1-25-3307/26 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-25-3307

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Paide kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3307 (24263050402)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

M.B süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi ja T.U

süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, lühimenetluses

Ringkonnaprokurör

Merike Lugna

Süüdistatav

M.B

Isikukood või sünniaeg: XXX

Elukoht: XXX

Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik

Haridus: x

Emakeel: eesti keel

Töökoht või õppeasutus: x OÜ, x ja y OÜ, x

Karistatus: karistamata

Tõkend: kehtivat tõkendit ei ole

Kaitsja

v.adv Margo Normann ( määratud korras)

Süüdistatav

T.U

Isikukood või sünniaeg: XXX

Elu- või asukoht: XXX , kannab karistust x x

Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik

Haridus: x

Emakeel: eesti keel

Töökoht või õppeasutus: kannab karistust

Karistatus: karistatud 4 korda, viimati 08.12.2022

1 (18)

1-25-3307

Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329, § 424 lg 2 järgi 2 aasta 3

kuu 1 päevase vangistusega.

Tõkend: ei kohaldatud

Kaitsja

v.adv Natalia Suvorova ( määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS, §§-dest 309 lg 2, 311 – 312, 314, 181 lg 1

kohus o t s u s t a s :

1. Õigeks mõista M.B süüdistustes KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi.

2. Õigeks mõista T.U süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

3. M.B menetluskulud 859,64 eurot ja T.U menetluskulud 1080,20 eurot jätta riigi kanda.

4. Hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist asitõendid: sündmuskoha vaatlusega võetud DNA

proovid (pakendid nr 1-5), isiku läbivaatusprotokolliga võetud DNA proovid (pakendid nr 1-6)

ja järgmised sündmuskoha vaatlusega seotud ajad: paberkott (pakend nr 1), tänavakivi (pakend

nr 4), Coca Cola pudel (pakend nr 5), viinapudel (pakend nr 6), särk (pakend nr 9), püksid

(pakend nr 10), käekell (pakend nr 11), nuga (pakend nr 6) ja noa vutlar (pakend nr 2).

5. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele.

6. Jõustunud kohtuotsus saata Rahandusministeeriumile ja PPA-le.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni kohtuotsusele saavad esitada kannatanud ja prokurör kirjalikult Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatavad apellatsiooni

esitada ei saa (KrMS § 318 lg 3 p 1).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

M.B-d süüdistatakse selles, et tema 3.8.2024 kella 19:55 ajal X linnas kesklinna pargis konflikti

käigus lõi käte ja jalgadega ning pussitas noaga J.E-d, kellele põhjustas järgmised

tervisekahjustused: paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv

torke-lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja

haavakanalis, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest. Lisaks haav

nina piirkonnas ja haav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas. Kõhuõõnde tungiv ja soole

vigastustega tervisekahjustus on eluohtlik.

Raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustas ohu isiku elule, pani M.B toime KarS

§ 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti, et tema koos T.U-ga 3.8.2024 kella 19:55 ajal X kesklinna pargis peksis korduvalt rusika ja

jalaga B.W-d näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas B.W-le orbita alaseina killunenud murru,

vasaku alalõualuunurka haarava murru ning füüsilist valu.

Oma tegevusega häiris ta A.A, W.E, B.V ja C.C rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma

tegevusega korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on

avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa,

tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga pani M.B toime KarS § 263 lg 1

2 (18)

1-25-3307

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.U süüdistatakse selles, et tema koos M.B-ga 03.08.2024 kella 19:55 ajal X kesklinna pargis peksis

korduvalt rusika ja jalaga B.W-d näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas B.W-le orbita alaseina

killunenud murru, vasaku alalõualuunurka haarava murru ning füüsilist valu.

Oma tegevusega häiris ta A.A, W.E, B.V ja C.C rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma

tegevusega korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on

avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa,

tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga pani T.U toime KarS § 263 lg 1

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas, kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et

kõik süüdistustes kirjeldatud sündmused toimusid 3.8.2024 kella 19:55 ajal X linnas

kesklinna pargis (sündmuskoht vaadeldud 3.8.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis tlk 3-18

I kd). Sel ajal pargis viibimist kinnitasid süüdistatavad M.B (kohtuistungi protokoll tlk 44

pöördel-46 II kd) ja T.U (kohtuistungi protokoll tlk 46-48 II kd), kannatanud B.W

(ülekuulamise protokoll tlk 46-48 I kd) ja J.E (ülekuulamise protokoll tlk 25-28 I kd).

Sündmust nägid pealt tunnistajad I.P (ülekuulamise protokoll tlk 73-74 I kd; helistas

häirekeskussesse kell 19.54 ( 8.8.2024 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23 I kd, salvestis plaadil

tlk 24 I kd), I.L (ülekuulamise protokoll tlk 83-84 I kd; helistas neljal korral häirekeskusesse

– kell 19.49, 19.52, 19.53, 20.05 (8.8.2024 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23 I kd, salvestis

plaadil tlk 24 I kd), M.M (ülekuulamise protokoll tlk 87-89 I kd), A.A (ülekuulamise

protokoll tlk 90-91 I kd), W.E (ülekuulamise protokollid tlk 92-94; 95-96 I kd), B.V

(ülekuulamise protokollid tlk 97-99; 100-101 I kd) ja C.C (ülekuulamise protokoll tlk 102-

103 I kd). Politseinikust tunnistaja Q.A jõudis sündmuskohale, kui sündmus oli läbi

(ülekuulamise protokoll tlk 75-77 I kd). Sündmuse toimumise aeg ja koht nähtub ka

väljavõttest politsei andmebaasist KILP (tlk 2 I kd) ja häirekeskuse kõnedest (8.8.2024

asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23, kõned tlk 24 plaadil I kd). Lisaks eelnevale tõendab

sündmuse toimumise aega ja kohta ka kiirabikaart (tlk 33-34 I kd), millisest nähtub

väljakutsest teatamise aeg, 3.8.2024 kell 19:50.

2. Kohus leiab, et süüdistuses kitsapiiriline osundamine ainult M.B ja T.U tegevusele ei ole tõe

tuvastamise seisukohalt objektiivne. Kuigi prokurör kohtus nõustus asjaoluga, et J.E oli

konflikti algatajaks, tema oli see, kes hakkas esimesena süüdistatavate suunas noaga

vehkima, nuga oli kaasas J.E-l , ei sisaldu see asjaolu süüdistuses, aga oleks asja selguse

mõttes võinud seal olla.

3. M.B on end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud, T.U end süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatavate ja kannatanute ütlused erinevad sündmuse toimumise ajendi ja sündmuste

ajalise järjestuse osas. Süüdistatav M.B ei eita J.E noaga löömist, kuid väidab, et tegi seda

enesekaitseks. Samuti lõi B.W-d T.U kaitseks. T.U ei tunnista, et ta oleks üldse B.W-d

löönud, ütleb, et tegi talle lahtise käega vastu õlga sõbramehe patsu.

4. Kohus uurib kohtule esitatud tõendeid, et tuvastada, kuidas sündmus toimus.

5. Kannatanu J.E ütluste kohaselt tarvitasid B.W-ga pargis alkoholi kui nende juurde tulid 2

võõrast meest, üks (vist oli midagi punast seljas) hakkas B.W-ga tüli norima ja lõi rusikaga

selja tagant B.W-d pea piirkonda ning hüppas kahe jalaga talle vastu pead. Sellest sai

konflikt alguse. Seejärel hüppas ta püsti ning sekkus kaklusesse. Ta ei mäleta, et tal oleks

olnud nuga kaasa, kuid ühel hetkel tekkis rüseluse käiku nuga. Üks kahest võõrast tahtis

selle noaga B.W-le viga teha, kuid ta läks vahele. J.E ütluste kohaselt võttis ta noa terast

3 (18)

1-25-3307

kinni ning lõikas kätte. Järgmine hetk võõras lõi teda noaga kõhu piirkonda vist kolm korda,

oli kägaras asendis, soolikad olid väljas.

6. Kannatanu B.W rääkis, et olid J.E ja M.M-iga pargis, J.E jõi viina (tema ei olnud alkoholi

tarbinud), tuli nende juurde M.B koos ühe mehega (kutsutakse vist H). Algul suhtlesid

normaalselt, aga mingist ütlemisest tekkis rüselus M.B ja J vahel, nad kukkusid pikali ning

siis sekkus H ja lõi korduvalt J.E-d jalaga, kusagile näo piirkonda. Läks rüselusele vahele ja

tõmbas M.B J.E pealt ära. Sest J.E oli all, sai M.B J pealt korraks ära tõmmatud. Siis tuli H

talle kallale, lõi korduvalt rusikatega vastu nägu, löökide tagajärjel ta kukkus pikali ning ka

M.B tuli talle kallale ja lõi jalaga näkku, ei tea, mitu korda, kaotas teadvuse. Selle sündmuse

ajal kellelgi nuga ei näinud.

7. M.B selgitas, et istus koos T.U-ga pargis B.W ja J.E juures, kuid nägid veel tuttavaid ja

liikusid pargis ringi. T.U avastas, et tal jäi telefon sinna tooli peale ning läksid tagasi.

Konflikt sai alguse sellest, et T.U telefon kadus ära ning B.W ja J.E ütlesid, et nemad ei tea

telefonist midagi. J.E-l oli ainukesena kott ning hakkas näitama, et tal ei ole seal midagi,

kuid võttis sealt hoopis suure pussnoa välja. Ta hakkas noaga vehkima ja tegi nende suunas

ründavaid liigutusi. Siis arenes sündmus päris kiiresti, hakkas karjumine, ta üritas J.E-d

rahustada, kuid ta ei rahunenud, vehkis noaga edasi. Tundis hirmu ja viha läbisegi, tahtis

nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud ning siis tekkis J rüselus, rüseluse käigus ka lõi J.E

käte ja jalgadega kui üritas nuga kätte saada. Rüseluse käigus kukkusid nad pikali, pikali

olles rüselus jätkus. Mingi hetk sai noa kätte ja siis ta lõigi teda noaga. Samal ajal kui temal

oli J.E-ga see tegevus, siis oli B.W-l ja T.U-l omavahel mingi asi. M.B selgitas, et hiljem lõi

ta B.W-d jalaga näkku, siis kui B.W oli T.U rünnanud (talle tundus, et B.W ründas

esimesena T.U), kuid see oli pärast noaga vehkimist ja J.E noaga löömist. Peale seda kui oli

B.W-d jalaga löönud, läks koju. J.E oli kägaras maas ja B.W oli teadvusetu. Noa viskas

purskkaevu.

8. T.U kirjeldab olukorda samuti, et intsident sai alguse selles, et ta unustas enda telefoni

pingile, kuid B.W ütles ülbelt, et tema käes seda pole ja hakkas rusikatega vehkima.

Seepeale läks J.E närvi, võttis kotist noa, hakkas noaga vehkima, tema oli siis juba püsti.

M.B tahtis temalt seda nuga ära saada, temal oli samamoodi plaan see nuga ära saada. B.W

löömist ta ei tunnista, tegi talle lahtise käega vastu õlga sõbramehe patsu, et anna telefon

siia. T.U rääkis, et B.W lõi teda rusikaga kaks korda, vastu pead ja teine löök läks

rindpiirkonda, viimasest löögist ta kukkus ja seejärel lõi M B.W-d ühe korra rusikaga jala

piirkonda ja siis jalaga lõi vastu pead. J.E vigastas teda noaga põlve, kui M.B ja J.E seal

maas olid, üritas jalaga J.E-lt nuga ära lüüa. Peale seda kui sai noaga põlve läks sealt

minema, verd hakkas jooksma. Ei näinud kui M.B J.E-d noaga lõi, arvab, et siis hakkas

sealt juba ära minema..

9. Konflikti on filmitud, kohtule on esitatud videosalvestised. Süüdistatav T.U on öelnud, et

videosalvestisel UWMI2135.mp4 J.E on noaga, kõige parempoolsem (seega isik, kes on

musta nokamütsiga, must dressipluus seljas, vehib noaga). T.U on helesinise nokamütsiga,

valge triibuga varrukaga. Seljakott oli tal ka. M.B kinnitas, et tema on videol palja

ülakehaga. B.W on musta, lukuga dressipluusiga. Videosalvestiselt on näha, et süüdistatavad

ja kannatanud seisavad vastamisi, J.E teeb noaga löögiliigutusi M.B ja T.U suunas. Teiselt

videosalvestiselt (Messenger_creation_3d11584e-042f-bb30-d201767c…) nähtub, kuidas

T.U läheb maas rüselevate meeste peade juurde ning teeb jalaga tõste (ei löö kellelgi pihta)

ning seejärel tuleb B.W ja haarab kätega temast kinni, kähmlevad. Kolmandalt

videosalvestiselt (RTHC4372) on näha, et kaks meest on pikali maas, T.U (valge triibuga

dressipluus) teeb jalaga löögiliigutuse maas olijate suunas, samal ajal neljas mees kukub

pikali. Kohus nendib, et need lühikesed salvestised ei ole kuigivõrd abiks sündmuse

tuvastamisel, nendelt on tuvastatav J.E poolt noaga vehkimine, see, et J.E ja M.B on pikali

4 (18)

1-25-3307

maas ning B.W ja T.U kähmlevad, samuti T.U jalaga löögiliigutus maas lamavate meeste

poole. Kohus edaspidi tunnistajate ütluste juures kirjutab ütlustesse sulgudesse, kelle

tegevust tunnistaja kirjeldab, kui see on nähtud videote ja ütluste pinnalt tuvastatav.

10. Häirekeskusesse on tehtud mitmeid telefonikõnesid seoses selle sündmusega: 1) 3.8.2024

kell 19.49 W.E teatab, et X pargis on purskkaevu juures, käib vestlus koos noaga, invaliid ja

neli meest, noaga on musta nokamütsiga, musta dressipluusiga mees, keegi ei ole veel viga

saanud; 2) 3.8.2024 kell 19.52 - üks mees lööb noaga, teine lööb rusikatega, kõik löövad

üksteist rusikatega, käib väga kõva fight, kaklevad neli inimest; 3) 3.8.2024 kell 19.53 I.L

teatab, et üks mees suri ära, ta sai vist noaga, veri oli, X pargis purskkaevu juures, kõik neli

inimest on veel seal purskkaevu juures, invaliid ka, nägi kuidas löödi jalaga vastu pead; 4)

3.8.2024 kell 19.54 helistaja teatab (sõitis mööda, nägi u 50 meetri kauguselt), et X

kultuurikeskuse juures pargis 2 inimest peksavad kolmandat, ta on pikali maas, jalaga

tagusid, kahel inimesel olid ülakehad paljad; 5) 3.8.2024 kell 19.54 I.P teatab, et X

kultuurimaja pargis toimus kallaletung, neli inimest, viies on ratastoolis, üks ilma särgita,

üks pikali (mustade riietega), tema sai löögi, nuga läks rändlusesse vahepeal, aga noaga

vehiti korralikult. See, kes noa ära võttis, läheb kultuurimaja poole, halli värvi pluus,

tätoveeringud. Ülejäänud kaks kõnet kell 20.03 ja 20.05 ei räägi sündmusest.

11. Tunnistajad I.P, A.A ja W.E olid sündmuskohal koos. Tunnistaja I.P kirjeldas, et nägi pargis

ratastoolis meest, kelle juures oli neli meest, kaks tumedates riietes, ühel oli tume nokkmüts,

neljas meesterahvas oli palja ülakehaga (M.B ), Kuulis, et keegi neist ütles, et invaliidile nii

ei öelda, juba vehkis noaga (J.E ), liikusid edasi. Oli kuulda sõnelust ja siis mindi kättpidi

üksteisele kallale. Ilma särgita mees lükkas kellegi pikali ja hoidis teda kinni, olles ta peal,

vahepeal olid mõlemad pikali (J.E ja M.B ). Siis vist lõi nokkmütsiga mees kedagi jalaga.

Algul oli nuga ühe tumedates riietes mehe käes (J.E), rüseluse käigus sai palja ülakehaga

mees (M.B) noa kätte ja hakkas sellega vehkima. Palja ülakehaga mees (M.B) läks maas

lamava mehe juurde ja lõi teda ühe korra noaga, siis helistas 112. Kaklus jätkus, keegi löödi

teadvusetuks. Peale seda palja ülakehaga mees tõusis püsti, pani särgi selga ja liikus ära. See,

keda pussitati (J.E), liikus ise purskkaevu juurde, hoidis kätt kõhu peal.

12. Tunnistaja A.A on andnud ütlusi sündmuse toimumise erinevate ajahetkede kohta. Parki

minnes nägi poissi telefoniga rääkimas, sai aru, et ta helistas häirekeskusesse. Ta kuulis

kõigepealt vaidlust, seltskonnas, kes karjus, oli viis meest, üks neist ratastoolis. Ühel hetkel

olid kõik mehed (v.a ratastoolis mees) juba kättpidi koos. Algul olid püsti, vahepeal pikali

maas ja peksid üksteist käte ja jalgadega. Kolm meest tõusis püsti. Siis nägi ta palja

ülakehaga meesterahval (M.B ) käes nuga, kaks meest tuikusid kõrval, üks jäi maha lamama.

Nägi kuidas palja ülakehaga mees püsti olles kummardus alla poole ja tegi maas lamava

meesterahva suunas kaks noaga löögi liigutust kere ja jalgade vahepealse piirkonna suunas.

Oli aru saada, et ta lõi noaga maas lamavat meesterahvast. Tätoveeringutega mees lahkus,

pani halli lühikese varrukaga särgi selga, nuga tal enam käes ei olnud.

13. Tunnistaja W.E kirjeldas, et kuulis karjumist: „Invaliidile nii ei ütle“ ja „Ma annan sulle

nuga“. Purskkaevu lähedal istus pinkidel kaks meest, kaks meest seisid püsti ja üks mees oli

ratastoolis. Üks poiss juba helistas politseisse. Püsti olevad mehed, palja ülakeha ja

tätoveeringutega (M.B ) ning musta pusa ja musta nokkmütsiga ( J.E ) vaidlesid, oli näha

pika teraga nuga, kõigepealt nägi nuga musta nokkmütsiga mehe käes, ei vehkinud noaga.

Tätoveeringutega mees läks nokamütsiga mehe juurde, võttis käest, milles oli nuga, kinni ja

väänas nokamütsiga mehe pikali. Järsku olid need mehed pikali ja maadlesid maas. Siis

hakkasid ka istujad omavahel kaklema. Põhiliselt kaklesid kõik käte/rusikate ja jalgadega.

Mingil hetkel kukkus see kiilakas mees (B.W) pikali, kuna seljakotiga mees (T.U), kes

alguses temaga koos pingil istus lõi teda rusikaga näkku, seejärel sama mees lõi teda jalaga

ka veel näkku. Siis oli nuga juba tätoveeringuga mehe (M.B ) käes, nokamütsiga mees (J.E )

5 (18)

1-25-3307

oli pikali, tätoveeringuga mees tema peal, hoidis põlve ja ühe käega kinni, küsis: „kas ma

löön vä?“ ja lõi ühel korral maas olevat meest noaga kõhupiirkonda. See mees, keda noaga

löödi, liikus kõhust kinni hoides ise pingi peale istuma. I.P helistas kiirabisse. Kiilakas (B.W

) oli maas poolistukil, kui tätoveeringuga mees (M.B ) lõi teda jalaga ühe korra näkku,

kiilakas kukkus pikali. Tätoveeringuga mees vehkis veel noaga, siis pani särgi selga ja läks

ära, ei näinud, kuhu nuga sai.

14. Tunnistaja B.V ütluste kohaselt nägi pargis, et purskkaevu juures oli toimumas nelja mehe

vahel konflikt, seal oli ka ratastoolis mees. Oli tekkinud kaks kahele situatsioon – mustade

pikkade dressipükstega mees (J.E ) vaidles särgita, tätoveeringutega mehega (M.B ), teised

olid kiilakas (B.W ) ja tumesiniste teksapükstega helesinise nokamütsiga (T.U ). Pikkade

mustade dressipükstega mees (J.E) vehkis pika teraga noaga helesinise nokamütsiga,

tumesiniste teksadega mehe suunas (T.U). Sama mees, kelle suunas ta noaga vehkis, üritas

jalaga seda nuga temalt ära lüüa (T.U). Tätoveeringutega mees (M.B) üritas olukorda

rahustada. Liikusid edasi, oli kuulda, et seltskond karjub, mustades dressides mees vehkis

noaga tätoveeringuga mehe suunas. Üks hetk tätoveeringutega mees (M.B) väänas

dressipükstega mehe (J.E) maha. Samal ajal hakkasid kiilakas ja helesinise nokamütsiga

mees kaklema. Mõlemad paarid maadlesid maas ja rüselesid üksteist rusikatega lüües.

Tätoveeringuga mees oli saanud noa enda kätte (ei tea, kas sai maast või teise mehe käest)

ja lõi kohe ühel korral maas lamanud dressipükstega mehele jalgade piirkonda. Edasi nägi, et

dressipükstega mees istus maas, tätoveeringutega mees seisis tema kõrval, nuga käes ja

karjus. Dressipükstega mees oli mingi hetk püsti tõusnud, liikus longates purskkaevu juures

oleva pingi juurde, hoidis kõhust kinni. Tätoveeringutega mees viskas noa purskkaevu, pani

särgi selga ja liikus ära. Kiilakas oli samuti pingile istuma jäänud, helesinise nokamütsiga

mees võttis seljakoti ja jooksis ära. Ratastooliga mees kakluses ei osalenud, vaatas pealt.

Tundis sellest seltskonnast B.W-d (kiilakas) ja T.U (helesinist värvi nokamütsiga).

15. Tunnistaja I.L rääkis, et läks parki purskkaevu vaatama, nägi tulemas viite inimest, üks oli

ratastoolis, kuulis kuidas neli meest hakkasid üksteist solvama ja sõimama. Kaks meest jäid

silma – ilma särgita tätoveeringutega (M.B ) ning musta nokkmütsiga, seljas must

dressipluus, temal oli käes suur nuga (J.E ), millega ta vehkis palja kehaga mehe suunas, kes

taganes. Helistas korduvalt numbrile 112. Vahepeal kuulis, et seal on veri ja siis nägi, et üks

mees viskas noa purskkaevu ja lahkus.

16. Tunnistaja M.M (selgitas, et liigub ainult ratastooliga) ütluste kohaselt hakkas tüli sellest, et

habemega võõras mees halli värvi särgiga ja tumedate pikkade teksapükstega surus B.W-d

õlgadest alla, kui ta pingil istus. B.W istus edasi, üritas meest eemale lükata, B.W püsti ei

tõusnud. Seepeale J.E läks selle mehe juurde, lükkas teda eemale, aga see mees hakkas

uuesti B.W-d alla suruma. J.E läks selle mehe juurde ja lõi ühe korra rusikas käega talle

vastu nägu. Seejärel tõusis tätoveeringutega mees (M.B ) pingilt. Ja siis tõusis B.W. Võõras

habemik hakkas veel rohkem ülbitsema, tekkis rüselus, kõik neli rüselesid, maadlesid, olid

pikali maas. Kui B.W oli pikali, habemik hoidis teda maas ja tätoveeringutega mees

muudkui tagus jalaga B.W-d ja lõi ka vahepeal B.W-d rusikaga, löögid tabasid nii kehasse

kui näkku. Kui löömine algas, läks J.E sinna ja üritas neid lahutada, ka tema eemalt karjus ja

käskis ära lõpetada. J.E oli vahepeal teiste meeste vahel kinni, nii habemik kui

tätoveeringutega mees lõid J.E korduvalt nii käte kui jalgadega vastu J keha ja nägu. J.E ja

B.W üritasid vastu lüüa, said mõne üksiku löögi puhta; J.E ja B.W-d peksti ikka tunduvalt

rohkem. Ühel hetkel tõusis J.E maast, läks teisel pool purskkaevu oleva pingi juurde, istus,

hoidis ühe käega kõhust ja palus kiirabi kutsuda. Kellel nuga oli, ei näinud, J löömist ei

näinud. Võõrad mehed läksid ära. B.W istus pingil.

17. Tunnistaja C.C kirjeldas, et nägi sündmust kui autoga pargist mööda sõitis, nägi nelja meest

(B.W – kiilakas, M.B Michelson (heledad lühikesed riided) ja kaks tumedates riietes meest,

6 (18)

1-25-3307

samuti üks ratastoolis mees. Nägi kui M.B lõi rusikaga ühel korral B.W-d näo piirkonda,

B.W kukkus ja ei liigutanud enam, pisut hiljem tõusis istukile. Liikusid autoga edasi ja kui

uuesti sündmust nägi, siis M.B jooksis, nägi tema käes pika teraga nuga, mille ta viskas

purskkaevu suunas. Siis nägi tumedates riietes meest, kes hoidis kahe käega kõhust kinni.

B.W oli ajanud end istukile ja siis tumedates riietes mees (kes ei olnud vigastatud) lõi ühel

korral jalaga B.W-le näkku, kukkus uuesti selili ja siis M.B (ei olnud enam särki seljas) lõi

B.W-d ühel korral rusikaga näkku. B.W jäi sinna ja mõne aja pärast ajas end püsti. Ratstoolis

mees vaatas kõike pealt.

18. Kohus kõrvutab kannatanute, süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi sündmuse asjaolude kohta

ning videosalvestistelt ja kirjalikest tõenditest nähtuvat.

19. Kannatanu B.W on andnud ütlusi, et sündmuses osales „H“. T.U ütles, et teda kutsutakse

Sks. Kohus leiab, et ilmselgelt on B.W hüüdnime segi ajanud, nii S kui H on vene

mehenimedest tulevad lühendid. Kohus leiab, et kannatanute, süüdistatavate ja tunnistajate

ütlustega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas

osalesid konfliktis J.E , B.W , M.B ja T.U, kõrval oli ratastoolis M.M.

20. Sellest, et sündmus sai alguse T.U telefoni kadumisest räägivad nii M.B, kui T.U. T.U

arvas, et telefon jäi pingile, kus nad kannatanutega eelnevalt vestlesid, läksid sinna telefoni

otsima, kannatanud eitasid telefoni ära võtmist. Kannatanud J.E ja B.W räägivad

süüdistatavatest erinevat, kumbki teistsugust versiooni. J.E ütleb, et tüli põhjust ta ei tea, aga

konflikt sai alguse B.W ja ühe võõra mehe vahel. B.W, et ei mäletagi kes mida ütles, aga

kehaline konflikt tekkis M.B ja J.E vahel. Tunnistaja I.L on öelnud, et kuulis kuidas mehed

üksteist solvasid ja sõimasid, A.A kuulis kõvahäälset vaidlust, samuti kuulis vaidlust B.V.

Tunnistajad I.P ja W.E on kuulnud ütlemist „invaliidile nii ei ütle“. Tunnistajad olid

kaugemal, nende tähelepanu tõmbas kõvahäälne vaidlus, solvamine. Tunnistaja M.M on

samuti kirjeldanud tüli algust, kuid kohus märgib, et tema ütlused ei riimu ühegi teise

sündmuses osalenu või sündmust pealt näinud isiku ütlustega. Kuigi M.M oli terve aja

sündmuse kõrval, väidab ta, et nuga ta sündmuse ajal ei näinud. Kohus märgib, et

videosalvestiselt on selgelt näha J.E käes olev nuga, millega ta vehkis, sellest asjaolust on

rääkinud ka enamus eemal viibinud tunnistajatest. Seetõttu kohus jätab M.M ütlused tüli

alguse kohta kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja. T.U avaldas, et hiljem leidis

positsioneerimise järgi, et telefon on haiglas, tegi avalduse politseile ja hiljem andis politsei

talle telefoni tagasi, see oli J.E käes. J.E on avaldanud, et haiglasse tulles oli tema asjade

hulgas võõras mobiiltelefon, mille kaante vahel nägi T.U ID-kaarti. Ei tea, kuidas see tema

asjade hulka sai. Kohus leiab, et telefoni leidmine J.E juurest kinnitab süüdistatavate ütlusi,

et konflikt tekkis kui nad läksid J.E ja B.W juurde T.U telefoni otsima ning viimased

väitsid, et nende käes telefoni ei ole.

21. T.U ütluste kohaselt B.W vastas ülbelt ning hakkas rusikatega vehkima. Ka M.B on

kinnitanud, et B.W oli agressiivne. Süüdistatavate ütlusi ümberlükkavaid tõendeid kohtule

esitatud ei ole ning arvestades, et kannatanud eitasid telefoni võtmist, on süüdistatavate

kirjeldus nende käitumise kohta eluliselt usutav.

22. Mõlemad süüdistatavad on avaldanud, et konflikti alguses võttis J.E kotist noa, nad ei räägi,

et enne seda oleks keegi kedagi löönud. T.U on öelnud, et tegi B.W-le vaid sõbramehe patsu,

et anna telefon tagasi. Ka kehalise konflikti algust näinud tunnistajad I.P, W.E, I.L ja B.V on

süüdistatavatega kokkulangevalt rääkinud, et vaidluse, karjumise ajal nägid nuga J.E käes,

kes vehkis noaga (W.E - ei vehkinud, püüdis end nuga käes, suuremaks teha). Tunnistajate

ütlusi kinnitab videosalvestis UWMI2135, millest nähtub, et süüdistatavad ja kannatanud

seisavad vastamisi, J.E teeb noaga löögiliigutusi M.B ja T.U suunas. Samal ajal W.E veel

kuulis enne noa nägemist lauset „kas annan sulle nuga!“.

7 (18)

1-25-3307

23. J.E ütleb, et ei mäleta, et ta oleks nuga kaasas olnud, kuid täpselt ei tea; nuga tekkis rüseluse

käiku, ei tea kust see nuga välja tuli. Kohus leiab, et kannatanu J.E ütlused konflikti alguse

kohta - et kõigepealt lõi võõras mees rusikaga B.W-d selja tagant ja hüppas kahe jalaga

vastu pead – on süüdistatavate ja tunnistajate kokkulangevate ütlustega ümber lükatud.

Samuti ei ole usaldusväärsed kannatanu B.W ütlused, kes räägib, et kehaline konflikt –

rüselus tekkis kõigepealt J.E ja M.B vahel ning konflikti käigus ta nuga ei näinud. Kohus

jätab kannatanute eelnimetatud ütlused kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja.

24. Kannatanu J.E on öelnud, et tal muidu on küll suur nuga, millega kalal käib - pika ja laia

teraga. Tal oli kaasas paberkott, milles oli tänavakivi. Kui tema paberkotis oli noatupp, siis

keegi võis selle sinna panna. Politseinikust tunnistaja Q.A ütluste kohaselt, kui ta kohale

jõudis, nägi ta pingi kõrval maas paberist kotti, mille sees olid tänavakivi, nokamüts, musta

värvi noavutlar, 0,5 1 Coca-Cola pudel ja 0,5 1 viinapudel (tegi kotist pildid, tlk 80-81 I kd).

Rahakotist paistsid välja pangakaardid, võttis ühe kaardi välja ja nägi, et selle omanik oli

J.E. Q.A ütlused kinnitavad seega, et J.E kotis oli noa vutlar. Kuna noa vutlar oli samas

kotis, kus teised J.E asjad (vaadeldud 14.8.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 121-137 I

kd) ja süüdistatavad kinnitasid, et J.E võttis noa kotist, kinnitab see kohtu hinnangul noa

kuulumist J.E-le. Kohus leiab, et asjaolu, et nuga kuulus J.E-le , kinnitavad ka süüdistavate

ja tunnistajate ütlused, kes kõigepealt konflikti algul nägidki nuga J.E käes. Kohus leiab, et

J.E ütlused, et tal ei olnud nuga kaasas ja ei tea, kust nuga tekkis, ei ole usaldusväärsed ja

kohus jätab need tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistatavate ja tunnistajate ütlused

J.E poolt kotist noa väljavõtmise kohta ning asjaolu, et noa tupp oli J.E-l kaasas olnud kotis,

kinnitavad kokkulangevalt, et nuga oli kaasas J.E-l, kes selle konflikti tekkides kotist välja

võttis ja hakkas sellega süüdistatavate suunas vehkima.

25. M.B selgitas, et ta üritas J.E-d rahustada, kuid ta ei rahunenud, vehkis noaga edasi.

Süüdistatava ütlusi selles osas kinnitavad tunnistaja R. ütlused, kes on öelnud, et

tätoveeringutega mees (M.B) üritas olukorda rahustada.

26. M.B ütluste kohaselt tahtis ta nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud ja tekkis rüselus,

kukkusid pikali. Tunnistaja B.V ütluste kohaselt M.B väänas J.E maha. Sama kinnitab ka

tunnistaja S. W.E - M.B võttis käest, milles oli nuga, kinni ja väänas J.E pikali. I.P on

samuti öelnud, et M.B lükkas J.E pikali. Kohtu hinnangul on sisuliselt süüdistatav ja

tunnistajad kirjeldanud sündmuse käiku ühte moodi, M.B väänas J.E maha. Ka süüdistatav

T.U kinnitab, et toimus rüselus M.B ja J.E vahel ning nad kukkusid pikali.

27. M.B ütleb, et edasi toimus rüselus ka maas pikali. Seda kinnitavad ka tunnistajad – A.A on

öelnud, et mehed olid pikali maas, peksid üksteist käte ja jalgadega; W.E on öelnud, et

mehed olid pikali ja maadlesid omavahel maas, hilisemas ülekuulamises lisab, et rüselesid

omavahel rusikatega; B.V kirjeldab, et mehed maadlesid maas ja rüselesid lüües üksteist

rusikatega. Ka T.U on öelnud, et M.B ja J.E maadlesid maas. J.E ei räägi maas rüselemisest

M.B-ga, Kohus on seisukohal, et M.B ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega, mis

kinnitavad, et M.B ja J.E vahel toimus maas rüselus ning nad lõid üksteist käte ja jalgadega.

Rüselemist kinnitab ka M.B isiku läbivaatuse protokoll 3.8.2024 (tlk 108-120 I kd),

millisest nähtuvad M.B-l kriimustused kaenlaaluse piirkonnas ja mõlemal käelabal. Need

vigastused on kirjas ka kinnipidamise protokollis (tlk 143-144 I kd).

28. T.U ütleb, et B.W lõi teda kaks korda, ta kukkus pikali. M.B on üldiselt öelnud, et B.W

ründas T.U, kuid kuna ta tegeles J.E-ga, siis ei näinud ta täpselt, mida B.W tegi, kuid ta

karjus agressiivselt, oli konflikti algatajaks. B.W kirjeldab, et ta sai M.B J pealt ära

tõmmatud ning siis tuli T.U talle kallale – lõi rusikaga korduvalt vastu nägu ja ta kukkus

pikali. Ükski tunnistaja ega ka J.E ei ole rääkinud, et B.W oleks M.B J.E pealt ära

tõmmanud. Samas tunnistajad ei pruukinud kõiki momente sündmusest näha. Tunnistaja

8 (18)

1-25-3307

W.E on öelnud, et kui J.E ja M.B olid pikali maas, siis sekkusid kaklusele ka istujad, kes

hakkasid samuti omavahel kaklema. Põhiliselt kaklesid kõik kätega/rusikatega ja jalgadega.

Mingil hetkel kukkus see kiilakas mees (B.W) pikali, kuna seljakotiga mees (T.U), kes

alguses temaga koos pingil istus lõi teda rusikaga näkku, seejärel sama mees lõi teda jalaga

ka veel näkku. Tunnistajad B.V ja A.A on kirjeldanud, et isikud olid üks hetk pikali maas ja

peksid üksteist käte ja jalgadega. Tunnistaja W.E ei ole täpsemalt kirjeldanud, mis ajahetkel

seljakotiga mees B.W-d rusikaga ja jalaga lõi, tema ütlustest pigem võib järeldada, et B.W ja

T.U olid juba kaklema hakanud ning siis ütleb, et mingil hetkel B.W kukkus, kuna T.U lõi

teda rusikaga näkku ja siis lõi veel jalaga näkku. T.U ütlused selles osas, et tema kedagi ei

löönud seega usaldusväärsed ei ole, tunnistaja W.E ja kannatanu B.W ütlused lükkavad need

ümber. Samas tunnistajate ütlused ei võimalda teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kumb

mees kummale enne kallale läks. Kohtul on tekkinud kahtlused kannatanu B.W ütluste, et

T.U ründas teda esimesena, usaldusväärsuses. Kannatanu B.W ei ole rääkinud konflikti

algusest nii nagu see on teiste tõenditega tõendamist leidnud – millest konflikt alguse sai

ning kuidas J.E noa välja võttis ning sellega vehiks ning kuidas ta ise rusikatega vehkis ning

oli agressiivne. Samuti on ta eitanud, et ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuigi J.E ütles,

et nad koos tarvitasid pargis alkoholi. Eelnev tekitab tõsise kahtluse, et B.W ei andnud

õigeid ütlusi oma tegevuse kohta, m.h selle kohta, kes keda esimesena ründas. Seega ei ole

kahtlusi kõrvaldamata võimalik tuvastada, kumb alustas kehalist konflikti – kas B.W või

T.U. Tuleb ka märkida, et B.W on öelnud, et H (T.U) lõi jalaga J.E-d, kuid T.U-le ei ole

esitatud süüdistust J.E löömises. Tunnistajate ütlustest saab aga järeldada, et samal ajal kui

J.E ja M.B maas rüselesid, siis rüselesid maas ka T.U ja B.W - A.A on öelnud, et algul olid

kõik neljakesi maas, B.V ütleb samuti, et mõlemad paarid maadlesid maas ja rüselesid lüües

üksteist rusikatega.

29. B.W ei ole öelnud, et T.U oleks teda jalaga löönud nagu on rääkinud tunnistaja W.E.

Tunnistajate B.V, A.A ja W.E ütlustega on tõendatud, et T.U ja B.W kaklesid omavahel ning

W.E ütlustega on tõendatud, et kakluse käigus T.U lõi B.W-d rusikaga näkku, mille

tagajärjel B.W kukkus ja siis veel jalaga näkku. B.W kukkumist kinnitab ka videosalvestis

RTHC4372, milliselt nähtub, et T.U on ühel pool maas rüselevaid mehi ja B.W teisel pool,

B.W kukub. B.W ütlused langevad tunnistajate ütlustega selles osas kokku, et T.U lõi teda

korduvalt rusikaga, kuid tunnistajate ütlused kinnitavad, et tegemist oli rüseluse käigus

löömisega ning selgelt eristus üks löök, mille tagajärjel B.W kukkus.

30. T.U ütluste kohaselt samal ajal kui J.E ja M.B maas olid, üritas ta nuga jalaga J.E käest ära

lüüa (kuid sai noaga põlve). T.U ütluste usaldusväärsust kinnitab videosalvestis

(Messenger_creation_3d11584e-042f-bb30-d201767c või sama HWPE4838), millelt on

näha, kuidas T.U läheb maas rüselevate meeste peade juurde ning teeb jalaga tõste liigutuse

(kuid ei löö kellelgi pihta).

31. M.B on tunnistanud, et lõi J.E-d noaga maas rüselemise käigus. T.U ütluste kohaselt ta seda

hetke, kui M.B J.E-d noaga lõi ei näinud. Ta on öelnud, et arvab, et hakkas sealt ära minema,

kuid kohtu hinnangul need ütlused ei tõenda noaga löömise ajahetke. M.B poolt kannatanu

J.E noaga löömist on pealt näinud tunnistajad T. I.P, A.A, W.E ja B.V. Kannatanu ütlused ei

riimu tunnistajate ütlustega. Kuidas noaga löömine täpselt toimus, on tunnistajad erinevalt

kirjeldanud, kuid mitte keegi ei ole olukorda kirjeldanud nagu kannatanu - kannatanu J.E

ütleb, et läks vahele, kui üks võõras mees tahtis B.W-le noaga viga teha, kui võõras pööras,

võttis ta noa terast kinni ja lõikas kätte, järgmine hetk see võõras lõi noaga kõhtu, vist kolm

korda.

32. Tunnistaja I.P selgitab, et M.B läks maas lamava mehe juurde ja lõi teda noaga kõhtu. A.A

kirjeldab, et algul oli neli meest pikali maas, siis kolm tõusis püsti ning M.B läks ja lõi noaga

maas lamavat meest. Samas W.E ütleb, et M.B hoidis ühe käega J.E-d kinni ning teisega lõi

9 (18)

1-25-3307

noaga. Ka tunnistaja B.V kirjeldab olukorda, kohtu hinnangul nii, et löök toimus kohe

rüseluse käigus - enne noaga löömist oli M.B J.E maha väänanud ning mehed rüselesid

maas, lüües üksteist rusikatega. Seejärel sai M.B noa enda kätte ja lõi koheselt ühel korral

maas lamavat J.E-d. Süüdistatav M.B ise räägib samuti, et sündmus toimus liikumise pealt,

sündmus oli rüseluse käigus, ei olnud ühest, et seisad püsti ja löömist, sihukest asja nagu ei

olnud, vaid oli liikumise käigus, mis toimuski pool pikali olles või siis pikali. Kannatanu J.E

ütlused noaga löömise asjaolude kohta (v.a noaga löömise fakt ise, kuid seda vaid ühel

korral ja noast kinni võtmine) tuleb kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta.

Kohus leiab, et kuigi osad tunnistajad kirjeldavad olukorda teisiti, siis on ka neid, kes

kirjeldavad sündmust samamoodi nagu süüdistatav ning seega puudub alus süüdistatava

ütlustes kahelda. Tunnistajad olid eemal, nende poolt sündmuse tajumine olenes sellest, kes

mis asjale tähelepanu pööras, kuid nad on kõik noaga löömist näinud.

33. M.B ütluste kohaselt pärast J.E noaga löömist lõi ta B.W-d jalaga näkku. B.W on öelnud, et

M.B lõi teda jalaga näkku, T.U löökide tagajärjel oli ta enne pikali kukkunud. Tunnistaja

W.E ütluste kohaselt oli B.W veel maas poolistukil, kui M.B lõi teda ühe korra jalaga

näkku, mille tagajärjel B.W kukkus pikali ning oli seal liikumatult paar minutit. C.C on

öelnud, et M.B lõi rusikaga ühel korral B.W-d, mille tagajärjel B.W kukkus selili ja ei

liigutanud peale seda mingi aeg. M.B ütlused riimuvad tunnistaja W.E ütlustega, et ta lõi

kannatanu B.W-d jalaga näkku. Kohus leiab, et rusikaga näkku löömine nagu on C.C

öelnud, ei ole tõendatud, sest nii kannatanu ise, M.B kui tunnistaja W.E on kokkulangevalt

öelnud, et süüdistatav lõi kannatanut jalaga näkku ning peale seda lööki kannatanu kukkus

maha ning ei liigutanud. Seega on tõendamist leidnud üks jalaga löök.

34. Süüdistatava M.B ütlused on seega usaldusväärsed, kuna riimuvad tunnistajate ütlustega ja

teatud osas ka T.U ütlustega.

35. T.U ütlused on usaldusväärsed ja riimuvad tunnistajate ütlustega, v.a osas, milles ta ütleb, et

tema ei ole B.W-d löönud ning temaga maas maadelnud.

36. Kohus jättis tunnistaja M.M ütlused tüli alguse kohta kui mitteusaldusväärsed

tõendikogumist välja (p 20). Kohus leiab, et tunnistaja M.M ütlused ka sündmuse käigu

kohta ei haaku ühegi teise tõendiga, kuigi ta oli videosalvestiselt nähtuvalt sündmuste keskel

- videost on näha, et mehed seisavad üksteisele väga lähedal ja tunnistaja M.M, kes on

ratastoolis, on samuti väga lähedal. Tunnistaja poolt räägitud versiooni sündmuste käigust ei

ole keegi teine rääkinud. Kohus leiab, et M.M ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed ja

kohus jätab need tõendikogumist välja.

37. Kohus on seisukohal, et kannatanu J.E ütlused sündmuse toimumise käigu kohta ei riimu

teiste tõenditega (süüdistatava M.B ja tunnistajate ütlustega, videosalvestistega) ning on

seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist pea terves ulatuses välja jätta. Kannatanu

J.E ütlused haakuvad tõendikogumiga ja on usaldusväärsed vaid osas, millises ta ütleb, et

noahaava peopessa sai noa terast kinni võttes ning sai noalöögi kõhtu. Samas noaga löömise

asjaolud ei haaku samuti teiste tõenditega.

38. Kokkuvõtvalt on seega tõendamist leidnud, et konflikt sai alguse T.U telefoni kadumisest

ning B.W ja J.E eitasid selle võtmist (tegelikkuses oli telefon J.E kotis). B.W oli

agressiivne, hakkas rusikatega vehkima; J.E ägestus, võttis kotist noa välja ning hakkas

noaga süüdistatavate suunas vehkima. Seejärel M.B väänas J.E maha, toimus rüselus ja

üksteise löömine käte ja jalgadega. T.U üritas nuga jalaga J.E-lt ära lüüa, kuid see ei

õnnestunud. Ka T.U ja B.W rüselesid maas ja lõid üksteist käte ja jalgadega. Mingil

ajahetkel lõi T.U B.W-d rusikaga ja jalaga näkku. M.B lõi maas lamavale J.E-le rüseluse

käigus noaga kõhtu. Pärast seda lõi M.B B.W-le jalaga näkku, kui B.W oli poolistukil

10 (18)

1-25-3307

asendis.

Süüdistatava M.B poolt kannatanu J.E suhtes toimepandud tegu

39. Süüdistuses ei ole kirjas, mitmel korral M.B lõi J.E-d, esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta

kannatanut käte ja jalgadega ning pussitas noaga. Kohus uurib isikute ütlusi ja kannatanu

tervisekahjustusi, et tuvastada, mitu korda ja kuhu M.B J.E-d lõi.

40. Tunnistajad nägid maas rüselust, üksteist peksti käte ja jalgadega, samuti on I.P, W.E ja

B.V kirjeldanud, et nägid ühte noalööki, tunnistaja A.A on öelnud, et nägi kahte noaga löögi

liigutust, J.E on öelnud, et löödi kolm korda noaga kõhtu. Seega kannatanu, süüdistatava ja

tunnistajate ütlused noalöökide arvu kohta on erinevad. Kohus uurib, kas J.E

tervisekahjustuste pinnalt koosmõjus isikute ütlustega on võimalik tuvastada noalöökide

ning jala- ja käelöökide arvu.

41. Kannatanu J.E tervisekahjustused on kirjas süüdistuses ning neid tõendab ekspertiisiaktis nr

x (tlk 41-45 I kd) antud eksperdiarvamus. Ekspert on ekspertarvamuse andmiseks mh

kasutanud kiirabikaarti x (tlk 33-34 I kd). J.E-l esinesid vastavalt eksperdiarvamusele

järgmised tervisekahjustused: paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale

kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastustega,

verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanalis, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse

alakõhu arteri vigastusest. Lisaks sedastatud haav nina piirkonnas ja haav vasakul käel I

kämblaliigese piirkonnas. Kõhuõõnde tungiv ja soole vigastusega tervisekahjustus oli

eluohtlik. Ekspert on andnud arvamuse, et eluohtlik tervisekahjustus on saadud terava

vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil — löögist torke-lõikevahendiga

(näiteks nuga). Lisaks sedastatud haav ninal ja vasakul käel, mis tervishoiuteenuste

osutamist tõendavate dokumentide kirjelduste alusel on iseloomulikud samuti teravale

vägivallale, kuid täpne tekkemehhanism pole määratav, aga ei saa välistada, et vigastused on

saadud torke-lõikevahendiga lõikamisest.

42. Seega oli J.E-l üks torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas ja teised kaks olid

lõikehaavad. Kohus leiab, et eksperdi poolt tuvastatu riimub M.B ja tunnistajate I.P, W.E ja

B.V ütlustega, et M.B lõi J.E-d noaga ühe korra. Kohus leiab, et J.E-l tuvastatud üks torke-

lõikehaav kõhu piirkonnas lükkab ümber tema versiooni, et M.B lõi teda noaga kõhtu kolm

korda. Kuigi tunnistaja A.A nägi kahte noaga löögi liigutust, siis tulenevalt kannatanu

vigastustest on tõendatud üks torke-lõikehaav. Seega on tõendatud, et M.B lõi J.E-d noaga

ühel korral alakõhtu. Kannatanu J.E ütlustest saab järeldada, et haav vasakul käel I

kämblaliigese piirkonnas tekkis kui ta haaras käega noa terast kinni. Kohus juba eelnevalt

leidis, et kannatanu verisoon sellest, millal ta noast kinni haaras (kui võõras tahtis B.W-le

noaga kallale minna), ei lange teiste tõenditega kokku. Samas vigastuse iseloom viitab selle,

et kannatanu noa terast haaras, kuid ei ole tuvastatav, millisel ajahetkel. Lõikehaav nina

piirkonnas sai tekkida rüseluse käigus, sest on tõendatud, et kui M.B noa enda kätte sai, tegi

ta ühe noalöögi. Tunnistaja B.V kinnitab, et kohe kui M.B noa enda kätte sai, lõi ta

kannatanut sellega kõhtu. Seega ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et J.E-

l tuvastatud lõikehaav nina piirkonnas ja lõikehaav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas

oleks olnud M.B tegevuse tagajärg. Kuigi tunnistajad A.A, W.E ja B.V on kõik rääkinud, et

rüseluse käigus lõid mehed üksteist rusikate ja jalgadega, siis eksperdiarvamusest ei nähtu

kannatanul tervisekahjustusi, mis oleks võinud tekkida jala- ja käelöökidest ning kannatanu

ei ole ka öelnud, et oleks käe- või/ja jalalöökidest valu tundud. Kohtule esitatud tõenditega

on tõendamist leidnud, et vastastikuse rüseluse käigus M.B lõi käte ja jalgadega J.E-d , kuid

kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J.E oleks tema löömisel M.B poolt

saanud valu või tervisekahjustuse, seega M.B poolt J.E löömine käte ja jalgadega, mis talle

süüdistuses süüks on arvatud, ei täida KarS § 121 objektiivset koosseisu ja selle tegevuse

11 (18)

1-25-3307

võrra kohus vähendab süüdistuse mahtu.

43. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.E tervisekahjustus -

paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torke-

lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja

haavakanali, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest, on

põhjuslikus seoses M.B tegevusega. Lähtudes 13.8.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr

266, „Tervisekahjustuse kohtu-arstliku tuvastamise kord” § 7 lg 2 p 9 ja p 10, on kõhuõõnde

tungiv ja soole vigastustega tervisekahjustus eluohtlik. Eksperdiarvamusega on tõendamist

leidnud, et oht J.E elule tulenes otseselt tervisekahjustuse iseloomust, seega on oht

kannatanu elule põhjuslikus seoses M.B teoga – noaga löömisega. Tegu on talle ka

objektiivselt omistatav, võttes kannatanult noa ära ja lüües teda kõhu piirkonda, pidi ta aru

saama, et kannatanu võib saada (raske) tervisekahjustuse. Objektiivses põhjuslikus seoses on

süüdistatava poolt kannatanule tekitatud kõhuõõnde tungiv ja soole vigastustega

tervisekahjustus, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kokkuvõtvalt on seega tõendamist

leidnud, et M.B lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu, mille tagajärjel põhjustas paremal

pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos

kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanalis, mille

tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest, seega eluohtliku

tervisekahjustuse.

44. Eeltoodust tulenevalt on M.B realiseerinud kõik KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

Subjektiivne koosseis

45. M.B on kinnitanud, et lõi J.E-d noaga, kuid seda enesekaitseks. Ta selgitab, et tundis algselt

hirmu, kuid siis kasvas see vihaks. Seega lõi ta kannatanut kavatsetult, ta teadis, et noaga

löömine põhjustab kannatanule tervisekahjustuse. Seega oli M.B-l tahtlus noaga kõhtu

löömisel tervisekahjustuse tekitamiseks (KarS § 121 mõttes) ning tagajärje, ohu elule

põhjustas ta otsese tahtlusega, lüües noaga kõhtu pidi ta ette nägema, et kannatanu võib

saada eluohtliku tervisekahjustuse.

Õigusvastasus, hädakaitse

46. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. M.B ütluste kohasel tegutses ta J.E-d

noaga lüües hädakaitses.

47. Prokurör on välja toonud, et olukorda kõrvalt näinud tunnistajad W.E ja B.V on öelnud, et

nende hinnangul ei olnud tegemist hädakaitsega. Kohus selgitab, et tunnistajate ütlused on

tõendiks nende asjaolude kohta, mida nad on tajunud. Tunnistajad saavad anda ütlusi

sündmuse kohta, mida nad nägid, samuti, kas sündmus, mida nad pealt nägid, häiris neid.

Seda, kas tegemist oli või ei olnud hädakaitsega, s.o õigusvastasust välistava asjaoluga, ei

saa kindlaks teha tunnistaja hinnangu alusel, seda peab kohus analüüsima kohtule esitatud

tõendite, s.h sündmust pealt näinud tunnistajate ütluste pinnalt.

Rünne õigushüve vastu ja ründe õigusvastasus

48. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada

hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise

isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10). Kohus

tuvastas eespool, et oli tekkinud konflikt, n.ö kaks kahele olukord, seega tuleb analüüsida

situatsiooni tervikuna, kõigi konfliktis osalenud isikute käitumist. Kohus märgib, et

12 (18)

1-25-3307

hädakaitse hõlmab mitte ainult rünnatava vaid ka teise isiku õigushüvede kaitset.

49. Süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et sündmus sai alguse T.U

telefoni kadumisest, millest tekkis vaidlus, B.W hakkas rusikatega vehkima ning käitus

agressiivselt. Seejärel võttis J.E noa välja, millega hakkas vehkima süüdistatavate suunas.

Kohus leiab, et noa (eriti J.E käes olnud noa suurust arvestades) käes hoidmist ja sellega

vehkimist saab käsitleda vahetult eesseisva ründena elu ja tervise vastu, sest rünnatav ei pea

ootama, millal reaalselt hakatakse tema õigushüvesid kahjustama (nt noaga lööma). Vahetult

eesseisva ründena tervise vastu saab käsitleda ka B.W poolt rusikatega vehkimist.

Tuvastamist on seega leidnud kannatanute vahetult eesseisev õigusvastane rünne

süüdistatavate elu ja tervise vastu. M.B ütlustest tulenevalt ei soovinud ta kakelda, seega oli

rünne õigusvastane, ei olnud kaetud lubatavusklausliga (hädakaitsele ei saa toetuda

vastastikuse kakluse puhul).

Ründest tulenev oht

50. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis

tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada

konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne

kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et

ründe oht oli olemas (RK otsus 25.03.2004 otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 10).

51. Hädakaitseseisundiga on tegemist enne ründe jõudmist katsestaadiumisse KarS § 25

tähenduses, s.o juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks

ründeks (vt RKKKo 3-1-1-17-04, p 10). Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse

kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe

muutub / on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku

tagajärje saabumise riski (RK 14.12.2020 otsus asjas nr 1-19-8038, p 26). Kohus leiab, et

reaalne oht süüdistatavate elu ja tervise kahjustamiseks, hinnates olukorda ex ante, oli

olemas. Süüdistatavad võisid tekkinud olukorras eeldada, et kui juba nuga välja võeti ja

sellega nende suunas vehiti ning teine isik nende suunas rusikatega vehkis, olukord oli ärev,

karjuti, et neid siis ka rünnatakse. Lisaks on tunnistaja W.E öelnud, et enne noa nägemist

kuulis ta lauset „ma annan sulle nuga!“. M.B püüdele olukorda rahustada J.E ei reageerinud.

Vahetu rünne

52. J.E ja B.W tegevus on käsitletav vahetult eesseiseva ründena, sest rünnatav ei pea ootama,

millal reaalselt hakatakse tema õigushüvesid kahjustama (nt noa või rusikaga lööma). Oli

olemas vahetu oht ründeks, sest J.E vehkis noaga süüdistatavate suunas ja B.W vehkis

rusikatega ning oli agressiivne. Süüdistatavad ei pidanud ootama, kas neid rünnatakse või

mitte.

53. Kokkuvõtvalt on tõendamist leidud, et M.B-l ja T.U-l esinesid hädakaitse eeldused –

hädakaitseseisund ehk vahetult eessseisev õigusvastane rünne nende õigushüvede vastu.

Kuna M.B-l ja T.U-l esines hädakaitseseisund, oli neil õigus hädakaitsele.

M.B kaitsetegevus J.E vastu

54. Kaitsetegevus seisneb ründe tõrjumise eesmärgil ründaja õigushüve kahjustamises.

Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks

tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab

kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta

viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo nr 3-1-1-

107-12, p 10; RK 15.10.20215 otsus asjas nr 3-1-1-65-15).

55. Kohus rõhutab, et Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-65-15 p-s 10 osutanud kohtupraktikas

13 (18)

1-25-3307

kinnistunud arusaamale, et ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe

tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada

ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem

rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi

2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p-d 11 ja 11.3 ning 4. veebruari 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-111-04, p 14). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse

tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et

hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba

kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p 11.4).

56. Kohus eespool tuvastas, et ajal kui J.E noaga vehkis süüdistatavate suunas, püüdis M.B

sõnaliselt olukorda rahustada, J.E vehkis noaga edasi. M.B kirjeldas, et sündmused arenesid väga

kiiresti, tal tekkis suur hirm, mis kasvas üle hirmu ja viha seguks. M.B seletas, et tahtis J.E käest

nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud, kukkusid rüseluse käigus koos maha, siis sai mingi hetk

noa kätte ja lõi J.E-d noaga. Kohus leiab, et sündmuste kiiret arengut kinnitavad telefonikõned

Häirekeskusesse (vt punkt 10) – kell 19.49 räägib helistaja, et toimub noaga vestlus, keegi pole veel

viga saanud, kell 19.52 ütleb helistaja – kõik löövad rusika ja kätega, üks lööb noaga, neli inimest

kaklevad ja kell 19.53 teatab helistaja, et üks mees sai nuga. M.B on peale kinnipidamist läbi

vaadatud (tlk 108-120 I kd), piltidel (I kd tlk 110-111, 114, 118) on näha, et tal on kriimustused

labakätel ja kaenla all parema küljel, need on fikseeritud ka kinnipidamise protokollis (I kd tlk 143-

144). Kohus leiab, et M.B ütlused ning tema kätel ja kehal olnud kriimustused koosmõjus

sündmuse kiire arenemisega kinnitavad, et ta tegutses kaitsetahtest lähtuvalt. M.B küll avaldas, et

tal tekkis koos hirmuga ka viha, kuid kohus leiab, et M.B tegevus (üks löök noaga) ei näita, et viha

oleks tema käitumise domineeriv põhjus olnud. Asja materjalidest ei nähtu, et M.B-l oleks olnud

võimalik valida J.E poolt käsil olnud noaga ründe lõpetamiseks mingi muu säästvam vahend. Kuna

ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku

lõpetamise õigust, siis tuleb asuda seisukohale, et selle sama noaga, millega konflikti alguses vehkis

J.E süüdistatavate suunas, kasutamine M.B poolt oli ex ante hinnates sobiv kaitsevahend, sest

lõpetas ründe täielikult. Ründe tõrjujal pole kohustust võtta üle ebakindlast kaitsevahendist või -

viisist tulenevat riski. Nuga kasutamata jättes olnuks süüdistataval põhjust tõsiselt karta selle jäämist

kannatanu kätte, mis asetanuks süüdistatava enda elu ohtu, sest tema vastu toimus tema elu ohustav

rünnak. Lisaks märgib kohus, et kuna J.E ja T.U vastu suunatu õigusvastase rünnakuga (vehkides

noaga nende suunas) tekitas ohu nende elule, siis M.B, tõrjudes seda rünnet J.E käes olnud noaga ja

tekitades talle ühe noalöögiga eluohtliku tervisekahjustuse, ei kahjustanud J.E õigushüve, mis oleks

olnud kõrgem kaitstavast õigushüvest. Rünnatav õigushüve ja kahjustatud õigushüve olid samad –

oht elule.

Hädakaitse piiride ületamine

57. Hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud

vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt

liigset kahju (KarS § 28 lg 2) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2011. a otsus

asjas nr 3-1-1-26-11, p 17). Kohus eespool tuvastas, et M.B teostas hädakaitset vahendiga,

mis vastas ründe ohtlikkusele. Küsimus tekib, kas ta tekitas ründajale ilmselget liigset kahju

– kaitsetegevuse tagajärjel sai kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse. KarS § 28 lg-st 2

tuleneb selgesõnaliselt, et hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see

toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride

ületamist. Seega peab hädakaitse piiride ületamist nentivas kohtuotsuses olema näidatud, et

hädakaitse seisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend

ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne (vt ka

14 (18)

1-25-3307

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04).

58. Kohus eespool tuvastas, et kaitsetegevus oli kohane, M.B kaitsevahend vastas ründe

ohtlikkusele, sest M.B lõi J.E-d sama noaga, millisega vehkides J.E ohustas M.B ja T.U

õigushüvesid (tervist ja elu). Tunnistajad on olukorda kirjeldanud erinevalt ning nende

ütlused lähevad selles lahku, kas süüdistatav lõi kannatanut noaga rüseluse käigus või läks ta

maas lamava kannatanu juurde ja tal oli aega kalkuleeritult tegutseda – kas akuutne

ründeolukord ja selles vallandunud hirmu- ja vihaseisund võimaldasid M.B-l kaaluda, kuhu

ründajat noaga lüüa. Kohus tuvastas eelnevalt, et M.B lõi kannatanut noaga kõhtu ühel

korral. Kohus leiab, et arvestades kiirelt arenevaid sündmusi ja asjaolu, et M.B lõi koheselt

kui ta noa enda kätte sai J.E-d noaga ühel korral, ei tegutsenud ta eesmärgiga tekitada J.E-le

liigselt kahju. Sellistel asjaoludel ei saa toimunud sündmusele ex ante tervikhinnangut andes

tõsikindlalt väita, et süüdistatav saanuks kasutada valitud kaitsevahendit kannatanut vähem

kahjustaval moel. M.B teostas hädakaitset vahendiga, mis vastas ründe ohtlikkusele ning ta

ei tekitanud sellega liigset kahju.

59. Seega M.B tegu – J.E ühel korral noaga löömine - ei olnud õigusvastane, sest ta tõrjus

vahetut õigusvastast rünnet enda ja T.U õigushüvedele, kahjustades ründaja (J.E )

õigushüvesid, ei ületanud seejuures hädakaitse piiri, mistõttu kohus mõistab M.B talle

esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks.

Kannatanu B.W suhtes toimepandud tegu

60. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et T.U ja B.W vahel toimus maas rüselus,

mille käigus mõlemad peksid üksteist käte ja jalgadega. Tunnistaja W.E ütlustega on

tõendamist leidnud, et T.U lõi kakluse käigus B.W-d rusikaga näkku, B.W kukkus ja siis lõi

T.U veel B.W-d jalaga näkku (p 29). Samuti on tõendamist leidnud, et M.B lõi B.W-d ühel

korral jalaga näkku (p 33).

61. Kuna esitatud süüdistuse järgi M.B ja T.U lõid B.W-d korduvalt rusika ja jalaga näo- ja keha

piirkonda, tuleb kontrollida, kas tegemist on kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes.

Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu

eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes

kaastäideviimist (vt RKKKo nr 3-1-1-15-97 ja 3-1-1-88-03). Kohtule esitatud tõenditest saab

järeldada, et tegemist oli n.ö kaks kahele ründesituatsiooniga (kannatanud vs süüdistatavad),

mõlemad süüdistatavad tegutsesid ründesituatsioonis ühiselt koos, kuid võimalik, et

hädakaitseseisundis. Seega ei olnud tegemist vastastikuse kaklusega.

62. Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud 4.8.2024 isiku läbivaatluse protokolliga koos

fotodega (tlk 52-59 I kd), 7.8.2024 patsiendikaardiga nr x (tlk 63-64 I kd), 7.8.2024

ambulatoorse eepikriisiga (tlk 65 I kd), kompuutertomograafia uuringu vastusega (tlk 66-67

I kd), 8.8.2024 patsiendikaardiga nr y (tlk 68-69 I kd) ja 8.8.2024 ambulatoorse epikriisiga

(tlk 71-71 I kd). Patsiendikaartidelt on näha, et B.W-l on 7.8.2024 diagnoositud kolju- ja

näoluude hulgimurrud, leid: vasakul värske orbita alaseina killunenud murd ja vasakul

alalõualuunurka haarav murd. Ambulatoorsetest epikriisidest nähtub sama diagnoos.

7.8.2024 teostatud kompuutertomograafia ning leid vasakul värske orbita alaseina

killunenud murd, vasaku orbita mediaalseina murd, vasakul alalõualuunurka haarav murd.

Isiku läbivaatluse protokollile lisatud fotodelt on näha kannatanu silmakoopa juures haav.

Seega on tõendamist leidnud B.W tervisekahjustused, mis on kirjas süüdistuses. B.W ütluste

kohaselt tundis ta valu.

63. Kannatanu B.W tervisekahjustused on põhjuslikus seoses T.U ja M.B tegudega – rusikaga ja

jalaga löömisega. Kannatanu vigastused on objektiivse kõrvalseisja jaoks käsitatav teo

tüüpiliste tagajärgedena, mistõttu on need süüdistatavatele objektiivselt omistatavad.

15 (18)

1-25-3307

Tuvastamist on leidnud KarS § 121 kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

64. X linnas kesklinna park on avalik koht KorS § 54 kohaselt ning tunnistajate A.A, W.E, B.V

Luige ja C.C (kes olid kõrvalised, konfliktiga mitte soetud isikud) ütluste kohaselt

süüdistatavate tegevus häiris neid. Süüdistatavad rikkusid seega KorS § 55 lg 1 p 1 nõuet,

mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega on täidetud KarS § 263 objektiivse

koosseisu tunnused ning kuna tegu on toime pandud vägivallaga, kvalifitseerub see KarS §

263 lg 1 p 1 järgi.

65. Süüdistatavad on teo toime pannud otsese tahtlusega, nad pidid aru saama, et B.W suhtes

vägivaldse käitumisega rikuvad nad avalikku korda ning häirivad seejuures teisi pargis ja

selle lähiümbruses viibinud isikuid. Arvestades, et mõlemad süüdistatavad lõid kannatanut

väikese ajalise vahega, ajendatuna samast põhjusest, siis tegutsesid nad kooskõlastatult ühise

tahtlusega.

Õigusvastasus

66. Kohus on juba eelpool tuvastanud, et M.B-l ja T.U-l esinesid mõlema kannatanu suhtes

hädakaitse eeldused (p 48-53), nad olid hädakaitseseisundis, sest nende õigushüvede vastu

oli suunatud vahetult eesseisev õigusvastane rünne. Järgnevalt analüüsib kohus T.U ja M.B

kaitsetegevust B.W vastu.

T.U kaitsetegevus

67. B.W lõi T.U korduvalt jalaga ja rusikaga, sh näkku. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et

T.U-l oleks võimalik olnud valida B.W ründe lõpetamiseks mingi muu säästvam vahend.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.U ja B.W vahel toimus rüseluse

käigus vastastikune kätega löömine. Kohus leiab, et T.U poolt B.W ründele vastuseks

rusikate ja jalgadega löömine, arvestades tekkinud rüselust, B.W agressiivsust, oli ex ante

hinnates sobiv kaitsevahend. Kohus leiab, et T.U tegevuses ei nähtu asjaolusid, mis

näitaksid, et ta oleks ründajale tekitanud liigset kahju. Kohus ei tuvasta, et T.U oleks

ületanud hädakaitsepiire KarS § 28 lg 2 tähenduses. T.U kaitsetegevus vastas ründe

ohtlikkusele ning ta ei tekitanud sellega liigset kahju. Kuna T.U käitumises esineb

õigusvastasust välistav asjaolu – tegutsemine hädakaitseseisundis, mõistab kohus T.U KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

M.B kaitsetegevus

68. Samas M.B osas tekib küsimus, kas selleks hetkeks, kui ta B.W-d lõi, kas tema ja T.U vastu

suunatud J.E ja B.W õigusvastane rünne võis olla juba lõppenud. J.E oli saanud noalöögi,

tema rünne oli lõppenud. Tunnistaja W.E ütluste kohaselt oli B.W sel hetkel kui M.B teda

jalaga lõi, poolistukil asendis. T.U oli B.W-le vahetult enne rusikaga näkku löönud ning

seejärel veel jalaga näkku, mille tagajärjel B.W oli poolistukil maas.

69. Riigikohus on 25.3.2004 otsuses asjas nr 3-1-1-17-04, p-des 10.1-10.2 märkinud, et

hädakaitseseisundi olemasoluks on olulise tähtsusega ka ründe lõppemise hetke tuvastamine.

Üldjuhul ei ole rünne veel lõppenud, kui kaitsja saab oma tegevusega anda juhtuvale veel n-

ö tagasikäigu. Kui rünne on lõppenud, on hädakaitse välistatud. Hädakaitseseisund on

välistatud ka juhul, kui isik eksib ründe või selle ohu olemasolus. Sellisel juhul võib olla

tegemist eksimusega õigustavas asjaolus (KarS § 31 lg 1) ning isik võib vastutada

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.

70. M.B ütluste kohaselt sekkus ta, kuna B.W oli juba rünnanud T.U. Samas täpselt ta ei

näinud, mida T.U ja B.W tegid, sest tal oli konflikt J.E-ga. Talle tundus, et B.W ründas

16 (18)

1-25-3307

esimesena T.U . Kuna J.E ja B.W olid kahekesi koos ja J.E alustas noaga vehkimist, siis nad

olid koos. Selgitab veel, et mõlema poolt oli ikkagi oht olemas. Kuna B.W tugevalt üritas

J.E-d sellel hetkel õigustada, karjudes, et nende käes seda telefoni ei ole, agressiivne hoiak

oli tal. Samas on M.B tunnistanud, et ei pannud tähele, mida T.U tegi. Kohus leiab, et M.B

ütlustes puudub alus kahelda. Täpsemalt ei ole ta aga B.W löömist kirjeldanud. Arvestades,

et B.W ja T.U olid üksteist maas olles käte ja jalgadega peksnud, T.U lõi B.W-d rusikaga

ja jalaga näkku ning B.W oli peale seda vastavalt tunnistaja W.E ütlustele poolistukil

asendis, on kohus seisukohal, et B.W õigusvastane rünne M.B ja T.U vastu oli lõppenud.

M.B aga eksis selles ning lõi B.W-d jalaga näkku. Seega ettekujutava asjaolu valguses (et

esines jätkuv oht B.W poolt) asus M.B teostama kaitsetegevust.

71. KarS § 31 lg 1 kohaldamisel tuleb seejärel kontrollida, kas isiku kaitsetegevus on tema

ettekujutatavate asjaolude valguses sobiv ründe lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim

vahend selle eesmärgi saavutamiseks. See tähendab ühtlasi, et isiku kaitsetegevus peab

jääma ettekujutatava hädakaitse piiridesse (KarS § 28 lg 2). Kui aga isik ületab ka tema poolt

ettekujutatavate asjaolude valguses hädakaitse piire, ei välista ettekujutatud asjaolud teo

õigusvastasust, mistõttu sellisel juhul KarS § 31 lg 1 ei kohaldu. Lisaks eeltoodule peab isiku

kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, st kaitsetegevus peab ettekujutatud asjaolude

valguses olema suunatud ründe tõrjumisele (RK 3.11.2017 otsus asjas nr 1-16-9964 p 16).

72. M.B poolt B.W jalaga näkku löömine lõpetas tema ettekujutavate asjaolude valguses ründe,

B.W kukkus teadvusetult maha. Seega oli tegemist sobiva kaitsevahendiga, sest lõpetas

ründe täielikult. W.E ütlustest tulenevalt oli M.B-l B.W-d jalaga näkku lüües veel nuga käes.

Seega valis ta ettekujutavate asjaolude valguses säästvama vahendi ründe tõrjumiseks,

jalalöök tekitas vähem kahju, kui oleks eeldatavasti tekitanud nuga. Seega M.B

kaitsetegevus ekslikult ettekujutatud õigusvastase ründe tõrjumisel jäi hädakaitse piiridesse.

M.B on kirjeldanud, mis asjaoludel ta B.W-d lõi ning sellest tulenevalt kohus leiab, et tema

kaitsetegevus oli ettekujutatud asjaolude valguses suunatud B.W ründe tõrjumisele.

73. KarS § 31 lg 1 kohaselt saab isik sel juhul vastutada vaid ettevaatamatu süüteo eest, kuid

KarS § 121 ja ka KarS § 263 subjektiivsed koosseisud eeldavad tahtlust. M.B vastutus on

seega välistatud KarS § 31 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M.B KarS § 263

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

74. M.B-le on esitatud süüdistus nii KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud (kannatanu J.E) kui

ka grupis T.U-ga toimepandud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos

(kannatanu B.W). Kohus eespool tuvastas, et mõlemad teod on toime pandud samal ajal,

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oli tegemist ühe sündmusega. Tunnistajad A.A, W.E ja B.V

on avaldanud, et neid häiris noaga löömine. Riigikohtu 18.2.1997 otsuses asjas nr 3-1-1-19-

97 on leitud, et avaliku korra raske rikkumise piiritlemisel kehtib põhimõte, et KarS § 263

raskemad süüteod, mis on samuti toime pandud seoses avaliku korra rikkumisega tuleb

subsumeerida ainult vastava kuriteona ja ideaalkogum puudub. Kuna prokuratuur ei ole

KarS § 118 lg 1 järgi esitatud süüdistuses M.B-le süüks arvanud avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumist, ei saa selles kriminaalasjas M.B tegevust kvalifitseerida ainult KarS §

118 lg 1 p 1 järgi. Seega mõistab kohus M.B mõlemas talle esitatud süüdistuses õigeks.

Tõkend

75. Süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

76. M.B on kahtlustatavana kinnipeetud 3.8.2024, vabastatud 5.8.2024 ( tlk 143-144 I kd).

Asitõendid

77. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Kesk-Eesti

17 (18)

1-25-3307

politseijaoskonna Paide hoiuruumis asuvad (akt nr 24ATH31953, tlk 164 I kd) sündmuskoha

vaatlusel kaasa võetud DNA proovid (pakendid nr 1-5), isiku läbivaatusprotokolliga võetud

DNA proovid (pakendid nr 1-6) ja järgmised asitõendi vaatlusprotokolliga seotud esemed:

paberkott (pakend nr 1), tänavakivi (pakend nr 4), Coca Cola pudel (pakend nr 5),

viinapudel (pakend nr 6), särk (pakend nr 9), püksid (pakend nr 10), käekell (pakend nr 11).

78. Kuna kannatanu ei ole öelnud, et nuga on tema oma ja seda tagasi soovinud (kuigi kohus

tuvastas, et nuga oli kaasas kannatanul), tuleb nuga (pakend nr 6) ja selle vutlar (pakend nr

2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Menetluskulud

79. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud:

-T.U määratud kaitsja v.adv Natalia Suvorova tasu ja kulud osalemise eest menetluses 384,06 eurot

(tlk 194-196 I kd), 696,14 eurot (tlk 56-58 II kd); kokku 1080,20 eurot;

-M.B kaitsja v.adv Margo Normanni tasu ja kulud: 131,76 eurot (tlk 214-215 I kd), 572,88 eurot

(tlk 53-55 II kd), kokku 704,64 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt isiku ( J.E) kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr x, 30.9.2024) tasu 155

eurot (tlk 45 I kd).

M.B-le esitatud süüdistusega seotud menetluskulud 859,64 eurot ja T.U-le esitatud süüdistusega

seotud menetluskulud 1080,20 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Kohtunik

18 (18)