Legislator Case Law & Legislation
2-25-8958/21 AI generated

2-25-8958/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-8958/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

Legislator headnote

AI generated

2-25-8958/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8958

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1793,87 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: M. T. (e-post: XXX)

Kostja: M. M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX));

Kostja esindaja: kostja esindaja O.M.;

Kostja nõustaja: S. K..

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus; 21.10.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude

puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-25-8958

Menetlusabi taotlemise selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on

ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping

sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas.

2. Kostja esitas 16.01.2019. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja)

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 7

korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt

taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu

üldtingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (lisa 3),

mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma

isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks 16.01.2019. a. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati

Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.

3. Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma Laenukonto seisu st. maksetega

seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi.

4. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb

krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4

laenulimiidi suurust võib muuta.

5. 22.01.2020. a pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu

üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid

pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000

eurot.

6. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2700 eurot

alljärgnevalt (withdrawal – väljamakse):

27.06.2019 15:20 100,00 €

25.06.2019 12:32 300,00 €

20.06.2019 13:41 300,00 €

18.03.2019 14:30 400,00 €

01.03.2019 12:10 600,00 €

11.02.2019 20:25 400,00 €

16.01.2019 17:00 600,00 €

7. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras

47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas.

2(15)

2-25-8958

8. 16.01.2019 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse

määraks 59,87% aastas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt

kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas.

Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM

kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt

KKM kolmekordne määr on 61,83% (20,61% x 3).

9. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja

poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast

algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt

näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu

alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5%

laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot,

sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on

väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.

Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a)

maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid,

teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

10. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 6768,65 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks

5303,15 eurot.

11. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, septembrikuu osamakse summas 69,17 eurot, maksetähtaeg 16.09.2024,

oktoobrikuu osamakse summas 72,07 eurot, maksetähtaeg 16.10.2024, novembrikuu

osamakse summas 75,06 eurot, maksetähtaeg 16.11.2024, detsembrikuu osamakse summas

77,97 eurot, maksetähtaeg 16.12.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest

kostja konto kaudu.

Krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu

ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15.

päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja

minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.12.2024. a ning kostja

kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.

Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et

kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool

mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Käesoleval juhul

puudub vaidlus, et Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud

mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Teatised on

jõudnud Kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk.

Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1

alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.

3(15)

2-25-8958

12. Kostjat teavitati 02.01.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.

13. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2700

eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 1387,50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 1312,50 eurot

(2700 eurot - 1387,50 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe

tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas krediidilimiidi

kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub

kostjalt välja mõista tasumata intress 228,85 eurot (kostja poolt teostatud viimasest maksest

alates, so alates 08.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2024).

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 16.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.06.2025 seadusjärgses viivisemääras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 71,18 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.06.2025

seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates

hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1312,50 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt

50 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule

lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (vt lisa 3) – Maksete

hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub

klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui

nõue ületab 1000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta

võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised

nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses

võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi

haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud

võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse

tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.

Hageja on edastanud Kostjale 02.02.2024. a nõudekirja, 17.01.2025. a nõude meeldetuletuse

ja 24.01.2025 hagihoiatuse. Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud järgmiselt: 1)

nõudekiri – 25 €; 2) pretensioon – 5 €; 3) hagihoiatus – 5 €. Kokku: 35 eurot.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõte. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Enne lepingu sõlmimist pidi kostja käima

talle sobivas postkontoris oma isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasus tuvastati

16.01.2019 Lasnamäe postkontoris ID kaardi alusel.

Kostja poolt täidetud taotlusel märkis kostja alljärgnevad andmed (lisa 15 lk 1): kuu keskmine

netosissetulek: 400 eurot; keskmised kohustused kuus: 0,00 eurot. Kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja

et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast

krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

4(15)

2-25-8958

Ka on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust ja krediidivõimelisust

telefonivestluse kaudu. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal

kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja

(Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase

hoolsusega.

15. Hageja palub: välja mõista kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 1647,53 eurot, millest põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress 228,85 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; välja mõista

kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates 10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

16. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.

17. Puudub vaidlus, et 16.01.2019. a sõlmisid kostja ja krediidiandja tähtajatu krediidilepingu

krediidilimiidiga 3000,00 eurot. 22.01.2020 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa

limiidi suurendamiseks ning pooled kehtestasid uueks limiidi suuruseks 5000 eurot

(hagiavalduse lisa 4 p 6.1). Kostja poolt taotletud summad on kantud kostja arvelduskontole

(vt hagiavalduse lisa 6 ja 7). Krediidiandja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

laenuandja, tegi kostjale laenu väljamakseid kokku summas 2700 eurot. Kostja oli viivituses

kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja

15.12.2024 lepingu kostjaga üles ning palus võla tasuda. Krediidiandja on loovutanud oma

nõude kostja vastu hagejale.

18. Hageja selgitab, et B2 Impact OÜ ei ole esitatud nõude raames algne

võlausaldaja/krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne

võlausaldajale, Multitude, on hagejale esitanud just sellised alusdokumendid ja tõendid, mis

on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik

kohtu ette tuua. Antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ja kehtivate maksehäirete

puudumine ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto

väljavõtet.

Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a kehtinud krediidiandja

sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks

krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu

kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.

19. Isegi kui esinesid ajutised probleemid krediidiandja iseteenindusportaalis, ei muuda see

krediidiandja nõuet olematuks, ega kostja kohustust täita lepingust tulenevat kohustust.

Hageja 16.06.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu ülesütlemise teatis.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

20. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.

21. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja ja Ferratum Bank plc vahel 16.01.2019 oli sõlmitud

tarbijakrediidileping ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja

arvelduskontole on laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas 2700 eurot. Kõik raha

laekumised kostjale toimusid ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019.

5(15)

2-25-8958

22. Tagasimaksed toimusid perioodil 2019 – 2024 igakuiselt kostja arvelduskontolt. Lepingu

kestel oli kostja sooritanud tagasimaksed summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks

arvestati üksnes 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot

(hagiavaldus p 1.18).

23. Lepingu sõlmimisel esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõttest

tulenevaid nõudeid. Kostja esitas veebilehe vahendusel laenutaotluse, milles pidi kostja

märkima järgmised andmed: kontaktandmed, arvelduskonto, laenu summa. Peale avalduse

esitamist midagi ei toiminud ning kostja täitis samasisulise taotluse veel 6 korda. Kindluse

huvides kostja iseseisvalt võttis ühendust pankaga telefoni teel ning uuris taotluse

kättesaamise ja laenu perspektiivsuse kohta. Telefoni vestluse käigus tehti kindlaks kostja isik

ning küsiti järgmised andmed: isikukood, elukoht, kas kostja töötab või mitte, mis on ettevõte

nimi, kas palk on sulas või arvelduskontole ning kas on olemas muud rahalised kohustused

seoses teiste laenudega või liisingulepingutega.

Telefonivestluses kinnitati taotluse kättesaamist. Peale küsimustele vastamist kostja sai

koheselt kinnituse laenutaotluse rahuldamise osas. Selgituse kohaselt oli laenutaotluse 600

euro saamiseks intressimääraks 0,1311% päevas ning selle kättesaamiseks pidi kostja

teostama ainult isikusamasuse tuvastamise enda valitud viisil ja ajal. Enne rahuldatava

laenutaotluse otsuse tegemist ei ole kostjalt telefoni teel toimunud vestluse käigus küsitud

teavet palga suuruse, selle ulatuse, stabiilsuse ega muude sissetulekutega seotud asjaolude

kohta.

Isikusamasuse tuvastamiseks valis kostja postkontori aadressil Pae tn 80 ning asus sinna teele

vahetult pärast telefonivestluse lõppu, esimesel tunnil. Postkontoris teostati kostja

isikusamasuse kontroll ID-kaardi alusel. Seejärel võttis kostja pangaga uuesti ühendust ning

teavitas isikusamasuse tuvastamise toimingute läbimisest. Panga esindaja kinnitas, et

tuvastamise info on kätte saadud, ning kordas varasemat teadet, et taotlus on rahuldatud.

Samuti anti kostjale täiendavad tehnilised juhised laenu kättesaamiseks. Laenusumma

ülekandmiseks pidi kostja logima sisse panga iseteeninduskeskkonda ning sisestama

personaalse PIN-koodi, mis oli talle eelnevalt edastatud e-posti teel 16.09.2019 kell 15:39.

Peale sisselogimist panga iseteenindus keskkonda kostja sisestas laenukinnitamiseks järgmise

PIN-koodi, mis oli talle koheselt saadetud, st 16.09.2019 kell 15:42. Järgmise kirjaga kell

15:43 kostjale saadetakse laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht. Samaaegselt eelmise kirjaga saabub kostjale ka laenutaotluse positiivne otsus kell

15:43. 16.01.2019 kell 17:00 olid laenurahad 600 euro ulatuses kostja arvelduskontol, mida ta

sisestas esialgses taotluses kell 12.43.

24. Hageja väidete kohaselt oli Ferratum Bank kogunud andmeid enne lepingu sõlmimist

maksehäire registrist (hagiavaldus p 2.16jj), kuid enda väite kinnitamiseks esitab üksnes

ekraanitõmmise (hageja lisa 15), millest on näha tõmmise tegemise kuupäev ja kellaeg

16.01.2019 kell 12:15. Kostja esitatud esmane laenutaotlus oli tehtud 16.01.2019 kell 12:43.

Selguse huvides oleks saanud hageja esitada ekraanipildi asemel maksehäireportaali kaudu

tehtud päringu eraisiku maksehäire kohta ametlikult pdf-is, kus oleks näha päringu tegemise

aeg, koht ja tulemus.

Sammuti ei ole võimalik kontrollida krediidiandja päringu rahvastikuregistrisse, kuna tõmmis

esitatud viisil kajastab üksnes päringu tulemust (hagiavaldus p 2.11), mille pinnalt ei ole

6(15)

2-25-8958

võimalik järeldada, et toiming on sooritatud enne lepingu sõlmimist. Hageja oleks saanud

esitada tõendi püsival kandjal ametliku päringuna pdf-is, kus oleks näha toimingu tegemise

koht, aeg ja tulemus.

Kuigi laenu taotluse esitamise seisuga ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid, on

ekraanitõmmiselt selgelt näha andmed kostja varasemate häirete kohta, mis negatiivselt ja

kaudselt iseloomustab maksevõimelisust. Kostja toonitab, et tema keerulisest majanduslikust

olukorrast tulenevalt oli Ferratum Bank ainus turul tegutsev krediidiandja, kes oli valmis tema

laenutaotlust rahuldama.

25. Faktiline krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta

kokkulepitud KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra

ülempiiri. 16.01.2029 lepingu sõlmimise käigus oli kostjale telefonivestluses selgitatud koos

laenutaotluse rahuldamise otsusega tuleneva laenu 600 euro ulatuses intress 0,1311 % päevas.

E-posti teel saadetud (Lisa 10) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht reguleerib

krediidikulukuse määra aastas 59,87% ning intress 47,8515% aastas. Lepingu sõlmimise

päeva seisuga kohaldus 30.11.2018 Eesti Panga avaldatud määr 20,01%, mille kohaselt KKM

kolmekordne määr on 60,03% (20,01% x 3).

Kostja on teinud tagasimakseid esialgse võlausaldaja arvelduskontole vastavalt arvetele, mis

olid talle edastatud e-posti teel. Arvetel oli kirjas kasutamata limiit arve esitamise päeva

seisuga, laenujääk eelmises perioodist ning intress. Esialgsete arvete juures on lisaks ka

kasutatud limiidi tasu, mis moodustab 3% saadud rahast.

26. Vaatamata korduvatele osamaksete tasumistele on põhivõla katteks laekunud üksnes

minimaalne osa kostja poolt tasutud summadest. Arvetelt on samuti selgelt näha, et

miinimummakse suurima osa moodustab intress, mitte põhivõla tagasimakse. Kostja on

teinud korduvalt makseid suuremas ulatuses, kui arvel märgitud miinimummakse, kuid sellest

hoolimata ei ole põhivõlg sisuliselt vähenenud, kuna suurem osa tasutud summadest on

krediidiandja poolt arvestatud intressi ja muude kõrvalnõuete katteks. Kostjal puudus

igasugune mõju või kontroll selle üle, kuidas tema poolt tehtud maksed krediidiandja poolt

arvestati ja jaotati. Selline praktika viis olukorrani, kus vaatamata mitmete aastate jooksul

tehtud märkimisväärsetele maksetele ei vähenenud põhivõlg sisuliselt üldse.

27. Hageja poolt esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kontrollida, kas krediidikulukuse

määr (KKM) vastab tegelikult lepingus sätestatule. Lepingu muudatuse kehtivust ja toimumist

ei ole hageja esitatud asjaolude pinnalt võimalik kontrollida.

28. Kostja ei ole olnud teadlik lepingu muutmisest 22.01.2020 ning selle lahutamatud osad

tüüptingimuste (hageja lisa 4) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (hageja lisa

5) ei olnud kostjale toimetatud. Sammuti ei ole kostjal võimalik järeldada lepingu muutmist

ka saadud arvete põhjal, kuna nendes ei ole kuidagi moodi kajastatud laenulimiidi muudatus,

nagu oleks pidanud olema 22.01.2020 lepingu alusel (Lisa 12.3, 12.4), ehk laenulimiit ei ole

tõstetud 3000 eurost 5000 euroni.

Laenulimiiti muudatus toimus 01.11.2020 arvega (Lisa 12.6). Laenulimiiti tõsteti 1000 euro

võrra ning sellest sai kostja ka vastavasisulise teavituse e-posti (Lisa 14). Limiidi

suurendamine toimus kostja tahtest olenemata ning muid teavet kostjale toimetatud ei ole.

Seega puudus kostjal igasugune alus eeldada, et 22.01.2020 toimus 16.01.2019 sõlmitud

lepingu muudatus, kuid esialgne võlausaldaja ja hageja on enda arvutustest lähtunud

7(15)

2-25-8958

uuendatud andmetest, milleks on intress 49,09% ning KKM 61,79%. Järelikult lepingu kestel

faktiliselt kohaldatav KKM ületab Eesti Panga poolt avaldatud 30.11.2018 kolmekordse

määra.

29. 02.01.2025 saabus kostja postkasti teavitus nõude loovutamisest hagejale.

30. Tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 alusel. Ilma 22.01.2020 lepingu siduvust

tõendamata ja KKM arveldust esitamata ei ole võimalik järeldada, et kostja suhtes kehtis

22.01.2020 tulenev intressimäär ja KKM. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet sellele, et

vastav teavitus koos lisadega oleks kostjale kätte toimetatud. Seega kostja suhtes kehtis

16.01.2019 intressimäär ja KKM, ning 60,03% ülempiir, mida on esialgne võlausaldaja

ületanud, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on tuginenud 22.01.2020 sätestatust.

31. Krediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §

403⁴ tähenduses. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidiandja on tuginenud kostja krediidivõime hindamisel üksnes rahvastikuregistri ja

maksehäireregistri andmetele ning kostja poolt antud kinnitustele. Asjaoludest ei nähtu, et

krediidiandja oleks kogunud andmeid kostja maksevõime kohta mujalt, sh küsinud kostjalt

pangakontode väljavõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

32. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel. Hageja tugineb sellele, et

ülesütlemis avaldus on esitatud kostjale esialgse võlausaldaja poolt e-posti teel ning esialgse

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Ülesütlemisavalduse esitamine on hageja

tõendamiskoormis ning hageja ei ole esitanud ühtegi enda seisukoha kinnitavad teavet, mille

alusel saaks järeldada ülesütlemisavalduse sisu ja selle kättetoimetamist või muid nõudeid

(VÕS § 416 lg 1, lg 3). Muuhulgas kinnitab hageja, et esialgse võlausaldaja

süsteemprobleemide tõttu ei ole võimalik ülesütlemise teatise taasesitada (hagiavaldus

p.1.21). Ülesütlemisavalduse esitamise ja kättetoimetamise kohustus ning ebaõnnestunud

kättetoimetamisega seotud riskid lasuvad hagejal (TsMS § 230 lg 1).

33. Kuna hageja kinnitab, et andmete kogumine vastab kostja esitatud teabele, ning tugineb

2019. aasta regulatsioonide ja suuniste õiguspärasusele ning nõuete täitmisele, millele ei

tohiks kohaldada tänapäevast praktikat, siis esitab kostja Euroopa Kohtu seisukoha aastast

8(15)

2-25-8958

2014, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud iseseisvalt kontrollima tarbija poolt

edastatud teabe õiguspärasust ja tõesust. Euroopa kohus selgitab, et piisavaks ei saa pidada

lihtsalt tarbija avaldatud andmeid, kui neile ei ole lisatud asjakohased tõendeid. (EKo

18.12.2014 C-449/13, p 37).

34. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või

krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab

krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija

krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist (VÕS §

4034 lg 9). Antud juhul hageja selgelt väidab, et 16.01.2019 leping oli muudetud 20.01.2020.

Selle kohaselt suurendatakse krediidilimiit, intressimäär ja KKM. Seoses sellega oleks

pidanud esialgne võlausaldaja hindama kostja maksevõimelisust ja vastavust uutele

tingimustele. Puudub igasugune teabe selle kohta, et esialgne võlausaldaja läbinud

vastutustundliku laenamise kaalutlusi sellise lepingu sõlmimiseks või olemasoleva lepingu

muutmiseks, puuduvad igasugused tahteavaldused, mis kinnitaksid poolte tahet ja võimet end

sellise lepinguga siduda ning puudub igasugune krediidilimiidi suurendamine kuni 5000

euroni. Küll aga alates 22.01.2020 on suurenenud intressi määr ja krediidi kulukuse määr ning

see on vastuolus 16.09.2019 sõlmitud lepinguga.

35. Hagiavalduses hageja tugineb lepingu tingimustele punkti 13.10, mille kohaselt kui

krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse Lepingu

alusel tasumisele kuuluvat intressi viimase tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse

määra vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile (hagiavaldus p 1.13).

Kostja palub kontrollida lepingu punkti 13.10 üldtingimuste ning tarbijakrediidi

imperatiivsete sätete vastavust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

36. Käesoleva asja hind on 1793,87 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

37. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba

otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja

põhjendava osaga.

38. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9(15)

2-25-8958

39. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress

228,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot;

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates

10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

40. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib kokkuvõtlikult, et: (i) rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet; (ii) tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 alusel,

kuna krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta kokkulepitud

KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra ülempiiri;

(iii) kostja ei ole sõlminud 22.01.2020 lepingu muudatust ning selle lahutamatuks osaks

olevaid tüüptingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei ole kostjale kätte

toimetatud; (iv) tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel.

41. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist,

kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS §

108 lg 1). Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama:

et kostjal on hageja ees rahaline kohustus;

et kostja rikkus kohustust;

et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ja;

rikutud kohustuse suuruse.

42. Hageja on esile toonud, et kostja esitas hagejale laenutaotluse elektrooniliselt. Seejärel

käis hageja postkontoris ja teostas isikutuvastuse ning pärast seda edastati hageja e-

postiaadressile lepingudokumendid. Tegemist on seega sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 sätestatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

43. Pooled ei vaidle, et 16.01.2019 sõlmisid kostja ja Ferratum Bank plc tarbijakrediidilepingu

ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja arvelduskontole on

ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019 laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas

2700 eurot. Pooled ei vaidle ka selle osas, et perioodil 2019 – 2024 on kostja sooritanud

tagasimakseid summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 1387,50

eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot.

44. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlusalune leping on kehtiv.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt

selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel

arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-

2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute

10(15)

2-25-8958

puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“

Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis

nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida

seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406

lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on

leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu

tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o

laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi

rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010

kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise

kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada.

Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab

krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud

krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS §

408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast.“

Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr ja

lepingu (-muudatuste) krediidikulukuse suhestus järgmiselt:

Lepingu

sõlmimise

kuupäev

viide

toimikule

Krediidikulukuse määr

lepingus, % aastas

Kolmekordne

tarbimislaenude

kulukuse määr Eesti Panga

andmetel, %

16.01.2019

dtl 15-28

59,87

20,01 x 3 = 60,03

Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping

nimetatud osas kehtiv.

11(15)

2-25-8958

Kohus lähtub üksnes algselt sõlmitud lepingust ja selle tingimustest. Hageja ei ole tõendanud,

et kostja oleks andnud tahteavalduse laenulimiidilepingu muutmiseks, mistõttu kõik viited

22.01.2020 lepingu muudatusele jätab kohus tähelepanuta.

VÕS § 404 lg 21 sätestab, et VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse

määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning

lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused. Seega krediidikulukuse määr arvutatakse lepingu sõlmimise aja seisuga ning juhul,

kui krediidiandja on lepingu kestel kohaldanud kostjaga sõlmitud lepingule suuremat intressi

kui lepingust kokku lepitud, ei muuda see krediidikulukuse määra ja sellest johtuvalt ei

mõjuta ka lepingu kehtivust.

45. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on

kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.“

Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole

terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga

vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam. /…/

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja

ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise

korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise

arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“

46. Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega. Lisaks

on telefonivestluse käigus uuritud kostja sissetulekute päritolu ja nende tasumise viisi ning

küsitud, kas kostjal on finantskohustusi. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks

12(15)

2-25-8958

oli 400 eurot tööandjalt, seda asjaolu ei vaidlusta ka kostja. Kostja igakuiseid elamiskulusid ei

ole hageja arvesse võtnud (nende rahalist suurust ei ole esile toodud ega maksevõime

arvestusse kaasatud) ning ei ole teada, kui palju jäi kostjale igakuiselt vaba raha pärast

elamiskulude mahaarvamist tema sissetulekutest. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet.

Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste

vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet

mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-

22-147995, p 12.1).

Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi

kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused,

kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega

kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab

kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõttest tulenevaid kohustusi.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole

terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga

vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist

tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat

keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi. /…/ VÕS § 4034 lg 7

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“

47. Kohus on käesoleval juhul andnud 12.06.2025 määrusega hagejale võimaluse tuua esile

oma nõude korrigeeritud arvestus. Hageja leidis, et selline kohtunõue on ennekuulmatu ega

täitnud kohtunõuet. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui

krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab

13(15)

2-25-8958

kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse

intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita,

millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva

määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline

hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb

silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale

raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.“

Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine.

Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kostja on krediiti saanud 2700 eurot, kuid on

tagasimakseid teinud kokku 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes

1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot. Kuna tühise

intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune

nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Liiati ei ole välistatud, et kostjal on eeltoodust tulenevalt nõue algse krediidiandja vastu

alusetult tasutud summadega seonduvalt.

48. Kuna nõue on täies ulatuses rahuldatud, ei analüüsi kohus muid poolte väiteid, kuna need

ei anna asja lahendamisele juurde. Samas märgib kohus remargi korras, et hageja ei ole

tõendanud, et algne krediidiandja oleks kostjale kätte toimetanud hagis nimetatud

ülesütlemisavalduse. Liiati on küsitav, kas väidetava ülesütlemise hetkel oli võlgnevus

ülesütlemiseks piisav, kuna kohus on leidnud, et intressikokkulepe oli tühine.

Menetluskulude jaotus

49. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

50. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

51. Kostja on istungil teatanud, et tal puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt menetluskulud,

mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

14(15)

2-25-8958

kohtunik

15(15)