2-25-104999/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.11.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-104999

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I La vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

221,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: I L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx ja kostja vahel 02.08.2012 sõlmitud

kliendilepingu nr xxx, 10.01.2020 sõlmitud seademete kasutuslepingu nr xxx ja 10.09.2020

sõlmitud seademete kasutuslepingu nr xxx alusel sideteenuse tasu võlg ja seadmete

üürivõlg 67,98 eurot ning seadmete hüvitis 67 eurot, viivis perioodi 21.01.2023-05.11.2025

eest 25,77 eurot ja viivis põhivõlalt (134,98 eurolt) alates 06.11.2025 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata viivise nõue 16,47 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude 15 eurot

hüvitamise nõue.

4. Jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 100 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

100 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.05.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ja 20.05.2025 täiendatud

hagiavalduse järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx ja kostja vahel 02.08.2012 sõlmitud kliendilepingust

nr xxx, 10.01.2020 seadmete kasutuslepingust nr xxx ja 10.09.2020 seadmete kasutuslepingust

nr xxx tulenev võlgnevus 154,98 eurot, võla sissenõudmiskulu 15 eurot ja hagi esitamise seisuga

(05.05.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 36,27 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 06.05.2025 kuni põhinõude summas

134,98 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. xxx (endise nimega xxx) ja kostja sõlmisid 2.08.2012 kliendilepingu nr xxx.

xxx ja kostja sõlmisid 10.01.2020 tähtajatu seademete kasutuslepingu nr xxx, mille alusel üüris

kostja seadet digiboks Arris VIP5305. Kostja ei tagastanud renditud seadet xxx-le. Seoses

lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP5305 maksumuse

24,75 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse.

xxx ja kostja sõlmisid 10.09.2020 tähtajatu seademete kasutuslepingu nr xxx, mille alusel tarbis

kostja internetiteenust, üüris seadet ruuter Genexis ED500. Kostja ei tagastanud renditud seadet

xxx-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme ruuter Genexis ED500

maksumuse 42,25 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse.

Kliendilepingus on välja toodud: 2. Omavahelistes lepingulistes suhetes kohustusvad Pooled

järgima Õigusaktides, Kliendilepingus, Poolte vahel sõlmitud muudes lepingutes ja nende

juurde kuuluvates Tingimustes sätestatut. Kliendilepingu allkirjastamisel kinnitab Klient, et xxx

on talle Üldtingimused kättesaadavaks teinud, ta on Üldtingimustega tutvunud ning kohustub

neid täitma. 6. Kliendileping kehtib alates selle sõlmimise kuupäevast ja on sõlmitud

tähtajatuna.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi.

Üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: xxx väljastab Kliendile arve(d) paberkandjal või

elektrooniliselt e-arvena. Kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on arveldusperioodiks üks (1)

kalendrikuu. Üldtingimuste punktis 5.2.5. on märgitud: Kliendil on Teenuste kasutamisel

järgmised kohustused maksta xxx tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele

(arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Klient ei vabane arve tasumise

kohustusest, kui ta ei ole xxx väljastatud arvet kätte saanud. Klient on kohustatud teavitama xxx

kohe sellest, kui ta ei ole arvet kätte saanud. Üldtingimuste punktis 3.16. on märgitud: xxx

edastab Kliendile personaalseid teateid sõltuvalt teate sisust kas Kliendile saadetaval arvel,

Kliendi eposti aadressile või postiaadressile, e-Keskkonda või SMS-sõnumi teel. Pooled loevad,

et Klient on need teated kätte saanud kahe (2) kalendripäeva möödumisel teate või arve

väljastamisest. Kui xxx edastab Kliendile teate SMS- iga, loevad Pooled, et Klient on teate kätte

saanud samal päeval. Teateid saab Klient säilitada taasesitatavalt.

xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja võttis

endale lepingu sõlmimisega kohustuse xxx tasuda vastavalt esitatud arvetele.

Hageja esitab tõendina 01.09.2022–30.11.2022 kehtinud hinnakirja ning 01.12.2022–

22.01.2023 kehtinud hinnakirja, kust nähtuvad xxx tasud.

2.2. Xxx Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:

Arve nr Põhinõue Kulud Maksetähtaeg

20220916931472 20,98 20.10.2022

20221017604041 20,98 20.11.2022

20221118329624 14,21 20.12.2022

VH036282 5,00 21.12.2022

20221219597191 78,81 20.01.2023

VH039933 15,00 1.05.2023

Kokku põhinõue 34,98, kulud 20 eurot.

2.3. Seadmete üleandmise osas kajastub seadmete kasutuslepingus alljärgnev: klient kinnitab

lepingule allakirjutamisega, et Xxx on talle seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused

kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma, lepingus nimetatud

seade on tema valdusesse üle antud ning tal ei ole selle suhtes pretensioone.

Seadmete kasutustingimused „Üür erakliendile“ (ET.05.SE.08.A) kehtivad alates 01.06.2019.

Kliendi poolt allkirjastatud kliendilepingus on välja toodud seadmete tagastamise kohustuse

tekkimist. Lepingu lõppemisel peab Klient xxx tagastama töökorras Seadme koos sellega kaasas

olnud komponentidega (nt kaabel, pult jms). Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise

kohaks Xxx esindus, peab Klient tagastama Seadme esindusse kolmekümne (30) päeva jooksul

Lepingu lõppemisest. Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise kohaks Seadme asukoht,

peab Klient teatama Xxxle seitsme (7) päeva jooksul Lepingu lõppemisest Tööpäeva ja aja,

millal Xxx saab seadme Kliendi juurest ära viia. Kui Klient seda ei tee, teatab Xxx Kliendile ise

Seadme äraviimise aja ning Klient peab võimaldama Xxxle määratud ajal juurdepääsu

Seadmele. Xxx võib nõuda Kliendilt seoses Seadme tagastamisega Seadme asukohas lisandunud

kulude (nt tehniku visiidi tasu, kulleritasu vms) tasumist. Kui Klient ei tagasta Xxxle Seadet või

ei võimalda Xxxl Seadet ära viia kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest,

loetakse, et Xxx on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagasi saamise vastu. Sellisel juhul

Xxx võib nõuda Seadme tagastamise asemel ja Klient kohustub maksma kahjuhüvitist Lepingu

rikkumise eest Lepingus toodud suuruses. Lisaks võib Xxx nõuda Kliendilt tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahjuhüvitis ei kata kogu Xxxle tekkinud kahju. Kui tagastatud Seade ei tööta

Kliendi vastutusel olevatel põhjustel, on Xxxl õigus nõuda Kliendilt Lepingus toodud summas

kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning Xxxle tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav

kahjuhüvitis ei kata, hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul Seadme seisukorra tuvastamisest.

Kliendi poolt tasumisele kuuluva kahjuhüvitise jm Lepingust tulenevate maksete tasumiseks

esitab Xxx Kliendile arve, mille Klient on kohustatud tasuma sellel märgitud tähtajaks.

Arvel nr xxx märgitud kahjuhüvitise (seadmelepingu rikkumine) kujunemine tuleneb vastavalt

seadmete kasutuslepingutele nr xxx märgitud summas: kahjuhüvitis (seadmelepingu rikkumine)

3. aastal 24.75 EUR ja vastavalt seadme kasutuslepingule xxx kahjuhüvitis (seadmelepingu

rikkumine) 3. aastal 42.25 EUR.

2.4. Kliendile saatsime lepingu lõpetamise hoiatuse 07.12.2022, maksetähtaeg oli 21.12.2022.

Leping kehtib alates Lepingu sõlmimise kuupäevast tähtajatult. Xxxl võib Lepingu ühepoolselt

ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse Seadme osas üles öelda, teatades sellest Kliendile

vähemalt viis (5) päeva ette kui: - Klient rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud Üüri kolmel

järgneval maksetähtpäeval); - Kliendil on tekkinud võlgnevus Xxx ees muudest lepingutest

tulenevalt; - lõpeb Lepingus märgitud Teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping; - Klient

tellib Lepingus märgitud Teenusele ajutise lepingu peatamise; - Klient soovib Teenuse

kasutamise asukohta muuta, kuid tehnilistel põhjustel ei ole Teenuse kasutamine Kliendi

soovitud asukohas võimalik või on uues asukohas Teenuse kasutamiseks vajalik teistsuguse

seade; - Klient esitab Xxxle taotluse Teenuse mõne teise teenuse vastu vahetamiseks, ja vastavat

Seadet ei ole võimalik kasutada uue teenuse kasutamiseks; - selgub (sh teenuselepingu

sõlmimise järgselt), et Xxxl ei ole tehnilistel põhjustel siiski võimalik Kliendile Teenust

pakkuda; - Kliendi suhtes algatatakse pankrotimenetlus. Kliendil on õigus Leping konkreetse

Seadme osas igal ajal üles öelda, teatades sellest Xxxle vähemalt viis (5) päeva ette ja tagastades

Seadme Xxxle. 5.2 Xxxl on õigus Leping ühepoolselt ja erakorraliselt olenevalt olukorrast kas

tervikuna või konkreetse Seadme osas üles öelda, teatades sellest Kliendile kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette kui: 5.2.1 Klient

rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval)

või; 5.2.2 Kliendil on tekkinud võlgnevus Xxx poolt talle osutatud teenuste eest.

2.5. xxx AS loovutas 18.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

2.6. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist:

4.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.01.2025 tasulise kirja nr xxx saatmine 5 eurot,

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 134,98 eurot viimase teenuse osutamise eest

esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates s.o 21.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani s.o 5.05.2025 seadusjärgses määras. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

134,98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 6.05.2025 seadusjärgses määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 27.06.2025, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostja hagile vastanud ei

ole. Kohus täitis selgitamiskohustust 12.05.2025 (dtl 75) ja menetlusse võtmise määruses (dtl

alates 93).

4. Sideteenuse tasu ja seadme üüri võlg

4.1. Hageja on kohtule esitanud Xxx kliendilepingu nr xxx (dtl 33) ja seadmete kasutuslepingu

nr xxx (dtl 35), mille alusel osutas xxx väitel kostjale internetiteenust.

Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel

elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus,

isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide

edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt

tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS §

951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse

leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise

kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral

arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid

või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii

teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;

teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning

teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga

oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist

tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

Hageja esitatud kliendilepingul ning seadmete kasutuslepingul nr xxx on mõlema poole allkirjad.

Kliendilepingul on kuupäev 02.08.2012 ning seadmete kasutuslepingul kuupäev 10.09.2020.

Kliendilepingus ei ole märgitud osutatava teenuse nimetust ega hinnapaketti. Seadmete

kasutuslepingul on teenusena nimetatud „internet ja/või nutiTV/ja/või telefon“ ja toote

nimetusena „xxx“. Seadmete kasutuslepingusse on märgitud seadmete maksumus ja

kahjuhüvitis, kuid mitte internetiteenuse maksumust.

Hageja väitel tuleneb hinnakirja punktist 1.1.1.2., et koduinterneti kuutasu kiirus kuni

10Mbit/s/sMbit/s oli 16 eurot kuus.

Seadmete kasutuslepingus nr xxx on viidatud seadme suhtes rakenduvatele kasutustingimustele:

„Üür era- ja ärikliendile“ (mille kohta on ka lepingusse lisatud kinnitus, et Xxx on need kostjale

kättesaadavaks teinud, kostja on nendega tutvunud). Muudele tüüptingimustele (ega ka

hinnakirjale) seadmete kasutuslepingus viidatud ei ole.

Hageja on esitanud „Üüri tingimused erakliendile nr ET.05.SE.08.A“ (dtl 88). Neis tingimustes

on viidatud üldtingimustele ja hinnakirjale. Üldtingimustele ja hinnakirjale on viidatud ka

kliendilepingus.

Hageja on esitanud ka hinnakirja, seisuga 01.09.2022 (dtl 100). Hinnakirjas ei ole nimetust xxx,

on hageja viidatud internetipakett „koduinternet“ erinevate kiirustega.

Hageja on esitanud ka xxx üldtingimused (dtl 36). Üldtingimuste punktis 7.2.7. on sätestatud, et

kliendil on kohustus maksta Xxxle tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele

(arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks.

Hageja ei ole hagis esile toonud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik üldtingimustega

ka reaalselt tutvuda. Hageja vastas täiendavalt kohtule, et kliendileping on sõlmitud 2.08.2012

Elioni esinduses kohapeal ja kasutusleping 22.08.2022 Xxx esinduses kohapeal. Hageja selgitab,

et esinduses sõlmitud lepingute osas prinditi sel ajal üldtingimused ja kasutustingimused välja

ning edastati need kliendile.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et xxx ja kostja vahel kokkulepe, et teenuseosutaja esitab töö

eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes

ning seega ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada.

Hageja on esitanud 4 arvet. Hageja väitel esitati arved kostja e-posti aadressile xxx, samuti olid

arved kättesaadavad Xxx iseteeninduses.

30.09.2022 ja 31.10.2022 esitatud arvetel on „Koduinternet 10M/ 2M, kuutasu“ 16 eurot kuus.

30.11.2022 esitatud arvel on „Koduinternet 10M/ 2M, kuutasu“ 4,80 eurot, „ühenduse

säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 10.11.22 -30.11.22“ 4,43 eurot. 31.12.2022 esitatud arvel

on „koduinternet ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal (01.12.22 - 28.12.22)“ 5,61

eurot.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et xxx ja kostja vahel oli sideteenuse osutamise leping, et xxx

oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et sideteenuse

arved on tasumata, rahuldab kohus sideteenuse tasu võlanõude. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 30.09.2022 ja 31.10.2022, 30.11.2022 ja 31.12.2022 arvetel välja toodud, tasumata

sideteenuse tasu 46,84 eurot.

4.2. Kuivõrd hageja nõuab arvetel toodud summade tasumist, saab kohus aru, et hageja nõuab ka

arvel toodud seadmete üüritasu.

Üüritasu nõuab hageja kahe seadmete kasutamise lepingu alusel, lisaks eeltoodule ka seadmete

kasutuslepingu nr xxx alusel. See leping on mõlema poole poolt allkirjastatud ning lepingus on

kuupäev 10.01.2020 (dtl 34). Seadmete kasutuslepingus nr xxx on märgitud seadme andmete alla

Digiboks Arris VIP5305, viidatud on kasutustingimustele „Üür era- ja ärikliendile“ ning

lepingus on samuti kinnitus, et kostjale on kasutustingimused kättesaadavaks tehtud ning ta on

nendega tutvunud.

Seadmete kasutuslepingus nr xxx on seadme andmete alla märgitud Ruuter Genexis ED500.

Kummaski seadmete kasutuslepingus ei ole seadmete üüritasu. Üüritasu ei ole ka hageja esitatud

tingimustes „Üüri tingimused erakliendile“. Küll aga on neis tingimustes märgitud, et Xxx annab

kliendile seadme üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse

(teenus) kasutamiseks ning et kliendil tuleb tasuda seadme eest üüri Xxx poolt esitatud arve

alusel seadme kättesaamise päevast arvates.

Hageja on esile toonud, et antud seadmete osas rakendusid hinnakirjast digiboksi kuutasu kuni

30.11.2022 1,99 eurot kuus ning alates 1.12.2022 3 eurot kuus, ruuteri kuutasu kuni 30.11.2022

2,99 eurot kuus ning alates 1.12.2022 4 eurot kuus. Hageja on esitanud ka hinnakirjad, kust need

tasud nähtuvad (dtl 100 ja 107).

30.09.2022, 31.10.2022 ja 30.11.2022 esitatud arvetel on digiboks Arris VIP5305 üür 1,99 eurot

kuus, ruuter Genexis ED500 üür 2,99 eurot kuus. 31.07.2022 arvel on digiboks Arris VIP5305

üür 27 päeva eest 2,66 eurot ja ruuter Genexis ED500 üür 27 päeva eest 3,54 eurot.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et xxx ja kostja vahel oli seadmete üürileping, et xxx oli

esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et üüriarved on

tasumata, rahuldab kohus seadmete üüriarve võla nõude.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 271 lg 1 alusel 30.09.2022, 31.10.2022 ja

30.11.2022 ja 31.12.2022 arvetel välja toodud, tasumata üüritasu 21,14 eurot.

5. Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)

Hageja nõuab ka seadme kasutuslepingust tulenevat hüvitist. Hageja selgituste kohaselt kostja ei

tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest.

Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale

esitas hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise

asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et

selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on

tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS §

334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja

lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata

vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid.

5.1. Hageja on kohtule esitanud eelpoolviidatud seadmete kasutuslepingud, milles on

identifitseeritud üürile antud seadmed ning milles on kostja kinnitus, et ta on seadmed saanud

enda valdusesse. Lepingutel on kostja omakäelise allkiri. Hageja on seega esile toonud ja

tõendanud, et seadmed anti kostja valdusesse.

5.2. VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama.

Seadmete kasutustingimustes „Üüri tingimused erakliendile“ on märgitud, et lepingu lõppemisel

peab klient Xxxle tagastama töökorras seadme koos sellega kaasas olnud komponentidega (nt

kaabel, pult jms). Ning et kui klient ei tagasta Xxxle seadet või ei võimalda Xxxl seadet ära viia

kolmekümne (30) päeva jooksul lepingu lõppemisest, loetakse, et Xxx on kaotanud viivituse

tõttu huvi seadme tagasi saamise vastu; sellisel juhul Xxx võib nõuda seadme tagastamise asemel

ja klient kohustub maksma kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest lepingus toodud suuruses.

Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud.

Hageja on seisukohal, et lepingute lõpetamise hoiatus on käsitletav lepingute ülesütlemise

tahteavaldusena, milles märgitud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Xxx lepingud

ühepoolselt üles öelduks. Hageja väitel xxx andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 22.12.2022 ning kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei tasunud, siis ütles xxx

lepingud üles 28.12.2022. Hageja väitel näitab seda ka arvele näidatud periood – ühenduse

säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 01.12.22-28.12.22.

VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st põhjusel, et

üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega)

üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-

päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral

ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu

ülesöelduks.

Seadmete kasutustingimustes „Üüri tingimused erakliendile“ on märgitud, et Xxx võib lepingu

ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse seadme osas üles öelda, teatades

sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette kui klient rikub lepingu tingimusi, sh ei ole tasunud üüri

kolmel järgneval maksetähtpäeval.

Hageja väitel saatis xxx kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse 07.12.2022, maksetähtaeg oli

22.12.2022. Hageja on esitanud 07.12.2022 kostjale saadetud e-kirja (dtl 61), teemareal

„Lepingute lõpetamise hoiatus“. E-kirjas on teavitatud tähtaegselt tasumata arvest ning palutud

see tasuda hiljemalt 21.12.2022. E-kirjas on märgitud, et „tasumata jätmisel ütleme üles teiega

sõlmitud lepingud“.

Lepingu üles ütlemise hoiatuse saatmise ajaks oli möödunud kahe arve tasumise tähtaeg. Seega

oli 2 kuu üüri tasumata jätmine mõjuv põhjus seadme üürilepingu erakorraliseks üles ütlemiseks

VÕS § 313 ja 316 mõttes. 07.12 saadetud kirjas andis xxx kostjale 14 päeva võla tasumiseks

ning hoiatas, et tasumata jätmisel ütleb lepingu üles. Lepingu üles ütlemise hoiatuses antud

täiendava tähtaja 21.12.2022 möödumisel oli möödunud ka kolmanda järjestikuse arve tasumise

tähtaeg. Kuivõrd kolmanda arve tasumise tähtaeg oli 20.12.2022, oleks xxx pidanud enda

tingimuste kohaselt andma kostjale täiendava tähtaja 5 päeva alates 21.12.2022. Hageja ongi

seisukohal, et leping on lõppenud 28.12.2022, st vähemalt 5 päeva hiljem.

Sellest, mis kuupäeval leping lõppes, sõltub ka seadmete tagastamise tähtaeg. Nimelt

eelpoolviidatud tingimuste kohaselt pidi kostja seadmed tagastama 30 päeva jooksul lepingu

lõppemisest. Kasutuslepingutes oli tagastamise kohana märgitud Xxx esindus.

Kasutustingimuste kohaselt, „kui lepingus on märgitud seadme tagastamise kohaks Xxx esindus,

peab klient tagastama seadme esindusse 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest.“.

Kui lepingu saab üles öelduks lugeda alates 28.12.2022, tuli seadmed tagastada 27.01.2023. xxx

esitas aga seadmete eest hüvitise nõude juba 31.12.2022, maksetähtajaga 20.01.2023 (dtl 57).

Võlausaldaja on seega nõudnud leppetrahvi tasumist 7 päeva enne kostja poolse tagastamise

kohustuse täitmise tähtaega. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus üüritud seadme tagastamise

nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, esitada nõuet seadme tagastamise asemel kahju

hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist

pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja ei ole esile toonud, et

võlausaldaja oleks peale lepingu lõppemist, st peale seadme tagastamise kohustuse tekkimist,

andnud kostjale täiendava tähtaja seadme tagastamiseks. VÕS § 115 lg 2 teise lause kohaselt, kui

kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist

nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.

Antud juhul ei olnud kostja sel ajal, kui võlausaldaja esitas talle seadmete tagastamise nõude

asemel kahju hüvitamise nõude, veel viivituses asjade tagastamisega. Ka Xxx enda poolt

kehtestatud eelviidatud tingimuste kohaselt tekkis xxx-l õigus seadme tagastamise asemel

hüvitist nõuda peale seadme tagastamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka

täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,

samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude

kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

mille põhjal kohus saaks järeldada, et oli VÕS § 115 lg 3 olukord.

Hageja väitel ei ole kostja seadmeid tagastanud. Hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise seisuga (20.02.2025) oli seadme tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks.

Selleks ajaks oli seadme tagastamise tähtajast, s.o 27. jaanuarist 2023 möödunud 2 aastat ja saab

nõustuda, et selleks ajaks võis võlausaldaja olla kostja viivituse tõttu kaotanud huvi seadme

tagastamise vastu. Kohtu hinnangul on digibokside ja ruuterite tehniline areng kiire, samuti

muutuvad teenused, mida nende abil tarbitakse, mistõttu mitmeid aastaid vanu digiboksid ja

ruuterid ei ole kas enam kasutatavad või on vähemkasutatavad. Antud juhul oli võlausaldaja

siiski ette näinud digiboksile ja ruuterile vähemalt 3-aastase kasutusea, sest lepingu järgi tulnuks

ka veel kolmandal ja järgnevatel aastatel tasuda tagastamata jätmise korral hüvitist.

Arvel on xxx nõudnud seadme kahjuhüvitist 67 eurot (dtl 58). Arvel ei ole märgitud, millise

seadme eest seda nõutakse. Seadmete kasutuslepingus nr xxx oli Ruuter Genexis ED 500

kahjuhüvitis alates 3. aastast 42,25 eurot, seadmete kasutuslepingus nr xxx oli Digiboks Arris

VIP5305 kahjuhüvitis alates 3. aastast 24,75 eurot. Kohus saab aru, et 67 eurot arvel on kahe

seadme hüvitised kokku.

Seadmete üürilepingud sõlmiti 10.01.2020 ja 10.09.2020, seadmete tagastamise tähtaeg oli

27.01.2023, s.o. seadmete tagastamise nõue muutus sissenõutavaks seadmete kasutamise 4.

aastal. Hageja on välja toonud, et seadmeid ei tagastatud, võlausaldajal tekkis tagastamise

asemel hüvitise nõudmise õigus samuti 4. aastal, ning kahjuhüvitis tuleb välja mõista lepingutes

välja toodud eeltoodud hüvitise määra alusel.

Kohus rahuldab hageja hüvitisenõude ja mõistab kostjalt välja VÕS § 115 lg 2 ja § 334 alusel 67

eurot.

6. Viivisenõue

Hageja nõuab viivist 134,98 eurolt alates 21.01.2023 (st alates neljanda tasumata arve tasumise

tähtajale järgnevast päevast) seadusjärgses määras.

Kohus mõistis eelpool välja 4 arve järgi tasumata üüritasu 21,14 eurot ja tasumata sideteenuse

tasu 46,84 eurot, s.o kokku 67,98 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus

rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga mõistab kohus üüri ja sideteenuse tasu võlalt (67,89 eurolt)

alates 21.01.2023 välja sissenõutava viivisena välja 20,7 eurot.

Kohus tuvastas, et seadmete tagastamise asemel seadmete hüvitise nõue ei olnud sissenõutavaks

muutunud sel ajal, kui võlausaldaja esitas selle tasumise nõude arvena. Uuesti nõuti hüvitise

tasumist kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega tuleb viivist arvestada

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.02.2025.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga mõistab kohus seadmete hüvitise võlalt (67 eurolt)

sissenõutava viivisena alates 20.02.2025 välja 5,07 eurot.

Edasiulatuvalt mõistab kohus välja viivise 134,98 eurolt (67,98+67) kuni võla tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab VÕS võla sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamist VÕS § 1132 alusel. VÕS

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole seega esile toonud, et oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmisega seotud kulude

hüvitamise määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb

hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Hageja on hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses avaldusse märkinud põhivõlana

154,98 eurot (st 20 eurot rohkem, kui hagis) ning viivist nõudnud 74,75 eurot (hagis 36,27

eurot). Võla sissenõudmiskulusid on hageja nõudnud maksekäsu kiirmenetluse avalduses 30

eurot, hagimenetluses 15 eurot. Kohtule esitatud arvetel on võlg 134,98 eurot. Kohus on seega

seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses näidanud põhivõla põhjendamatult

suuremana.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes

valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud

hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete

esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda

siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise

teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures

avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot, hageja enda kanda. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei andnud luba

edasi kaebamiseks.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik