2-24-141949/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141949

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6647,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 3931,31 eurot, intress 59,18 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 527,57 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. X peab tasuma põhinõudelt, so 3931,31 eurolt, viivist alates 18. jaanuarist 2025

kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõlg 57,02 euro ulatuses, intress

476,67 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivis 1116,32 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud 73,4% ulatuses X kanda ning 26,6% ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

6. Mõista Xlt välja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 477,10

eurot.

7. X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus Xle kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. B2 Impact OÜ (hageja) nõuab Xlt (kostja) põhivõla 3988,33 eurot, intressi

535,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1643,89 eurot ja sissenõudmiskulude 35

eurot tasumist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

kostja ja ESTO AS sõlmisid 22. juunil 2023 krediidilepingu nr 57981505949, millega

võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot;

-

kostjal tuli krediiti tagastada igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot;

-

kostja on lepingu kehtivuse ajal saanud krediiti kokku 4000 eurot ning tasunud põhiosa

katteks 11,67 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 3988,33 eurot;

-

kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, so 1. september 2023, 1. oktoober 2023 ja 1. november 2023, andis

krediidiandja kostjale 30. novembril 2023 tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.

detsember 2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 15.

detsembril 2023 ning loovutas nõude hagejale;

-

lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 37,8%. Hageja arvutab intressi alates

esmasest krediidisumma väljamaksmisest 4. juulil 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.

detsembril 2023. Intressisummaks kujuneb 553,07 eurot. Kuna kostja on teinud intressi

katteks tagasimakseid summas 17,22 eurot, on hageja intressinõue 535,85 eurot;

-

hageja arvestab viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 16. detsembrist

2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 17. jaanuar 2025 lepingus sätestatud

intressimääras (37,8%). Kostja võlgneb hagejale viivist 1643,89 eurot;

-

hageja on saatnud kostjale nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse, mistõttu soovib

sissenõudmiskulu hüvitamist 35 eurot;

-

krediidi kulukuse määr (KKM) on 45,09% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud, et

intressimäär on 37,8% aastas ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul,

väljavõtutasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies

ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega;

-

krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja on analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja

oma sissetulekuks märkinud 1476 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Maksu-

ja Tolliameti andmetest ehk nelja kuu keskmisest sissetulekust 1470,93 eurot. Kostja

märkis enda finantskohustusteks 400 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot

(krediidiandja kohaldas 234 eurot). Samuti teostati päringud Creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal kehtivaid

maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja

on krediidivõimeline;

-

kostja sai krediiti 4000 eurot ning tegi tagasimakseid 68,69 eurot, tasumata on seega

3931,31 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõla 3931,31 eurot, seadusjärgse intressi perioodi 3. august 2023

– 15. detsember 2023 eest 59,18 eurot, seadusjärgse viivise perioodi 16. detsember 2023 –

17. jaanuar 2025 eest 527,57 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja toob välja, et

isegi ümberarvestuse kohaselt on leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja tegi ühe

tagasimakse, millega võib kaetuks lugeda 15. juuli 2023 osamakse täielikult ning 15.

augusti 2023 osamakse osaliselt. Seega oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks

võlgnevuses kolme maksega.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 650 eurot

(riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kostja pole hagile vastust esitanud.

Kohtu seisukoht

2. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega,

leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõla 3988,33 eurot, intressi 535,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1643,89 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi

rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise

kohustus, mida ta on rikkunud.

4. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 22. juunil 2023 krediidilepingu nr 57981505949,

mille alusel võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot (dtl 46-47). Esile toodud asjaoludel

andis ESTO AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale

väljaspool viimase majandustegevust. Seega on ESTO AS ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. Maksekorraldustega on tõendatud, et krediidiandja on lepingu alusel teinud

kostjale väljamakseid perioodil 4. juuli 2023 – 18. august 2023 kokku 4000 eurot (dtl

53-61). Vastavalt lepingule tuli kostjal tagastada kasutatud krediit ja muud kulud

igakuiselt 15ndaks kuupäeval selliselt, et tasuda tuli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva

lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning kasutatud

krediidilt tuli tasuda ka intressi (krediidilepingu põhitingimused, dtl 46).

6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul

kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.1

1 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 15,31%2. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*15,31% = 45,93%.

Kostjale antud laenu KKM oli 45,09% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet.3

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).4

Riigikohus5 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

Eesti

Pank.

Eraisikutele

antud

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

3 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17.

4 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17.

5 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-1309, p 18.

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja sissetulekust, mis selgus

Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt välja toodust. Samuti tehti

päring creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse.

Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse

kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja

sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel

on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik

tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse

punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel

laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse.

Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised

kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta.

Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust,

et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste

kohustuste kohta täiendavat teavet, sh kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleks

krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt üldjuhul minimaalselt nõuda pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja tegelikku

krediidivõimelisust.6 Kohus selgitab, et Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist

tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid

olemasolevate finantskohustuste kohta. Praktikas on üksnes tarbija sissetuleku suuruse ning

laenutaotluses toodud kohustuste suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad

on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks

kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta suudab ka tegelikkuses oma

kohustusi tasuda. Tarbija pangakonto väljavõtte võib jätta küsimata, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks (KAVS § 50 lg 4). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda asjaolu kohtu hinnangul tõendanud

ei ole. Samuti arvestas krediidiandja kostja majapidamiskuludeks 234 eurot, kuid esitatud

asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud välja selgitamata selliste kulude tegeliku

suuruse, sh asjaolu, kas kostjal on ülalpeetavaid, mis suurendab samuti kostja igakuiseid

kulusid.

Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise

kohustust ning seega ka vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus

tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.7

Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda

nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles

öeldud.

6 vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020

otsust asjas nr 2-18-9977, p 12.

7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (Riigikohtu määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

8.1.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti 4000 eurot (otsuse p

5). Krediidilepingus lepiti kokku, et kostjal tuleb tagasimakseid teostada igakuiselt 15.

kuupäevaks – kostja pidi krediiti koos intressiga tagastama igakuiselt kasutusse võetud

krediidilt minimaalse tagasimaksena 60 kuu jooksul. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja

kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt

minimaalse osamakse (1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot igakuiselt). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata

asjaolude kohaselt on kostja tasunud üksnes ühe makse, 2. augustil 2023, summas 68,69 eurot

ning peale seda pole kostja igakuist krediidi tagasimaksmise kohustust täitnud. Krediidiandja

on andnud kostjale 30. novembril 2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg

1) ning selgitanud, et kui võlgnevust hiljemalt 14. detsember 2023 ei tasuta, siis ütleb

krediidiandja lepingu üles (dtl 66-68, 69). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles

lepingu üles 15. detsembril 2023 (dtl 70, 72). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so septembri, oktoobri ja

novembri 2023 eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning edastati e-posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel

oma kontaktaadressina teatanud (dtl 70, 46). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud

laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

8.2.

Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 4034 lg 7).

Kostja sai lepingu alusel krediiti 4000 eurot ning vaidlustamata asjaolude kohaselt on

teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 68,69 eurot (so ainus tasutud osamakse 2.

augustil 2023). Seega on hageja põhinõue põhjendatud 3931,31 euro osas (4000 –

68,69), millises ulatuses kohus hagi rahuldab. Alates 1. juulist 2023 oli VÕS § 94 järgne

intressimäär 4%8. Kuivõrd hageja ütles lepingu üles 15. detsember 2023, on hageja

intressinõue perioodi 3. august 2023 – 15. detsember 2023 eest põhjendatud 59,18 euro

ulatuses, millises osas kohus hagi samuti rahuldab.

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates ülesütlemisele järgnevast päevast (16.

detsember 2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (17. jaanuar 2025) intressiga võrdses määras, so

37,8% aastas (dtl 32, 45, 50). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine, mistõttu sellest

lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse

täitmisega, on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega

on hageja viivisenõue põhjendatud 527,57 euro ulatuses:

-

16. detsember 2023 – 31. detsember 2023 (12%), so 20,68 eurot;

8 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

-

1. jaanuar 2024 – 30. juuni 2024 (12,5%), so 244,36 eurot;

-

1. juuli 2024 – 31. detsember 2024 (12,25%), so 242,11 eurot;

-

1. jaanuar 2025 – 17. jaanuar 2025 (11,15%), so 20,42 eurot.

10. Hageja nõuab ka viivist põhivõlalt alates 18. jaanuarist 2025 kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja selline nõue on põhjendatud

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.

11. Hageja palub välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 35 euro ulatuses.

Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokku lepitud teenusetingimuste

punktis VI 4 ja hinnakirjas, mis on krediidilepingu osaks (dtl 46, 39, 44). Hinnakirja

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist esimese krediidisaajale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot.

Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: 8. jaanuari 2024 nõudekiri 25 eurot, 16. jaanuari

pretensioon 5 eurot, 25. jaanuari 2024 hagihoiatus 5 eurot. Krediidiandja ja kostja vahel

sõlmitud leping on lõppenud 15. detsembril 2023. Seega on 35 euro ulatuses hageja nõue

põhjendatud, sest nõudekirjad on saadetud VÕS § 1132 lg-t 3 järgides ning nõutav summa on

kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 nimetatud piirmääraga ja lepinguga.

12. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 3931,31 eurot, intressi 59,18 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 527,57 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla

nõue 57,02 euro ulatuses, intressi nõue 476,67 euro ulatuses ja viivise nõue 1116,32

euro ulatuses.

13. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt

välja arvutatav.

15. Hageja nõuab kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist

kokku 6203,07 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja

kokku 4553,06 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 73,4%, millises

ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 26,6% ulatuses hageja

kanda.

16. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja

on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale

hüvitada. Samuti on põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot (TsMS § 172 lg 9 ls 3 ja § 4842). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 650 eurot,

mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis

menetluskulud 73,4% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 477,10

eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei

tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

17. Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks sxxx. Kohus üritas

menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressile, kuid dokumendid

tagastati (dtl 106). E-posti aadressile xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei

vastanud. Rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele edastatud dokumendid tagastati

samuti kohtule (dtl 107-108). Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris

märgitud numbritel, kuid kostjaga ei õnnestunud ühendust saada (dtl 105). Kostjal

tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses.

Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja

materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid

kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p

1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik