3-25-2973/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2973

Haldusasi

Y.H

kaebus Saarde Vallavalitsuse

22. augusti 2025. a korralduse nr 2-3/331 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Y.H

Vastustaja Saarde vald

Kolmas isik Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi

kaudu)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. septembri 2025.

a määrus haldusasjas nr 3-25-2973 muutmata.

2. Tagastada Y.H-le määruskaebuse lisad 1–7 (dtl 288–380).

3. Võtta toimikusse Y.H määruskaebuse lisad 8–10 (dtl 392-420).

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi ja aadress XXX tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole

määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saarde Vallavalitsus pöördus 30. juulil 2024. a-l kirjaga nr 4-11/912

Kliimaministeeriumi kui riigivara valitseja poole seoses Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla

175,56–176,45 km kinnistul (katastritunnus 30601:004:0036) asuva kuuri ja sauna

3-25-2973

seisukorraga. Vald soovis, et ministeerium tagaks hoone ohutuse naaberkinnistule ja teistele

isikutele, sh kaaluks ohtlikuks muutunud hoone lammutamist.

2. Kliimaministeerium avaldas, et ministeeriumil on kavas teha Saarde vallale ettepanek

võtta Kilingi-Nõmme raudteejaama katastriüksus 30601:004:0036 ja ka ülejäänud

raudteetamm munitsipaalomandisse. Saarde vald oli valmis nimetatud kinnistu

munitsipaalomandisse võtmise küsimusega edasi minema üksnes tingimusel, et

katastriüksusel olevad hooned likvideeritakse.

3. Saarde Vallavalitsus andis 22. augusti 2025. a korralduse nr 2-3/331 p-ga 1 ehitusloa

Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56–176,45 km kinnistul asuva kuuri ja sauna

lammutamiseks.

4. Y.H esitas 8. septembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saarde Vallavalitsuse

22. augusti 2025. a korralduse nr 2-3/331 tühistamiseks osas, millega anti ehitusluba kinnistul

asuva sauna lammutamiseks. Y.H esitas 10. septembril 2025 kohtule esialgse õiguskaitse

taotluse vaidlusaluse ehitusloa täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Taotlust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt.

4.1.

Kaebaja on sauna kasutaja ja valdaja ning see teenindab elanikke. XXX majas puudub

vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning kinnistul puudub ka kaev. Naaberkinnistul asuvad

ehitised on hädavajalikud vee saamiseks ja pesemiseks, sh pesu pesemiseks. Kaebajal on

keskmine liikumispuue ja tal puudub töövõime. Vald on pakkunud üksnes teenust linnasauna

transportimiseks, kuid pole vastanud, kuidas on võimalik pesu pesta. Sauna transportimine ei

sobi kaebajale.

4.2.

Saun pole amortiseerunud määral, mis eeldaks selle lammutamist.

5. Saarde vald taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.

5.1.

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajal puudub õiguslik alus sauna vallata ja kasutada.

Asja õigusliku aluseta kasutamine ei ole kaebaja subjektiivne õigus, mille kaitseks ta saaks

kohtusse pöörduda. Alust ehitusloa väljastamiseks keeldumiseks ei esinenud

(ehitusseadustiku (EhS) § 44). Õigusaktidega kooskõlas mitteolevate ja ohtlikus seisukorras

ning visuaalselt keskkonda reostavate hoonete lammutamiseks juba kohtumenetluse ajal

esineb praegusel juhul ka ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on käinud hoonete seisukorraga

korduvalt kohapeal tutvumas. Hoonete seisukord nähtub muu hulgas lammutusprojektist (vt

Saarde valla vastuse lisa 1, seletuskirja lk-d 6–9). Vaidlusaluses korralduses on kirjeldatud, et

vajunud saunahoonel on visuaalsel vaatlusel näha, et hoone katusel on harjakivid osaliselt

puudu ja alla kukkunud, millest saab järeldada, et on ka teiste kivide allakukkumise oht.

Amortiseerunud hooned asuvad vahetult mööda endist Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla-Riia

raudteetrassi kulgeva avaliku matkaraja ääres. See aga võib tähendada ohtu teiste hulgas

matkarada kasutavate inimeste elule ja tervisele. Hoone on ohtlik ka kaebajale endale.

5.2.

Kaebajal on olemas alternatiivsed võimalused pesemiseks.

6. Kliimaministeerium taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 19. septembri 2025. a määrusega Y.H kaebuse ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

7.1.

Kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

2(4)

3-25-2973

7.2.

Kaebaja mure seoses XXX eluhoones puuduva veesüsteemi ja seega pesemisvõimaluse

puudumisega on mõistetav. Kaebaja pole tõendanud, et ta valdab vaidlusalust hoonet

õiguslikul alusel. Kaebajal ei ole õigust kasutada teise isiku omandisse kuuluvaid hooneid.

7.3.

Vald kirjeldas, milliseid alternatiivseid pesemisvõimalusi on võimalik kaebajale

pakkuda. Asjakohatu on kaebaja väide, et riik peab ise välja selgitama, kas, kes ja millistel

tingimustel riigi hooneid omavoliliselt kasutab.

7.4.

Tõenditest järeldub, et amortiseerunud hooned kujutavad ohtu nii kaebajale kui ka

teistele hoonete kasutajatele, samuti naaberkinnistu elanikele. Riik ei plaani hoonet

rekonstrueerida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 19. septembri 2025. a määruse

tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

8.1.

Saun lammutati 30. septembril 2025. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on Saarde

vallal kohustus osutada kaebajale toimetulekuks vajalikku sotsiaalabi. Kohtul tuleb tuvastada,

kas vastustaja hindas kaebaja elukeskkonna tingimusi ning kaebaja toimetulekut.

8.2.

Saarde Vallavalitsuse korraldus kahjustab kaebaja elukeskkonda ja usaldust vastustaja

tegevuse suhtes.

8.3.

Osaliselt ei vasta tõele lammutusprojekti seletuskirjas märgitu, et hooned on rüüstatud,

täidetud prügiga ja kokku varisenud. Kõik lammutusprojektis olevad fotod lammutamisele

minevatest hoonetest on võetud 1. juuni 2025. a väikehanke dokumendist. Lammutusprojektis

pole viidatud fotode algallikale. Asjaolud viitavad sellele, et lammutusprojekti koostajad pole

ise üldse hooneid vahetult kohapeal vaatamas käinud.

9. Saarde vald taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja esitab

määrusekaebuses samu nõudeid ja tugineb samadele põhjendustele, mille esitas halduskohtule

ning tema täiendavad seisukohad on põhjendamatud ja vastuolulised. Kaebaja väited ei anna

alust jõuda halduskohtust erinevale lõppjäreldusele.

10. Kliimaministeerium leiab 22. oktoobri 2025. a vastuses, et halduskohtu

19. septembri 2025. a määrus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad 1–7 (dtl 288–380), sest need

dokumendid on haldusasja toimikus olemas. Küll aga võtab ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2

alusel Y.H määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja juurde määruskaebuse lisad nr 8–10

(dtl 392–420).

12. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

3(4)

3-25-2973

13. Kaebuses esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et kaebaja kaitseks kaebusega enda

omandiõigust või õigust jätkata vaidlusaluse sauna kasutamist õiguslikul alusel. Esitatud pole

asjaolusid, mille kohaselt oleks kaebaja sauna aluse kinnistu omanik. Samuti pole kaebaja

väitnud, et ta kasutaks sauna õiguslikul alusel (nt lepinguline suhe).

14. Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest järeldub, et tema peamine mure seisneb

selles, et tal puudub võimalus pesta ennast ja pesu mujal kui vaidlusaluses saunas. Need

väited aga ei seondu kaebaja omandiõigusega, vaid isiku õigusega saada puuduse korral

avaliku võimu kandjalt abi. Kaebajale vajaliku sotsiaalhoolekande teenuse saamiseks tuleb tal

esmalt asjaomase sooviga pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kellega koostöös on

võimalik leida kaebajale kõige sobivam lahendus. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab

kaebajale vajaliku sotsiaalhoolekande teenuse pakkumata, on kaebajal võimalik esitada

vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse peale kaebus halduskohtusse. Abi andmine aga

ei eelda kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumistriigile ehitusloa andmisest riigi kinnistul

asuva ohtliku ehitise lammutamiseks. See tegevus ei seondu praegusel juhul kaebaja

õigustega.

15. Vaidlust ei ole, et Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56˗176,45 km katastriüksusel

asunud hooned on 30. septembri 2025 seisuga lammutatud. Seetõttu on kaebajal esialgse

õiguskaitse vajadus ära langenud.

16. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Olukorras, kus kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole uuesti kohtusse

pöördumise võimalusele viitamine eesmärgipärane, kuna see võib eksitada kaebajat ja

tekitada talle asjatuid lisakulusid. Kohtu selgitus ei muuda määruse resolutsiooni siiski

ebaseaduslikuks.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)