Legislator Case Law & Legislation
2-23-128522/10 AI generated

2-23-128522/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-128522/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista T.R.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Telia Eesti AS ja T.R. vahel 3. novembri 2017 Diili mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 8990335, 6. novembri 2017

Legislator headnote

AI generated

2-23-128522/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vahel 3. novembri 2017 Diili mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 8990335, 6. novembri 2017

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-128522

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.R. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

478 eurot 87 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova, e-post:

XXX

Kostja T.R. (isikukood XXX), e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.R.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Telia Eesti AS ja T.R. vahel 3.

novembri 2017 Diili mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 8990335, 6. novembri 2017

Telia kliendilepingust nr 27706145 ja 6. novembri 2017 Telia järelmaksu

müügilepingust nr 1257726 tulenev põhivõlgnevus 229 euro 35 senti, intressi võlgnevus

11 eurot 17 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 229 eurot 35 senti ja sissenõudekulu

25 eurot.

3. Mõista T.R.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,0863% päevas

põhinõudelt (229 eurolt 35 sendilt) alates 3. oktoobrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 580 eurot. Mõista T.R.-

ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabi kulu 420 eurot. T.R.-il tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (580 eurolt) tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

2-23-128522

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.R.-ilt (kostja) 562 euro 70 sendi saamiseks. Kohus tegi 20. juulil 2023

võlgnikule nõude osas makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

14. septembri 2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 18. septembri 2023 määrusega hagejat esitama nõuetekohane

hagiavaldus. Hageja esitas hagiavalduse 2. oktoobril 2023 ja hagiavalduse täienduse 20. oktoobril

2023.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid algne võlausaldaja Telia Eesti AS ja kostja 3. novembril 2017 Diili

mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 8990335, mille alusel Telia Eesti AS kohustus osutama

kostjale telekommunikatsiooniteenust. Telia ja kostja sõlmisid 6. novembril 2017 kliendilepingu nr

27706145, mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid. Telia ja kostja sõlmisid 6.

novembril 2017 Telia järelmaksu müügilepingu nr 1257726, mille alusel leppisid pooled kokku

ostetavas kaubas, s.o mobiiltelefoni Huawei P10 Lite Dual SIM (sinine) maksumusega 199 eurot

ning lepingutasus 9 eurot 90 senti. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Telia on

järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle

vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena, esimese makse 20. detsembril

2017 summas 14 eurot 39 senti ning viimase makse 20. novembril 2018 summas 14 euro 99 senti

vastavalt maksegraafikule. Lepingu intressimäär oli 21,90% aastas. Järelmaksulepingu järgne

krediidi kulukuse määr aastas oli 39,75%.

Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, olles võlgnevuses vähemalt kolme järjestikkuse maksega.

Telia andis kostjale 14. mail 2018 tähtaja 29. maiks 2018 võlgnevuse tasumiseks. Lepingu

ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX ja numbrile +3725217567, milles

2-23-128522

Telia muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Telia lepingu üles. Kostja

võlgnevust ei tasunud, luges hageja lepingu ülesöelduks 30. mail 2018.

Algne võlausaldaja Telia Eesti AS loovutas 13. oktoobril 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja

vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult aadressile XXX-i ja e-posti

aadressile XXX.

Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev põhivõlgnevus 229 eurot 35 senti, intress 11

eurot 17 senti, viivis 229 eurot 35 senti ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja palus välja mõista ka

viivise 0,0863% päevas alates 3. oktoobrist 2023.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetad 31. oktoobril 2023. Kostja

teavitas 31. oktoobril 2023 Tartu Maakohut, et tal puudub võimalus digitaalselt allkirjastatud

vastuse esitamiseks. Kohus kohustas 23. juuli 2025 kohtunõudes esitama kostjat nõuetekohane

vastus ja selgitas, et kostjal on võimalik vastus hagiavaldusele allkirjastada ka omakäeliselt ning

tuua vastus paberkandjal Tartu Maakohtusse. Kostja kohtunõuet kohtuinfosüsteemi kohaselt vastu

ei võtnud. Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2025 määrusega teavitati menetlusosalisi kohtu koosseisu

vahetumisest ning kohustati kostjat esitama nõuetekohane vastus hagiavaldusele. Kostjale loeti

Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2025 määruse kätte toimetatuks 17. oktoobril 2025

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja 30. oktoober 2025, ei ole kohtule vastanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks

hageja väited lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata

laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited

põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud

viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja

õigusabikulust 420 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

2-23-128522

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Põhjendatud on

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajakulu 3,5 tundi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 580

(140+20+420) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (580 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik