2-25-13017/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-13017

Tsiviilasi

U.NZ. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. augusti 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.NZ. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajadc

Hageja: U.N (ik XXX)

Kostja: Eesti Vabariik (D.Z.Q kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.NZ. 7. oktoobri 2025 taandamistaotlus tähelepanuta.

2. Jätta U.NZ. 7. oktoobri 2025 menetlusabi, sh riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta Tartu Maakohtu 15. augusti 2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt määruse põhjendusi.

4. Jätta U.NZ. määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud U.NZ. kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitamata kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. U.N (hageja) esitas 9. augustil 2025 Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu

hagiavalduse, milles palus järgmist: süüdi mõista isikud, kellel lasub kuriteotunnus koos

varade konfiskeerimisega hageja kasuks; välja mõista ebaseadusliku repressiooniga ära

võetud sõiduk, saamata jäänud töötasu ja hüvitis sundravil viibitud aja eest, sh tervise

kahjustamisega seotud hüvitis; vabastada ennast riigilõivu tasumisest.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas hageja 2020. a sõiduki juhtimiselt joobeseisundis ning

konfiskeeris sõiduki BMW 520i (reg-nr XXXXXXX). Hageja suhtes rakendati statsionaarses

korras sundravi.

Hageja ei saa aru, miks pidi prokurör asja kohtusse viima. Rooma statuudi art 53 kohaselt

puudus prokuröril selleks õiguslik huvi. Prokuröri tuleb karistusseadustiku (KarS) § 310

alusel karistada.

Hagejale ei tagatud õiglast kohtupidamist. Sundravi on olemuselt inimeste piinamine.

Sundravi rakendamiseks puudus alus. Kuna tegu on õigusvastase repressiooniga, on hagejal

õigus saada vara tagasi ning hüvitist.

Hagejal on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 5 alusel

õigus saada sõiduki eest hüvitist. Hageja ei saanud sõidukit kätte, sest oli teinud selle endise

elukaaslase K.K. nimele. Selgus, et K.K. müüs sõiduki kolmandale isikule, saades

eeldatavasti ka tulu; tegemist on omastamisega. PPA ametnik A.H. väitis hiljem, et hageja

müüs sõiduki oma sõbrale, mis ei vasta tõele. Seega levitab ametnik sisulist valet ja tuleb

võtta vastutusele.

Sundraviga tekitati hagejale kahju töötasu mittesaamise näol, sundravi tõttu ei olnud tal

võimalik minna tööle Šveitsi ja Saksamaale. Lisaks on hagejal õigus saada mittevaralise kahju

hüvitist SKHS § 11 lg-te 2 ja 4 alusel. Hagejal tekkis tervisekahjustus tahteaktiivsuse

langusena, mis osaliselt kestab tänaseni. Hagejat alandati (aeti juuksed sunniviisiliselt maha)

ning rikuti tema eraelu puutumatust (hooldaja valvas alati telefoni juures, kui hageja suhtles

vanematega) ja sõnumisaladust (psühhiaater luges hageja saadetud e-kirju).

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus jättis 15. augusti 2025 määrusega hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks

menetlusse võtmata, hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus tagastas hagi ning selgitas, et hageja peab pöörduma kaebusega

halduskohtusse.

Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagi

menetlusse võtmisest, sest hagiavaldusest ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus

TsMS-s sätestatud korras lahendada.

TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

halduskohtu pädevuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile

või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule

kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kuivõrd hageja esitas nõude kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks, on

tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohtuasjaga ning maakohus ei ole pädev asja

lahendama. Kui hagejale on seoses süüteomenetlusega või temale seeläbi sundravi

osutamisega tekkinud kahju, siis toimub sellise kahju hüvitamine RVastS alusel ning asja

lahendamine on halduskohtu pädevuses.

Tsiviilkohtumenetluses ei uurita kuriteo toimepanemist ega mõisteta isikuid süüdi. Kui hageja

leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb esitada avaldus PPA-le, kes tegeleb

süütegude uurimisega.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

3. Hageja esitas 15. augustil 2025 määruskaebuse, milles leidis, et maakohtu seisukoht

halduskohtusse pöördumise kohta on eksitav. Hageja nõude menetlemine kuulub SKHS § 17

alusel maakohtu pädevusse. Hageja esitas koos määruskaebusega ka menetlusabi taotluse.

4. Maakohus rahuldas 18. augusti 2025 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning lubas

hagejal tasuda määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot kahe võrdse osamaksena. Hageja maksis

riigilõivu 35 eurot 5. septembril ja 35 eurot 30. septembril 2025.

5. Hageja esitas 18. augusti 2025 riigi õigusabi taotluse, mille maakohus jättis 25. augusti

2025 määrusega rahuldamata.

6. Maakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

esimese lause alusel 5. septembril 2025 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

7. Hageja esitas 7. oktoobril 2025 ringkonnakohtule seisukoha, milles soovis taandamist,

sest varem on menetluses koosseisus olnud sama kohtunik ning kohus on kallutatud ja

korrumpeerunud, lisaks levib alkoholism. Hageja soovib viia õigusemõistmise Euroopa

Inimõiguste Kohtusse (EIK).

8. Hageja esitas 7. oktoobril 2025 ringkonnakohtule ka menetlusabi, sh riigi õigusabi

taotluse, sest asi liigub kahju väljamõistmiseks EIK-i põhjusel, et viimases „Pealtnägijas“

tõdeti, et Eesti kohtusüsteem on korrumpeerunud ja levib alkoholism. Hageja soovib

menetlusabi riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks,

menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandamiseks, menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega

seotud kulude kandamiseks. Hageja soovib õigusabi asja EIK-sse viimiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus jätab hageja soovi kohtuniku taandamiseks tähelepanuta. Hageja

taandamisavaldusest ei nähtu, keda ringkonnakohtu kohtunikest ta soovib taandada.

10. Hageja menetlusabi, sh riigi õigusabi taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. TsMS §

180 lg-te 1 ja 4 ning § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi hõlmab TsMS-s kasutatav mõiste

"menetlusabi" endas ka riigi õigusabi tsiviilasju puudutavates küsimustes, mille osutamise

sisulised kriteeriumid annab esmajoones riigi õigusabi seadus (vt RKTKm 20. veebruar 2007

nr 3-2-1-10-07, p 13). Hageja taotleb menetlusabi seetõttu, et kavatseb pöörduda EIK-i.

Hageja taotlusest ei nähtu, et käesoleva tsiviilasja menetlemisel ringkonnakohtus oleks

hagejal menetluskulusid, mille kandmiseks hageja menetlusabi taotleb.

11. Hageja ei ole esitanud määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust, kuid

ringkonnakohus saab asjaolusid ja kaebuse põhjendust arvestades aru, et hageja palub

tühistada maakohtu määruse ning saata asja tagasi maakohtusse hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osalisel

tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 21, § 659). Hageja määruskaebus jääb

rahuldamata.

12. Maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata leides, et ei ole

pädev tsiviilkohtumenetluse korras hageja nõudeid lahendama. Ringkonnakohtu hinnangul

jättis maakohus hagi lõppkokkuvõttes õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

12.1.

Maakohus leidis iseenesest ekslikult, et hagejale süüteomenetlusega tekkinud kahju

hüvitamine toimub RVastS alusel ning asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Selles

osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.

Hageja tõi õigesti esile, et riigi poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

SKHS. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldatakse SKHS § 1 lg 3 järgi

RVastS-i üksnes SKHS-is sätestatud juhul. Maakohtu määrusest ei selgu, millistel asjaoludel

ta jättis SKHS-i tähelepanuta.

Kahjuhüvitise taotlemise kord on reguleeritud SKHS §-des 14–21 ning selle järgi saab

olenevalt asjaoludest esitada kahju hüvitamise taotluse ka maakohtule või vaidlustada taotluse

kohta tehtud lahendit maakohtus, sealjuures kohaldatakse mh väärteomenetluse seadustiku või

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Seega on isikul õigus esitada SKHS järgi

avaldusi ja kaebusi maakohtule, kuid seadus ei näe ette nende lahendamist

tsiviilkohtumenetluses, vaid selleks on sätestatud erikord. Kohtute seaduse § 9 lg 1 järgi

arutab maakohus esimese astme kohtuna lisaks tsiviilasjadele ka kriminaal- ja väärteoasju

ning teeb muid seadusega tema pädevusse antud toiminguid.

12.2.

Hageja esitas taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks hagiavaldusena

tsiviilasjas.

Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse TsMS § 1 järgi läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt

ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg

1 p 1 hõlmab nii asju, mis üldse ei ole kohtu pädevuses, kui ka asju, mis ei ole lahendatavad

maakohtus tsiviilkohtumenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 371 komm 3.3.1.1). TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et maakohus ei ole pädev lahendama seoses

süüteomenetlusega tekkinud kahju hüvitamise küsimust tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna

maakohus ei ole pädev lahendama hageja avaldust tsiviilkohtumenetluses ning esitatud

hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb jätta hagi

menetlusse võtmata lisaks TsMS § 371 lg 1 p-le 1 ka lg 2 p 2 alusel.

12.3.

Kui hageja leiab, et tal on lisaks SKHS-st tulenevatele nõuetele muid avalik-õigusliku

ülesande täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei ole neid pädev lahendama

maakohus, vaid hagejal on õigus pöörduda halduskohtusse, nagu märkis maakohus.

Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb RVastS § 1 lg 1, §

7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu.

Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1) (vt

nt RKTKm 14. juuni 2016 nr 3-2-1-40-16, p-d 12, 19).

12.4.

Seoses hageja taotlusega mõista isikud süüdi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

tsiviilkohtumenetluses ei uurita kuriteo toimepanemist ega mõisteta isikuid süüdi. KrMS §

195 lg 1 alusel esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.

13. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja kahjunõudeid seaduses ettenähtud

korras juba ka menetlenud, mistõttu puudub vajadus edastada hageja avaldus maakohtule

lahendamiseks muus kui tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

Tartu Maakohus jättis 4. juuli 2025 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-1867 hageja taotluse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Hageja nõudis nimetatud asjas

sarnaselt praegusega hüvitist auto eest SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel, kahjuhüvitist õigusvastaselt

sundravile määramise eest, töötasu saamatajäämisest tekkinud kahju hüvitamist ning

mittevaralise kahju hüvitist SKHS § 11 lg-te 2 ja 4 alusel. Maakohtu põhjendustest nähtub, et

Tartu Maakohus lõpetas 16. aprilli 2020 määrusega KarS § 424 lg 1 järgse õigusvastase teo

toime pannud hageja suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ja kohaldas talle

statsionaarses vormis psühhiaatrilist sundravi; asendas 28. jaanuari 2021 määrusega

statsionaarse psühhiaatrilise sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga; lõpetas 5.

aprilli 2023 määrusega hagejale määratud psühhiaatrilise sundravi. Maakohus leidis, et kõigist

lahenditest oli möödunud rohkem kui kuus kuud, mistõttu on nõuete esitamise tähtaeg

möödunud.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel

menetlusosalistel oleks määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)