3-25-2099/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2099

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2025. a määruse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS)

§ 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Tartu Vanglale hüvitisenõuded nr 2-25/2-2/4632, 2-25/2-2/4653, 2-25/2-

2/6355. Kaebaja selgitas, et laia madratsi tõttu libises see öörahu ajal kõrvale ja kaebaja

kukkus voodi ülemiselt narilt põrandale ja vigastas ennast. Kaebaja selgitas, et vangla ei ole

suutnud aastatega likvideerida narilt kukkumise ohtu. Kaebaja soovis, et vangla hüvitaks talle

tekitatud mittevaralise kahju.

2. Tartu Vangla jättis 20. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/25/171-3 kahjunõude rahuldamata.

Vangla selgitas, et kaebaja esitas mitu samasisuliste nõuet ja seega lahendab vangla need

koos. Vangla oli seisukohal, et vanglale ei ole omistatav kohustuste rikkumine ega

õigusvastane tegevus. Vangla ei ole ühegi õigusakti alusel kohustatud kinnipeetavatele

piirdega voodit tagama. Kaebajale on vangla poolt väljastatud ka nõuetekohane madrats, mis

võtab arvesse nii tema pikkust kui ka kehakaalu.

3. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotles riigi õigusabi ja riigilõivu vabastust kaebuse

esitamisel. Kaebaja selgitas, et vangla väljastatud madrats on ülemisele voodikohale liiga lai.

Vangla ei ole teinud pingutusi, et olukord kontrolli alla saada.

4. Tartu Halduskohus jättis 14. augusti 2025.a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata, kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 90 eurot. Riigi õigusabi taotlus jättis

halduskohus rahuldamata.

4.1. Halduskohus selgitas, et kaebaja taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

3000 eurot (riigilõiv sellelt on 90 eurot s.o 3% 3000-st). Kaebaja taotles menetlusabi korras

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Tulenevalt HKMS § 112

lg 1 p-st 1, füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kinnipeetava isiku

puhul tema sissetulekust maha arvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks minevad ja

vabanemis- ja nõuetefondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud.

Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on

igakuised kulutused (hügieenitarbed ja muud erakorralised kulutused) ca 5% ulatuses töötasu

alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Alates

2025. aastast on kuutasu alammääraks 886 eurot (s.o 5% 886 eurost ) kokku 177,2 eurot.

4.2. Kaebaja esitas kohtule menetlusabi taotluse 22. juunil 2025. Seega, arvestades § 112 lg 1

p-s 1 sätestatut, on kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood 22. veebruar 2025

kuni 21. juuni 2025. Sellel perioodil oli kaebaja sissetulek kokku 796,33 eurot. Kaebajal on

tehtud väljamaksed nõuete fondi ja väljamaksed elektri tarbimise eest kokku 382,8 eurot.

Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 118,17 eurot (s.o (796,33-177,2-

382,8)/4x2)). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu 90 eurot.

Sellest tulenevalt jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustab kaebajat tasuma

kaebuse esitamise eest riigilõivu 90 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas halduskohtu 14. augusti 2025. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja

selgitab, et tema majanduslik seisund on halvenenud, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu

tasuda. Kaebaja palub võimaldada temal riigilõivu tasumine kolme kuu jooksul osamaksetena

või siis arvestada tema uut majanduslikku seisundit ja jätta riigilõiv riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis õiguspäraselt

kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

8. Halduskohus on vaidlustatud määruses tõlgendanud, et kaebaja taotleb Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 3000 eurot ning märkinud, et kaebuse esitamise eest

tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaebaja aga ei nõustu

halduskohtuga, et menetlusabi taotlust tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja on suuteline

tasuma kaebuselt riigilõivu 90 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel viidanud asjakohasele kohtupraktikale ja

õigusnormidele ning nõustub halduskohtu resolutsiooniga, ent peab vajalikuks osaliselt muuta

halduskohtu määruse põhjendusi.

9. HKMS § 68 lg 4 kohaselt vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse

kohtule õigeks ajaks esitatuks, kui see on tähtpäevaks üle antud asjakohasele asutusele.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotlust sisaldavale ümbrikule on valvur märkinud

kuupäevaks 26. juuni 2025 (dtl 5, 9). Järelikult tuli HKMS §-i 112 lg 1 p 1 kohaselt taotluse

lahendamisel arvestada perioodi 26. veebruarist kuni 25. juunini 2025. Halduskohus aga on

ekslikult märkinud, et menetlusabi taotlus esitati 22. juunil 2025 ja sellest lähtuvalt võtnud

kontrollitavaks perioodiks 22. veebruar kuni 21. juuni 2025 (dtl 26). Kuigi halduskohus on

eksinud, ei muuda see järeldust, et menetluskulud (riigilõiv 90 eurot) ei ületa kaebaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Ajavahemikul 26. veebruarist kuni 25. juunini

2025 oli kaebaja sissetulek kokku 776 eurot. Kaebajal on tehtud väljamaksed nõuete fondi ja

väljamaksed elektri tarbimise eest kokku 390,90 eurot. Muid väljaminekuid, mida saaks

sissetulekutest maha arvata, arvestatud perioodil tehtud ei ole. Kaebaja laekumiste ja

mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 103,95

eurot s.o (776-177,2-390,90) ÷4×2. Järelikult HKMS §-st 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt kaebajale

menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole lubatud ning halduskohus

jättis õiguspäraselt menetlusabi taotluse rahuldamata.

10. Kaebaja on määruskaebuses avaldanud soovi riigilõivu tasumiseks osamaksetena. HKMS

§ 112 lg 4 sätestab, et kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku

seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele

kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades

ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus

menetlusabi korras määrata, et kaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud

tähtaja jooksul. Kuna kaebaja ei ole halduskohtult taotlenud riigilõivu tasumist osamaksetena

ja halduskohus ei ole sellist taotlust ka lahendanud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks

lahendada taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena. Kaebajal tuleb vastav taotlus esitada

halduskohtule.

11. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)