3-24-1564/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1564

Haldusasi

R.E kaebus karistusregistrisse kantud ebaõigete andmete

parandamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – R.E

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium (endise nimega

Justiitsministeerium)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kaebaja nimi lahendi avalikustamisel tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.05.2024 saabus Tallinna Halduskohtule R.E kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust

nõudega kohustada Justiitsministeeriumi kohtu poolt kindlaksmääratud tähtajaks parandama

kaebaja kohta karistusregistrisse kantud valed andmed see on formuleering: "relvade,

tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või

kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud

huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia" või alternatiivselt kohustada

Justiitsministeeriumi esitama Soome Vabariigile taotlus kande „relvade, tulirelvade, nende

osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine,

isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased

süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“ kustutamiseks.

2. Tallinna Halduskohus võttis 12.06.2024 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 27.08.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

3.1.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK, volitatud töötleja) peetavasse

karistusregistrisse on tehtud kaebaja kohta järgnev kanne: "Turun hovioikeus (18) Asja

number: VKM-20231217-37 Menetluse number: VKM-20231217-1910 Otsuse number: FI-

C-000000000078184 Otsuse kuupäev: 08.02.2022" Isiku karistus on seotud järgnevate süüteo

liikidega: "Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete

loata valdamine või kasutamine, Isikuvastased süüteod, Vabadusvastased ning inimväärikuse

ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia."

Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50835 lõigete 1 ja 2 kohaselt

on Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse

täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka Eesti Vabariigi

õiguse kohaselt või on tegemist sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga.

Harju Maakohus, 06.09.2023 lahendiga nr x-xx-xxxx tunnustas Soome kohtuotsust järgmises

ulatuses:

1) KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel tunnistada R.E suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu

02.02.2022 kohtuotsuse nr 22/104443 (juhtumi nr R 21/370) täitmine Eesti Vabariigis

täies ulatuses lubatavaks.

2) KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel tunnistada R.E suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu

08.02.2022 kohtuotsuse nr 22/105353 (juhtumi nr R 21/1051) täitmine Eesti Vabariigis

lubatavaks osaliselt, seda kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja

lähenemiskeelu rikkumise eest mõistetud karistuste täideviimist puudutavas osas.

Karistusregistri seaduse (KarRS) § 6 lg 7 alusel kanti Soome kohtuotsus peale Eesti poolset

tunnustamist registrisse.

Registrisse kanti aga kuriteo kvalifikatsioonid, milles kaebajat ei ole süüdistatud ning millised

ei ole aset leidnud.

Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata

valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja

muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia – nende loetletud

kuritegudes ei ole kaebajat süüdi mõistetud, samuti ei ole Eesti Vabariik selles osas välisriigi

kohtuotsust tunnustanud.

Karistusregistrisse tehtud kanne on ilmselgelt alusetu ja ebaõigetel faktidel põhinev.

2(11)

Turku (Soome Vabariik) apellatsioonikohtu 02.02.2022 kohtuotsusega R21/370 mõisteti

kaebaja süüdi raskes kehalises väärkohtlemises, mis on ka Eesti Vabariigis karistatav. Turku

apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsusega R21/1051 mõisteti kaebaja süüdi raskes

kehalises väärkohtemises, ähvardamises ja lähenemiskeelu rikkumises, mis on ka Eesti

Vabariigis karistatavad. Sama kohtuotsusega on kaebaja süüdi tunnistatud ka teiste

kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmises, mis aga Eesti Vabariigis karistatav

ei ole, samuti ei ole tegemist KrMS 8-s 4896 nimetatud süüteoga (Harju Maakohtu 05.04.2023

lahend x-xx-xxxx).

Soome Ülemkohtu 20.06.2023 otsusega otsustati: "R.E-le mõistetakse Turu

apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse punktis 6 talle süüks arvatud teisele isikule kahju

tekitamiseks sobiva eseme (kruvikeeraja), või aine omamise eest 14 päeva vangistust.“ Harju

Maakohus jättis otsuse selles osas tunnustamata. Samas on tunnustamata jäetud karistusest

tuletatud sõnastus Eesti karistusregistrisse ning lisaks on tõlkes saanud kruvikeerajast tulirelv

ja lõhkeaine.

3.2. Selline formuleering avaldab negatiivset mõju kaebaja reputatsioonile, võib osutuda

takistuseks tööle kandideerimisel, ning osadesse riikidesse viisa taotlemisel. Kaebajat on

sõnaselgelt tituleeritud rassistiks. Ka ei ole taolisest ebaõigest formuleeringust tulenevalt

välistatud terrorismi toetamise jm. sarnaste kahtlustuste esitamine tulevikus. Eesti

kriminaalõiguse (karistusseadustiku) järgi kvalifitseeritavad II astme teod on muudetud

rasketeks I astme kuritegudeks. Vale kanded avaldavad otsest kaebaja jaoks negatiivset mõju

kaebaja vangla sisese riskihindamise koostamisel, AVO-sse ümberpaigutamisel, ning TEV

vabastamise juures. Samuti annab viide tulirelvadele ja lõhkeainetele aluse vanglal kaebaja

suhtes taotleda KarS § 871 kohaldamist. Nimetatud, põhjendamatult, karistuse ära kandmise

järgselt rakendatav haldusjärelevalve meede oleks ilmselgelt kaebaja vabadusi ja isikuõigusi

piirav. Käesolev sõnastus raskendab põhjendamatult kaebaja olukorda, nii käesoleval ajal, kui

ka tulevikus.

Eesti kriminaalõiguses puuduvad sellised kuriteo koosseisud nagu rassism ja ksenofoobia

ning karistusseadustik ei näe selliste eest ette kriminaalkaristusi.

3.3. Kaebaja leiab, et tal on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL)

2019/816, 17.04.2019, millega täiendati Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-

TCN), ning muudeti määrust (EL) 2018/1726 õigus nõuda ebaõigete andmete

kustutamist/parandamist. Samuti on kaebajal õigus viidatud alusel nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist, kui mõistliku aja jooksul ebaõigeid andmeid ei parandata.

3.4. Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgib kaebaja esmalt, et ei nõustu vastustaja

seisukohtadega.

Esiteks ei saa olla tegu usaldusväärse teabega (KarRS § 3) olukorras, kus kanne sisaldab

valeandmeid ja infot.

Kaebaja kohta tehtud sissekande juures ei ole märgitud mingeid koode vaid üksnes sõnaline

kirjeldus, milliseid tegusid kaebaja aga toime ei ole pannud. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariigi

põhiseadus (PS) ei luba riigiasutusel kanda isikute kohta riiklikku registrisse teadvalt

valeandmeid.

Tegemist ei ole kindlasti väheintensiivse riivega nagu leiab vastustaja.

3.5. Kaebaja toob välja, et vastustaja hinnangul ei esine isiku karistuse ja registrisse kantud

ECRIS kategooriate vahel vasturääkivusi. Kaebaja selgitab, et teda ei huvita mingid ametnike

poolt paika pandud kategooriad, kui kaebaja ei ole selliseid tegusid toime pannud. Mingid

kategooriad ei saa ära rikkuda kaebaja edasist elu, ning sundida kaebajat lahkuma mõnda

3(11)

kolmandasse riiki. Kaebaja palub jätta vastustaja vastavad seisukohad kui õigusvastased ja

asjasse puutumatud tähelepanuta ning rahuldada kaebaja kaebus.

Kaebaja palub kontrollida, kas vastustaja poolt viidatud Euroopa Liidu õigus on kooskõlas

põhiseadusega (PS § 15).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

4. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1.

Teises Euroopa Liidu liikmesriigis mõistetud karistuse andmed Eesti

karistusregistris.

Karistusandmete vahetamine teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja pädevate asutustega

toimub vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele ning karistusregistri seaduses (KarRS)

sätestatule.

Vastavalt KarRS § 3 sätestatule on karistusregistri pidamise eesmärgiks usaldusväärse teabe

andmine isiku karistusandmete kohta, isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud

andmetest ning karistusandmete vahetamine välisriigiga. Registri vastutav töötleja on

Justiitsministeerium ning registri volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)

(KarRS § 4).

KarRS § 6 lõike 7 kohaselt kantakse registrisse jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus

kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase

suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on

Eesti kohus tunnustanud. Karistusandmete vahetamise Euroopa Liidu liikmesriikidega osas on

samas nähtud ette eriregulatsioon KarRS 5. peatükis ning selle toimub andmete edastamine

Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS vahendusel. Karistusregistrisse kantud andmed

on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (KarRS § 7). Registrit peetakse eesti

keeles, dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse registri volitatud töötlejale koos

eestikeelse tõlkega, Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhtudel võidakse registrile esitada

andmeid ka muus keeles (KarRS § 8).

Liikmesriikide vahelise andmete vahetamise Eesti keskasutuseks on Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (KarRS § 29 lg 1). Registriteateid väljastatakse paberkandjal või

elektrooniliselt e-toimiku süsteemi avaliku liidese (https://etoimik.rik.ee/) kaudu

karistusregistri seaduses sätestatud korras.

4.2. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ehk ECRISe süsteemi üldpõhimõtted1.

Vastavalt Euroopa Liidu nõukogu 26.02.2009. aasta raamotsusele 2009/315/JSK2, mis

käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete

sisu, edastab süüdimõistva otsuse teinud EL liikmesriik kasutades Euroopa karistusregistrite

infosüsteemi ECRIS otsuse andmed isiku kodakondsusjärgsele liikmesriigile.

ECRIS põhineb detsentraliseeritud ülesehitusel, kus karistusregistri andmeid vahetatakse

elektroonilisel kujul ja üksnes liikmesriikide keskasutuste vahel, kasutades selleks

raamotsuses 2009/315/JSK väljatöötatud kohustuslikku tüüpvormi3 ning keskset tehnilist

1 https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/exchange-of-information-on-

criminal-records-between-eu-member-states.html

2 Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu

(ELT L 93, 7.4.2009, lk 23)

3 Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK LISA, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu, artiklites 6, 7, 8, 9 ja 10

nimetatud vorm

4(11)

lahendust. ECRIS kaudu ei edastata kohtuotsuseid, vaid karistusandmeid st andmed isiku,

toime pandud kuriteo ja karistuse kohta. Kohtuotsuse teksti ei edastata. Vältimaks liigset

andmetöötlust (isikuandmete liigset töötlemist) ja vähendamaks liikmesriikide asutuste

koormust, on andmete edastamisel kohustuslik määrata kohane kvalifikatsiooni puudutav

süüteo üldine liik (nn ECRIS kategooria/kood) ning andmete saajal see selliselt ka talletada

ning järgnevale andmete päringu teinule edastada.

Vastavalt raamotsusele 2009/315/JSK kohustub iga liikmesriik, kes on süüdi mõistnud mõne

teise liikmesriigi kodaniku, teavitama ECRISe kaudu asjaomast liikmesriiki süüdimõistva

kohtuotsusega seotud teabest võimalikult kiiresti ja edastama ka hilisemaid ajakohastatud

teateid (muutmine, kustutamine jj). Kodakondsusjärgne liikmesriik kohustub aga säilitama

ECRISe kaudu saadud teabe, viima sisse otsuse teinud riigi edastatud muudatused andmetes

ning taotluse saamisel need andmed esitama. Selleks peab kodakondsusjärgne liikmesriik

keskset andmebaasi, mis sisaldab lisaks liikmesriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste

infole selle liikmesriigi kodanike suhtes teistes ELi liikmesriikides asuvate kriminaalkohtute

poolt tehtud ja edastatud süüdimõistvate otsuste andmeid.

Liikmesriigi keskasutusel ei ole otsest juurdepääsu teiste liikmesriikide karistusregistri

andmebaasidele.

4.3. Euroopa karistusregistrite infosüsteemis ECRIS kasutatav süüteo liikide ühtne

tabel.

Kuna liikmesriikide õigusaktid on erinevad ning ühel liikmesriigil puudub detailne

informatsioon teiste liikmesriikide õigusaktide ning karistamise aluseks olnud õigusnormide

kohta, kasutab ECRIS infosüsteem raamotsuses 2009/316/JSK4 kehtestatud kohustuslikke

vastavustabeleid (vt raamotsuse Lisas A toodud süütegude liikide ühtne tabel), kus on

nimetatud erinevad kuriteoliigid ja nende kategooriad ning vastavus konkreetse liikmesriigi

õigusaktidele ja nendes sätestatud kuriteokoosseisudele.

Nimetatud raamotsuse artikkel 4 sätestab, et kui liikmesriigid edastavad raamotsuse

2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad kuriteo

nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele, märgivad

nad igale kuriteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud

raamotsuse Lisa A kuritegusid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui kuritegu ei vasta ühelegi

konkreetsele alaliigile, kasutatakse konkreetse kuriteo märkimiseks asjakohase või lähima

kuritegude liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud süüteod”.

Kasutatavad eestikeelsed süüteoliikide nimetused on pärit Euroopa Liidu nõukogu otsuse

2009/316/JSK eestikeelsest ametlikust versioonist5 (Lisa A) ning on kasutusel nii automaatsel

andmevahetusel kui ka andmete kandmisel karistusregistrisse ning kohustuslikul päringutele

vastamisel. Vastava unikaalse koodi alusel viiakse kokku erinevates keeltes edastatud

kuritegude info. Kuriteoliikide koodid ja neile vastavad kuritegude liigid ja alaliigid on

kehtestatud ECRIS infosüsteemi tasandil kõikide liikmesriikide jaoks ühtselt, arendatud

infosüsteemidesse ning aluseks andmevahetusele ning liikmesriigid ei või neid ega nende

nimetusi iseseisvalt muuta.

Eesti on teinud omapoolsed vajalikud tehnilised kohandused ECRIS infosüsteemi

kasutuselevõtul, st raamotsuse 2009/315/JSK tüüpvormi6 kasutuselevõtuks ja kohustusliku

4 Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite

infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks

(ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009D0316

6 Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK LISA, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu, artiklites 6, 7, 8, 9 ja 10

nimetatud vorm.

5(11)

andmekoosseisu edastamiseks teistele liikmesriikidele. Samuti on Eesti tekitanud tehnilise

võimekuse teiste EL liikmesriikide poolt edastatud andmete vastuvõtmiseks, muuhulgas

otsuses 2009/316/JSK7 kehtestatud nõuete täitmiseks (sh Lisa A, süütegude liikide ühtse tabeli

kasutuselevõtuks), vastuvõetud andmete nõuetekohaseks säilitamiseks ning andmete

(taas)edastamiseks päringute korral (teabepäringutele vastamiseks).

ECRIS infosüsteemis kasutatavate süüteo kategooriate ja neile vastavate koodide tabel on

lisaks raamotsusele kättesaadav Registrite ja Informatsiooni Keskuse kodulehelt KKK osas

aadressil https://etoimik.rik.ee/korduvad-kusimused.

4.4. Vastused kohtu poolt esitatud küsimustele.

Võttes arvesse eelnevaid selgitusi, on Justiitsministeeriumi vastused kohtu poolt esitatud

küsimustele järgnevad:

1) ECRIS kaudu edastatud karistusandmeid eraldiseisvalt ei tõlgita, kuna välisriigi poolt

edastatud andmed kantakse automaatselt karistusregistrisse vastavalt ECRIS andmevahetust

reguleerivatele raamotsusele 2009/315/JSK ja otsusele 2009/316/JSK. Täpsemalt toimub

karistusandmete tuvastamine ECRIS-kategooriate tabeli abil (Lisa A). Edastatud kuritegude

ECRIS kategooriate nimetuste eestikeelsed vasted on leitavad otsuse 2009/316/JSK Lisa A

eestikeelsest ametlikust versioonist8.

2) Nagu eelpool täheldatud, ei kanta karistusregistrisse kohtuotsuseid, vaid teise riigi poolt

edastatud andmed isiku, toime pandud kuriteo ja karistuse kohta. Kohtuotsuse teksti

liikmesriigile ei edastata. Kohtuotsuse teinud liikmesriigi pädev asutus on kohustatud

andmete edastamisel lisama neile ECRIS kuriteo kategooria. Andmete õigsuse eest vastutab

kohtuotsuse teinud ja andmed edastanud riik. Eelnev tähendab ühtlasi, et kui Soome pädevad

asutused on märkinud, et nende karistusseadustiku (Rikoslaki) konkreetsele paragrahvile ja

kuriteoliigile (kvalifikatsioon) vastab konkreetne ECRIS vastavustabelis märgitud kuriteo

kategooria, on andmed saanud liikmesriigi kohustus see info talletada ja vajadusel sel kujul

päringu saamisel edastada. Andmed saanud liikmesriigil pole lubatud neid muuta.

Edastatud info pinnalt saab liikmesriik (antud juhul Eesti) informatsiooni, mis liiki kuriteoga

on tegemist, ilma et oleks vaja eraldi hinnata või analüüsida Soome seadusi. Samas tuleb

arvestada, et kõnealust teavet ei tohi automaatselt samastada siseriiklikul tasandil

karistusregistrisse kantud infoga ega võrdsustada tunnustatud välisriigi kohtuotsuse

andmetega.

Kuigi ECRIS kategooriate süsteem ei garanteeri edastatavate andmete sajaprotsendilist

täpsust, on valitud lahendus Euroopa Liidu liikmesriikide karistussüsteemide vahelisi

erinevusi arvesse võttes ainus mõistlik lahendus, tagamaks karistusandmete vahetamise

erinevate liikmesriikide vahel. Lisaks tagab valitud lahendus, et karistatud isikute

isikuandmeid töödeldakse võimalikult vähe.

3) Vastav info on registrisse kantud vastavalt nõukogu raamotsusele 2009/315/JSK ja

nõukogu otsusele 2009/316/JSK koostoimes KarRS § 6 lõike 7 ja § 12 lg 4 p 2 sätestatule.

Lisame ka, et teatisel kuvatakse välisriigi poolt edastatud süüteo kvalifikatsiooni puudutav

edastatud kohustuslik info (kvalifikatsioon – seaduse säte koos süüteo liigiga) automaatselt.

7 Pöörame siinkohal tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2019/884, 17. aprill 2019 (ECRIS-TCN direktiiv) asendati otsus 2009/316/JSK, ilma et see

piiraks nende liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuse otsuse rakendamise

tähtpäevaga. Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/884, millega

muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate

riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning

asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK (ELT L 151, 07.06.2019, lk 143–150).

8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009D0316

6(11)

KarRS § 6 lõike 7 kohaselt kantakse registrisse jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus

kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase

suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on

Eesti kohus tunnustanud.

KarRS § 12 lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb registrisse kanda karistusseadustiku või muu

seaduse säte, milles sätestatud süüteo toimepanemises isik süüdi mõisteti. Kuigi Euroopa

Liidu liikmesriikides mõistetud karistusi puudutavate andmete osas ei ole sellest reeglist

otsesõnu erisust sätestatud, tuleneb siinkohal erisus Euroopa Liidu õigusest ning selle alusel

loodud ECRIS infosüsteemist.

Euroopa Liidu õigusest tuleneb otsuse teinud liikmesriigile kohustus edastada karistusandmed

koos viitega seaduse sättele, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti,

samuti vastav ECRIS vastavustabeli kuriteo kategooria (2009/316/JSK Lisa A)

Kodakondsusjärgsel riigil on omakorda sellele kohustusele vastav kohustus saadud andmed

talletada ning samad andmed järgnevate päringute korral väljastada (KarRS § 32).

Kuna karistusregistrisse kantud info on avalik, st peab sisaldama ka andmeid välisriigis

mõistetud karistuste kohta, märgitakse eelnevaid põhjendusi arvesse võttes karistusregistri

teatisele ka välisriigi poolt kuriteo kvalifikatsiooni puudutav edastatud kohustuslik info.

Täpsemalt lisatakse kõnealune teave KarRS § 2 lõike 3 ja § 23 lõike 1 alusel kehtestatud

27.12.2011 Justiitsministri määruse „Karistusregistri vormide ja tasumäära kehtestamine“

Lisa 4-s9 teatise vormil toodud teabebloki „Süüteo kvalifikatsioon“ alla eraldi selgitavale

reale: „Isiku karistus on seotud järgnevate süüteo liikidega:[…]“.

4.5. Justiitsministeeriumi seisukoht kaebuse kohta.

4.5.1. Riive intensiivsus – kuigi kaebaja on kaebuses välja toonud, et karistusregistrisse tehtud

kanne avaldab mõju tema reputatsioonile ning võib osutuda takistuseks tööle kandideerimisel

või välisriikidesse viisa taotlemisel jmt, on tegu üksnes oletuslike etteheidetega. Käesolevas

vastuses on eelpool selgitatud, et kaebaja poolt viidatud ECRIS kategooria on eelkõige

informatiivse iseloomuga ning seda ei tohi õiguslikult võrdsustada siseriiklike

karistusregistrisse kantud karistusandmetega.

Kuigi on tõsi, et mitmetel elukutsetel töötamine võib olla isiku varasemast karistatusest

tingituna välistatud, ei langetata vastavat otsust üksnes ECRIS kategooria pinnalt, mis annab

vaid esmase aimduse sellest, mis liiki süütegu võib konkreetses asjas kõne alla tulla. Taolise

eelinfo pinnalt saab teha edasise otsuse sellest, kas isiku karistatuse asjaolude osas on vajalik

pöörduda täpsemate andmete saamiseks liikmesriigi kohtu poole (täiendav päring, mille

pinnalt selgitatakse välja isiku tegelik karistatus, sealhulgas kuriteo täpne kvalifikatsioon

otsuse teinud liikmesriigi õiguse järgi).

Seonduvalt viisade taotlemisega märgime, et riikidel on suur kaalutlusruum selles osas, keda

nad enda territooriumile lubavad, kuid ka negatiivse otsuse korral on isikul võimalik kasutada

õiguskaitsevahendeid ning kõnealune otsus vaidlustada, kui see ei põhine objektiiv-õiguslikel

asjaoludel. Sama kehtib ka muude kaebuses märgitud võimalike ebamugavuste kohta,

mistõttu on kokkuvõttes tegemist väheintensiivse riivega, kui riive olemasolu üldsegi jaatada.

4.5.2. Kaebuse rahuldamine on antud juhul ebatõenäoline, kuna tegemist ei ole valede

andmetega. Kaebaja kohta on karistusregistrisse kantud formuleering „relvade, tulirelvade,

nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine,

isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased

süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“. Kirjeldatud formuleering sisaldab kolmele

erinevale koodile vastavat süütegude liiki (kategooriat):

9 RT I, 29.12.2011, 139

7(11)

1) Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata

valdamine ja kasutamine (kood nr 0504 00);

2) Isikuvastased süüteo (avatud kategooria koodiga 0800 00);

3) Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod,

sealhulgas rassism ja ksenofoobia (kood nr 0900 00).

Kaebaja tunnistati Soome Vabariigis süüdi raske kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku

ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise ja teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine

valduses hoidmise eest10. Kõrvutades Soomes isikule mõistetud karistust raamotsuse Lisas A

avaldatud ECRIS kategooriatega, nähtub, et kannete ja karistuste vahel ei esine ebakõlasid.

Soomes karistatav teiste kahjustamiseks sobiva eseme valduses hoidmine sobitub

olemuslikult kategooria nr 0504 00 alla, kuna kaebaja kasutas kõnealust kruvikeerajat

kehalise väärkohtlemise toimepanemise vahendina, s.o relvana11. Taaskord tasub siinjuures

rõhutada, et antud küsimuses ei oma tähtsust asjaolu, et Eesti kohus selles osas Soomes

mõistetud karistust ei tunnustanud, kuivõrd informatiivse ECRIS kande pinnalt ei kaasne

sellega automaatseid õiguslikke tagajärgi.

Nii kehaline väärkohtlemine kui ähvardamine on loomult isikuvastased süüteod (seda mh ka

Eesti KarS kohaselt) ning sobivad seega isikuvastaste süütegude kategooriasse (kood 0800

00). Lähenemiskeelu rikkumise puhul võib aga jaatada objektiivset seost teise isiku

vabadusõiguse rikkumisega, samuti sobitub nimetatud süütegu „muude kaitstud huvide

vastaste süütegude“ kategooriasse, mistõttu on kategooria 0900 00 sobilik.

Kuna vastustaja hinnangul ei esine isiku karistuse ja registrisse kantud ECRIS kategooriate

vahel vasturääkivusi, oleks vastava kaebuse või taotluse esitamise korral selle rahuldamine

ebatõenäoline. Eelneva pinnalt palub Justiitsministeeriumil kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel kaebajale tagastada. Alternatiivselt palub vastustaja kaebuse jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, analüüsinud ja hinnanud kaebaja taotlust kohustada vastustajat kohtu poolt

kindlaksmääratud tähtajaks parandama kaebaja kohta karistusregistrisse kantud valed andmed

so formuleering: "relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja

lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning

inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia"

või alternatiivselt kohustada Justiitsministeeriumi esitama Soome Vabariigile taotlus kande

„relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata

valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja

muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“, sellele Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) poolt antud 15.05.2024 vastust (dtl 9-11) ja vastustaja

hilisemaid täiendavaid selgitusi (vt dtl 47-52), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke

seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on

seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et

vastustaja oleks kohustatud kaebaja poolt märgitud andmed ise parandama või tegema vastava

taotluse Soome Vabariigile.

10 Vt Tallinna ringkonnakohtu 5.10.2023 määrus asjas nr x-xx-xxxx, p 1.1.; kättesaadav

veebis: x-xx-xxxx (riigiteataja.ee).

11 Vt Harju Maakohtu 6.9.2023 määrus asjas nr x-xx-xxxx, p 8; kättesaadav veebis:

fail.html (riigiteataja.ee).

8(11)

6. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 34 lg 1 kohaselt suletakse ebaõiged andmed ja

parandatakse registri volitatud töötleja poolt andmete esitaja taotluse, registri vastutava

töötleja või Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse või kohtu määruse alusel.

KarRS § 6 p 1 tuleneb, et registrisse kantakse isiku karistusandmed kohtulahendi alusel.

Kaebuses märgitust järeldub, et vaidlusalused andmed on kantud registrisse jõustunud

süüdimõistva välisriigi (praegusel juhul Soome Vabariigi) kohtuotsuse alusel ning Harju

Maakohtu määruse alusel, millega tunnustati osaliselt Soome Vabariigi kohtuotsust.

KarRS § 6 p 7 sätestab, et registrisse kantakse isiku karistusandmed järgmiste kohtulahendite

ja ametnike otsuste alusel jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti

kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle

karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus

tunnustanud.

KarRS § 13 lg 1 sätestab, et kohus, otsuse teinud kohtuväline menetleja või Vabariigi

Presidendi Kantselei esitab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmed registri volitatud

töötlejale viie tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud otsuse või määruse

jõustumisest arvates. Seega on andmete esitajaks vastava otsuse teinud kohus/asutus. KarRS §

13 lg 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmed esitanud asutus.

KarRS § 29 lg 1 kohaselt on liikmesriikide vahelise andmete vahetamise Eesti keskasutuseks

RIK (ning vastavalt KarRS §-le 4 ühtlasi registri volitatud töötlejaks).

Arvestades eeltoodut ning karistusregistri seaduse loogikat, saab andmete parandamise

taotluse esitada isik või institutsioon, kes on andmed karistusregistrile esitanud. Antud juhul

saaks seega vastava taotluse esitada Soome Vabariigi vastav kohus. Seega juhul kui kaebaja

leiab, et andmed on valesti registrile esitatud, tuleb tal pöörduda vastava Soome Vabariigi

kohtu poole. Vastustajal puudub antud juhul alus andmete parandamiseks, samuti puudub

vastustajal kohustus antud juhul pöörduda ise Soome Vabariigi vastava kohtu poole andmete

parandamiseks.

Kohus leiab, et RIK poolt 15.05.2024 antud vastuses on asjakohaselt märgitud, et info on

Soome Vabariik neile edastanud ja registripidaja ei saa ise midagi muuta ega registripidajana

seda liigitust ümber hinnata kui just kohus ei otsusta teisiti (dtl 9-11). Vastavaks kohtuks

saab olla aga üksnes andmed edastanud kohus. (Halduskohus ei saa samuti seda ümber

hinnata – selles osas puudub halduskohtul pädevus).

Kohus peab vajalikusk välja tuua, et KarRS § 6 p 7 sõnastusest tulenevalt ei eelda

karitussregistrisse andmete kandmine eelnevat välisriigi kohtu poolt tehtud kohtuotsuse

tunnustamist Eesti Vabariigi poolt. Seadus sätestab siinkohal kaks erinevat alust andmete

registrisse kandmiseks, sest sätte sõnastuses on kasutatud sidesõna „või“ (vt ülal). Käesoleval

juhul on Soome Vabariik edastanud andmed Eestisse otse Euroopa karistusregistrite

infosüsteemi kaudu. Samuti on Harju Maakohus edastanud andmed selles osas, milles ta

Soome Vabariigi kohtuotsust tunnustas.

Kohus analüüsinud RIK poolt antud 15.05.2024 vastust, vastustaja vastust kaebusele,

Nõukogu raamotsust 2009/315/JSK, 26.02.2009, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93/23, 07.04.2009),

Nõukogu 06.04.2009 otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS)

loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 07.04.2009),

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 17.04.2019 nr 2019/816, millega luuakse

kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide

kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et

täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust

9(11)

(EL) 2018/1726 (ELT L 135/1) ja karistusregistri seadust, leiab, et antud juhul ei ole

vastustaja käitunud õigusvastaselt jättes kaebaja taotluse andmete parandamiseks rahuldamata.

Vastustajal puudub kande muutmiseks/parandamiseks õiguslik alus. Samuti ei nähtu kohtule,

et tegemist võiks olla olukorraga, kus vastustaja oleks kohustatud pöörduma süüdimõistva

kohtuotsuse teinud liikmesriigi poole vastava taotlusega.

Andmed kantakse karistusregistrisse teabe edastamise vormi alusel ning andmete vastuvõtja ei

saa neid andmeid ise muuta. Seda saab teha üksnes süüdimõistava otsuse teinud liikmesriik.

Nõukogu 06.04.2009 otsuse 2009/316/JSK artikkel 4 sätestab, et kui liikmesriigid edastavad

raamotsuse 2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad

kuriteo nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele,

märgivad nad igale süüteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud

A lisas olevas süütegusid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui süütegu ei vasta ühelegi

konkreetsele alaliigile, kasutatakse konkreetse süüteo märkimiseks asjakohase või lähima

süütegude liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud süüteod”. Soome

Vabariik ongi vastavalt andmed edastanud ehk edastanud mh Nõukogu raamotsuse nr

2009/316/JSK A lisa kohase vastava koodi läbi Euroopa Liidu karistusregistri infosüsteemi

ning andmed saanud liikmesriik ehk antud juhul Eesti Vabariik on need andmed kandnud

karistusregistrisse.

Kaebaja viitas Nõukogu määrusele 17.04.2019 nr 2019/816 ja leidis, et ebaõiged andmed

tuleb vastustajal parandada. Kohus kaebajaga seisukohaga ei nõustu. Kaebaja seisukoht

tugineb ilmselt viidatud määruse artiklil 9. Esiteks ei kohaldu vastav määrus kaebaja suhtes,

kuivõrd ta ei ole kolmanda riigi kodanik ega kodakondsuseta isik. Määrust kohaldatakse

liikmesriikide kodanike suhtes üksnes selle artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkt ii osas. Samas -

isegi kui viidatud määrust tuleks kohaldada, siis selle artiklist 9 tuleneb samuti põhimõte, et

üksnes see liikmesriik, kes on teinud süüdimõistva otsuse saab vastavaid andmeid muuta.

Lõpetuseks peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kohus nõustub vastustajaga selles, et

karistusregistrisse kaebaja kohta tehtud kanne ei ole ka ilmselgelt ebaõige ega vastuolus

kehtiva õigusega, millisel juhul võiks teoreetiliselt tõusetuda küsimus sellest, kas vastustaja

peaks ise pöörduma Soome Vabariigi poole, et viimane andmed parandaks.

Nimelt pelgalt asjaolu, et karistusregistris on esitatud loetelu, milliste ECRIS-is süüteo

liikidega jõustunud karistus seondub, ei tähenda ilmtingimata, et isikut on karistatud kõikide

loetletud süütegude eest. Seda seisukohta toetab ka ECRIS-e loomise raamotsus12, mille lisast

A nähtub, et nt kood 0504 00 vastab süüteoliikidele „Relvade, tulirelvade, nende osade ja

komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine“. Kood 0800 00

vastab süüteoliikidele avatud kategooria „Isikuvastased süüteod“ ja kood 0900 00 vastab

süüteoliikidele „Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased

süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tunnistati Soome Vabariigis süüdi raske kehalise

väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise ja teiste

kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmise eest.

Kohus selgitab, et ka siis, kui isik mõistetakse süüdi ühes sama koodi all loetletud

süütegudest, esitatakse vastavale süüteoliigile vastav kood tervikuna. Eeltoodu on

kooskõlas ülal viidatud regulatsiooniga. Vastustaja on ka asjakohaselt selgitanud, et vastava

koodi alusel sisestatud teabe puhul tuleb arvestada, et kõnealust teavet ei tohi automaatselt

samastada siseriiklikul tasandil karistusregistrisse kantud infoga ega võrdsustada tunnustatud

12 Nõukogu otsus 2009/316/JSK, 6. aprill 2009 , Euroopa karistusregistrite infosüsteemi

(ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks. Leitav

arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?uri=celex:32009D0316

10(11)

välisriigi kohtuotsuse andmetega. Juhul, kui mõni ametiasutus peaks siiski ekslikult seda

oma haldusotsuste puhul tegema, on kaebajal sellist tegevust võimalik vaidlustada ning ka

lihtsalt tõendada, et kaebajat ei ole süüdi mõistetud näiteks rassismis või ksenofoobias või

seoses tulirelvade valdamise või kasutamisega esitades selleks vastava kohtuotsuse.

7. Vastustaja on oma vastuses kaebusele märkinud, et KarRS § 12 lõike 4 punkti 2 kohaselt

tuleb registrisse kanda karistusseadustiku või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo

toimepanemises isik süüdi mõisteti. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides mõistetud karistusi

puudutavate andmete osas ei ole sellest reeglist otsesõnu erisust sätestatud, tuleneb siinkohal

erisus Euroopa Liidu õigusest ning selle alusel loodud ECRIS infosüsteemist.

Kohus selgitab vastustajale, et oleks tõepoolest ka õiguslikult selgem, kui KarRS § 12 oleks

selgelt ära märgitud registrikaardile kantavate andmete all, et sellisteks andmeteks on ka

ECRIS-se vahendusel edastav Nõukogu otsuse 2009/316/JSK, 06.04.2009 A lisa süütegude

liikide ühtse tabeli koodi alusel tehtud kanne juhuks kui isikut on karistatud mõnes teises

liikmesriigis. Kohus rõhutab siinkohal, et infosüsteem iseenesest ei saa olla õiguslikuks

aluseks ühelegi kandele (õige ei ole luua enne infosüsteemi ja alles seejärel hakata selle kohta

õiguslikku regulatsiooni looma).

Samas on antud juhul konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades ka ilma vastava konkreetse

viiteta võimalik tõlgendada olemasolevat regulatsiooni kooskõlas raamotsuste eesmärgiga

selliselt, et vastava koodi alusel tehtud kanne on õiguspärane ja kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega ning karistusregistri seadusega ning vastustaja ei ole kohustatud andmete

muutmiseks/parandamiseks või sellise ettepaneku tegemiseks Soome Vabariigile.

8. Kohtule ei ole ära tuntav ka ülal viidatud regulatsiooni vastuolu Eesti Vabariigi

põhiseadusega nagu märgib kaebaja. Andmete avaldamine ülal toodud viisil võib riivata

vähesel määral PS § 17, kuid see ei tähenda veel, et tegemist oleks automaatselt põhiseaduse

vastase olukorraga. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada kodanikele kõrgetasemeline

kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. See eesmärk eeldab liikmesriikide

pädevate asutuste vahelist karistusregistrite andmete vahetust. Andmete vahetuseks on loodud

Euroopa Liidu tasandil ülal viidatud regulatsioon. Kohus leiab, et antud juhul kaalub vajadus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tõhusaks ja kiireks andmevahetuseks seoses

karistusregistri andmetega üles mõningase riive kaebaja põhiõigustele. Vastava

regulatsiooniga tutvumisel on seejuures üheselt selge, et nende kannete alusel, mis põhinevad

süütegude liikide ühtse tabeli koodidel, ei saa teha lõplikke järeldusi ning täpsete

karistusandmete analüüsimiseks tuleb kontrollida konkreetse isiku poolt toime pandud süüteo

kvalifikatsiooni sisu ehk tutvuda konkreetse liikmesriigi vastava õigusakti vastavate

paragrahvidega, mis peavad samuti olema registrisse kantud. Antud juhul selle üle vaidlus

puudub, et kaebaja puhul on vastavad paragrahvid ka karistusregistrist nähtavad. Kohus

nõustub siinkohal ka vastustajaga, et vähemat kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks

karistusregistrisse tehtud vaidlustatud kanne reaalselt põhjustanud mingeid probleeme ehk et

kaebaja väljatoodud probleemid on oletuslikud, mitte tõendatud.

Menetluskulud

9. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise

taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

11(11)