3-23-600/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-600

Haldusasi

Erik Tomingase kaebus Tartu Vangla ja

Justiitsministeeriumi

kohustamiseks

väljastada

kaebajale tema soovitud vangiregistri andmed

Menetlusosalised

Kaebaja – Erik Tomingas

Vastustaja I – Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-

Jürimäe

Vastustaja II – Justiitsministeerium, esindaja Kadri

Margus

Kaasatud haldusorgan – Andmekaitse Inspektsioon,

esindaja Andres Kudrjavtsev

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.11.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu

Vangla

ja

Justiitsministeeriumi

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 29.11.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-600 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses Erik Tomingase nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-600

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erik Tomingas esitas 23.01.2023 Tartu Vanglale avalduse, milles soovis teada:

-

kes nimeliselt on alates 07.01.2019 tutvunud tema kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) kantud

isikuandmetega;

-

kellele (nimeliselt) ja milliseid andmeid on väljastatud;

-

seadmete IP-aadressid, kust on tehtud tema isikuandmete kohta päringuid;

-

seadmete IP-aadressid, kust on tehtud päringud väljastpoolt vanglat (koduarvutid,

mobiilseadmed);

-

mitu korda on nimetatud aja jooksul tema isikuandmetega tutvutud;

-

kõigi vangiregistrisse kantud meditsiiniliste andmete päritolu.

2. Tartu Vangla jättis 15.02.2023 vastusega nr 2-5/43-2 teabenõude täies ulatuses täitmata.

Vangla selgitas, et ei ole soovitud info teabevaldaja ning teabe saamiseks tuleb pöörduda

Justiitsministeeriumi poole.

3. Erik Tomingas esitas 16.02.2023 Justiitsministeeriumile avalduse, milles soovis teavet:

-

kes nimeliselt on perioodil 07.01.2019 – 01.02.2023 tutvunud tema kohta

vangiregistrisse tehtud sissekannetega, kes on teinud sinna sissekandeid ning milliseid

andmeid on väljastatud;

-

millistelt IP-aadressidelt on sooritatud sisselogisid tema isikuandmetega tutvumiseks;

-

kui palju logisid on tehtud koduarvutitest või mobiilsetest seadmetest;

-

tema kohta vangiregistrisse kogutud meditsiiniliste andmete päritolu ja eesmärgi kohta;

-

milline seadus lubab delikaatsete isikuandmetega (terviseandmed) tutvuda igal

vangivalvuril;

-

mille alusel kogutakse vangiregistrisse andmeid tema usu ja veendumuste kohta;

-

kuidas toimub vangiregistrisse kantud ilmselgete ebaõigetel faktidel põhinevate

isikuandmete parandamine või kustutamine.

4. Justiitsministeerium jättis 22.03.2023 vastusega nr 11-7/1343-2 taotluse rahuldamata.

Vangiregistrisse kogutavad andmed on sätestatud Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a

määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

põhimäärus“ (määrus nr 19) lisas 1. Logimise ja logide pidamise eesmärk on ennekõike

võimaldada kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, mitte anda andmesubjektile täpset

informatsiooni, kes ja millal on tema andmeid töödelnud. Igal vanglaametnikul ei ole

võimalik tutvuda kaebaja kohta vangiregistrisse kogutud andmetega. Dokument, kellele ning

millised õigused on antud, on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangiregistri logid

võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside, teabe, kasutatavate meetodite, taktika jms

kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja seeläbi vangistuse täideviimist. Vanglasse

vastuvõtmisel teostatava tervisekontrolli käigus kogutud terviseandmed ja tervise

infosüsteemis kättesaadavad andmed kajastatakse vangla tervishoiutöötaja poolt epikriisis.

Epikriisis kajastamisel muutuvad need kaebajale koostatud epikriisi osaks ja paiknevad

2(7)

3-23-600

andmekogus, mida vangla meditsiinitöötaja kasutab tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks.

Kui vangistuse jooksul ja vangistuse täideviimise eesmärgil kogutud andmed on edastatud

vangiregistrisse, siis muutuvad need osaks vangiregistri andmekogust.

5. Erik Tomingas esitas 15.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi ja

Tartu Vangla kohustamise nõudes. Kaebaja palub väljastada talle taotlustes küsitud teave

(teave meditsiiniliste andmete päritolu kohta; usulise kuuluvuse kohta; logide teostajad

ajavahemikul 7. jaanuar 2019 kuni 23. jaanuar 2023; IP-aadressid, millelt on logid teostatud;

kellele ja mis eesmärgil on kaebaja kohta kogutud isikuandmeid väljastatud).

6. Tartu Vangla ja Justiitsministeerium palusid jätta kaebus rahuldamata.

7. Andmekaitse Inspektsioon rõhutas, et isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ja

õiguskaitseasutuste direktiivist tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta

käivate isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lg-d

4 ja 5 näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid,

sh koopia või väljatrükina. Justiitsministeerium on kaebaja taotlust tõlgendanud enda kohta

käivate andmete küsimisena isikuandmete kaitse seaduse alusel ning AKI nõustub sellise

tõlgendusega. Logide pidamise üheks eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel

töötlemistoimingute läbipaistvuse tagamine. IKS § 24 kohaselt on füüsilisel isikul õigus saada

vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning

sellisel juhul tutvuda isikuandmetega. Sealjuures peab andmetöötleja suutma ära põhjendada,

mis põhjusel on toimunud isikuandmete töötlemine (IKS § 36 lg 1). Selleks tuleb välja

selgitada täpsed asjaolud. Vastasel korral ei saa andmesubjekt tuvastada, kas isikuandmete

töötlemisel on rikutud tema õigusi või mitte. Seadusandja ei ole näinud seaduse tasandil ette

absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega, sh

vangiregistri logidega, tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt

kinnipeetava taotlust hinnata ning langetada kaalutlusotsus, hinnates igat kannet eraldi (IKS §

24 lg 2 p 1 ja VangS § 52 lg 6). Nii vangla kui ka Justiitsministeerium on pädev hindama, kas

konkreetse sissekande puhul on tegemist informatsiooniga, mille avaldamisest kinnipeetavale

on õigus keelduda.

Justiitsministeerium ei ole kandeid kuidagi eraldi hinnanud ja on kokkuvõttes leidnud, et kõik

logikanded täies ulatuses sisaldavad VangS § 52 lg-s 6 nimetatud informatsiooni ning et

sellise informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist. VangS § 52 lg 6 kohaselt saab andmete väljastamisest

keelduda kahe kumulatiivse tingimuse esinemise korral ehk siis ei piisa üksnes sellest, et

tegemist on nt teabega meetodi kohta, vaid keeldumise korral tuleb ka põhjendada, kuidas

konkreetsete andmete väljastamine ohustab nt vangistuse täideviimist. Jättes andmesubjektile

logiandmed täies ulatuses väljastamata, ilma et oleks hinnatud eraldi kannete vastavust VangS

§ 52 lg-le 6, ei ole andmesubjektil võimalik kontrollida ka isikuandmete töötlemise

seaduslikkust. On küsitav, kas kõik logiandmed sisaldavad endas VangS § 52 lg-s 6 toodud

eeldusi.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 29.11.2024 otsusega kaebuse osaliselt ning kohustas

vastustajaid uuesti läbi vaatama kaebaja 23.01.2023 ja 16.02.2023 avaldusi osas, milles

kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku

07.01.2019 – 23.01.2023 osas vangiregistri logide väljastamist.

Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja määruse nr

19 lisas 1. Vangiregistris kannetele juurdepääsu saamise, kannete salvestamise, muutmise ja

kustutamise ning päringute kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed

(logid): kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; kuupäev ja kellaaeg; objekt (määruse

nr 19 § 20 lg 1 p-d 1-3). Ka eelkirjeldatud logisid saab pidada vangiregistri andmeteks.

3(7)

3-23-600

Vangiregistris talletatud andmetele kohaldub lisaks vangistusseaduse regulatsioonile

vangistuse täideviimisel üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on

õiguskaitseasutuste direktiiv), mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM). See on nii aga vaid

juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel

õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui

vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida

IKÜM-is sätestatut. Kuivõrd kaebaja soovib vastustajatelt teavet seoses kogu tema

isikuandmete töötlemisega, siis saab eeldada, et vaidlusaluseid andmeid on töödeldud nii

karistuse täideviimise ülesande täitmisel kui ka väljaspool seda ning et rakenduvad mõlemad

(IKÜM ja isikuandmete kaitse seadus, mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv).

Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning

andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud

ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud

isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema

kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel (VangS § 52 lg 4). Sellise

taotluse võib jätta rahuldamata, kui andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks

tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist,

samuti teistel seaduses sätestatud alustel (VangS § 52 lg 6). Täiendavalt reguleerib IKÜM-i

puhul andmesubjekti õigust tutvuda vangiregistri andmetega IKÜM art 15, mille lg 1 kohaselt

on andmesubjektil õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, mida vastutav töötleja

töötleb, sh saada teada töötlemise eesmärk ning vastuvõtjad ja vastuvõtjate kategooriad,

kellele isikuandmeid on avalikustatud (p-d a ja c). Alused, millal võib art 15 lg-s 1 sätestatud

õiguse ulatust piirata, on sätestatud IKÜM art 23 lg-s 1. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja

isikuandmete kaitse seaduse rakendumisel kohaldub IKS § 24. IKS § 24 lg 1 p-de 1–4

kohaselt peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema mh

tema kohta käivad isikuandmed, isikuandmete päritolu käsitletava olemasoleva teabe,

isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse ning vastuvõtjad või nende kategooriad,

kellele andmesubjekti isikuandmeid on avalikustatud. Juhud, mil nõutud teabe võib esitada

andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle esitamisest, on sätestatud

IKS § 24 lg-s 2. Vastutav töötleja peab IKS § 24 lg 3 kohaselt teavitama andmesubjekti

viivitamata kirjalikult teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumise

keeldumisest ja selle põhjustest. Põhjendused võib jätta esitamata vaid juhul, kui sellise teabe

andmine põhjustaks mõne IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaolu esinemise.

Tartu Vangla keeldus kaebajale vangiregistri logiandmete ja terviseandmete päritolu

kajastavate andmete väljastamisest põhjendusel, et vangla ei ole kaebaja soovitud info valdaja

ning haldusorganil ei ole seetõttu võimalik infot väljastada. See seisukoht ei ole õige.

Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium (VangS § 51 lg 2, määruse nr 19 § 3 lg

1). Vastutav töötleja vastutab mh vangiregistrist andmete väljastamise õiguspärasuse eest,

teostab vangiregistri andmete töötlemise üle järelevalvet ning korraldab andmetöötlust

(määruse nr 19 § 3 lg 2 p-d 2, 6 ja 8). Tartu Vangla on vangiregistri volitatud töötleja

(määruse nr 19 § 4 lg 1 p 1). Sealjuures sisestab vangla mh vangiregistrisse kõik andmed

sama määruse ja selle lisa 1 kohaselt ning peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil,

millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastati. Samuti määrab vangla isikud, kellel on õigus

sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning tagab vangiregistri andmete sisestamise,

muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele

(määruse nr 19 § 4 lg 4 p-d 1-3, § 16 lg 1). Määruse nr 19 § 8 lg 4 kohaselt võib vangla

väljastada teavet vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta.

4(7)

3-23-600

Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik

viibib. Vajadusel korral otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja ehk Justiitsministeerium.

Õigusaktid ei sätesta ammendavalt, kes kaebaja nõutud andmete väljastamise peab otsustama,

kuid vangla poolt ei ole kaebajale andmete väljastamine välistatud ning kohtule ei ilmne,

millisel põhjusel peaks andmete väljastamise otsustama täies ulatuses just

Justiitsministeerium, arvestades ka asjaolu, et vangla on peamine haldusorgan, kes

vangiregistrisse kinnipeetava kohta andmeid sisestab ja nende andmete väljastamise üle

arvestust peab.

Justiitsministeerium jättis kaebajale logiandmed väljastamata, rõhudes logide pidamise

peamisele eesmärgile. Samuti tugineb Justiitsministeerium IKS § 24 lg 2 p-le 1 ja VangS § 52

lg-le 6, põhjendades, et vangiregistri logid võimaldavad teha järeldusi vangla tööprotsesside,

teabe, kasutatavate meetodite, taktika jms kohta, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja

seeläbi ka vangistuse täideviimist.

Õige ei ole vastustajate seisukoht, et logide pidamise eesmärgiks ei ole andmesubjektile

vastava teabe andmine ning et sel põhjusel ei ole logide väljastamine põhjendatud. Kuigi

tegemist ei ole logide pidamise peamise eesmärgiga, on andmesubjektil siiski õigus

logiandmetele vähemalt mingis ulatuses ligipääs saada. Kaebaja taotluse lahendamisel oli

asjakohane lähtuda VangS § 52 lg-st 6 ning hinnata, kas nõutud logiandmed sisaldavad teavet

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas

selle teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Tegemist on kahe

kumulatiivse tingimusega, mida tuleb koostoimes hinnata. Vastustajate välja toodud

kaalutlused selles osas on kaalukad, kuid õigustatud ei ole anda vastavat üldsõnalist hinnangut

kõikide logiandmete kogumile. VangS § 52 lg-t 6 ei saa tõlgendada selliselt, et välistatud oleks

kõigile kinnipeetavatele nende kohta vangiregistrisse kogutud kõigi andmete avaldamine

julgeoleku kaalutlustel või manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks VangS § 52 lg-s 4

sätestatud õiguse andmeid saada sisutuks. Haldusorganil on lai kaalumisruum, kas ja millises

ulatuses andmed väljastada ning vanglal ja Justiitsministeeriumil puudub õigus keelduda

andmete väljastamist erinevate logiandmete VangS § 52 lg le 6 vastavust hindamata. Kõikide

logiandmete puhul ei saa ilmselgelt olla tegemist teabega vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib samaaegselt

ohustada vangistuse täideviimist. Eeltoodut kinnitab kohtute varasem ulatuslik praktika

andmesubjektile vangiregistrist andmete väljastamise kohta.

Justiitsministeerium on kohtumenetluses logiandmete väljastamisega seoses viidanud ka IKS

§ 27 lg-le 3, mis sätestab, et vastutav töötleja võib küsida andmesubjektilt taotluse täitmisega

kaasnevate seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud mõistlike kulude

hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on

põhjendamatu või ülemäärane. Viidatud säte rakendub aga üksnes andmetele, mida vangla

töötles karistuse täideviimise ülesande täitmisel. Muude isikuandmete puhul on asjakohane

lähtuda IKÜM art 12 lg-st 5, mis puudutab samuti selgelt põhjendamatuid või ülemääraseid

taotlusi. Vangiregistrisse kogutud andmetele juurdepääsu tagamisega kaasnevat

halduskoormust võib juurdepääsutaotluse rahuldamisel arvesse võtta, kuid see ei saa olla

iseseisev keeldumisalus. Halduskoormuse vähendamiseks on võimalik riigil kaaluda ka

vangiregistri pidamise kohandamist selliselt, et taotluste lahendamiseks vajalik teave oleks

lihtsamini töödeldav.

Terviseandmeid puudutavas osas on mõlemad vastustajad andnud kaebajale üksnes üldised

selgitused selle kohta, millised terviseandmed vangiregistrisse kantakse, kuidas

terviseandmeid kogutakse ja need vangiregistrisse talletatakse jne, kuid kaebajale ei ole

väljastatud konkreetselt tema kohta vangiregistris talletatud terviseandmete päritolu

puudutavat teavet. Terviseandmete puhul peab silmas pidama, et tegemist on eriliiki

5(7)

3-23-600

isikuandmetega (IKÜM art 4 p 15, art 9; IKS § 13 lg 1; õiguskaitseasutuste direktiivi art 3 p

14, art 10), mille töötlemise lubatavus on võrreldes teiste andmetega oluliselt piiratum. Seega

on selles osas kaebaja soov oma andmete töötlemise õiguspärasust kontrollida veelgi enam

põhjendatud.

Kaebaja esitatud kohustamiskaebus tuleb vangiregistri logiandmete ja kaebaja terviseandmete

päritolu kajastavate andmete väljastamist puudutavas osas rahuldada. Kuivõrd kaebaja nõuab

andmeid nii Tartu Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt, siis on haldusorganitel endal

võimalik otsustada, kuidas nad andmete väljastamise otsustamise koormust jagavad. Tegemist

on haldusorganite vahelise siseküsimusega.

Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja soovis

Justiitsministeeriumilt teavet oma usulist kuuluvust kajastavate andmete päritolu ja andmete

kogumise õigusliku aluse kohta. Nimelt ei esitanud kaebaja Justiitsministeeriumile taotlust

eelnimetatud taotlust väljastada, mistõttu pole kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused

täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tartu Vangla palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 29.11.2024 otsus tühistada

osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse.

Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium, vanglad on vangiregistri volitatud

töötlejad. Tartu Vangla keelduski kaebaja soovitud logiandmete ja terviseandmete päritolu

kohta teabe andmisest just seetõttu, et IKS § 24 lg 1 punktide 2–4 kohaselt on sellise teabe

andmesubjektile teatavaks tegemise ülesanne pandud vastutavale töötlejale, kelleks on

Justiitsministeerium. Isikuandmete töötlemist kajastavaid logiandmeid ja vangiregistrisse

kantud terviseandmete päritolu puudutavat teavet ei saa pidada vangistust, eelvangistust, aresti

ja kriminaalhoolduse täideviimist puudutavateks andmeteks, mille väljastamise õigus on

vanglale määruse antud.

Nii nagu VangS § 52 lg 1 kohaselt on kõik vangiregistrisse kantud andmed mõeldud

asutusesiseseks kasutamiseks, on seda ka vangiregistri logid. IKS § 24 lg 2 p 1 kohaselt võib

vastutav töötleja keelduda teabe väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada karistuse

täideviimist. Logid annavad vastuse küsimustele kes, millal ja milliseid konkreetse

kinnipeetava andmeid vangiregistris on töödelnud (vaadanud, sisestanud, muutnud). Sellise

teabe väljastamine võib ohustada karistuse täideviimist, sest võimaldab teha järeldusi vangla

turvameetmete, tööprotsesside, teabe jms kohta. Mõne logi puhul võib esmapilgul tunduda, et

selle avaldamine mingit ohtu ei kujuta. Siinjuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et erinevate

infokildude kõrvutamisel ja võrdlemisel on võimalik saada tervikpilt tööprotsesside

toimimisest. Samuti võib mõne üksiku logi väljastamine jätta andmesubjektile täiesti vale

mulje sellest, miks teatud isik mingisuguseid andmeid on töödelnud.

Logimise ja logide pidamise eesmärk on ennekõike võimaldada kontrollida andmete

töötlemise õiguspärasust, mitte anda andmesubjektile täpset informatsiooni, kes ja millal on

tema andmeid töödelnud. Vangiregistris andmete töötlemise üle teostatakse asutusesiseselt

järelevalvet.

Seoses terviseandmete päritoluga on kaebajale piisava põhjalikkusega selgitatud, kust

pärinevad vangiregistrisse kantavad terviseandmed.

10. Justiitsministeerium palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 29.11.2024 otsus

tühistada osas, millega kaebus rahuldati.

Justiitsministeerium on piisavalt selgitanud terviseandmete päritolu. Üldjuhul saab

kinnipeetav tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid andmeid küsida tervishoiuteenuse

6(7)

3-23-600

osutajalt. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kuni 30.06.2024 vangla osutatud

teenuse puhul saab vangiregistriga integreeritud olnud tervishoiuteenuse osutamise

andmebaasist LIISA päringuid teha ka andmebaasi vastutava töötleja Justiitsministeeriumi

kaudu. Niimoodi on võimalik pärida ainult neid andmeid, mis on dokumenteeritud vanglate

peetud andmebaasis. Kui kinnipeetav käis aga vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juures,

siis nendele andmetele vanglal enam otse ligipääsuvõimalust ei ole.

Nii nagu VangS § 52 lg 1 kohaselt on kõik vangiregistrisse kantud andmed mõeldud

asutusesiseseks kasutamiseks, on seda ka vangiregistri logid. Vangiregistri kasutajaõigused on

vanglateenistujatele antud lähtuvalt sellest, millised on nende tööülesanded ja sellest tulenev

teadmisvajadus. Vangiregistri andmete töötlemise üle teostatakse asutusesiseselt järelevalvet.

Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info on muu hulgas ka vangiregistri ülesehitus ja

struktuur. Justiitsministeerium ei pea võimalikuks hakata kaaluma iga üksikut logi eraldi, et

teha kindlaks, kas konkreetselt selles sisalduv võib anda teavet vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mis ohustaks vangistuse

täideviimist. See töö on väga mahukas. Logide hindamise puhul on alati oht, et välja antav

info võib ühel hetkel siiski osutuda vangistuse täideviimist ohustavaks. Inimesel on õigus

teada, kas tema suhtes töödeldi andmeid õiguspäraselt, kuid oma õiguste kaitseks ei ole isikul

vaja teada, kes on tema andmeid töödelnud. Ligipääsu võimaldamine kasutajarollide kaudu on

mõeldud just selleks, et andmeid saaksid töödelda üksnes need ametnikud, kellele see on

otseselt vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

11. Erik Tomingas palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

12. Andmekaitse Inspektsioon peab halduskohtu otsust põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellandid ei ole esitanud

apellatsioonkaebustes väiteid, mida halduskohus poleks juba analüüsinud.

14. Ringkonnakohus jääb muu hulgas ka 09.01.2025 otsuses nr 3-22-454 avaldatu juurde, et

VangS § 52 lg 6 ei saa tõlgendada selliselt, et see välistab kõigile kinnipeetavatele kõigi nende

kohta vangiregistrisse kogutud andmete avaldamise julgeoleku kaalutlustel või

manipulatsioonide vältimiseks, sest see muudaks sisutuks VangS § 52 lg-s 4 sätestatud õiguse

andmeid saada.

Kuna praeguses asjas ei ole vastustajad kaebaja taotletud andmete avaldamist sisuliselt

hinnanud, vaid on abstraktselt eeldanud, et vangiregistri andmete avaldamine on igal juhul

julgeolekurisk, rahuldas halduskohus õigesti kaebaja kohustamisnõuded. Halduskohtu otsus ei

tähenda, et vastustajad peavad soovitud andmed kaebajale igal juhul avaldama, kuid andmete

avaldamisest keeldumine peab põhinema enamale kui üldsõnalisel viitel julgeolekuriskidele ja

vangistuse täideviimise ohustamisele.

15. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

apellantide kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

16. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)