ

EKOVIR huvides eksimusse ja seeläbi saab äriühing jätta Keskkonnametile tasumata

seaduses ettenähtud keskkonnatasud, saades ise selle eest kasu.

OÜ EKOVIR esitas teadlikult keskkonnaspetsialist Olga Valijeva vahendusel

Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsioonid järgnevalt:

-

18.04.2022 2022. aasta I kvartali, s.o. 01.01.2022 – 31.03.2022, deklaratsioonis

nr.5059368 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

18.07.2022 2022. aasta II kvartali, s.o. 01.04.2022 – 30.06.2022, deklaratsioonis

nr.5063950 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni

-

17.10.2022 2022. aasta III kvartali, s.o. 01.07.2022 – 30.09.2022, deklaratsioonis

nr.5069113 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 78,36 tonni

-

17.01.2023 2022. aasta IV kvartali, s.o. 01.10.2022 – 31.12.2022 deklaratsioonis

nr.5071663 deklareeriti jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamist 0 tonni ja jäätmete

koodiga 17 09 04 kõrvaldamist 57,32 tonni.

OÜ EKOVIR viis teadlikult Keskkonnaameti eksimusse, esitades talle valeandmeid

jäätmete kõrvaldamise kohta ning vabanes seejuures kohustusest tasuda saastetasusid. OÜ

EKOVIR kõrvaldas jäätmeid, kuid jättis Keskkonnaametile need deklareerimata

järgmiselt:

-

2022. aasta I kvartalis 11,1 tonni jäätmete koodiga 20 03 01 kõrvaldamine 331,22 €

[11,1 x 29,84 = 331,22 €)

-

2022. aasta II kvartalis 1200,82 t jäätmete koodiga 20 03 01 loata kõrvaldamine

358 324,69 € [1200,82 x 29,84 x 10 = 358 324,69 €]

-

2022. aasta III kvartalis 438,28 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine 13

078,28 € (438,28 x 29,84 = 13 078,28 €) ja 2230,12 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 665 467,81 € (2230,12 x 29,84 x 10 = 665 467,81 €)

-

2022. aasta IV kvartalis 201,48 tonni jäätmete koodiga 17 09 04 kõrvaldamine

6012,16 € (201,48 x 29,84 = 6012,16 €) ja 1564,52 tonni jäätmete koodiga 20 03

01 loata kõrvaldamine 466 852,77 € (1564,52 x 29,84 x 10 = 466 852,77 €).

Kokku jättis OÜ EKOVIR teadlikult deklareerimata 2022. aasta kohta jäätmeid, mille

saastetasu oli kokku 1 510 066,93 €.

OÜ EKOVIR tegu jäi lõpule viimata, kuna Keskkonnaamet sai teadlikuks OÜ EKOVIR

poolt deklareerimata jäetud jäätmete ladustamisest ning esitas avalik-õigusliku

nõudeavalduse. Kuivõrd kannatanu ei ole ilma jäänud varast ehk nõudeõigusest ning

avalik-õiguslik nõudeõigus on õiguslikult realiseeritav, siis ei ole kannatanul

saldopõhimõtte kohaselt kahju tekkinud.

KeÜS §221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja

kohustatud korraldama m.h. KeÜS, JäätS, KeTS ja KeVS ning nende seadustega

reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

JäätS §17 lg.1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse,

põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole

taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui

toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. JäätS §28

lg.11 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist,

hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest

tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS §116 lg.2 kohaselt on

keskkonnakaitseluba omav isik JäätS §28 lg.11 sätestatut järgides kohustatud pidama

pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud,

töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta,

sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste

kohta.

KeTS §3 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu KeTS tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind.

KeTS §3 lg.2 p.7 kohaselt on keskkonnakasutus KeTS tähenduses jäätmete kõrvaldamine

ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete

keskkonda viimine. KeTS §3 lg.3 kohaselt jaguneb keskkonnatasu loodusvara

kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäirinu hüvitamise tasuks. KeTS §5 lg.1

kohaselt maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega

sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada

keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust

omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeTS §5 lg.2 p.3 kohaselt on

keskkonnaluba KeTS tähenduses ka keskkonnakompleksluba. KeTS §5 lg.4 kohaselt kui

isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid

keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas,

maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. KeTS §14 lg.1 kohaselt rakendatakse

saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse

või kõrvaldatakse jäätmeid. KeTS §18 lg.1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui jäätmed

kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses. KeTS §21 lg.1 p.1 kehtestab saastetasumäärad

tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel

ladestada lubatud ohtlike ja tavajäätmete, v.a. KeTS §21 lg.1 p.2 – 4 nimetatud jäätmete,

kõrvaldamisel. KeTS §21 lg.1 p.1 kohaselt oli 2022. aasta I – IV kvartalil saastetasumäär

jäätmete jäätmekoodiga 20 03 01 ja 17 09 04 kõrvaldamisel 29,84 €/t kohta. KeTS §22 p.6

kohaselt arvestatakse keskkonnatasu kõrgendatud määras, kui saasteaineid heidetakse või

jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata. KeTS §26 lg.3 p.1 sätestab, et jäätmete

kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel

keskkonnaloalt, kõrgendatakse KeTS §21 lg.1 sätestatud saatetasumäärasid 10 korda.

KeTS §31 lg.1 kohaselt on keskkonnatasu arvutamise kohustus isikul, kellel on KeTS §5

kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, v.a. KeTS §31 lg.2, 3 ja 31 ning KeTS §341

lg.1 sätestatud juhtudel. KeTS §31 lg.4 kohaselt arvutatakse KeTS §31 lg.1 nimetatud

keskkonnatasud keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta. Tasumisele kuuluv

keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. KeTS

§333 lg.1 kohaselt esitab KeTS §31 lg.1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis

keskkonnatasu arvutuse. KeTS §334 lg.1 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsiooni

posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või

keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle

Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17-ks kuupäevaks.

Määruse nr.70 §1 kohaselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Määrus nr.70

lisa kohaselt on tava- ja ohtlikeks jäätmeteks sealhulgas 20 03 01 – Prügi,

segaolmejäätmed ja 17 09 04 - Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud

koodnumbritega 17 09 01*, 17 09 02*, 17 09 03* [17 09 01* - elavhõbedat sisaldav ehitus-

ja lammutuspraht; 17 09 02* - PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (näiteks PCB-sid

sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid

sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 17 09 03* - muu ohtlikke

aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sealhulgas segapraht)].

Korra §1 p.5 kohaselt kehtestatakse määrusega deklaratsiooni vorm jäätmete kõrvaldamisel

ladestamise teel prügilasse või muude toimingutega jäätmete keskkonda viimisel

„Saastetasu deklaratsioon jäätmete kõrvaldamisel” (lisa 5). Korra §2 lg.1 kohaselt esitab

deklaratsiooni isik, kellel on keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise kohustus iga

keskkonnakasutuse valdkonna kohta eraldi.

KarS §121 p.3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 €. KarS

§14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides.

Sellise tegevusega pani OÜ EKOVIR toime KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kelmuse katse grupis ja eriti suures ulatuses, mille on toime

pannud juriidiline isik.

Kokkulepped

Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav Stanislav Matišinets ja tema kaitsja

vandeadvokaat Silver Reinsaar sõlmisid 15.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt

süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse

kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus

nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult Stanislav

Matišinetsi süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja tema karistamist 1

aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamine ehk eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023,

s.o. 2 päeva. Seega on ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS §73

lg.1, 3 alusel jätta mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui Stanislav Matišinets ei

pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha.

Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav Olga Valijeva ja tema kaitsja

vandeadvokaadi abi Igor Belugin sõlmisid 15.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt

süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse

kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus

nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult Olga Valijeva

süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 4 kuu

pikkuse vangistusega. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana

kinnipidamine ehk eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2023 – 02.03.2023, s.o. 2 päeva.

Seega on ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS §73 lg.1, 3 jätta

mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kui Olga Valijeva ei pane 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha.

Ringkonnaprokurör Daniel Toom, süüdistatav OÜ EKOVIR ja tema kaitsja

vandeadvokaat Andri Rohtla sõlmisid 19.09.2025 kokkuleppe, mille kohaselt

süüdistatav ja tema kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse

kulude hüvitamisega ja jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus

nõutavas karistuse liigis ja määras. Ringkonnaprokurör taotleb kohtult OÜ EKOVIR

süüdimõistmist KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 650

000 €. KarS §73 lg.1 – 3 alusel ei pöörata osa karistusest, s.o. 400 000 € suurust rahalist

karistust täitmisele, kui OÜ EKOVIR ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o. 250 000 € tuleb tasuda 1 aasta

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kannatanu Keskkonnaamet esitas 05.06.2024 avalik-õigusliku nõudeavalduse OÜ

EKOVIR vastu. Keskkonnaamet muutis 16.09.2025 nõudeavaldust muutunud intressi osas.

Nõudeavalduse kohaselt on OÜ EKOVIR jätnud 2022. aastal deklareerimata saastetasusid

kokku summas 1 510 066,93 €, millele lisandub avalik-õigusliku nõudeavalduse

koostamise ajaks kogunenud intress summas 533 713,68 €. Seega on kogu nõude suurus

kokku 2 043 780,61 €. OÜ EKOVIR võtab tema vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse õigeks.

Asitõendid: Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas olevad digitaalsed salvestised, s.h.

koopiafailid – kustutada; e-kirjad ja dokumendid – tagastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk

XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude

tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2

sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude

osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud

kohtulikud hüpoteegid:

- kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1,

summas 100 000 (sada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas

300 000 (kolmsada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas

250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot;

- hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala

prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist

kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni,

mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse

jõustumist aresti alt.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud.

Maakohtu istung

Ringkonnaprokurör Daniel Toom jäi maakohtu istungil kokkulepete juurde, palus

Stanislav Matišinetsi süüdistuses KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi, Olga Valijeva

süüdistuses KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi ja OÜ EKOVIR süüdistuses KarS

§25 lg.4 – §209 lg.3 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistused vastavalt

kokkulepetes sätestatule.

Süüdistatav Stanislav Matišinets jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et

kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle

selgitatud ja arusaadavad.

Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar toetas sõlmitud kokkulepet.

Süüdistatav Olga Valijeva jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et

kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle

selgitatud ja arusaadavad.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin toetas sõlmitud kokkulepet.

Süüdistatav OÜ EKOVIR jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et

kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle

selgitatud ja arusaadavad.

Kaitsja vandeadvokaat Andri Rohtla toetas sõlmitud kokkulepet.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis maakohus, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi tekstis: KrMS) sätteid.

Stanislav Matišinetsile on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi.

Maakohus leiab, et Stanislav Matišinets tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

süüdi tunnistada.

KarS §209 lg.2 p.3, 4 näeb karistusena ette ühe- või kuni viieaastase vangistuse.

Olga Valijevale on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi.

Maakohus leiab, et Stanislav Matišinets tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.2 p.3, 4 järgi

süüdi tunnistada.

KarS §209 lg.2 p.3, 4 näeb karistusena ette ühe- või kuni viieaastase vangistuse.

OÜ-le EKOVIR on esitatud süüdistus KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi.

Maakohus leiab, et OÜ EKOVIR tuleb KarS §25 lg.4 – §209 lg.3 järgi süüdi

tunnistada.

KarS §209 lg.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse.

Maakohus nõustub kokkulepetes sisalduvate karistuste liikidega ja leiab, et nimetatud

karistuse liigid vastavad toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatavate isikule.

Maakohus nõustub ka kokkulepetes sisalduvate karistuste määradega. Karistuste

suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust,

selle toimepanemise asjaolusid ja süüdistatavate isikuid.

Eesti Vabariik esitas Keskkonnaameti kaudu avalik-õigusliku nõudeavalduse, mille

süüdistatav OÜ EKOVIR võttis õigeks. Eeltoodu alusel nõustub maakohus

kokkuleppes märgituga ning leiab, et Keskkonnaameti avalik-õigusliku nõudeavalduse

alusel tuleb OÜ-lt EKOVIR välja mõista 2 043 780,61 €.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); MAN (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk

XXX, VIN-kood XXXXXX); Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX);

Scania (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXXXXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist avalik-õigusliku nõude

tagamiseks aresti alla ning vastutavale hoiule vastavalt hoiulepingus nr.20-1.6/4137-2

sätestatud tingimustele kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude

osalise täitmiseni, mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 Eesti Vabariigi kasuks seatud

kohtulikud hüpoteegid:

- kinnisasjale registriosanr: 12657150, aadressil Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Aru 1,

summas 100 000 (sada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr: 3824208, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28C, summas

300 000 (kolmsada tuhat) eurot;

- kinnisasjale registriosanr. 3949408, aadressil Jõhvi vald Jõhvi küla Kaasiku 28E, summas

250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot;

- hoonestusõigusele registriosanr. 4406008, aadressil Toila vald Kukruse küla Uikala

prügila, summas 900 000 (üheksasada tuhat) eurot – jätta peale kohtuotsuse jõustumist

kehtima kuni avalik-õigusliku nõude täieliku täitmiseni või nõude osalise täitmiseni,

mille osas annab maksuhaldur nõusoleku vara aresti alt vabastada.

Viru Maakohtu 05.08.2024 määrusega nr.1-24-4385 arestitud sõidukid (koos

päraldistega): Mercedes-Benz (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Peugeot

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Ford (registreerimismärk XXX, VIN-

kood XXXXXX); Škoda (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX); Volvo

(registreerimismärk XXX, VIN-kood XXXXXX) – vabastada peale kohtuotsuse

jõustumist aresti alt.

Asitõendid - kriminaalasjas nr.22221000025 loodud digitaalsed salvestised, s.h.

koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas – kustutada peale

kohtuotsuse jõustumist Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel.

Asitõendid - e-kirjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures köites I, t.l. 115 –

132 ning dokumendid, mis asuvad 13.01.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti

nr.23ATH33229 alusel Ida Prefektuuris – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist

Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel OÜ-le EKOVIR.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas

kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

KrMS §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS §180 lg.3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §209 lg.2 p.3, 4 ja lg.3 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod teise astme kuriteod.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub Stanislav Matišinetsilt, Olga Valijevalt ja OÜ-lt EKOVIR

igaühelt väljamõistmisele sundraha summas 1329 €.

Maakohus nõustub Olga Valijevaga sõlmitud kokkuleppes sellega, et välja mõistetud

sundraha tasumist tuleb lubada 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.10 kuuluvad menetluskulude hulka muud kulud.

Eeltoodu alusel kuulub OÜ-lt EKOVIR väljamõistmisele muu kulu summas 900 €,

mis tekkis 20 eriotstarbelise sõiduki seisundi hindamiseks sõlmitud käsunduslepingu

alusel.

Süüdistatavad Stanislav Matišinets, Olga Valijeva ja OÜ EKOVIR kinnitasid

maakohtu istungil, et kokkulepped on neile arusaadavad, nende sõlmimine oli nende

vaba tahe ning nad paluvad kokkulepped kinnitada. Kokkulepetes toodud kõiki

asjaolusid on süüdistatavatele selgitatud ja need on arusaadavad.

Kaitsjad vandeadvokaadi abi Igor Belugin, vandeadvokaat Andri Rohtla ja

vandeadvokaat Silver Reinsaar palusid kokkulepped kinnitada.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas tasutaotluse summas 152,02 € (s.h.

ettevalmistus 12 €, kohtuistungil osalemine 60 €, tasu sõidule kulutatud aja eest

Narva-Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 30,60 €, käibemaks 29,42 €).

Maakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele täielikult ja

mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja. Maakohus nõustub Olga Valijevaga

sõlmitud kokkuleppes sellega, et kõik kaitsjatasud tuleb jätta riigi kanda.

Kuna käesolevas kriminaalasjas on kokkulepete sõlmimisel järgitud KrMS §239 -

§245 sätteid ja aluseid kokkulepete kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud,

kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 15.09.2025 ringkonnaprokurör Daniel

Toomi, süüdistatav Stanislav Matišinetsi ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver

Reinsaare, 15.09.2025 ringkonnaprokurör Daniel Toomi, süüdistatav Olga Valijeva ja

tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini ning 19.09.2025 ringkonnaprokurör

Daniel Toomi, süüdistatav OÜ EKOVIR ja tema kaitsja vandeadvokaat Andri Rohtla

poolt sõlmitud kokkulepped.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik