2-24-17561/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

04. november 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-17561

Tsiviilasi

E. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes

Hagihind

3634,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. T. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J. T. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner

Kostja: A. T. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Martin Simmermann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kostja 12.12.2024.a taotlus menetluse peatamiseks.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista A. T.lt E. T. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2024.a kuni

19.11.2024.a eest kogusummas 428,12 eurot (287,72:30=9,60x19 =182,40+287,72-42).

4. Välja mõista A. T.lt E. T. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 20.11.2024.a kuni

31.03.2024.a summas 287,72 eurot kuus (PKS § 101).

5. Välja mõista A. T.lt E. T. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.04.2025.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a summas 140,82 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

53,33% (8 päeva kuus, mis kostja veedab hagejaga), mis muutub iga aasta 01. aprillil

(esimest korda 01. aprill 2026.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

6. A. T.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda ette iga kuu 05. kuupäevaks J. T.i

arvelduskontole nr XXX.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 20.11.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja elab emaga

ning alates juunist 2023.a ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on 1,5 aasta

jooksul tasunud elatist kokku 150 eurot (makse laekus juunis 2024.a). Hageja on

korduvalt pöördunud kostja poole elatise maksmise nõudega, kuid kostja pole

reageerinud. Hageja on 27.08.2024.a pöördunud kohtu poole elatise nõudega (XXX), kuid

01.10.2024.a esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna kostja soovis kompromissi

sõlmimist kohtuväliselt. Peale menetluse lõppemist ei ole kostja kokkulepet täitud ning

pole hagejale elatist tasunud. Kostja ei ole august 2024.a kuni detsember 2024.a viibinud

hagejaga koos 15-22 päeva kuus, vaid 3-5 päeva (dtl 38-39). Hageja ei viibi kostjaga koos

rohkem kui 6 ööpäeva kuus (dtl 48). Kostja ei täida vanemluskokkulepet korrapäraselt,

seega ei saa ka nimetatud kokkuleppest lähtuda (dtl 127). Hageja taotleb hagis elatise

väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates avalduse esitamisest. Samuti

palub hageja välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2024.a kuni 19.11.2024.a

eest kogusummas 1045,38 eurot (dtl 3-7). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist

vahetul. Kostja viibis hagejaga august 2024.a kuni november 2024.a 15-22 ööpäeva kuus

ning seega pole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud (dtl 20-22). Enne kohtusse

pöördumist ei ole hageja kostjalt elatist küsinud ega teavitanud kostjat elatise maksmise

kohustusest. Hageja püüab tagasiulatuva elatise nõudega asetada kostja teadlikult raskesse

ja ebamõistlikult koormavasse olukorda. Kostja tasus novembris 2024.a hagejale kokku

52 eurot (dtl 21). Vanemluskokkuleppe järgi viibib hageja kostjaga koos 9,3 päeva kuus

(dtl 59-60). Kostja taotleb peatada käesolev menetlus, kuni hagejaga suhtluskorra

kindlaksmääramiseni (dtl 62). Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.11.2024.a kohtumääruses

(dtl 13-15).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 20.11.2024.a miinimummääras (dtl

7).

7. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

8. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 20.11.2024.a miinimummääras.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

10. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

11. Kostja on palunud elatist vähendada hagejaga viibitud aja võrra, mis on kostja väidetel 9,3

päeva kuus (dtl 59-60, 70-123). Hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et viibib kostjaga

kuus kokku 6 päeva (dtl 48).

12. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

13. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

14. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

15. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kostja 12.12.2024.a kohtule avalduse hagejaga

suhtluskorra kindlaks määramiseks (tsiviilasi nr XXX). Kohus võttis avalduse menetlusse

ja suunas lapsevanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud

lepitusmenetluses. 21.03.2025.a kinnitas Sotsiaalkindlustusamet vanemluskokkuleppe

ning sellest tulenevalt lõpetas kohus 04.04.2025.a tsiviilasja nr XXX menetluse. Seega

lähtub kohus koosviibitud päevade arvutamise osas 21.03.2025.a sõlmitud

vanemluskokkuleppest, mis on käesoleval ajal kehtiv.

16. 21.03.2025.a sõlmitud vanemluskokkuleppest nähtub, et hageja viibib kostjaga alates

28.03.2025.a järgnevalt (dtl 53):

-

iga nädala kolmapäeval võtab kostja hageja lasteaiast ja viib neljapäeva hommikul

lasteaeda;

-

igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani selliselt, et kostja võtab hageja

lasteaiast ja viib ema juurde, kas pühapäeva õhtul ajavahemikul 16.00-17.00 või

esmaspäeva hommikul lasteaeda, sõltub, kuidas vanemad kokku lepivad.

17. Kostja on märkinud, et kuna kalendrikuu pikkus ei ole alati sama ja aasta koosneb 52

täisnädalast pluss veel mõnest lisapäevast, annab aastapõhine arvestus täpsema tulemuse.

Kostja leiab, et nädalavahetuste koosviibimiste arvutamisel, tuleb arvestada, et pooled

neist on lõpetatud pühapäeval ja pooled esmaspäeva hommikul (dtl 60). Hageja leiab, et

kostja ei täida vanemluskokkulepet korrapäraselt. Hageja ema peab hageja ise kostja

juurde viima lasteaiast ja kostja juurest hageja ka lasteaeda viima. Kostja ei ole kunagi

hagejat lasteaeda ega ema juurde ise viinud. Samuti leiab hageja, et hageja viibimine

kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni ei saa lugeda 1 päevaks (dtl 48, 127). Kostja ei

ole hageja sellekohaseid väiteid ümber lükanud ega vastu vaielnud.

18. Kohus leiab, et arvestades vanemluskokkulepet, viibib hageja kostjaga koos alates

01.04.2025.a 8 päeva kuus. Kuivõrd perioodil 28.03-31.03.2025.a vanemluskokkuleppe

järgi ühtegi päeva kostja ja hageja koos ei saanud viibida, siis loeb kohus koosviibimisi

vanemluskokkuleppe alusel alates 01.04.2025.a.

19. Kohus tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga kolmapäev

peale lasteaeda kuni neljapäeva hommikuni kostjaga, teeb see ühes kuus 4 päeva (1x4).

Samuti viibib hageja kostjaga koos igal teisel reedel peale lasteaeda kuni pühapäeva kella

17.00-ni või esmaspäeva hommikuni, mis teeb kokku ühes kuus 4 päeva (2x2). Seega

kokkuvõttes veedab hageja kostjaga koos keskmiselt 8 päeva kuus (4+4).

20. Kohus leiab, et vaadates 2025.a kuni 2026.a kalendrit, siis ei nähtu, et üheski kuus oleks

kostja hagejaga koos rohkem kui kaks nädalavahetust (iga teine nädalavahetus). Lisaks on

hageja avaldanud, et kostja ei vii hagejat kunagi ise lasteaeda. Kostja ei ole sellele vastu

vaielnud. Kuivõrd vanemluskokkuleppes on aga väga täpselt kokku lepitud, et juhul kui

hageja viibib kostjaga esmaspäeva hommikuni, siis tuleb kostjal endal hageja lasteaeda

viia ning asja materjalidest nähtub, et kostja seda kunagi ei ole teinud, siis ei saa lugeda

tõendatuks kostja väiteid nagu hageja viibiks pool aega kostjaga koos esmaspäeva

hommikuni. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja viibib kostjaga koos pühapäeva

kella 17.00-ni.

21. Samuti, kuigi kalendrist nähtub, et 2025.a kuni 2026.a aprillis, juulis, septembris ja

detsembris on kolmapäevi rohkem (5) kui teistes kuudes (4), siis arvestades sellega, et

aastas on 12 kuud ning üksnes 5 kuul aastas (veerand sellest) veedab hageja kostjaga koos

rohkem kolmapäevi, ei ole see aluseks, et suurendada koosviibimiste päevade arvu kuus.

22. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni

koosviibimist ei saa lugeda 1 päevaks. Kohus selgitab, et päevade ja tundide arvu ei saa

vähendada selle võrra, et laps viibib päeval lasteaias, kuna ka emaga viibitud aja jooksul

viibib laps päeval lasteaias. Vanemad täidavad oma laste ülalpidamise kohustust ka siis

kui laps viibib lasteaias või koolis (vaata selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu

31.03.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-122291 punkt 21).

23. Kohus leiab, et enne vanemluskokkuleppe kehtima hakkamist 28.03.2025.a, ei ole kostja

tõendanud, et viibis hagejaga perioodil 20.11.2024.a kuni 31.03.2025.a koos üle 7

ööpäeva kuus. Kostja poolt esitatud fotod ei tõenda samuti seda. Fotodelt nähtub, et kostja

on olnud hagejaga koos järgmiselt: november 2024.a 4 päeva, detsember 2024.a 4 päeva,

jaanuar 2025.a 3 päeva, veebruar 2025.a 2 päeva, märts 2025.a 3 päeva (dtl 70-123).

Seega leiab kohus, et perioodil 20.11.2024.a kuni 31.03.2025.a ei saa elatise

väljamõistmisel koosviibitud päevi elatise nõudest maha arvutada.

24. Eeltoodus tulenevalt, tuleb vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele vähendada elatist alates

01.04.2025a 53,33% võrra (8x100/15), mis teeb elatise summaks 140,82 eurot kuus.

25. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

nõude osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb elatis

välja mõista alates 20.11.2024.a vastavalt PKS §-le 101.

26. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks.

27. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

28. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 20.11.2024.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida

alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Tagasiulatuva elatise nõue

29. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2024.a kuni

19.11.2024.a eest kogusummas 1045,38 eurot (dtl 7). Kostja vaidleb sellele vastu, kuna

hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist küsinud ega teavitanud kostjat

elatise maksmise kohustusest. Hageja püüab tagasiulatuva elatise nõudega asetada kostja

teadlikult raskesse ja ebamõistlikult koormavasse olukorda (dtl 20-22).

31. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist

küsinud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja esitas 27.08.2024.a kohtule hagi

elatisnõudes ning kohus on hagi 29.08.2024.a menetlusse võtnud (tsiviilasi nr XXX).

Kostjal oli sama esindaja, kes käesolevas menetluses. Hageja võttis 02.10.2024.a hagi

tagasi, kuivõrd avaldas, et on jõudnud kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja aga

kohtuvälist kokklepet ei täitnud ning hageja esitas uuesti elatisnõude kohtule. Seega on

tõendatud, et hageja on varasemalt kostjalt elatist küsinud.

32. Kuivõrd hageja aga esitas eelnevalt kohtule elatisenõude augusti lõpus, s.o 27.08.2024.a

(tsiviilasi nr XXX), siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue august 2024.a eest ei ole

põhjendatud. Kostja poolt esitatud fotodest nähtub ka, et hageja ja kostja viibisid augustis

koos 13 päeva. Samuti ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue september 2024.a

eest, kuivõrd kostja esitatud fotodelt nähtub, et kostja oli hagejaga koos 10 päeva (dtl 70-

123). Seega nähtub, et tegemist pole olukorraga, kus kostja üldse ei hoolitsenud hageja

eest. Kuigi hageja on sellele vastu vaielnud ning avaldanud, et kostja viibis hagejaga koos

lühiajaliselt nt kostja jalutas hageja ema ja hagejaga jne, siis ei ole hageja esitanud enda

väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit (dtl 127).

33. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud perioodi 01.10.2024.a kuni

19.11.2024.a eest. Kostja esitatud fotodest nähtub, et kostja viibis hagejaga koos oktoobris

2024.a 5 päeva ja 01. november 2024.a kuni 19. november 2024.a 1 päev (dtl 70-123).

Seega viibis kostja hagejaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus.

34. Kostja on avaldanud ja esitanud tõendid, et on hagejale teinud novembris 2024.a elatise

ülekandeid summas 52 eurot (dtl 61). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on tõendanud, et tegi

hageja ema kontole perioodi 01.11.2024.a kuni 07.11.2024.a eest ülekandeid 42 euro

ulatuses, tuleb tagasiulatuva elatise nõudest see summa maha arvutada.

35. Eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024.a

kuni 19.11.2024.a eest kogusummas 428,12 eurot (287,72:30=9,60x19 =182,40+287,72-

42).

36. Kostja on esitanud taotluse peatada käesolev menetlus, kuni hagejaga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseni (dtl 23).

37. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd suhtluskorra määramise

menetlus tsiviilasjas nr XXX on lõppenud 04.04.2025.a.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

39. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3634,86 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

40. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik