1-25-1553/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-1553

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025. a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-1553 (22267000382)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Kohtuistungi sekretär

M.G Haab

Kriminaalasi

Maikl Liedemann süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1

järgi üldmenetluses

Ringkonnaprokurör

M.G Tamm

Süüdistatav

MAIKL LIEDEMANN

isikukood: 38712154257; elukoht: X ; tel: X; e-post: X;

kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: X; emakeel: eesti

keel; töökoht: X; karistatus: kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – ei ole kohaldatud.

Kaitsja

riigi õigusabi korras Rünno Roosmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Maikl Liedemann KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui

Maikl Liedemann ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

13.10.2025. a.

1-25-1553

2. Rahuldada kannatanu D.E tsiviilhagi ja mõista Maikl Liedemannilt VÕS § 1043

alusel välja kannatanu kasuks varalise kahju hüvitisena 685,04 eurot, mis kanda

kannatanu LHV pank arvelduskontole nr XXX .

3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Maikl Liedemannilt menetluskuluna

riigituludesse:

-

sundraha 1329 eurot;

-

määratud kaitsjale määratud tasu 1862,28 eurot;

-

ekspertiisi teostamisega tekkinud kulu 155 eurot;

kokku 3346,28 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a

nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99925700029095. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

4. Kohtuotsus saata kannatanule ja jõustumisel Tervisekassale.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on

võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral

kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu 04.11.2025. a.

Süüdistuse sisu

Maikl Liedemanni süüdistatakse selles, et tema 23.05.2022. a kella 03.11 paiku X maakonnas

X ees lõi tahtlikult taksos Renault Talisman registreerimismärgiga XXX juhi kohal istunud

D.E-d vähemalt kolmel korral rusikaga pea piirkonda ning vähemalt ühel korral jalaga parema

õla piirkonda, millega tabas ka D.E parema käe sõrmi. Maikl Liedemann põhjustas oma

tahtliku teoga D.E-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - nahamarrastused paremal pool

kehatüvel koos kehatüve põrutusega, nahamarrastuse ja pehmete kudede turse paremal pool

näopiirkonnas, pehmete kudede turse parema käe III-V sõrmel koos sõrmede põrutusega ning

parema käe IV sõrme sirutajakõõluse vigastuse. Nimetatud tervisekahjustustest on kõõluse

vigastuse paranemise aeg rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Seega Maikl Liedemann oma tahtliku tegevusega pani toime valu tekitava kehalise

väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, millega on tekitatud tervisekahjustus,

mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Prokurör palus Maikl Liedemann süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele

pööramata 1 aastase katseajaga. Samuti palus prokurör KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

Maikl Liedemannilt menetluskulud, milleks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu

seoses kohtuarstliku ekspertiisi määramisega summas 155 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

1-25-1553

määratud kaitsja tasu ja kulud nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ning KrMS § 175 lg 1 p

9 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot.

2. Kaitsja palus Maikl Liedemann õigeks mõista süüdistuse tõendamatuse tõttu. Samuti

taotles kaitsja jätta kõik menetluskulud riigi kanda.

3. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud.

Kohtu seisukoht

4. Maikl Liedemannile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 1 järgi.

KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab

vähemalt neli nädalat. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava tegevuse - kehalise väärkohtlemise -

puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis. Kuriteo objektiivne koosseis võib seisneda

tervise kahjustamises või valu tekitanud kehalises väärkohtlemises. Kohtupraktika kohaselt on

tervisekahjustus organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende

füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib

mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu

põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei

tekita tervisekahjustust.

5. Vaidlust ei ole selles, et 23.05.2022. a öisel ajal viibisid süüdistatav Maikl Liedemann,

X.K, M.G ja A.F X asuvas X. Seda on kinnitanud nii süüdistatav Maikl Liedemann ise kui ka

temaga koos viibinud tunnistajad X.K ja M.G. Lisaks on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et

hiljem liitus nende seltskonnaga ka neljas naisterahvas, kelleks oli Z.A. Samuti ei ole vaidlust

selles, et X.K tellis kella 3 ajal öösel Bolti kaudu takso ja X juurde tuli valge universaalkerega

takso registreerimismärgiga XXX ning taksojuhiks oli kannatanu D.E.

6. Kannatanu ütluste kohaselt kui ta kohale jõudis, siis ootas ta tükk aega. Seejärel tulid

inimesed keerdtrepist alla. Kannatanu sõnul istusid kõigepealt kolm tüdrukut autosse

tagaistmele ja siis tuli meesterahvas neljanda tüdrukuga keerdtrepist alla ning neljas tüdruk

istus neljandana takso tagaistme peale. Kannatanu andis ütlusi, et sel hetkel meesterahvas

urineeris eemal umbes 15-20 meetri kaugusel ning ta tuli takso juurde veidi hiljem.

Kannatanu ütlustest nähtub, et taksos tekkis autos viibinud inimestega konflikt. Konflikt

seisnes selles, et nimetatud taksosse soovisid minna kõik neli naisterahvast ning süüdistatav

ehk viis inimest, kuigi taksosse mahtus lisaks taksojuhile veel ainult neli inimest. Kannatanu

sõnul selgitas ta tüdrukutele, et nad ei saa neljakesi tagaistme peal istuda, kuivõrd autos on

taga kolm kohta. Kannatanu ütles ka tüdrukutele, et kui see noormees on ka nendega ühes

seltskonnas ja nad tahavad kõik koos sõita, siis peavad nad suurema auto või teise auto juurde

tellima. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud taksos istunud naisterahvad sellega nõus.

Kannatanu sõnul muutusid kaks tüdrukut verbaalselt agressiivseks ning tõstsid ta peale häält

ja kutsusid teda värdjaks. Seal oli palju kisamist ja kuna takso tagumised uksed olid lahti, siis

kannatanu arvas, et see hääletõstmine kostus ka meesterahvani, kes oli eemal. Kannatanu

kinnitas, et sel hetkel oli taksos kõrvalistuja koht tühi, sest tüdrukud oli neljakesi tagaistmel.

Kannatanu ütluste kohaselt üks tüdrukutest ütles, et nad lähevad välja ning üks tüdrukutest

pakkus, et ta maksab kannatanule kohaletuleku eest raha ja nad leiavad mõne muu lahenduse

ning kannatanuga nad ei sõida.

7. Seda, et osa naisterahvastest ei olnud nõus kannatanu öelduga ja et seal tekkis konflikt,

tõendavad lisaks kannatanu ütlustele ka tunnistajate Z.A, X.K, M.G ja A.F ütlused.

1-25-1553

Tunnistaja Z.A andis ütlusi, et tema istus tüdrukutega neljakesi takso tagaistmele. Täpset

järjekorda ta ei tea, aga ta ise istus kõrvalistuja taha. Tunnistaja sõnul istus tema esimesena

taksosse ja siis teised tüdrukud istusid tema kõrvale. Meesterahvas istus juhi kõrval.

Taksojuht ütles viisakal ja rahulikul toonil, et ta ei ole nõus neid viiekesi viima kuhugi, sest

see ei ole nii ettenähtud. Tunnistaja midagi taksojuhile vastu ei öelnud ja tema pärast oleks

võinud ka suurema takso tellida, aga teised tahtsid ikka viiekesi edasi minna. Tunnistaja sõnul

hakkas X.K mingil põhjusel karjuma ja vaidlema ning see vaidlus toimus seal umbes 5

minutit.

Tekkinud vaidlust kinnitas ka tunnistaja X.K. Tema ütluste kohaselt istus taksosse neli

inimest ning ta ise istus juhipoolsele tagumisele istmele. Tunnistaja arust M.G istus ette ja

seda ta täpselt ei mäleta, kuidas Z.A ja A.F istusid, kuid istusid tema kõrval. Kui tunnistaja

seal oli, siis meesterahvast taksos ei olnud. Kuna tunnistaja jõudis taksosse kõige viimasena,

siis tekkis seal vaidlus selles, et nad ei saa selle taksoga minna, sest neid oli liiga palju.

Tunnistaja selgitas, et kuivõrd ta oli purjus, siis see mõte, mis taksojuht ütles, talle ei

meeldinud, aga vastupanu ta ka ei avaldanud ja ta läks taksost üsna ruttu välja. Ta võis enda

sõnul seal taksos olla võibolla vähem kui minuti.

Tunnistaja M.G andis ütlusi, et nad läksid kõik viiekesi sinna taksosse ja kuivõrd neid oli

autos rohkem kui istekohti, siis taksojuht palus, et nad telliksid suurema takso või üks läheb

lihtsalt ära. Edasi tekkis kellegi vahel sõnavahetus. Tunnistaja teab, et X.K ütles midagi ja siis

võibolla see mees ka. Tunnistaja ei öelnud ise midagi taksojuhile vastu. Ta ei mäleta, mida

keegi teine ütles. Tunnistaja sõnul läksid nad välja sellest taksost siis kui hakkas seal

sõnavahetus.

Tunnistaja A.F ütluste kohaselt istus tema koos Z.A-ga taksos taga, aga ta ei mäleta kummale

poole ta ise istus. Arvab, et X.K jäi teistega X lobisema. Tunnistaja märkis, et seda osa ta nii

detailselt praegu ei mäleta ning arvab, et mäletas eeluurimisel paremini. Tunnistajale näidati

kohtu loal meenutamaks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Tunnistaja kinnitas seejärel,

et taksosse istusid kõik sõbrannad. Tunnistaja arvab, et tema, X.K ja M.G istusid taga ja mingi

aeg liitus Z.A ka sinna, kes istus ilmselt ette. Tunnistaja mäletab et autos oli vist mingi

konflikt, aga ei mäleta, mis teemal see oli.

Ka süüdistatav kinnitas, et kui ta läks X tulles korra eemale umbes 15-20 meetri kaugusele,

siis tema arvates läksid kõik neli tütarlast autosse. Kui tema takso juurde jõudis, siis olid

uksed lahti ja taksojuhi ning neidude vahel oli tekkinud konflikt. Seal oli kisa-kära ja neiud

tulid autost välja. Samuti oli takso kõrvalistuja uks lahti ja süüdistatav proovis taksojuhiga

kummardades rääkida ning enda sõnul ta kordagi taksosse ei läinud. Süüdistatav ei oska

öelda, miks see konflikt tekkis, sest teda ei olnud siis seal.

8. Kohus märgib, et kuigi süüdistatav enda sõnul ei tea, millest konflikt alguse sai, siis on see

nii kannatanu kui ka kõigi nelja naisterahva ütlustega tõendatud, et kannatanu ja taksosse

istunud isikute vahelise konflikti põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu ei soovinud neid selliselt

sõidutada, et neli naisterahvast istuvad tagaistmel, sest sõidukis oli taga kolm kohta. Kohtu

hinnangul ei saa konflikti põhjustajaks pidada kannatanut. Kannatanu puhul oli tegemist

taksojuhiga ning taksojuht peab vastutama selle eest, et klientidel oleks sõidu ajal turvaline.

Tunnistaja M.G ütluste kohaselt mahtusid nad neljakesti kõik ilusasti takso tagaistmele ära

ning nad ei istunud üksteisel süles. See aga ei tähenda, et taksojuht oleks võinud selliselt

kliente teenindada. Kuigi tunnistajate ütlused lahknevad selles osas, kes teistest

naisterahvastest taksos kusagil istus, siis kinnitasid nii Z.A, X.K kui ka A.F, et nad, istusid

tagaistmel. Tunnistajad ei ole väitnud, et nad ise istusid esiistmel. Samuti kinnitas kannatanu,

1-25-1553

et kõik neli naisterahvast istusid taksos tagaistmel. Seega loeb kohus tõendatuks, et takso

tagaistmel istusid neli naisterahvast.

9. Süüdistuses on Maikl Liedemannile etteheidetud seda, et tema lõi kannatanut D.E-d

vähemalt kolmel korral rusikaga pea piirkonda ning vähemalt ühel korral jalaga parema õla

piirkonda. Käesolevas kriminaalasjas seisnebki vaidlus selles, kas Maikl Liedemann oli

isikuks, kes ründas 23.05.2022. a. toimunud sündmuse käigus kannatanut D.E-d.

10. Kannatanu ütluste kohaselt tuli meesterahvas talle hästi lähedale põlvedega sõiduauto

kõrvalistuja istmele. Meesterahvas karjus midagi kannatanule, kuid kannatanu ei mäleta

täpselt mida. Kannatanu kinnitas, et eeluurimisel võis ta mäletada paremini, mistõttu prokurör

näitas kohtu loal kannatanule meenutamiseks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi.

Kannatanu selgitas seejärel, et meesterahvas karjus tema peale, et mis tal viga on. Kannatanu

sõnul ilmselt seoses sellega, et ta ei olnud nõus võtma rohkem inimesi autosse. Kannatanu

ütles talle, et ta läheks tema autost välja ja kuivõrd meesterahvas jätkas tema peale karjumist,

siis ütles kannatanu, et ta helistab politseisse kui meesterahvas autost välja ei lähe. Sellepeale

meesterahvas ütles, et tema ei karda politseid. Kannatanu sõnul oli meesterahvas tema kõrval

kui ta hakkas Häirekeskusesse helistama. Kannatanu andis ütlusi, et esimene löök tuli käega

kohe kui Häirekeskuse kõne hakkas. Kannatanu selgitas, et tal oli telefon vasakul pool ning

meesterahvas lõi kõne alustusel tal selle käest ära. Mobiiltelefon kukkus kannatanu

kõrvalistme ja ukse vahele maha. Kannatanu kinnitusel hakkas ta kohe vasaku käega telefoni

otsima ning samal ajal kaitses ennast parema käega löökide eest. Seejärel tulid vähemalt

kolmel korral löögid rusikaga näo piirkonda ehk paremale poole oimu piirkonda ning siis

astus meesterahvas autost välja, kõrvalistuja poolne uks oli lahti ja meesterahvas seisis ukse

vahel ning lõi parema jalaga kolm lööki autosse sisse. Kannatanu istus siis juhi kohapeal ja oli

seal kogu selle sündmuse ajal. Löögid tabasid kannatanu paremat õlga ja kuivõrd kannatanu

üritas käega enda nägu kaitsta, siis ka neljandat sõrme. Kannatanu sõnul tulid näkku löögid

ootamatult ning ta ei suutnud parema käega veel midagi teha. Sel hetkel kui jalaga löögid

tulid, siis kannatanu pani parema käe ette. Kannatanu sõnul tabasid jalalöögid vastu sõrmi,

vastu õlga ja vastu rinnalihast. Kannatanu ei puutunud enda sõnul selle sündmuse käigus

kordagi süüdistatavat. Kannatanu andis ütlusi, et meesterahvas lõi ka jalaga kõrvalistuja ukse

kinni. Kannatanu arvab, et seda tegi meesterahvas, kuivõrd tema seisis uksele kõige lähemal.

Sellest tekkisid auto välisküljele värvi sisse kriimud. Kannatanu sõnul tuli üks tüdrukutest

tahvelarvutit kiskuma ja tema lõi korra ka vastu autoistet.

Ka tunnistaja Z.A kinnitas, et tahvelarvuti lendas maha. Tunnistaja ei oska öelda, miks see

tahvelarvuti maha lendas, aga seal oli mingi jagelus. Samuti tunnistaja A.F sõnul oli taksos

juhi juures tahvelarvuti, kuid ta ei mäleta, et selle tahvelarvutiga oleks midagi juhtunud.

Kannatanu selgitas, et ajaliselt oli see tahvelarvuti võtmine pärast jalalööke ja ukse kinni

löömist.

11. Kannatanu poolt Häirekeskusesse helistamise fakti kinnitab 07.02.2023. a koostatud

asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (CD-plaat, millel hädaabinumbrile 112 tehtud kõne

helisalvestis) (tl 18-19). 23.05.2022. a kell 03.11 hädaabinumbrile tehtud kõnes on helistajaks

meesterahvas nimega D.E. Nimetatud kõne pikkuseks on 2 minutit ja 52 sekundit. Kõne

alguses on kuulda, et keegi meesterahvas ütleb, milles on probleem. Alates 00.09 sekundist

kannatanu ütleb Häirekeskusele, et X juures joobes agressiivne klient peksab jalaga tema

autos, lõhub auto ustega ja laamendab. Kõnest on aru saada, et kannatanu ei olnud taksos üksi,

sest ta ütles kellelegi, et minge ta autost välja. Kuulda on naisterahvaste kisa ning seejärel

ütleb üks naisterahvas, et pane see telefon käest ära. Samal ajal ütles kannatanu, et ei

laamenda tema autos ning üks naisterahvastest ütles jällegi, et pane see telefon käest ära.

1-25-1553

Lisaks on kuulda kellegi meesterahva häält ning samuti ütles kannatanu Häirekeskusele, et

nad lõhuvad tema vara, tahvelarvuti ja tahvelarvutihoidja lõhuvad ära. 00.58 sekundil

kannatanu ütles, et nad jooksevad ära. Kannatanu selgitas seejärel Häirekeskusele, et

noormees peksis teda jalaga, lõi rusikaga pähe ning lõhkusid tal autos sees. Samuti on kõnest

kuulda, et keegi naisterahvas lisas, et lõhkus ukse ära, misjärel kannatanu ütles

Häirekeskusele samuti, et lõhkus tal ukse ära. Kannatanu küsib naisterahva käes kui vana see

mees on ja naisterahvas vastab et alla kolmekümne. Kannatanu kirjeldab, et meesterahvas on

kuskil kolmekümneaastane, seljas on ilma kapuutsita musta värvi jope, jalas teksad, kerge

habemega. Lisaks kannatanu selgitas, et probleem hakkas sellest, et nad tahtsid talle viiekesi

autosse tulla, aga ta keeldus sellest ja seejärel muutusid nad agressiivseks. Seejärel kannatanu

lisas, et murdis vist tal sõrmeotsa ka ära. Samuti selgitas, et nad jooksid ranna poole, mööda

promenaadi X poole edasi.

12. Seega on nimetatud kõnega tuvastatud, et kannatanu ja ka takso ründamine toimus kõne

ajal ning kannatanu sai löömise tõttu vigastusi. Asjaolu, et keegi naisterahvastest ütles

korduvalt, et pane see telefon käest ära, viitab sellele, et keegi naisterahvastest nägi, et

kannatanu helistab kuhugi. Samuti viitab kannatanu poolt öeldu, et ei laamenda tema autos,

sellele, et kõne ajal laamendati taksos. Kõnesalvestisest kuuldu haakub kannatanu poolt

kohtuistungil antud ütlustega. Kannatanu sõnul kestis rünne tema vastu 1-2 minutit ning

kõnesalvestiselt nähtuvalt ütles kannatanu 00.58 sekundil, et isikud jooksid ära.

Kõnesalvestise pikkus on 2 minutit ja 52 sekundit, kuid pärast seda kui isikud olid ära

jooksnud, siis selgitas kannatanu täpsemalt asjaolusid ja meesterahva välimust. Kõnest oli

kuulda ka hiljem ühe naisterahva häält, kes toetas taksojuhti taksole tekitatud kahjude

hindamisel. Ka tunnistaja Z.A andis ütlusi, et kannatanu helistas Häirekeskusesse ja et tema

jäi sinna kui teised ära jooksid. Eeltoodu viitab, et kõnesalvestiselt hiljem kostuv naisterahvas

oli Z.A. Seega kuivõrd kannatanu ütluste kohaselt hakkas meesterahvas teda lööma kohe

Häirekeskusele tehtud kõne alguses, siis on tõendatud, et kuritegu on toime pandud kõne ajal

ehk 23.05.2022. a kella 03.11 paiku.

13. Kannatanu sõnul olid löökide ajal osad naisterahvad autost juba väljunud ning üks või

kaks naisterahvast olid veel tagaistme peal. Kui naisterahvad olid autost välja läinud, siis

keegi tüdrukutest karjus meesterahvale, et lõpeta ära, aitab küll ja siis nad jooksid minema.

Tunnistaja Z.A sõnul väljusid nemad taksot enne kui meesterahvas kõrvalistuja esiuksest

väljus. Tunnistaja nägi seda hetke kui meesterahvas väljus, kuid ta ei näinud, kas

meesterahvas enne väljumist ja ukse kinni panemist veel midagi tegi. Tunnistaja selgitas, et ta

ei oleks seda ka näinud kui mees oleks seal mingeid liigutusi teinud, sest tunnistaja oli siis

juba taksost eemal ja nad panid uksed kinni enne kui meesterahvas.

Tunnistaja M.G andis ütlusi, et ka tema läks autost välja, aga ta ei mäleta millisest uksest ta

väljus. Tunnistaja ütluste kohaselt väljusid taksost veel A.F ja X.K, kuid Z.A jäi vist taksosse

taksojuhiga rääkima. Samuti lisas, et võimalik, et meesterahvas jäi ka taksosse.

Tunnistaja M.G ei näinud ega kuulnud midagi, mis taksos edasi toimus. Kui ta taksost välja

tuli, siis ta ei vaadanud, mis seal taksos toimub. Kui seal midagi toimus, siis ta ei näinud, sest

ta viibis autost eemal.

Tunnistaja A.F sõnul lahkus tema autost ning vist samal ajal läksid kõik taksost välja.

Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud taksos peale X.K ja Z.A kedagi. Keegi taksosse ei jäänud.

Tunnistaja arvab, et ta ei näinud seal takso juures meesterahvast. Tunnistaja ei tea, mis taksos

toimus kui teised sealt väljusid, sest ta ei vaadanud.

1-25-1553

Tunnistaja X.K andis ütlusi, et tema tuli autost välja ja seejärel tulid teised tema järel.

Tunnistaja ei mäleta täpselt, millisest uksest nad välja tulid. Tunnistaja teada oli seal takso

juures ainult see meesterahvas. Tunnistaja ei mäleta, mis meesterahvas taksost väljaspool tegi.

Taksojuht oli sel hetkel autos. Taksos sees kedagi võõrast ei olnud. Tunnistaja ei näinud, et

Maikl Liedemann oleks sellel õhtul istunud või viibinud taksos. Tunnistaja ei näinud, et Maikl

Liedemanni ja taksojuhi vahel oleks tekkinud füüsiline kokkupuude.

14. Süüdistatav selgitas, et kui ta läks taksojuhi juurde, siis kõrvalistuja uks oli lahti.

Süüdistatav seda ust enda sõnul lahti ei teinud. Kui süüdistatav taksojuhiga suhtles, siis ühtegi

inimest taksos ei istunud ja tütarlapsed olid taksost juba väljas. Süüdistatava sõnul võis tema

ja taksojuhi vaheline vestlus kesta kuni minuti. Süüdistatav kinnitas, et juhiukse poole ta ei

läinud. Süüdistatav küsis taksojuhilt, milles on probleem, et miks tüdrukud on endast väljas,

aga süüdistatav ei saanud taksojuhilt selget vastust. Süüdistatav sõnul oli taksojuht tujust ära,

ebameeldiv ja ähvardas kutsuda politsei. Süüdistatava kinnitas, et tal ei olnud taksojuhiga

mingit füüsilist kokkupuudet. Süüdistatav ei usu, et ta mingisuguseid ründavaid väljendeid

taksojuhi suhtes ütles. Süüdistatav ei oska öelda, kas taksojuht kutsus politsei, vaid selgitas, et

ta pigem nagu lubas kutsuda. Süüdistatavale ei meenu, et ta oleks taksojuhi käes telefoni

näinud kui nad omavahel suhtlesid. Tema ei löönud taksojuhilt telefoni käest. Süüdistatava

arust ei olnud tal taksojuhiga mingisugust füüsilist kokkupuudet. Süüdistatav ei oska öelda,

kuidas taksojuht vigastused sai. Prokurör avaldas kohtu loal tema kohtueelsel uurimisel antud

ütlused selle kohta, et taksojuht oli agressiivne ja ta tunnetas ohtu. Taksojuht vehkis kätega ja

süüdistatava arust võttis tal isegi käest kinni. Istungil selgitas süüdistatav, et ta ei oska öelda,

kas oli nii, sest täpselt ei mäleta. Süüdistatav ei osanud öelda, kuidas taksojuht sai tal käest

kinni võtta. Ei näinud kedagi teist, kes võis taksojuhile vigastused tekitada.

15. Vaidlust ei ole selles, et Maikl Liedemann oli takso juures kõrvalistuja ukse juures. Seda

on süüdistatav ise kui ka tunnistaja X.K kinnitanud. Kohtu hinnangul kinnitavad seda, et

meesterahvas siiski ka taksosse istus nii kannatanu kui ka tunnistaja Z.A ütlused. Tunnistaja

M.G ja tunnistaja A.F ütlused selles osas lahknevad teiste tõenditega. M.G väitis, et

meesterahvas istus taha, kuid ei olnud selles päris kindel ja A.F sõnul ei näinud ta takso juures

üldse mingit meesterahvast. Kohus leiab, et tunnistajate M.G ja A.F ütlused selles osas ei ole

kooskõlas teiste tõenditega ja on ebausaldusväärsed ning kohus jätab need tõendikogumist

kõrvale, kuivõrd on tuvastatud, et Maikl Liedemann taksos viibis. Meesterahva taksos

viibimist sel ajal, kui naisterahvad taksost väljusid kinnitab ka asjaolu, et tunnistajad ei oleks

saanud muidu teada, et peale neid jäi meesterahvas taksosse. Samuti on Häirekeskuse kõnega

tuvastatud, et seal viibis ka veel üks meesterahvas, mis tähendab, et ta pidi viibima taksos või

seal kõrval. Samuti märgib kohus, et tunnistajate X.K ja M.G ütlused, et nad füüsilist kontakti

taksos ei näinud, ei välista, et seda siiski ei ole olnud. Kohus leiab, et kui arvestada seda, et

naisterahvad läksid taksost välja ja mõni neist ka enne Maikl Liedemanni, siis võiski olla nii,

et nad taksos toimunud löömist ei näinud, kuivõrd nad olid juba taksost eemal. Samuti kui

Maikl Liedemann seisis takso kõrval lahtise kõrvalistuja ukse juures, siis ei pruukinud

tunnistajad jalaga löömist näha, kuivõrd jalaga löömine jäi lahtioleva ukse varju. Seega on

kohus seisukohal, et Maikl Liedemanni väide, et tema taksosse ei istunud ja D.E-d ei löönud,

on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning kohus leiab, et Maikl Liedemanni ja

kannatanu vahel oli taksos füüsiline kokkupuude. Süüdistatav väitis kohtueelsel uurimisel, et

taksojuht oli agressiivne. See aga ei ole ühegi teise tõendiga kinnitust leidnud. Pigem on

tunnistajad Z.A ja M.G väitnud, et taksojuht oli viisakas. Seega ei ole ka kohtueelsel

uurimisel antud süüdistatava ütlused selles osas tõendatud. Kohtu hinnangul on usutav selles

osas üksnes süüdistava see väide, et taksojuht oli tujust ära, ebameeldiv ja ähvaras politseiga.

See on ka eluliselt usutav kuivõrd naisterahvastega oli taksojuhil tekkinud juba konflikt, kes

1-25-1553

karjusid ja kisasid autos ning sõimasid teda. Seega on kohus seisukohal, et Maikl Liedemanni

ütlused selles osas, et tal füüsilist kokkupuudet taksojuhiga ei olnud, on ebausaldusväärsed ja

tuleb tõendikogumist välja jätta.

16. Kannatanu sõnul kui ülejäänud seltskond oli ära jooksnud, siis tuli sinna mitu

politseipatrulli. Kohale jäänud tüdruk ütles politseinikele nende tüdrukute nimed.

Naispolitseinik küsis kannatanu käest meesterahva kirjeldust ja siis näitas politseiametnik

telefonist Instagram storyt, mille oli üks tüdrukutest X telefoniga filminud ja seal oli

meesterahvas koos nendega laua taga. Kohtuistungil vaadati nimetatud videot ning kannatanu

kinnitas, et see oli see sama video. Kannatanu tundis sealt ära need samad tüdrukud, kes seal

autos olid ja siis selle meesterahva, kes teda lõi. Prokurör näitas kohtuistungil kannatanule

fotosid meesisikust, mis on 08.03.2023. a kannatanu ülekuulamise protokolli lisad (tl 21-22).

Tegemist on kahe fotoga, kus ühel fotol on kujutatud meesterahva nägu ja teisel istumas sama

meesterahvas käes šampusepudel. Kannatanu kinnitas, et antud isik on sama, kes teda X

juures lõi. Samuti on kannatanu selgitused meesterahva välimuse osas kooskõlas süüdistatava

fotodega.

17. Kannatanu ütlusi kinnitab ka sündmusele reageerinud politseiametnik U.B. Tunnistaja

U.B andis kohtus ütlusi, et tema täitis 23.05.2022. a patrullpolitseinikuna tööülesandeid. Neile

tuli X juurde väljakutse, mille sisuks oli, et taksojuhti ründab agressiivne joobes

meesterahvas. Sündmuskohale jõudes oli seal ainult kannatanu D.E ja tema valge takso

registreerimismärgiga XXX , kuid mingi hetk ilmus sinna ka Z.A. D.E selgitas tunnistajale

kohapeal, et autosse soovisid tulla üks meesterahvas ja neli naisterahvast ehk nad tahtsid

autosse istuda viiekesi, kuigi autos ei olnud nii paljude inimese jaoks kohti ettenähtud.

Seetõttu taksojuht keeldus neid sõidutamast, mille peale meesterahvas ärritus ja hakkas teda

taksos käte ja jalgadega lööma. Löögid tabasid kannatanut näo piirkonda ning kuivõrd löökide

ajal üritas kannatanu end kaitsta, siis tabasid löögid ka ta käsi. Tunnistaja sõnul olid

kannatanul näos vigastused ning sõrmed olid turses. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu

kaine, adekvaatne ja rahulik, kuid oli näha, et valu oli talle tekitatud. Tunnistaja uskus seda,

mida kannatanu rääkis. Tunnistajale näidati meenutamiseks tema kohtueelsel uurimisel antud

ütlusi ning tunnistajale meenus, et kannatanu sõnul lõi meesterahvas teda kolmel korral käte

ja jalgadega. Samuti näidati talle kannatanu vigastuse meenutamiseks kohtueelsel uurimisel

antud ütlusi. Tunnistajale tuli meelde et vigastus oli paremal näopoolel oimu piirkonnas ja

näppudel turse. Tunnistaja kinnitas, et nägi sellist vigastust. Lisaks andis tunnistaja ütlusi, et

kannatanu sõnade kohaselt oli meesterahval musta värvi jope ilma kapuutsita, teksapüksid ja

lühem habe. Meesterahvas oli jooksnud mööda rannaäärt X poole. Tunnistaja selgitas, et

keegi politseiametnikest vaatas nende tütarlaste sotsiaalmeediakontosid ning Instagramis oli

seda meest näha. Seda pilti näidati ka seal kannatanule ning kannatanu kinnitas, et see

meesterahvas oligi see, kes teda lõi. Tunnistaja sõnul oli kohapeal olnud Z.A jutu poolest

adekvaatne. Ta võis olla tarvitanud alkoholi, aga kõnes see ei väljendunud, et ta oleks purjus

olnud. Samuti oli Z.A väitnud, et tütarlaps, kelle perekonnanimi oli A.F, oli lõhkunud

taksojuhi tahvelarvuti. Seejärel tunnistaja selgitas, et edasi tegid nad kannatanuga vajalikud

toimingud ära ja siis kannatanu pöördus ise raviasutusse vigastuste fikseerimiseks.

18. Tunnistaja U.B selgitas, et kui nad saavad väljakutse, siis politsei andmesüsteemides n-ö

korrapidaja paneb neile nii palju informatsiooni kui selleks hetkeks kätte saab. Tunnistajale

näidati kohtuistungil tõendit ning tunnistaja selgitas, et see on KILP teenistusleht. Sellest on

tunnistaja sõnul näha, et kell 03.12 on neile see väljakutse registreeritud. See põhineb

korrapidaja infol. Korrapidaja suhtleb helistajaga, kelleks oli D.E. Kontrollitavad ja seotud

objektid tähendavad, et need on need inimesed, kellega nad kohapeal vestlevad või kes on

sündmusega seotud. Z.A on seotud objekt ja temaga politsei rääkis. Pealtnägijad on X.K, M.G

1-25-1553

ja A.F. Nendega politsei ise ei rääkinud. Tunnistaja selgitas, et avaldaja on see, kes kõne tegi

ja praegu oli see kannatanu.

19. Teenistuslehe 22052022-XPT-012 väljatrükist (tl 58-59), mille kohta ka tunnistaja U.B

kohtuistungil selgitusi jagas, nähtub, et 23.05.2022. a kell 03.12 registreeriti juhtum, mille

sündmus toimus X. Lisainfona on märgitud, et joobes agressiivne klient laamendab taksos,

lõhkus ukse ära, tahvelarvuti ja hoidja, lõi jalaga teatajat. Lööjat on kirjeldatud 25+, seljas

musta värvi ilma kapuutsita jope, kerge habe. Tahtsid viiekesti taksosse istuda, jooksid ranna

poole minema, seltskonnas tüdrukud. Kannatanuks on taksojuht D.E, kes läheb ise EMO-sse

vigastuse fikseerima. Seotud objektidena on märgitud pealtnägija Z.A, X.K, M.G ja A.F.

Samuti nähtub teenistuslehelt, et patrull oli kohal kell 03.18. Seega jõudis politseipatrull

kohale 6 minutiga, mistõttu ei ole usutav, et kannatanu võis saada temale tekitatud vigastused

kusagil mujal või et ta oleks sündmuskohalt vahepeal lahkunud.

20. 23.05.2022. a X politseijaoskonnas abipolitseinikuna tööülesandeid täitnud tunnistaja

L.M kinnitas, et neil oli väljakutse X ette X ning väljakutse sisuks oli, et purjus klient

laamendab X ees. Sündmuskohale jõudes oli seal taksojuht ja takso. Isik, kes seal laamendas,

oli politsei saabudes juba ära läinud. Taksojuhi sõnade järgi soovisid neli tüdrukut ja üks mees

minna taksosse, kuid taksojuht keeldus neid sõidutamast, sest neid oli liiga palju.

Meesterahvas oli teda sellepeale löönud pea- ja käepiirkonda. Taksojuht kirjeldas politseile

selle isiku välimust ja mis tal seljas oli, kes teda lõi ning politsei tegi rannarajoonis sõidutiiru

selleks, et märgata seda isikut, kuid nad ei märganud teda. Tunnistaja andis ütlusi, et talle oli

Snapchati rakenduses saadetud X.K poolt video, kui nad X istusid ja selles videos märkas

tunnistaja kirjeldusele vastavat meesterahvast. Tunnistaja tegi videost screen recordingu, et

seda videot salvestada. Tunnistaja sõnul võis see video olla samal õhtul paari tunni jooksul

tehtud. X juurde tagasi jõudes, näitas tunnistaja taksojuhile seda pilti ning taksojuht kinnitas,

et see oli see sama meesterahvas, kes teda lõi.

21. Kaitsja märkis, et tunnistaja U.B ütlusi, tõendamaks võimalikku D.E suhtes toimunud

vägivalda, ei saa arvestada, kuivõrd tunnistaja puhul on tegemist isikuga, kes on rääkinud

edasi teiste isikute, eelkõige D.E, juttu. Samal seisukohal oli kaitsja ka tunnistaja L.M ütluste

osas. Kohtu hinnangul on tunnistajate U.B ja L.M ütluste puhul tegemist lubatavate

tõenditega ning nende ütlusi saab arvestada selleks, et tõendada kannatanu suhtes

toimepandud vägivalda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui tunnistajad on saanud

kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, saab

tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitada iseseisva tõendina

üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. Kui sellist alust ei ole, on

tunnistajate ütlused käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil saab ja tuleb kontrollida

kannatanu ütluste usaldusväärsust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2021.

a otsus nr 1-19-10157/71, p 10 ja 15. veebruari 2019. a otsus nr 1-18-1247/58, p 37). KrMS §

66 lg 21 p 2 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on

saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste

sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui

nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas

tõde. Kohus leiab, et kannatanu oli tunnistajatele U.B-le ja L.M-ile rääkimise ajal veel tajutu

mõju all, kuna löömine oli just vahetult lõppenud ning kannatanu elas neid emotsioone alles

läbi. Kohtul puudub ka alus arvata, et kannatanu moonutab tõde, kuna valetamiseks puudus

igasugune põhjus. Eeltoodule tuginevalt leiab kohus, et kannatanu poolt tunnistajate U.B-le ja

L.M-ile öeldut vägivalla toimepanemise kohta öeldut tuleb lugeda ütlusteks vahetult enne

rääkimist tajutud asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, ning kuivõrd kohtus ei

tuvastanud, et kannatanu oleks seejuures tõde moonutanud, on tunnistajate U.B ja L.M

1-25-1553

kohtus antud ütlused iseseisevad tõendid kannatanu löömise kohta KrMS § 66 lg 21 p 2

tähenduses.

22. A.F Instagarm storys avaldatud videost CD plaadil (tl 20) on alguses näha kahte tütarlast

ja siis meesterahvast ning veel ühte kuldse jopega tütarlast. Samuti on lisatud videole kiri

„best people“. Nimetatud videost on tehtud ka kuvatõmmis (tl 75-76). Nimetatud videot ja

kuvatõmmist näidati ka kannatanule, kes tundis nendelt ära teda rünnanud meesterahva.

Tunnistaja A.F andis esialgu ütlusi, et ta ei usu, et keegi sel õhtul videoid tegi ning tema sel

õhtul vist midagi ei postitanud. Prokurör näitas tunnistajale tema ülekuulamise protokolli lisa

fotokuva 23.05.2022. a Instagram storyst (tl 76), misjärel tunnistaja ütles, et see on jah tema

Instagram. Tunnistaja kinnitas, et tema Instagrami kasutajanimi on „X“. Tunnistaja sõnul on

fotol kujutatud seda sama pidu ning ta tunneb ära X.K kuldse jopega. Tunnistaja kinnitas et

tema postitas selle samal õhtul, kuid ei mäleta, kas postitas selle enne kui peolt ära läksid.

Tunnistaja X.K kinnitas, et peol olles keegi nende seltskonnast tegi videoid, kus nad olid oma

seltskonnaga peal. Prokurör näitas tunnistajale fotokuva 23.05.2022. a Instagrami storyst (tl

75). Tunnistaja ütles, et seal peal on tema kuldse jopega ning kõrval olev meesterahvas on

süüdistatav Maikl. Tunnistaja sõnul oli see video tehtud samal õhtul kui nad seal olid.

Tunnistajale näidati kohtuistungil ka videot. Tunnistaja tunneb selle video ära ja selgitab, et

see, kellel vesipiip on suus, see on A.F ja tema kõrval istub pleedi sees M.G. Kuldse jopega

tüdruk on tunnistaja ja meesterahvas on Maikl. See on sellest samast kaadrist tehtud

screenshot, mida enne talle näidati.

23. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et videotel ja fotodel kujutatud meesterahvas on Maikl

Liedmann. Seda on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistajad X.K. Kannatanu kirjeldas, et

meesterahval oli seljas tumedat värvi ilma kapuutsita jakk või jope, tumedad püksid ja kingad,

lühikesed juuksed, lühike habe. Nimetatud kirjeldus haakub fotol ja videol kujutatud

meesterahvaga, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist on Maikl Liedemanniga.

24. Süüdistatava sõnul ta täpselt ei mäleta, kas sündmuskohalt lahkusid kõik neli tüdrukut.

Süüdistatav andis ütlusi, et ta ei vaadanud selja taha ja seega talle ei meenunud, kas taksojuht

jäi sinna või sõitis ära. Kaitsja näitas süüdistatavale kohtu loal meenutamiseks tema enda

kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Süüdistatav oli siis öelnud, et takso sõitis ära. Süüdistatav

selgitas kohtuistungil, et ta ei mäletanud seda. Kui ta eeluurimisel ütlusi andis, siis mäletas ta

sündmust paremini. Samuti avaldas kaitsja selle koha, kus ütles, et konflikt lõppes nii, et nad

vist läksid taksost eemale ja taksojuht sõitis minema. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et nad

läksid ju ära ja ta ei naasenud sinna tagasi, ei näinud, et taksojuht oleks tagasi tulnud. Samuti

ei näinud ta, et sündmuskoha juurde oleks saabunud politseinikke. Süüdistatav ei osanud

öelda, kellega taksojuht ära sõitis ja ei osanud öelda, kas sõitis mõne seltskonnas olnud

tüdrukuga ära. Süüdistatava ütlused selles osas, et taksojuht sõitis ära, ei ole kooskõlas teiste

tõenditega. Nii kannatanu kui ka tunnistaja Z.A on andnud ütlusi, et meesterahvas koos teiste

naisterahvastega jooksis minema. Ka sündmusele reageerinud politseiametnik U.B kinnitas, et

sündmuskohal ei olnud neist kedagi vaid ainult kannatanu ja Z.A. Kuivõrd on tuvastatud, et

Maikl Liedemann jooksis koos teiste naisterahvastega sündmuskohalt ära, siis ei saanud ta

teada, kas politsei tuli sinna ja et kas kannatanu sõitis sealt minema. Nimetatud vastuolu

viitab, et süüdistatav on oma ütlusi muutnud, mida ta ei osanud põhjendada ning tema ütlused

ei ole järjepidevad.

25. Kohus leiab, et kannatanu ütlused seevastu on olnud järjepidevad ja need on

usaldusväärsed. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku

ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel

menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning

1-25-1553

millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (RKKKo 3-1-

1-89-12, p 14). Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulist usutavust. Kannatanu ütlused on

olnud detailsed ja eluliselt usutavad. Samuti langevad need kokku teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad nii 07.02.2023. a asitõendi

vaatlusprotokoll, politsei teenistusleht, kus sündmuse kirjeldus langeb kokku kannatanu

ütlustega ja ka patsiendikaardil ja ekspertiisiaktis tuvastatud vigastused. Seega on

põhjendatult alus arvata, et kannatanu rääkis seda, mida ta päriselt läbi elas ja tundis.

26. Samuti oli kannatanu sündmuse ajal kaine erinevalt X viibinud tunnistajatest ja

süüdistatavast. Tunnistajate ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada

sellega, et nad olid alkoholi tarbinud. Kannatanu andis ütlusi, et talle tundus, et kõik isikud

olid alkoholi tarvitanud. Tunnistaja Z.A andis ütlusi, et ta tarbis alkoholi, aga mitte väga palju.

Kõik teised neljakesi tarbisid ka alkoholi. Tunnistaja oli ühe joogi ainult joonud, oli pigem

rohkem kainem kui purjus. Tunnistaja M.G ütluste kohaselt kõik tarvitasid seal šampust. Enda

alkoholijoobe kohta ütles, et ta oli joonud, mistõttu on tal sellest sündmusest mäluprobleemid.

Tunnistaja A.F kinnitas samuti, et ta tarvitas sel öösel alkoholi, aga ei mäleta kui purjus ta siis

oli. Tunnistajale näidati meenutamiseks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Tunnistaja

selgitas seejärel, et mäletab, et oli alkoholi tarvitanud. Arvab, et teised tarvitasid ka alkoholi

ning et nende joobeaste oli umbes sama. Tunnistaja arvab, et X.K ja M.G olid rohkem purjus.

Tunnistaja X.K kinnitas, et kõik selles seltskonnas olevad inimesed tarvitasid alkoholi. Ta oli

enda sõnul üsna purjus, aga ta sai aru, mis toimus. Tunnistaja ütles, et teised olid pigem samas

joobeastmes nagu tema. Tunnistaja teada tarvitas meesterahvas ka alkoholi. Nad jõid šampust

ja vist midagi kangemat ka.

27. Süüdistatav Maikl Liedemann andis kohtus ütlusi, et ta tarvitas alkoholi kohapeal X . Ta

oli kergelt joobes, aga mõistuse poolest oli kaine ja adekvaatne. Prokurör avaldas kohtu loal

selles osas tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta ütles, et ta oli kaine. Kohtuistungil

süüdistatav selgitas, et ta äkki mõtles seda, et ta oli kaine mõistuse juures. Süüdistatav

selgitas, et äkki tuli tal nüüd ikkagi meelde, et ta jõi. Süüdistatav kinnitas prokurörile, et

sellest lausest tuleb aru saada, et tegelikult oli ta kergelt joobes, mõistuse poolest kaine ja

adekvaatne. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolne selgitus usutav ning väidet, et oli

kaine, ei saa nii mõista. Kui isik ütleb, et ta oli kaine, siis saab seda üheselt mõista selliselt, et

ta ei olnud alkoholi tarvitanud. Samuti kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, et

süüdistatav oli alkoholi tarbinud. Kannatanu andis ütlusi, et talle tundus, et kõik olid alkoholi

tarvitanud, sh ka meesterahvas. Kannatanu tundis meesterahva juures alkoholi lõhna, sest ta

oli talle nii lähedal. Samuti oli meesterahva käitumismaneer omane alkoholi tarvitanud

inimesele. Tunnistaja Z.A sõnul sai ta meesterahva käitumisest aru, et ta oli alkoholi

tarvitanud. Tunnistaja M.G ütluste kohaselt kõik tarvitasid seal šampust. Tunnistaja X.K sõnul

tarvitas meesterahvas ka alkoholi.

28. Kaitsja märkis, et asjaolu, kas isik oli alkoholjoobes, saab tõendada üksnes konkreetse

tõendiga, mida ka kohus saaks näha. Sealt peaks nähtuma promillid, mingi muu arsti selgitus

või näiteks ekspertiis, et isik on alkoholi tarbinud. Seega väide, et osade tunnistajate ütlusi

tuleks võtta nõrgemana või vähem arvestada, kuna nad on alkoholi tarbinud, alust ei ole.

Samas ei ole esitatud tõendit selle kohta, et kannatanu oli kaine. Kohus märgib, et isikutel

esinevat alkoholijoovet ei pea tõendama ainult promillidega või indikaatorvahendi

väljatrükiga või muu sarnasega. Kohtupraktika kohaselt saab inimese alkoholijoovet tuvastada

ka isikute ütlustega nagu ka käesolevas asjas on tehtud. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et nad

olid siis alkoholi tarvitanud. Mis puudutab kaitsja väidet, et teada ei ole, kas ka kannatu oli

alkoholi tarbinud, märgib kohus, et politseiametnikud hindavad töö käigus, kas isiku

alkoholijoovet on vaja kontrollida ja kui neil on kahtlus, et isik on alkoholi tarvitanud, siis

1-25-1553

seda nad ka kontrollivad. Tunnistaja U.B andis ütlusi, et D.E oli kaine. Kuivõrd ei ole

tuvastatud, et D.E alkoholijoovet oleks politseiametnike poolt kontrollitud, siis järelikult ei

näinud politseiametnikud selleks ka vajadust.

29. Kannatanul ei olnud mingit põhjust Maikl Liedemanni süüdistada kuivõrd ta isegi ei

teadnud teda. Ka süüdistatav kinnitas, et ta ei teadnud seda taksojuhti, oli tema jaoks täiesti

võõras isik. Erinevalt süüdistatavast on kannatanut ka hoiatatud kriminaalvastutuse eest

teadvalt valeütluse andmise korral. Tegemist on ütluste usaldusväärsuse tagamise täiendava

garantiiga. Süüdistataval aga seevastu on põhjust eitada füüsilise vägivalla tarvitamist, lootes

seeläbi vastutusest pääseda. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul alust arvata, et kannatanu

oleks andnud valeütlusi.

30. Kaitsja märkis, et asjaolu, et D.E ei rääkinud, et ta viis tunnistaja Z.A enne politsei

saabumist koju, teeb tema ütlused küsitavaks ning nendes esineb puudusi. Kaitsja hinnangul

pole teada, millised sündmused toimusid sellel ajavahemikul ehk alates tunnistaja koju

sõidutamisest kuni tagasitulekuni kohtuma politseiga. Kohtu hinnangul on kaitsja väide, et

kannatanu viis tunnistaja koju enne politsei saabumist, vastuolus teiste asjas kogutud

tõenditega. Kannatanu sõnul pärast politseiga sündmuskohal rääkimist anti talle võimalus

minna kohe jaoskonda avaldust esitama. Seda ka kannatanu tegi. Kannatanu ütluste kohaselt

politseijaoskonna teele jäi selle sama sündmuspaigale jäänud tüdruku kodu ning ta viis

tüdruku koju ära ja läks seejärel politseijaoskonda. Kuigi tunnistaja Z.A andis ütlusi, et

taksojuht viis ta sealt pärast otse koju ning ütles talle, et ta läheb tagasi sinna sündmuskohale,

sest politsei tuleb X juurde, viitavad teised tõendid sellele, et politsei saabudes oli ka

tunnistaja Z.A ise sündmuskohal. Nimetatut kinnitas ka politseiametnikust tunnistaja U.B,

kelle sõnul oli Z.A ka seal. Tunnistaja U.B ütlustes ei ole kohtu hinnangul põhjust kahelda.

Kannatanu ütluste kohaselt kohale jäänud tüdruk ütles politseinikele nende tüdrukute nimed.

Nimetatud tüdrukute nimed on märgitud ka teenistuslehele ning kuivõrd kannatanu tüdrukute

nimesid ise ei teadnud, siis ei oleks saanud keegi teine peale Z.A neid ka politseile öelda.

Seega ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et kannatanu viis Z.A enne politsei saabumist koju ja

läks ise sündmuskohale tagasi.

31. Kaitsja märkis, et kohtuistungil nimetas D.E Maikl Liedemanni isikuks, keda ta ei tunne,

aga samas ka Maikl Liedemanni tema ründajaks, milles sisaldub kaitsja hinnangul selge

vastuolu. Kohus märgib siinkohal, et kohus küsis enne kannatanu ülekuulamist kohtuistungil,

kas ta tunneb Maikl Liedemanni, millele kannatanu vastas, et ta ei tunne. Seda küsib kohus

alati nii kannatanute, tunnistajate kui ka teiste isikute käest, keda kohtus üle kuulatakse.

Kannatanu vastust tuleb kohtu hinnangul mõista selliselt, et ta ei tunne isiklikult Maikl

Liedemanni, mitte nii, et ta ei tunne teda enda lööjana ära. Ka süüdistatav on öelnud, et ta ei

tunne kannatanut. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu ütlustes vastuolu. Kannatanu vastas

kohtuistungil kaitsja küsimusele, et ta ei mäleta täpselt aega, millal ta sai teada, et tegemist oli

Maikl Liedemanniga, kuid selgitas, et aasta jooksul alates sellest sündmusest. Kohtu

hinnangul ei saanud keegi teine kannatanule tervisekahjustusi tekitada. Kannatanu on seda ise

kinnitanud ning ühtegi teist kõrvalist isikut ei ole sündmuskohal tuvastatud. Tunnistaja Z.A

andis ütlusi, et keegi tagaistmel istujatest ei võinud taksojuhti füüsiliselt rünnata. Tunnistaja ei

näinud sellist asja. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi ainult kannatanu sõrmevigastust. Tunnistaja

arvab, et selle võis tekitada see mees, sest tema istus ees. Kannatanu tundis temale näidatud

videolt ära meesterahvana Maikl Liedemanni. Samuti kinnitas tunnistaja X.K, et videol oli

Maikl. Süüdistatav on ise kinnitanud, et ta sündmuskohal viibis. Kohtu hinnangul ei ole

oluline, millal sai kannatanu teada, mis on teda löönud meesterahva nimi, vaid see, et ta

videolt ja fotodelt ta ära tundis, kui teda löönud mehe. Kannatanu ei peagi kohe teadma isiku

1-25-1553

nime, kes teda löönud on. Seega on kohus seisukohal, et tõenditest tulenevalt sai kannatanut

lüüa üksnes Maikl Liedemann.

32. Kannatanu selgitas, et kui meesterahvas teda rusikaga kolmel korral lõi, siis ta tundis

tugevat valu. Kannatanu sõnul olid tal näo ja pea piirkonnas marrastused, õla piirkonnas oli

sinikas ja parema käe neljanda sõrme esimese kõõluse vigastus.

33. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et kui ta läks politseijaoskonda, siis kuulati ta ka üle.

Pärast avalduse esitamist avalduse vastu võtnud politseinik tegi jaoskonnas fotod, mis on

kannatanu 25.05.2022. a ülekuulamise protokolli lisa (tl 23-27). Nimetatud fototabelit näidati

kannatanule ka kohtuistungil ning kannatanu kinnitas, et fotodel on kujutatud teda. Kannatanu

selgitas kohtuistungil ka fotodelt nähtuvaid vigastusi. Fotodel nr 1 ja 2 on vaade kannatanule,

fotol nr 3 on näha kannatanu mõlemat kätt ning nähtub kannatanu parema käe neljanda sõrme

vigastus, st sõrm ei ole sirgelt. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et fotol nr 3 on näha parema

käe neljas sõrm ja esimene lüli. Esimese lüli vigastust kutsutakse mallet fingeriks, mis on

kõõluse rebenemine. Sõrme sirutaja kõõlus ei suuda seda viimast lüli sirgu tõmmata. Mallet

fingeri sai ta jalalöögist. Fotolt nr 4 nähtub, et kannatanu parema käe kolmas sõrm on turses.

Kannatanu selgitas, et teab, et tegemist on mallet fingeriga, sest esialgu EMO-s käies

fikseeriti sellele käele sõrme kontusioon. 06.06 uuesti EMOS-sse pöördudes pandi talle mallet

fingeri diagnoos. Samuti kannatanu selgitas, et ta Häirekeskuse kõnes ütles, et vist lõhkus

sõrmeotsa ära ja ta mõtles seda sama vigastust kuivõrd sõrm ei läinud siis sirgu. Esialgu

EMOS-s öeldi, et ta peaks lihtsalt sõrme hoidma sirgelt n-ö puidu spaatli peal kinni teibituna.

06.06 uuesti minnes määrati sõrme ortoosi kasutamine. Kannatanu kinnitas, et ta järgis juhist

hoida sõrm sirgelt. Fotolt nr 5 on näha kannatanu paremal pool oimukohal olev marrastus.

Kannatanu selgitas, et selle sai ta rusikalöögi tagajärjel.

34. Kannatanu poolt prokuratuurile 12.12.2024. a edastatud e-kirjast (tl 28) nähtub et

kannatanu edastas prokuratuurile Terviseportaalist allalaetud kirjeldused vigastuste kohta ja

EMO-st kokkuvõtte ning kirjavahetuse perearstiga.

35. Kannatanu andis ütlusi, et pärast politseis avalduse esitamist läks ta Pärnu haigla EMO-

sse vigastusi fikseerima. Selle kohta koostati EMO kaart, mille kannatanu viis

politseijaoskonda järgmisel päeval. SA Pärnu Haigla 23.05.2022. a patsiendikaardist nr 22-

065496 (tl 60) nähtub, et kannatanu D.E on 23.05.2022. a kell 05.34 pöördunud EMO

vastuvõtule vigastuste fikseerimiseks. Patsient sõidab enda firmas taksot, teda rünnati autos,

kuna ei olnud nõus viite klienti taksosse võtma. Löödud rusikaga näkku paremale oimu

piirkonda ja lõua piirkonda. Lisaks löödud jalaga parema õla piirkonda ja sõrmede pihta.

Patsient kaebab valu lõua ja sõrmede piirkonnas. Objektiivse leiuna on märgitud, et näos

paremal oimu piirkonnas oli turse ja marrastus, mis ulatus ka sarnale. Paremal rindkere

piirkonnas olid marrastused ja parema käe III-IV sõrmed olid turses. D.E-l diagnoositi

pindmine randme-ja käevigastus, sõrmede kontusioon, pindmine rindkerevigastus, rindkere

kontusioon, pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus ja rünne kehalise

vägivallaga. Edasiseks raviplaaniks määrati külma, vajadusel töövõimetusleht perearstilt,

käele rahu. Seega on tuvastatud, et D.E pöördus kaks tundi pärast sündmust haiglasse

vigastuste fikseerimiseks ning haiglas antud selgitused langevad kokku tema kohtuistungil

antud ütlustega.

36. Perearsti vastuvõtu väljavõttest (tl 29-32) nähtub kokkuvõte ravist, mille kohaselt on

23.05.2022. a D.E-le väljastatud töövõimetusleht. Haiglast antud soovituste järgimine ja

täidetud on tööõnnetuse teatis. 10.06.2022. a on patsient töövõimetu, jätkab EMO

soovitustega. 14.07.2022. a on patsient töövõimetu, saatekiri füsioterapeudile, ööseks jääb

1-25-1553

ortoos peale veel 4 nädalat. 10.08.2022. a töövõimetusleht lõpetatud, tööle 10.08.2022. a.

Eriarsti vastuvõtu väljatrükist (tl 33-34) nähtub samuti kokkuvõte ravist, et mallet finger IV

dex. DIPJ sirutusortoos 24/7 ad 6 nädalat (PIPJ vaba). Ortoosi ei või eemaldada ravi jooksul.

Kuue nädala pärast perearsti juures ortoosi eemaldamine ning DIPJ sirutuse hindamine - juhul

kui DIPJ sirge ning ei vaju painutusse, siis ortoosi kasutada veel 4 nädalat.

37. Kannatanu tervisekahjustuste raskusastme kindlaks tegemiseks määrati 17.01.2025. a

ekspertiis. 11.02.2025. a isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 25E-AOI00028-01 (tl 61-64)

nähtub, et D.E-l esinesid marrastused paremal pool kehatüvel koos kehatüve põrutusega,

nahamarrastus ja pehmete kudede turse paremal pool näo piirkonnas, pehmete kudede turse

parema käe III-V sõrmel koos sõrmede põrutusega. Samuti 06.06.2022. a diagnoositud

parema käe IV sõrme sirutajakõõluse vigastus. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla

toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 23.05.2022. a toimunud ründe

käigus löökidest kõva tömbi esemega, nt käte ja jalgadega, pea, kehatüve ja parema labakäe

pihta. Kõõlusevigastuse paranemisaeg on üle nelja nädala ja alla nelja kuu. Põhjustatud on

tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

38. Kohus on seisukohal, et seega on nii patsiendikaardi, perearsti vastuvõtu väljatrüki,

eriarsti vastuvõtu väljatrüki kui ka ekspertiisiaktiga tõendatud, et kannatanule tekitati

kehavigastusi ning need esinesid sellistel kohtadel, kuhu kannatanu sõnul süüdistatav oli teda

löönud. Samuti kuivõrd vigastusi oli mitu, siis tähendab see seda, et ka lööke pidi olema

rohkem kui üks. Kuna vigastused asusid kannatanu paremal pool pea ja kehapiirkonnas, siis

langeb see kokku sellega, et süüdistatav pidi lööma teda paremalt sõiduauto kõrvalistuja koha

poolt. Samuti kinnitasid tunnistaja Z.A ja tunnistaja U.B, et nägid kannatanul sõrmevigastust.

Kohtu hinnangul on põhjendatud alust arvata, et kannatanu vigastused on põhjuslikus seoses

süüdistatava poolt tema suhtes toimepandud löömisega. Süüdistataval oli kannatanuga

füüsiline konflikt ja puudub alus kahelda kannatanu D.E ütlustes, mille kohaselt tundis ta

füüsilist valu ja sai vigastusi, kui Maikl Liedemann teda korduvalt rusikaga ja jalaga lõi.

Kuivõrd Maikl Liedemanni poolne füüsiline vägivald kannatanu D.E suhtes oli sellise

intensiivsusega, et kannatanul tekkisid marrastused ja sõrmevigastus siis on eluliselt usutav, et

kannatanu tundis löömise tõttu ka füüsilist valu. Seega põhjustas Maikl Liedemanni poolne

löömine kannatanule tagajärjena nii kehavigastusi kui ka valu. Ekspertiisiaktiga on tõendatud,

et kannatanule tekitati tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli

kuud.

39. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et 23.05.2022. a kella 03.11 paiku lõi Maikl

Liedemann X ees taksos D.E-d vähemalt kolmel korral rusikaga näopiirkonda ja vähemalt

ühel korral jalaga õlapiirkonda, millega tabas kannatanu paremat kätt. Eeltoodud teoga

põhjustas Maikl Liedemann kannatanule valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli

nädalat. Seega on Maikl Liedemann täitnud oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud

kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk tekitatud tervisekahjustuse, mis kestab

vähemalt neli nädalat.

40. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt

kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Maikl Liedemann pani kuriteo toime kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Maikl Liedemann kannatanut

korduvalt rusikaga näo piirkonda ja jalaga lüües pidi võimalikuks pidama, et tema selline

tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi, kuid ta möönis seda. Eeltoodut

kinnitas ta ka ise kohtuistungil ütlusi andes, et ta arvab küll, et kui teist isikut lüüa rusikaga

pähe, siis sellega võib tekkida valu ja vigastusi. Kohtu hinnangul puudus Maikl Liedemannil

1-25-1553

üldsegi vajadus kannatanut lüüa. Nimetatud olukorra oleks saanud lahendada ka teisiti lihtsalt

omavahel rahulikult vesteldes.

41. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Maikl Liedemanni tegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Maikl Liedemanni õigusvastasust või

süüd välistavat asjaolu. Maikl Liedemann on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud

süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Maikl Liedemann on pannud toime talle etteheidetava

kuriteo KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Seega tuleb Maikl Liedemann süüdi tunnistada ning mõista

karistus.

Karistus

42. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

43. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni

keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele

kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. KarS § 121 lg 2 p 1

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

44. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et süüdistatav on löönud kannatanut

vähemalt kolmel korral rusikaga pea piirkonda ning vähemalt ühel korral jalaga parema õla

piirkonda tekitades sellega kannatanule nii füüsilist valu kui ka vigastusi. Kannatanule

põhjustatud tervisekahjustus kestis üle nelja nädala, mille tõttu pidi kannatanu ka pikalt

haiguslehel viibima. Seega ei olnud tegemist ainult valu saamisega, vaid kannatanule tekitati

ka tervisekahjustus, mistõttu ei olnud tegemist kerge vägivalla kasutamisega. Mingit põhjust

kannatanu suhtes vägivalla kasutamiseks ei olnud. Kindlasti ei anna selleks põhjust asjaolu, et

taksojuht ei soovinud sõidutada rohkemaid isikuid, kui taksosse mahub. Samuti arvestab

kohus ka asjaolu, et Maikl Liedemann pani teo toime kaudse tahtlusega. Oma süüd

süüdistatav ei tunnista ja oma tegu ei kahetse. Eeltoodu näitab, et Maikl Liedemann ei ole

siiani oma teo ebaõigusest aru saanud ega mingeid järeldusi teinud. Kohus leiab, et

süüdistatava Maikl Liedemanni süüd saab pidada keskmiseks.

45. Maikl Liedemanni käitumises ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

KarS § 57 ja § 58 mõttes.

46. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka üldpreventiivseid eesmärke ehk kinnitada

normi kehtivust ja karistuse sobivust ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Samuti arvestab

kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki (tl 65-67) kohaselt

puuduvad Maikl Liedemannil kriminaalkaristused.

47. Kohus, arvestades Maikl Liedemanni isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Maikl

Liedemanni puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada alla sanktsiooni keskmäära

lähedase karistusega.

48. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Maikl Liedemanni KarS § 121 lg 2 p 1 alusel

vangistusega 1 aastat. Kuivõrd Maikl Liedemanni ei ole varem kriminaalkorras karistatud

ning kuriteo toimepanemisest on möödas üle kolme aasta, peab kohus võimalikuks jätta KarS

1-25-1553

§ 73 lg 1, 3 alusel mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Maikl Liedemanni

pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on veendunud, et

isikut on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma ilma karistust reaalselt ära kandmata ja

käitumiskontroll ei ole vajalik. Kohus annab Maikl Liedemannile võimaluse oma käitumisega

näidata, et ta suudab ka edaspidi õiguskuulekalt käituda.

Tõkend

49. Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse

ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Maikl Liedemannile kohaldatud tõkendit ning Maikl

Liedemann ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks

isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada.

Tsiviilhagi

50. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui

ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

51. Kannatanu D.E on esitanud tsiviilhagi (tl 8) Maikl Liedemanni vastu varalise kahju

hüvitamise nõudes summas 1141,40 eurot. Varalise kahju hüvitamise nõude alusena on

tsiviilhagis märgitud, et 23.05.2022. a kella 03.11 ajal X ees X kasutas Maikl Liedemann tema

suhtes füüsilist vägivalda lüües teda vähemalt kolmel korral rusikaga ja jalaga pea piirkonda

ja vastu parema käe sõrmi. Maikl Liedemann põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Samuti lõi Maikl Liedemann kinni talle kuuluva sõiduauto Renault Talisman

registreerimismärgiga XXX ukse, millega kahjustas kõrvalistuja poolset ust. D.E-l tuli

kahjustuste parandamiseks tasuda kaskokindlustuse omavastutus summas 200 eurot. Lisaks

viibis D.E ajavahemikus 23.05.2022-09.08.2022 töövõimetuslehel. Sel perioodil oleks ta

pidanud SA Pärnu haiglast saama ühes kuus palka 688,92 eurot. Samuti on D.E-l oma

ettevõtte ning sealt oleks ta pidanud saama ühes kuus palka umbes 131 eurot brutos. Kahest

kohast oleks pidanud ta saama palka seega 819,92 eurot brutos ehk siis päevatasu peaks olema

37,27 eurot. Kolme kuu eest oleks pidanud ta saama palka 2944,26 eurot brutos ehk palka

kätte 2270,61 eurot. Tervisekassalt sai hüvitist 1329,12 eurot ning juhtumi tagajärjel jäi temal

saamata töötasuks seega 941,40 eurot.

52. Kannatanu on esitanud novembrikuu töötasu teenistuslehe Pärnu Haiglast (tl 38).

Teenistuslehelt nähtub, et 2022. a novembrikuus oli D.E töötasu Pärnu Haiglas 688,92 eurot.

Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ta esitas novembrikuu teenistuslehe, sest tema käest küsiti

tema sissetuleku kohta palgalehe näidist ning novembrikuu oma on lihtsalt selleks näidiseks.

Kannatanu kinnitas, et tal oli kindel töötasu ja ta töötas poole kohaga haiglas. Kannatanu ei

osanud peast öelda tunnitasu suurust, kuid ütles, et töötasu arvestus toimus tunnitasu alusel.

Kannatanu kinnitas, et iga kuu oleks pidanud ta saama bruto töötasu summas 688,92 eurot.

53. Kohtule on esitatud tõenditena Auto Stock OÜ kalkulatsioon, IF P&C Insurance AS poolt

edastatud kahjuteade, arve nr 230717, kalkulatsioon, tööde kokkuvõte, värvitööde kokkuvõte,

tööetappide kokkuvõte ja fotod sõidukist (tl 41-57), millest nähtuvad sõiduki kõrvalistuja

poolse ukse värvikahjustused ja kahjude maksumus ning tehtud tööd. Sõiduauto Renault

Talisman registreerimismärgiga XXX kindlustuspoliisist (tl 39-40) nähtub, et sõiduki

omavastuseks on 200 eurot. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et tema kanda jäi 200 eurot

kaskokindlustuse omavastutust ning ülejäänud sõiduautole tekitatud kahju kindlustus hüvitas.

54. Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtetest (tl 35-37) nähtub, et D.E viibis

töövõimetuslehel 23.05.2022. a kuni 09.08.2022. a ehk 79 päeva ning Tervisekassa hüvitas

1-25-1553

kannatanule 1329,12 eurot. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et kuivõrd ta tol hetkel töötas ka

haiglas, siis selle sõrmeortoosiga ei olnud võimalik haiglas tööd teha, sest kummikindlaid ei

olnud võimalik kätte panna. Kannatanu sõnul tema sõrm ei liikunud nii nagu vaja. Seega oli

ortoosi kandmine vajalik, et kõõlus ise ära paraneks ilma kirurgilise sekkumiseta.

55. Kannatanu andis ütlusi, et 131 eurot, mis ta oleks pidanud enda ettevõttest saama

autojuhina töötades, on arvestuslik palk, mida ta endale sel ajal välja maksis. See summa on

miinimumpalgast võetud protsent vastavalt sellele, millise mahuga ta töötas sel ajal oma

ettevõttes. Kuna kannatanu sai Pärnu haiglast palka 688,92 eurot kuus, siis päevatasuks tuleb

22,96 eurot (688,92:30). Kuivõrd kannatanu viibis haiguslehel 79 päeva, siis tuleb summaks

1814,16 eurot (22,96x79) ning kuna Tervisekassa hüvitas kannatanule 1329,12 eurot, siis jäi

kannatanu saamata jäänud tuluks 485,04 eurot (1814,16-1329,12). Seega kui lisada sinna

juurde veel kaskokindlustuse omavastutus summas 200 eurot, jäi kannatanu lõplikuks

tsiviilhagi summaks 685,04 eurot. Kuivõrd kannatanul ei olnud esitada tõendit 131 euro

suuruse palga kohta Boltis, siis kannatanu vähendas tsiviilhagi summat ning kinnitas, et

tsiviilhagis märgitud saamata jäänud tasu summas 941,40 eurot võib asendada summaga

485,04 eurot. Kannatanu jäi kohtuistungil selle juurde, et tema tsiviilhagi lõplikuks summaks

jäi 685,04 eurot.

56. Kohus asub seisukohale, et kannatanu esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud Maikl Liedemanni süü

D.E kehalises väärkohtlemises ja kannatanu sõiduauto kahjustamises.

57. Maikl Liedemann lõi kolmel korral rusikaga kannatanu pea piirkonda ning vähemalt ühel

korral jalaga parema õla piirkonda, millega põhjustas D.E-le füüsilist valu ja

tervisekahjustustena nahamarrastused paremal pool kehatüvel koos kehatüve põrutusega,

nahamarrastuse ja pehmete kudede turse paremal pool näopiirkonnas, pehmete kudede turse

parema käe III-V sõrmel koos sõrmede põrutusega ning parema käe IV sõrme sirutajakõõluse

vigastuse. Samuti põhjustas Maikl Liedemann kannatanu takso kõrvalistuja poolsele uksele

värvikahjustusi. Oma õigusvastase käitumisega tekitas süüdistatav kannatanutele varalise

kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas.

58. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt

on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

59. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel

Maikl Liedemannilt välja kannatanu D.E kasuks 685,04 eurot.

Menetluskulud

60. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

61. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt

on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga

alammäär, s.o 1329 eurot.

1-25-1553

62. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud. Kohus märgib, et Maikl Liedemanni põhjendatud ulatuses määratud kaitsjale määratud

tasud on kokku 1862,28 (417,24+351,36+915,12+178,56) eurot.

63. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik

ekspertiis (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00028-01), mille tegemise kulu on 155 eurot (tl 63).

Kohus leiab, et teostatud ekspertiis oli vajalik kannatanu tervisekahjustuse ulatuse kindlaks

määramiseks ja see oli tõendina lubatav, mistõttu on põhjendatud selle kulu väljamõistmine

Maikl Liedemannilt.

64. Eeltoodu alusel tuleb Maikl Liedemannilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista

3346,28 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik