3-25-2602/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2602

Haldusasi

Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu

Teadmuskeskuse 10.06.2025 otsuse osa nr 6

tühistamiseks osas, millega tunnistati edukaks MTÜ

Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus

Maaelu Teadmuskeskus kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28.07.2025 otsusele nr 155-

25/287952

Menetlusosalised

Vaidlustaja – Visionest Institute OÜ

Volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja (hankija) – Maaelu Teadmuskeskus

Volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Kolmas isik – MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.09.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Visionest Institute OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Visionest Institute OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.09.2025 otsus haldusasjas nr 3-25-2602 muutmata.

2. Mõista Visionest Insitute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 2000 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse

kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.11.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maaelu Teadmuskeskus kuulutas 06.02.2025 välja avatud hankemenetlusega riigihanke

„Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS)

teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952). Hange on jaotatud kuueks

3-25-2602

osaks, neist osa nr 6 on „Horisontaalsed teadmussiirde tegevused“. Hange on kõikides osades

suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe kuni viie pakkujaga.

2. Maaelu Teadmuskeskus tunnistas 01.04.2025 hanke osas nr 6 esitatud pakkumused

vastavaks ja 15.04.2025 edukaks viis enim hindepunkte teeninud pakkumust, sh MTÜ Eesti

Maaelu Nõuandeteenistus.

3. Visionest Institute OÜ esitas riigihanke vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, mille

VAKO 26.05.2025 otsusega osaliselt rahuldas (vaidlustusasi nr 107-25/287952). VAKO jättis

vaidlustuse MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse hanke osas nr 6 vastavaks

tunnistamise peale mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata ja rahuldas vaidlustuse MTÜ Eesti

Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise peale.

4. Maaelu Teadmuskeskus tegi 10.06.2025 hanke osas nr 6 uue pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuse, millega tunnistas teiste hulgas edukaks ka MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumuse.

5. Visionest Institute OÜ vaidlustas eelnimetatud otsuse vaidlustuskomisjonis ning VAKO

rahuldas 28.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 155-25/287952 Visionest Institute OÜ

vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Maaelu Teadmuskeskuse otsuse tunnistada riigihanke

osas 6 edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus.

6. Maaelu Teadmuskeskus esitas 07.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO

28.07.2025 otsuse nr 155-25/287952 tühistamiseks.

Visionest Institute OÜ vaidlustas sisuliselt ka kolmanda isiku pakkumuse vastavust, mitte

ainult edukaks tunnistamist, ning kaebus oleks tulnud seetõttu jätta läbi vaatamata.

Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on eraldi otsustused. Ka sisulises osas on

VAKO otsus ebaõige.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 18.09.2025 otsusega kaebuse, tühistas VAKO 28.07.2025

otsuse nr 155-25/287952 ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis Visionest Institute OÜ

vaidlustuse Maaelu Teadmuskeskuse 10.06.2025 otsuse peale rahuldamata.

VAKO tunnistas hankija 10.06.2025 otsuse vaidlustatud osas kehtetuks, leides, et hankija läks

vastuollu varasemas VAKO 26.05.2025 otsuses võetud seisukohtadega ning asus kolmanda

isiku pakkumuses esinenud vastuolu ebaõigesti kõrvaldama pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuses, kuigi vastav kontroll oleks tulnud teha pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses.

VAKO on vaidlustuse piire ületades asunud vaidluse esemeks oleva pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustust lahendades kontrollima varasema kehtiva

haldusakti (pakkumuse vastavaks tunnistamine) õiguspärasust ning tunnistas seetõttu

vaidlustatud hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ebaõigesti kehtetuks.

Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuli VAKO-l

kontrollida hindamiskriteeriumite täitmist, mitte naasta pakkumuse vastavuse juurde

olenemata sellest, et hankija oli üldkulu määra kajastamisel esinenud vastuolu kohta esitanud

põhjendusi ka selles otsuses.

Vaidlus puudub selles, et pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus (01.04.2025) oli uue

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (10.06.2025) tegemise ajal kehtiv. Kehtivast

haldusaktist sai hankija lähtuda (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 ja § 61 lg 2).

Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt ning haldusakti õigusjõu

murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine. Isegi kui kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsus oli sisult õigusvastane, ei muuda see haldusakti kehtivust.

2(6)

3-25-2602

VAKO 26.05.2025 otsuse resolutsiooni tulemus oli see, et kehtivuse kaotas kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja seeläbi lasus hankijal kohustus teha selles osas uus

otsus. VAKO ei teinud ettekirjutust kindla sisuga otsuse tegemiseks.

Riigihangete formalistlikkus, otsuste ajaline järgnevus ja eelkõige tehtud otsuste kehtivus ja

edasikaebekord ning –tähtajad muutuksid illusoorseks, kui ajaliselt järgneva otsuse tegemisel

on võimalik tugineda varasema otsuse esemeks oleva tingimuse mittetäitmisele olukorras, kus

seda kontrolliv ja fikseeriv haldusakt või eelhaldusakt on kehtiv.

VAKO on jätnud vaidluse eseme – pakkumuse edukaks tunnistamine – sisuliselt

kontrollimata, asudes selle asemel kontrollima varasema kehtiva haldusakti õiguspärasust ja

heites hankijale ette, et vastavuse kontroll on toimunud pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuses. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse esemeks ei ole pakkumuse vastavuse

kontroll, vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste sisuline hindamine.

Visionest Institute OÜ ei kaotanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise

võimalust mitte hankija tegevuse tulemusena, vaid seetõttu, et ta ei vaidlustanud pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsust tähtaegselt ja juba VAKO esimeses menetluses ei vaadatud selle

otsuse peale esitatud vaidlustust sisuliselt läbi ning tegemist on siiani kehtiva haldusaktiga.

Võib vaielda selle üle, kas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses pakkumuse vastavust

kinnitavate asjaolude välja toomine on põhjendatud, kuid see ei muuda iseenesest pakkumuse

edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks. Hankija sai tugineda kehtivale haldusaktile ning

piirduda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamisel oluliste tingimuste kontrollimise ja

pakkumuste hindamisega.

Kohus ei võta seisukohta VAKO esimese otsuse õiguspärasuse kohta, sest see pole praeguses

asjas vaidluse esemeks, kuid ebaõige on Visionest Institute OÜ ja VAKO seisukoht, et

vastustaja tegevus on varasema VAKO otsusega vastuolus. Riigihangete seaduse (RHS) § 200

lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks

kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused

kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Kuna VAKO otsuse kohaselt jäi

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud Visionest Institute OÜ vaidlustus läbi

vaatamata ja selles osas kohtumenetlust ei järgnenud, siis pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuse kehtivus säilis ja hankija võis sellele tugineda. See, et VAKO tunnistas pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja viitas selle raames vastavuse otsusele ning selle

raames vastava vastuolu hindamise asjakohasusele, ei toonud hankijale kaasa kohustust asuda

uut vastavuse otsust koostama, sest see polnud vaidluse esemeks ning sarnane kohustus ei ole

kajastamist leidnud ka siduvas VAKO otsuse resolutsioonis. Sellises olukorras ei esina res

judicata põhimõtte rikkumist.

Isegi kui nõustuda Visionest Institute OÜ-ga ja VAKO-ga, et hankija pidi uuesti pakkumuse

vastavust hindama ja tegema uue otsuse, siis tuleks hankijal välja anda sama resolutsiooniga

uus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, sest lähtuda tuli Vormis 1

märgitud üldkulu määrast. Seda järeldust kinnitavad vastavuskriteeriumites,

hindamiskriteeriumites ning hanke lisaandmete p-s 3.7 esitatud teave koosmõjus. Lisaks tuleb

silmas pidada, et kolmas isik ei saanud Vorm 1 märgitud üldkulu määra erinevusest (22% vs

20%) eelist, sest eelise oleks andnud madalam tegevuste korraldamisega seotud üldkulude

määr. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest lähtuvalt võeti aluseks Vormil 1 märgitud

22%.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Visionest Institute OÜ palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 18.09.2025 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta Maaelu Teadmuskeskuse kaebus rahuldamata

3(6)

3-25-2602

ning VAKO 28.07.2025 otsus muutmata. Apellant jääb VAKOS ja halduskohtus avaldatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Hankija 10.06.2025 otsus on RHS § 200 lg 6 mõttes vastuolus VAKO 26.05.2025 otsusega.

Pärast vaidlustuse rahuldamist on sama hanget jätkavale hankijale kohustuslik nii VAKO

otsuse resolutsioon kui ka vaidluse eseme raamidesse jäävad põhjendused. VAKO jõustunud

otsus mõjutab ka neid hankija otsuseid, mida otseselt ei vaidlustatud. Sel põhjusel oleks

hankija pidanud peale VAKO 26.05.2025 otsuse jõustumist muutma ka oma 01.04.2025

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. Halduskohus leidis ebaõigesti, et VAKO asus

28.07.2025 otsuses uuesti läbi viima kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrolli. VAKO

märkis otsuse p-s 16.2.3, et „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija on asunud

Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldama Kolmanda isiku 4

pakkumuses puudusi, mis pidid olema kõrvaldatud juba pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuse tegemisel, on vastavasisuline Hankija tegevus vastuolus RHS § 117 lg-ga 3 ja Hankija

otsus Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel Osas 6, mis

põhineb lubamatul arvutusvea parandamisel RHS § 117 lg 3 alusel, tuleb tunnistada

kehtetuks.“

Põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et apellant ei vaidlustanud 01.04.2025

vastavusotsust. Nimetatud otsuses ei sisaldunud mingeid põhjendusi. Need esitas hankija

algselt 15.04.2025 ning hiljem 10.06.2025 pakkumuste edukaks tunnistamise otsustes.

Seejuures on hankija ise selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tegi ta

vastavuskontrolli pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemisel. Hankija ei saa

pakkumuste vastavust puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste

edukaks tunnistamise otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus/võimalus vaidlustada

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust.

VAKO leidis 26.05.2025 otsuses, et tegemist ei olnud kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud

arvutusvea parandamisega, vaid esines vastuolu pakkumuse erinevates dokumentides esitatud

andmete vahel. Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli hankijal anda

hinnang kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-te 1 ja 2 alusel,

mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-te 1 ja 3 alusel.

Halduskohus tuvastas otsuses kaks olulist asjaolu: 1) VAKO 26.05.2025 otsuse põhjendustes

tuvastati hankija kohustus teostada vastavuskontroll kolmanda isiku pakkumusele ja 2)

hankija lisas selle kohta selgitused 10.06.2025 edukaks tunnistamise otsusesse, muutmata

seejuures 01.04.2025 vastavusotsust. Halduskohus õigustab hankija tegevust põhjusel, et

VAKO ei tunnistanud hankija 01.04.2025 vastavusotsust kehtetuks, jättes arvestamata, et

apellant ei saanud vaidlustada otsust, mille põhjendused esitas hankija alles pakkumuste

edukaks tunnistamise otsuses.

Hankija lisas 10.06.2025 otsuse osas 6 kõikide pakkujate edukaks tunnistamise otsuse juurde

põhjenduse: „“Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr“ kohaselt tuli pakkujal

sisestada riigihanke maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr (exceli tabeli lahter C8). Kuna RHR-i töölehel ja

Vormil 1 olev numbriline näitaja neljal pakkujal erines, lähtus Hankija vastavalt hanke

alusdokumentides sätestatule pakkumuse hindamisel Vormil 1 esitatud numbrilisest näitajast.“

Hankija püüab igal juhul saavutada olukorda, et kolmas isik saaks tema lepingupartneriks.

RHAD-s ei olnud mitte kuskil sätestatud, milline dokument on ülimuslik teise ees või kuidas

ületatakse ebaselgusi. Halduskohus järeldas alusetult, et pole vahet, mida pakkuja märgib

riigihangete registrisse ja lähtuda tuli just Vormi 1 andmetest.

9. Maaelu Teadmuskeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

4(6)

3-25-2602

10. MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Vastustaja juhtis vastuses apellatsioonkaebusele tähelepanu, et apellatsioonkaebuses ei ole

vaidlustatud halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 4, millega halduskohus otsustas jätta

vaidlustus- ja kohtumenetluses Visionest Institute OÜ kantud menetluskulud tema enda

kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu sellest, et halduskohtu otsus on vastavas osas

jõustunud. Ilmselgelt on tegemist ebatäpsusega, mitte apellandi tegeliku tahtega. HKMS § 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus (HKMS § 197 lg 1) on eelkõige seotud vaidluse

esemega. Kui apellant vaidlustab halduskohtu otsust sisuliselt, puudub igasugune mõistlik

põhjus eeldada, et ta ei soovi muu hulgas menetluskulude jaotuse ümbervaatamist.

Menetluskulude nõudel on apellatsioonkaebuse osana eraldiseisev tähendus vaid juhul, kui

apellatsioonkaebuse sisuks ongi üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamine.

13. Ringkonnakohus toetab halduskohtu tõlgendust, mille järgi on hankija 01.04.2025 otsus

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtiv haldusakt ning hankija sai

sellest 10.06.2025 otsuse tegemisel lähtuda. Hankijal puudus kohustus asuda kolmanda isiku

pakkumuse vastavust uuesti hindama.

RHS § 200 lg 6 kohaselt on hankija kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud

otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Eelnevat sättest ei saa järeldada, et

hankija peab hakkama muutma ka neid otsuseid, mida pole VAKO-s üldse vaidlustatud.

Ringkonnakohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2021 otsuse nr 3-21-1021 p-s 17

toodud põhjendustega, miks ei ole VAKO otsustele absoluutse siduvuse omistamine

põhjendatud. Ka praeguses asjas on halduskohus asjakohaselt välja toonud, et riigihangete

formalistlikkus, otsuste ajaline järgnevus ja eelkõige tehtud otsuste kehtivus ja edasikaebekord

ning –tähtajad muutuksid illusoorseks, kui ajaliselt järgneva otsuse tegemisel on võimalik

tugineda varasema otsuse esemeks oleva tingimuse mittetäitmisele.

Põhjendatud pole apellandi väide, et tal ei olnudki võimalik hankija 01.04.2025 vastavusotsust

vaidlustada, sest seal ei sisaldunud mingeid põhjendusi. Põhjenduste puudumisele vaatamata

peab huvitatud isik kaebetähtaja jooksul selgitama välja, kas mingi konkreetne haldusakt rikub

tema õigusi.

14. Asudes VAKO 26.05.2025 otsuse järgselt pakkumusi uuesti hindama, sai hankija seega

lähtuda eeldusest, et ka kolmanda isiku pakkumus on tunnistatud vastavaks. Hankija pole

10.06.2025 otsuses kolmanda isiku pakkumuse vastavust uuesti hinnanud, vaid on lisanud

selgituse, millised andmed võeti pakkumuste hindamisel arvesse. Seejuures lähtuti kõigi

pakkujate puhul samadest andmetest (aluseks võeti Vormil 1 esitatud numbriline näitaja).

Halduskohus on õigest viidanud ka asjaolule, et sellise valiku puhul ei kahjustatud apellandi

kui pakkuja huve, sest valiku (kas lähtuda Vormile 1 või riigihangete registrisse kantud

arvust) puhul võeti kolmanda isiku puhul arvesse suurem üldkulu määr. Halduskohus on

ammendavalt põhjendanud, miks oli Vormile 1 kantud andmetest lähtumine õige.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud Visionest

Institute OÜ kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

5(6)

3-25-2602

Hankija taotleb 17.10.2025 menetluskulude nimekirjas esindajakulu 2042,50 eurot

(käibemaksuta) hüvitamist. Lisaks esitas vastustaja 27.10.2025 täiendava taotluse

esindajakulu 376,25 eurot (käibemaksuta) hüvitamiseks. Seega on esindajakulu kokku

2418,75 eurot. Arvestades, et halduskohus pidas põhjendatud menetluskuluks 2150 eurot ning

kohtupraktika kohaselt ei tohiks teise kohtuastme menetluskulud üldjuhul esimese kohtuastme

menetluskulusid ületada, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks

2000 eurot (käibemaksuta) (HKMS § 109 lg 6).

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 61, mistõttu

tuleks menetluskulud jätta hankija kanda. Vaidluse esemeks ei ole hankija 01.04.2025 otsus

ning seega pole asjakohane lähtuda selle haldusakti väidetavatest põhjendamispuudustest.

Lisaks ei ole tegemist olukorraga, kus kohus oleks jätnud oluliste põhjendamispuudustega

haldusakti tühistamata kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)