3-25-3462/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3462

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale läbivaatamatult.

2. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a

määrus resolutsiooni punktide 1 ja 3 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale ja resolutsiooni p 2 peale osas, millega jäeti määruskaebus

rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus

edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 10.08.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. X.X.-i väitel kehtib

vanglas uus helistamise korraldus, mille alusel saab helistada 60 minuti asemel 100 minutit,

kuid talle seda võimalust pakutud ei ole. X.X.-i arvates peab ta saama helistada 100 minutit, et

oleks tagatud võrdne kohtlemine. 2-l korral nädalas helistamise võimalus ei taga peresuhete

säilitamist ega nende arendamist. Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju inimväärikuse

alandamisega ja tervise kahjustamisega.

2. Tartu Vangla jättis 16.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/392-2 X.X.-i kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

3. X.X. esitas 14.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse

alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja kordas vanglale esitatud kahju hüvitamise

taotluse põhjendusi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ning märkis, et ta vajab

riigi õigusabi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis

kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

1) Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja suhtes oli

vangla 07.02.2025. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning

kehakultuuriga tegelemisega keelamist, mis lõpetati 13.08.2025. Vangla tõstis 04.05.2025

motivatsiooni korras kõikide kinnipeetavate kõnelimiite 40 minuti võrra. Vangla 16.10.2025.

a otsusest ja kohtule esitatud kaebaja kõnelogist nähtub, et kaebaja sai kasutada võimalust

helistada 100 minutit 60 minuti asemel. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kõnelimiidi

suurendamine tema suhtes ei kehtinud. Vangla selgitas 08.05.2025. a vastuskirjas nr

1-8/2-25/78-2, et kui kinnipeetavad panevad toime distsiplinaarrikkumise, langetatakse

kõnelimiit ajaliselt tagasi 60 minutile. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et vangla võimaldaks

jätkata tal helistada 100 minutit ka siis, kui ta on toime pannud mõne rikkumise. Pärast

kõnelimiidi tõstmist 100 minutile tuvastati esimene distsiplinaarrikkumise tunnustele vastav

tegu kaebaja puhul 12.05.2025. Seega ei saa pidada motivatsiooni korras tõstetud kõnelimiidi

langetamist tagasi 60 minuti peale vangla õigusvastaseks tegevuseks. Vangla tegevuses ei ole

õigusvastasusele viitavaid tunnuseid ka kaebajale helistamise võimaluse tagamisel 2 korda

nädalas 60 minuti jooksul, kuivõrd selline kohustus tuleneb vanglale kodukorrast ning kaebaja

ei väitnud, et sellises määras helistamise võimalust talle ei tagatud. Kuna puudub alus

hinnanguks, et vangla tegevus kaebajale helistamiseks antud lisaaja äravõtmisel oli

õigusvastane, ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. Vangla ei ole kaebaja õigusi

intensiivselt riivanud. Kaebaja ei toonud esile, et tal jäänuks vangla tegevusest tingituna ära

mõni oluline telefonikõne, mis põhjustanuks talle kahjulikke tagajärgi. Kaebajale oli mingil

ajavahemikul tagatud ka suurem helistamise võimalus (kaebaja sai helistada 2 korda nädalas

100 minutit 60 minuti asemel). Seega ei saanud kõnelimiidi alandamine miinimumtasemeni

kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja väide selle kohta, et 2 korda nädalas 60 minuti

jooksul helistamise võimalus ei ole piisav, ei osuta võimalusele, et tema õigusi oleks

intensiivselt riivatud. Asjaolu, et telefoni kasutamise võimalus on vanglas piiratud, on

vangistusega paratamatult kaasnev ja sellega peab kaebaja arvestama.

2) Kuna kohus tagastas kaebuse, puudus vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3) Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning kohus on tema koostatud

ja esitatud kaebusi korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud avaldused on mahukad

ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli

palju vaidlusi, mida ta ei suuda hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kaebaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 02.11.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 24.10.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 ning tema nõue

rahuldada. Kaebaja väitel ei saanud kohus tugineda kaebuse tagastamisel HKMS § 121

lg 2 p-le 2¹. Kaebaja ei saanud võimalust helistada 100 minutit, millega kadus tema

motivatsioon välismaailmaga suhtlemiseks. Kaebajal on alates 2020. a purunenud 3

abielu, mille põhjuseks oli see, et vangla piiras pidevalt kaebaja suhtlust perega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu

24.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse

resolutsiooni p-de 1 (II) ja 3 (III) peale.

I

7. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et

määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta

sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast

apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või

sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või

kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema

õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6

tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole

määruskaebuse esitamise õigust.

8. Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a määruse resolutsiooni

p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette

ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus

esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus ka märkis

24.10.2025. a määruse edasikaebamise korras, et määruskaebuse ringkonnakohtule võib

esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.

9. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3

p-ga 6, kuulub X.X.-i määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu

24.10.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.

II

10. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et kaebaja kaebusel ei

ole eduväljavaateid ning vangla ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Ringkonnakohus

nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist

väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja märgib

määruskaebuses üksnes üldsõnaliselt, et halduskohus ei saa kaebust HKMS § 121 lg 2 p 2¹

alusel tagastada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.

Kaebaja väide on põhjendamatu.

11. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 1 muutmata.

III

12. Tartu Halduskohus jättis 24.10.2025. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja §

201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi sisulist väidet, mis annaks aluse

eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks.

13. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.2025. a määruse

resolutsiooni p-i 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)