2-25-8958/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
Legislator headnote
AI generated2-25-8958/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andrea Lega
Kohtujurist
Andrei Polovnjov
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-8958
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi M. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1793,87 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:
Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: M. T. (e-post: XXX)
Kostja: M. M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX));
Kostja esindaja: kostja esindaja O.M.;
Kostja nõustaja: S. K..
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus; 21.10.2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude
puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-25-8958
Menetlusabi taotlemise selgitus
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;
kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on
ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping
sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas.
2. Kostja esitas 16.01.2019. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja)
iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 7
korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt
taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu
üldtingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (lisa 3),
mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma
isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama
laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping
sõlmituks 16.01.2019. a. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati
Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.
3. Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma Laenukonto seisu st. maksetega
seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi.
4. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb
krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4
laenulimiidi suurust võib muuta.
5. 22.01.2020. a pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu
üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid
pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000
eurot.
6. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2700 eurot
alljärgnevalt (withdrawal – väljamakse):
27.06.2019 15:20 100,00 €
25.06.2019 12:32 300,00 €
20.06.2019 13:41 300,00 €
18.03.2019 14:30 400,00 €
01.03.2019 12:10 600,00 €
11.02.2019 20:25 400,00 €
16.01.2019 17:00 600,00 €
7. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi
teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras
47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas.
2(15)
2-25-8958
8. 16.01.2019 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse
määraks 59,87% aastas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt
kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas.
Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM
kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt
KKM kolmekordne määr on 61,83% (20,61% x 3).
9. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja
poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast
algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt
näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu
alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5%
laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot,
sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on
väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.
Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a)
maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid,
teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).
10. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 6768,65 eurot,
millest põhinõude katteks arvestati 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks
5303,15 eurot.
11. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised
osamaksed, septembrikuu osamakse summas 69,17 eurot, maksetähtaeg 16.09.2024,
oktoobrikuu osamakse summas 72,07 eurot, maksetähtaeg 16.10.2024, novembrikuu
osamakse summas 75,06 eurot, maksetähtaeg 16.11.2024, detsembrikuu osamakse summas
77,97 eurot, maksetähtaeg 16.12.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks
VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest
kostja konto kaudu.
Krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu
ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui
kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15.
päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja
minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.12.2024. a ning kostja
kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.
Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et
kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool
mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Käesoleval juhul
puudub vaidlus, et Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud
mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Teatised on
jõudnud Kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk.
Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1
alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.
3(15)
2-25-8958
12. Kostjat teavitati 02.01.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.
13. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2700
eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 1387,50 eurot.
Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 1312,50 eurot
(2700 eurot - 1387,50 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe
tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas krediidilimiidi
kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub
kostjalt välja mõista tasumata intress 228,85 eurot (kostja poolt teostatud viimasest maksest
alates, so alates 08.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2024).
Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast
päevast 16.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.06.2025 seadusjärgses viivisemääras.
Kostja võlgneb hagejale viivist 71,18 eurot.
Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.06.2025
seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise
ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates
hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1312,50 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt
50 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule
lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (vt lisa 3) – Maksete
hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub
klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui
nõue ületab 1000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta
võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised
nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses
võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi
haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud
võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse
tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.
Hageja on edastanud Kostjale 02.02.2024. a nõudekirja, 17.01.2025. a nõude meeldetuletuse
ja 24.01.2025 hagihoiatuse. Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud järgmiselt: 1)
nõudekiri – 25 €; 2) pretensioon – 5 €; 3) hagihoiatus – 5 €. Kokku: 35 eurot.
14. Vastutustundliku laenamise põhimõte. Krediidiandja kontrollis isikusamasust
Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Enne lepingu sõlmimist pidi kostja käima
talle sobivas postkontoris oma isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasus tuvastati
16.01.2019 Lasnamäe postkontoris ID kaardi alusel.
Kostja poolt täidetud taotlusel märkis kostja alljärgnevad andmed (lisa 15 lk 1): kuu keskmine
netosissetulek: 400 eurot; keskmised kohustused kuus: 0,00 eurot. Kostja sissetulekuid ja
väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja
et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast
krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.
4(15)
2-25-8958
Ka on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust ja krediidivõimelisust
telefonivestluse kaudu. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal
kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja
(Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase
hoolsusega.
15. Hageja palub: välja mõista kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev
võlgnevus summas 1647,53 eurot, millest põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress 228,85 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; välja mõista
kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates 10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
16. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.
17. Puudub vaidlus, et 16.01.2019. a sõlmisid kostja ja krediidiandja tähtajatu krediidilepingu
krediidilimiidiga 3000,00 eurot. 22.01.2020 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa
limiidi suurendamiseks ning pooled kehtestasid uueks limiidi suuruseks 5000 eurot
(hagiavalduse lisa 4 p 6.1). Kostja poolt taotletud summad on kantud kostja arvelduskontole
(vt hagiavalduse lisa 6 ja 7). Krediidiandja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev
laenuandja, tegi kostjale laenu väljamakseid kokku summas 2700 eurot. Kostja oli viivituses
kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja
15.12.2024 lepingu kostjaga üles ning palus võla tasuda. Krediidiandja on loovutanud oma
nõude kostja vastu hagejale.
18. Hageja selgitab, et B2 Impact OÜ ei ole esitatud nõude raames algne
võlausaldaja/krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne
võlausaldajale, Multitude, on hagejale esitanud just sellised alusdokumendid ja tõendid, mis
on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik
kohtu ette tuua. Antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ja kehtivate maksehäirete
puudumine ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto
väljavõtet.
Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on
krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a kehtinud krediidiandja
sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks
krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu
kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
19. Isegi kui esinesid ajutised probleemid krediidiandja iseteenindusportaalis, ei muuda see
krediidiandja nõuet olematuks, ega kostja kohustust täita lepingust tulenevat kohustust.
Hageja 16.06.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu ülesütlemise teatis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
20. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
21. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja ja Ferratum Bank plc vahel 16.01.2019 oli sõlmitud
tarbijakrediidileping ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja
Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja
arvelduskontole on laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas 2700 eurot. Kõik raha
laekumised kostjale toimusid ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019.
5(15)
2-25-8958
22. Tagasimaksed toimusid perioodil 2019 – 2024 igakuiselt kostja arvelduskontolt. Lepingu
kestel oli kostja sooritanud tagasimaksed summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks
arvestati üksnes 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot
(hagiavaldus p 1.18).
23. Lepingu sõlmimisel esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõttest
tulenevaid nõudeid. Kostja esitas veebilehe vahendusel laenutaotluse, milles pidi kostja
märkima järgmised andmed: kontaktandmed, arvelduskonto, laenu summa. Peale avalduse
esitamist midagi ei toiminud ning kostja täitis samasisulise taotluse veel 6 korda. Kindluse
huvides kostja iseseisvalt võttis ühendust pankaga telefoni teel ning uuris taotluse
kättesaamise ja laenu perspektiivsuse kohta. Telefoni vestluse käigus tehti kindlaks kostja isik
ning küsiti järgmised andmed: isikukood, elukoht, kas kostja töötab või mitte, mis on ettevõte
nimi, kas palk on sulas või arvelduskontole ning kas on olemas muud rahalised kohustused
seoses teiste laenudega või liisingulepingutega.
Telefonivestluses kinnitati taotluse kättesaamist. Peale küsimustele vastamist kostja sai
koheselt kinnituse laenutaotluse rahuldamise osas. Selgituse kohaselt oli laenutaotluse 600
euro saamiseks intressimääraks 0,1311% päevas ning selle kättesaamiseks pidi kostja
teostama ainult isikusamasuse tuvastamise enda valitud viisil ja ajal. Enne rahuldatava
laenutaotluse otsuse tegemist ei ole kostjalt telefoni teel toimunud vestluse käigus küsitud
teavet palga suuruse, selle ulatuse, stabiilsuse ega muude sissetulekutega seotud asjaolude
kohta.
Isikusamasuse tuvastamiseks valis kostja postkontori aadressil Pae tn 80 ning asus sinna teele
vahetult pärast telefonivestluse lõppu, esimesel tunnil. Postkontoris teostati kostja
isikusamasuse kontroll ID-kaardi alusel. Seejärel võttis kostja pangaga uuesti ühendust ning
teavitas isikusamasuse tuvastamise toimingute läbimisest. Panga esindaja kinnitas, et
tuvastamise info on kätte saadud, ning kordas varasemat teadet, et taotlus on rahuldatud.
Samuti anti kostjale täiendavad tehnilised juhised laenu kättesaamiseks. Laenusumma
ülekandmiseks pidi kostja logima sisse panga iseteeninduskeskkonda ning sisestama
personaalse PIN-koodi, mis oli talle eelnevalt edastatud e-posti teel 16.09.2019 kell 15:39.
Peale sisselogimist panga iseteenindus keskkonda kostja sisestas laenukinnitamiseks järgmise
PIN-koodi, mis oli talle koheselt saadetud, st 16.09.2019 kell 15:42. Järgmise kirjaga kell
15:43 kostjale saadetakse laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo
teabeleht. Samaaegselt eelmise kirjaga saabub kostjale ka laenutaotluse positiivne otsus kell
15:43. 16.01.2019 kell 17:00 olid laenurahad 600 euro ulatuses kostja arvelduskontol, mida ta
sisestas esialgses taotluses kell 12.43.
24. Hageja väidete kohaselt oli Ferratum Bank kogunud andmeid enne lepingu sõlmimist
maksehäire registrist (hagiavaldus p 2.16jj), kuid enda väite kinnitamiseks esitab üksnes
ekraanitõmmise (hageja lisa 15), millest on näha tõmmise tegemise kuupäev ja kellaeg
16.01.2019 kell 12:15. Kostja esitatud esmane laenutaotlus oli tehtud 16.01.2019 kell 12:43.
Selguse huvides oleks saanud hageja esitada ekraanipildi asemel maksehäireportaali kaudu
tehtud päringu eraisiku maksehäire kohta ametlikult pdf-is, kus oleks näha päringu tegemise
aeg, koht ja tulemus.
Sammuti ei ole võimalik kontrollida krediidiandja päringu rahvastikuregistrisse, kuna tõmmis
esitatud viisil kajastab üksnes päringu tulemust (hagiavaldus p 2.11), mille pinnalt ei ole
6(15)
2-25-8958
võimalik järeldada, et toiming on sooritatud enne lepingu sõlmimist. Hageja oleks saanud
esitada tõendi püsival kandjal ametliku päringuna pdf-is, kus oleks näha toimingu tegemise
koht, aeg ja tulemus.
Kuigi laenu taotluse esitamise seisuga ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid, on
ekraanitõmmiselt selgelt näha andmed kostja varasemate häirete kohta, mis negatiivselt ja
kaudselt iseloomustab maksevõimelisust. Kostja toonitab, et tema keerulisest majanduslikust
olukorrast tulenevalt oli Ferratum Bank ainus turul tegutsev krediidiandja, kes oli valmis tema
laenutaotlust rahuldama.
25. Faktiline krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta
kokkulepitud KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra
ülempiiri. 16.01.2029 lepingu sõlmimise käigus oli kostjale telefonivestluses selgitatud koos
laenutaotluse rahuldamise otsusega tuleneva laenu 600 euro ulatuses intress 0,1311 % päevas.
E-posti teel saadetud (Lisa 10) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht reguleerib
krediidikulukuse määra aastas 59,87% ning intress 47,8515% aastas. Lepingu sõlmimise
päeva seisuga kohaldus 30.11.2018 Eesti Panga avaldatud määr 20,01%, mille kohaselt KKM
kolmekordne määr on 60,03% (20,01% x 3).
Kostja on teinud tagasimakseid esialgse võlausaldaja arvelduskontole vastavalt arvetele, mis
olid talle edastatud e-posti teel. Arvetel oli kirjas kasutamata limiit arve esitamise päeva
seisuga, laenujääk eelmises perioodist ning intress. Esialgsete arvete juures on lisaks ka
kasutatud limiidi tasu, mis moodustab 3% saadud rahast.
26. Vaatamata korduvatele osamaksete tasumistele on põhivõla katteks laekunud üksnes
minimaalne osa kostja poolt tasutud summadest. Arvetelt on samuti selgelt näha, et
miinimummakse suurima osa moodustab intress, mitte põhivõla tagasimakse. Kostja on
teinud korduvalt makseid suuremas ulatuses, kui arvel märgitud miinimummakse, kuid sellest
hoolimata ei ole põhivõlg sisuliselt vähenenud, kuna suurem osa tasutud summadest on
krediidiandja poolt arvestatud intressi ja muude kõrvalnõuete katteks. Kostjal puudus
igasugune mõju või kontroll selle üle, kuidas tema poolt tehtud maksed krediidiandja poolt
arvestati ja jaotati. Selline praktika viis olukorrani, kus vaatamata mitmete aastate jooksul
tehtud märkimisväärsetele maksetele ei vähenenud põhivõlg sisuliselt üldse.
27. Hageja poolt esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kontrollida, kas krediidikulukuse
määr (KKM) vastab tegelikult lepingus sätestatule. Lepingu muudatuse kehtivust ja toimumist
ei ole hageja esitatud asjaolude pinnalt võimalik kontrollida.
28. Kostja ei ole olnud teadlik lepingu muutmisest 22.01.2020 ning selle lahutamatud osad
tüüptingimuste (hageja lisa 4) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (hageja lisa
5) ei olnud kostjale toimetatud. Sammuti ei ole kostjal võimalik järeldada lepingu muutmist
ka saadud arvete põhjal, kuna nendes ei ole kuidagi moodi kajastatud laenulimiidi muudatus,
nagu oleks pidanud olema 22.01.2020 lepingu alusel (Lisa 12.3, 12.4), ehk laenulimiit ei ole
tõstetud 3000 eurost 5000 euroni.
Laenulimiiti muudatus toimus 01.11.2020 arvega (Lisa 12.6). Laenulimiiti tõsteti 1000 euro
võrra ning sellest sai kostja ka vastavasisulise teavituse e-posti (Lisa 14). Limiidi
suurendamine toimus kostja tahtest olenemata ning muid teavet kostjale toimetatud ei ole.
Seega puudus kostjal igasugune alus eeldada, et 22.01.2020 toimus 16.01.2019 sõlmitud
lepingu muudatus, kuid esialgne võlausaldaja ja hageja on enda arvutustest lähtunud
7(15)
2-25-8958
uuendatud andmetest, milleks on intress 49,09% ning KKM 61,79%. Järelikult lepingu kestel
faktiliselt kohaldatav KKM ületab Eesti Panga poolt avaldatud 30.11.2018 kolmekordse
määra.
29. 02.01.2025 saabus kostja postkasti teavitus nõude loovutamisest hagejale.
30. Tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 alusel. Ilma 22.01.2020 lepingu siduvust
tõendamata ja KKM arveldust esitamata ei ole võimalik järeldada, et kostja suhtes kehtis
22.01.2020 tulenev intressimäär ja KKM. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet sellele, et
vastav teavitus koos lisadega oleks kostjale kätte toimetatud. Seega kostja suhtes kehtis
16.01.2019 intressimäär ja KKM, ning 60,03% ülempiir, mida on esialgne võlausaldaja
ületanud, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on tuginenud 22.01.2020 sätestatust.
31. Krediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §
403⁴ tähenduses. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste
tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh
töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,
tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS
§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete
finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning
muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või
asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem
maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija
varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija
krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
Krediidiandja on tuginenud kostja krediidivõime hindamisel üksnes rahvastikuregistri ja
maksehäireregistri andmetele ning kostja poolt antud kinnitustele. Asjaoludest ei nähtu, et
krediidiandja oleks kogunud andmeid kostja maksevõime kohta mujalt, sh küsinud kostjalt
pangakontode väljavõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
32. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel. Hageja tugineb sellele, et
ülesütlemis avaldus on esitatud kostjale esialgse võlausaldaja poolt e-posti teel ning esialgse
krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Ülesütlemisavalduse esitamine on hageja
tõendamiskoormis ning hageja ei ole esitanud ühtegi enda seisukoha kinnitavad teavet, mille
alusel saaks järeldada ülesütlemisavalduse sisu ja selle kättetoimetamist või muid nõudeid
(VÕS § 416 lg 1, lg 3). Muuhulgas kinnitab hageja, et esialgse võlausaldaja
süsteemprobleemide tõttu ei ole võimalik ülesütlemise teatise taasesitada (hagiavaldus
p.1.21). Ülesütlemisavalduse esitamise ja kättetoimetamise kohustus ning ebaõnnestunud
kättetoimetamisega seotud riskid lasuvad hagejal (TsMS § 230 lg 1).
33. Kuna hageja kinnitab, et andmete kogumine vastab kostja esitatud teabele, ning tugineb
2019. aasta regulatsioonide ja suuniste õiguspärasusele ning nõuete täitmisele, millele ei
tohiks kohaldada tänapäevast praktikat, siis esitab kostja Euroopa Kohtu seisukoha aastast
8(15)
2-25-8958
2014, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud iseseisvalt kontrollima tarbija poolt
edastatud teabe õiguspärasust ja tõesust. Euroopa kohus selgitab, et piisavaks ei saa pidada
lihtsalt tarbija avaldatud andmeid, kui neile ei ole lisatud asjakohased tõendeid. (EKo
18.12.2014 C-449/13, p 37).
34. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või
krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab
krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija
krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist (VÕS §
4034 lg 9). Antud juhul hageja selgelt väidab, et 16.01.2019 leping oli muudetud 20.01.2020.
Selle kohaselt suurendatakse krediidilimiit, intressimäär ja KKM. Seoses sellega oleks
pidanud esialgne võlausaldaja hindama kostja maksevõimelisust ja vastavust uutele
tingimustele. Puudub igasugune teabe selle kohta, et esialgne võlausaldaja läbinud
vastutustundliku laenamise kaalutlusi sellise lepingu sõlmimiseks või olemasoleva lepingu
muutmiseks, puuduvad igasugused tahteavaldused, mis kinnitaksid poolte tahet ja võimet end
sellise lepinguga siduda ning puudub igasugune krediidilimiidi suurendamine kuni 5000
euroni. Küll aga alates 22.01.2020 on suurenenud intressi määr ja krediidi kulukuse määr ning
see on vastuolus 16.09.2019 sõlmitud lepinguga.
35. Hagiavalduses hageja tugineb lepingu tingimustele punkti 13.10, mille kohaselt kui
krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse Lepingu
alusel tasumisele kuuluvat intressi viimase tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse
määra vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile (hagiavaldus p 1.13).
Kostja palub kontrollida lepingu punkti 13.10 üldtingimuste ning tarbijakrediidi
imperatiivsete sätete vastavust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36. Käesoleva asja hind on 1793,87 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus
menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise
nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500
eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb
hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku
põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
37. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et
hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba
otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja
põhjendava osaga.
38. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus
otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9(15)
2-25-8958
39. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress
228,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot;
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates
10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
40. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib kokkuvõtlikult, et: (i) rikutud on
vastutustundliku laenamise põhimõtet; (ii) tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 alusel,
kuna krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta kokkulepitud
KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra ülempiiri;
(iii) kostja ei ole sõlminud 22.01.2020 lepingu muudatust ning selle lahutamatuks osaks
olevaid tüüptingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei ole kostjale kätte
toimetatud; (iv) tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel.
41. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik
(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),
krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel
krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või
kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist,
kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti.
Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS §
108 lg 1). Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama:
et kostjal on hageja ees rahaline kohustus;
et kostja rikkus kohustust;
et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ja;
rikutud kohustuse suuruse.
42. Hageja on esile toonud, et kostja esitas hagejale laenutaotluse elektrooniliselt. Seejärel
käis hageja postkontoris ja teostas isikutuvastuse ning pärast seda edastati hageja e-
postiaadressile lepingudokumendid. Tegemist on seega sidevahendi abil sõlmitud
tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 sätestatud vorminõue ei välista
tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud
tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
43. Pooled ei vaidle, et 16.01.2019 sõlmisid kostja ja Ferratum Bank plc tarbijakrediidilepingu
ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja arvelduskontole on
ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019 laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas
2700 eurot. Pooled ei vaidle ka selle osas, et perioodil 2019 – 2024 on kostja sooritanud
tagasimakseid summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 1387,50
eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot.
44. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlusalune leping on kehtiv.
Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt
selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel
arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-
2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute
10(15)
2-25-8958
puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine
muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe
(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta
kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad
tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu
praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on
rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa
Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“
Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing.
Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis
nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida
seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406
lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping
tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti
Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi
lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi
saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise
tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on
leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu
tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o
laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi
rahuldamata jätmise.
Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete
maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu
tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul
võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010
kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise
kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada.
Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab
krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud
krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS §
408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem
varem kokkulepitud intressimäärast.“
Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr ja
lepingu (-muudatuste) krediidikulukuse suhestus järgmiselt:
Lepingu
sõlmimise
kuupäev
viide
toimikule
Krediidikulukuse määr
lepingus, % aastas
Kolmekordne
tarbimislaenude
kulukuse määr Eesti Panga
andmetel, %
16.01.2019
dtl 15-28
59,87
20,01 x 3 = 60,03
Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping
nimetatud osas kehtiv.
11(15)
2-25-8958
Kohus lähtub üksnes algselt sõlmitud lepingust ja selle tingimustest. Hageja ei ole tõendanud,
et kostja oleks andnud tahteavalduse laenulimiidilepingu muutmiseks, mistõttu kõik viited
22.01.2020 lepingu muudatusele jätab kohus tähelepanuta.
VÕS § 404 lg 21 sätestab, et VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse
määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks
tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning
lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja
eeldused. Seega krediidikulukuse määr arvutatakse lepingu sõlmimise aja seisuga ning juhul,
kui krediidiandja on lepingu kestel kohaldanud kostjaga sõlmitud lepingule suuremat intressi
kui lepingust kokku lepitud, ei muuda see krediidikulukuse määra ja sellest johtuvalt ei
mõjuta ka lepingu kehtivust.
45. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on
kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama
tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise
kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,
mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.“
Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja
on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi
tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole
suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole
terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi
osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga
vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe
asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui
kokkulepitud intressimäär on madalam. /…/
VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja
ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise
korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks
arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,
millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise
arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi
osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“
46. Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega. Lisaks
on telefonivestluse käigus uuritud kostja sissetulekute päritolu ja nende tasumise viisi ning
küsitud, kas kostjal on finantskohustusi. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks
12(15)
2-25-8958
oli 400 eurot tööandjalt, seda asjaolu ei vaidlusta ka kostja. Kostja igakuiseid elamiskulusid ei
ole hageja arvesse võtnud (nende rahalist suurust ei ole esile toodud ega maksevõime
arvestusse kaasatud) ning ei ole teada, kui palju jäi kostjale igakuiselt vaba raha pärast
elamiskulude mahaarvamist tema sissetulekutest. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega
analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet.
Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste
vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet
mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-
22-147995, p 12.1).
Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi
kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused,
kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega
kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab
kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise
põhimõttest tulenevaid kohustusi.
Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja
on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi
tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole
suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole
terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi
osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga
vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe
asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui
kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist
tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema
krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause
tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks
laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat
keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi. /…/ VÕS § 4034 lg 7
kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise
korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka
kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral
esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud
intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises
ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse
esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete
tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“
47. Kohus on käesoleval juhul andnud 12.06.2025 määrusega hagejale võimaluse tuua esile
oma nõude korrigeeritud arvestus. Hageja leidis, et selline kohtunõue on ennekuulmatu ega
täitnud kohtunõuet. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui
krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab
13(15)
2-25-8958
kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse
intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita,
millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva
määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline
hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb
silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale
raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.“
Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud
vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine.
Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kostja on krediiti saanud 2700 eurot, kuid on
tagasimakseid teinud kokku 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes
1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot. Kuna tühise
intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune
nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Liiati ei ole välistatud, et kostjal on eeltoodust tulenevalt nõue algse krediidiandja vastu
alusetult tasutud summadega seonduvalt.
48. Kuna nõue on täies ulatuses rahuldatud, ei analüüsi kohus muid poolte väiteid, kuna need
ei anna asja lahendamisele juurde. Samas märgib kohus remargi korras, et hageja ei ole
tõendanud, et algne krediidiandja oleks kostjale kätte toimetanud hagis nimetatud
ülesütlemisavalduse. Liiati on küsitav, kas väidetava ülesütlemise hetkel oli võlgnevus
ülesütlemiseks piisav, kuna kohus on leidnud, et intressikokkulepe oli tühine.
Menetluskulude jaotus
49. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude
jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud
kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti.
Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud
tuleb jätta hageja kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
50. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
51. Kostja on istungil teatanud, et tal puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt menetluskulud,
mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrea Lega
14(15)
2-25-8958
kohtunik
15(15)