2-25-115953/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115953

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi V K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1180,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja S R

Kostja V K (isikukood xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista V Klt (K) välja Elisa Eesti AS-i kasuks 16.02.2024 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 754,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 206,99 eurot (perioodi 19.08.2024 kuni 14.10.2025 eest)

ning alates 15.10.2025 kuni põhinõude (754,60 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 0,065

% päevas.

3. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud V K kanda.

5. Rahuldada Elisa Eesti AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja

mõista V Klt välja Elisa Eesti AS-i kasuks hageja menetluskulud: riigilõiv summas 280

eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot.

6. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 118 euro

(õigusabi) ulatuses.

7. Mõista V Klt välja Elisa Eesti AS-i kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse

taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse riigilõivu 280 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude

20 euro ja õigusabikulu 338 euro väljamõistmiseks.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista

vastavalt hagi hinnale 280 euro ulatuses.

TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20-

eurose maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu vastavalt TsMS §-

ile 4842. Kohus märgib, et eelviidatud TsMS §-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja,

kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei

tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-

eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista.

Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega

võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja

õigusabikulud summas 240 eurot (2 h x 120 eurot/h).

Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 118 euro (358 –

240) (õigusabi) ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik