2-22-5653/145 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5653

Kohtuasi

K.K avaldus E.N-i nõusolekuta hoolekandeasutusse

paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik I E.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik II L.Y (isikukood XXX)

Puudutatud isik III B.V (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.08.2025 määrus muutmata ja L.Y määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos

elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või

linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib

esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

543 lg-d 1-3).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. K.K (avaldaja) esitas 19.05.2025 Harju Maakohtule avalduse E.N-i (puudutatud isik I)

kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avaldaja on puudutatud isiku I

eestkostja. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I paigutatud kinnisesse asutusse kuni

24.05.2025. Taotluse kohaselt isik on endiselt ohtlik iseendale ja teistele ning tema tervislik

seisund ei ole muutunud. Arvestades tema jätkuvat ohtlikku käitumist, tervislikku olukorda

ning varasemaid rikkumisi, ei ole võimalik tagada tema ega ümbritsevate inimeste turvalisust

väljaspool kinnist asutust.

2. Maakohus võttis 20.05.2025 avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule esindaja.

Maakohus määras 23.05.2025 viia puudutatud isiku suhtes läbi kohtupsühhiaatriline

ekspertiis.

3. Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas avaldust. Asjaolude ja isiku vahetu

ärakuulamise põhjal nähtub, et tema seisund ei ole muutunud. Tema impulsiivne ja

pidurdamatu käitumine kahjustab ja seab ohtu kaasklientide ning personali elu, tervise ja

turvalisuse. Ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem vabadust piirava meetmega. Isik

vajab kinnise asutuse teenust, et tarvitada ravimeid, hoida teda eemal alkoholi tarvitamisest

ning allutada reeglitele ja distsipliinile. Abita jäädes süveneb tema raske psüühikahäire ning

suureneb oht ümbritsevate elule, tervisele ja toimetulekule.

4. Sotsiaalkindlustusameti seisukoha kohaselt on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s

1 sätestatud eeldused täidetud ning isik vajab paigutamist hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Isikul on traumajärgne ajukahjustus, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt

kõrvalabi. Vaimse olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista

nende ohtlikkust endale ja teistele. Ravita jäämisel halveneb tema tervislik seisund kiiresti

oluliselt ja ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Muid abimeetmeid pole võimalik kasutada,

sest isik ei mõista enda abivajadust ega soovi abi vastu võtta.

5. Eestkosteasutus toetas avaldust. Isiku tervislik seisund ei ole muutunud, ta vajab

ööpäevaringset erihoolekandeteenus ning kontrollitud keskkonda. AS Hoolekandeteenused

Pärnu Rääma Kodu on olnud talle sobiv teenusekoht.

6. 09.07.2025 esitatud ekspertiisiakti kohaselt esineb isikul raske psüühikahäire orgaaniline

isiksushäire (F07.0), millega kaasneb mälufunktsioonide alanemine. Need häired piiravad

tema võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Isik vajab pidevalt

psühhiaatrilist ravi, kuid tema arusaamine ravivajadusest ja ravirežiimist kinnipidamisest on

puudulik. Tema tervislik seisund halveneb ravita jäämisel suure tõenäosusega. Isiku

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele

paigutamata jäämisel katkeb ravi ja kaasneb oht talle enesele ja ümbritsevatele. Isiku osas ei

ole võimalik kohaldada muid abimeetmeid kui isiku paigutamine ööpäevaringsele

erihooldusteenusele. Isik vajab tervisliku seisundi poolest igapäevast kõrvalist abi, suunamist

ja juhendamist ning jälgimist ravi regulaarsuse tagamiseks.

7. Isiku ema L.Y avaldas, et isikul esineb liiklusavarii järgselt dementsus, kuid tema seisund

on paranenud. Ema soovib võtta ta enda juurde koju ja tema eest ise hoolitseda. Ema on

esitanud kohtule ka avalduse hakata ise poja eestkostjaks.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku I kinnisesse asutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni

24.05.2026.

8.1. Maakohus leidis, et SHS § 105 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku I

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks ei ole ära langenud.

8.1.1. Ekspertiisiakti kohaselt esineb isikul raske psüühikahäire – orgaaniline isiksushäire

(F07.0), millega kaasneb mälufunktsioonide alanemine. Need psüühikahäired piiravad tema

võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Isik ei ole kestvalt võimeline

mõistma oma haiguse olemust ja toimetulematuse raskust, korraldama igapäevaelu, hindama

abivajadust ja seda vastu võtma. Isikul puudub haigustaju, ta ei tarvita iseseisvalt ravimeid,

pole võimeline oma tahet avaldama, otsustama oma ravivajaduse ega elukorralduse üle.

Nimetatud psüühikahäire on püsiv, seisund on krooniline. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.

8.1.2. Puudutatud isik I viibib AS-i Hoolekandeteenused Pärnu Rääma kodus ööpäevaringsel

erihooldusteenusel. Rääma Kodust Sotsiaalkindlustusametile ja Tallinna linnale saadetud

iseloomustuse kohaselt on isik olnud vaatamata ravile kogu hooldusasutuses viibimise aja tihti

agressiivne ja puuduliku koostöövalmidusega ning püsivalt ohtlik endale ja teistele. Korduvalt

on tulnud kutsuda talle politsei. Kuna puudutatud isiku I käitumine on psühhootilistest

elamustest lähtuv, siis võib ta haigushoos või konfliktses olukorras ohtu seada iseenda ning

ümbritsevate isikute turvalisuse. Kui isikule midagi ei sobi, käitub ka agressiivselt ning ei

suuda arvestada ümbritsevate inimestega.

Psühhiaater Ivo Tatari sõnul on isik kergesti ärrituv ja impulsiivse käitumisega. Tema

tegutsemine on sihipäraselt düssotsiaalne ja manipuleeriv ning vajadusel suudab käituda

süüdlaslikult. Samas on tegevusjuhendaja ja klientide juuresolekul verbaalselt agressiivne

ning ähvardab neid füüsilise vägivallaga. Septembris 2024 ründas reaalselt kaasklienti,

sekkusid kiirreageerijad. Ekspert on seisukohal, et vaatamata senisele tõhustatud ravile püsib

patsiendi seisund olulise dünaamikata ja psühhootilisena ning ta vajab jätkuvalt turvalist

elukeskkonda ja ravi jätkamist tugevdatud järelevalvega tingimustes.

Isik on jätkuvalt ohtlik nii endale kui ka teistele ja põhjustab oma käitumisega hirmu eelkõige

ümbritsevatele inimestele. Eeltoodust tulenevalt on täidetud SHJS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud

eeldus.

8.1.3. Puudutatud isikule I siiani osutatud abi on olnud vajalik. Talle ei sobi vabatahtlik

teenus, sest ta on vabatahtlikult teenuselt korduvalt lahkunud. Isik ei ole nõus võtma ravimeid

või soovib neid võtta erinevalt raviplaanist. Ta on olnud agressiivne asutuse töötajate ja

kaasklientide suhtes. Isikul puudub haigusteadvus ja kriitika oma ravivajaduse osas. Isik vajab

oma tervise eest hoolitsemisel jälgimist, kontrollimist ja nõustamist. Kohus veendus isikuga

kohtudes, et tal puudub endiselt haiguskriitika ja ta ei pea oma käitumist (füüsilist ründamist

ja ähvardamist) agressiivsuseks. Samuti puudub isikul adekvaatne arusaam iseseisvast

elukorraldusest. Ta eeldab ja ootab oma igapäevaelus oma eaka ema suunamist ja abi. Isiku

tahteaktiivsus oma elus üldse mingeid otsuseid või initsiatiivi üles näidata on madal. Seega on

täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.

8.2. Eeltoodust tulenevalt pikendas maakohus SHS § 105 lg-te 1, 4 ja 5 ning TsMS § 538 ja §

5391 lg 2 alusel puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 24.05.2026.

8.3. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja suunata puudutatud isik I tagasi tema põhilisse elukohta aadressil XXX .

Maakohus hindas asjaolusid liiga pealiskaudselt ega võtnud arvesse, et individuaalne hooldus

kolmetoalises korteris Tallinnas on oluliselt tõhusam kui asutuses, kus suure arvu piiratud

teovõimega isikute eest hoolitseb vaid mõni töötaja. Puudutatud isik II on oma poega

külastades täheldanud, et hoolekandeasutuse töötajate kohustus piirdub ravimite manustamise

jälgimise ning minimaalse toiduga varustamisega. Poeg on kurtnud, et töötajad ei aita teda,

kui ta ei saa iseseisvalt tõusta või tualetti minna. Töötajad on ükskõiksed ja täidavad oma

kohustusi formaalselt. Seega ei ole tagatud nõuetekohane hooldus.

Puudutatud isiku I agressiivne käitumine avaldub peamiselt töötajate ebaviisaka ja

toakaaslaste sobimatu käitumise tõttu või põhjusel, et töötajad ei anna talle piisavalt abi. Sel

põhjusel helistab puudutatud isik I sageli emale ja palub, et ema tuleks talle appi.

Ema elab kolmetoalises korteris üksinda ning tal on võimalik hoolitseda oma poja eest

individuaalselt ja ööpäevaringselt. Ta saab kontrollida tema ravimite võtmist ning pakkuda

talle tervislikku toitu. Puudutatud isikul II on umbes nelja-aastane kogemus voodihaige

abikaasa eest hoolitsemisel.

Menetluse edasine käik

10. Avaldaja leidis, et puudutatud isik II ei saa seaduse kohaselt määruskaebust esitada ning

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Puudutatud isikule I määratud esindaja ja

eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. AS

Hoolekandeteenused esitas arvamuse, milles tõi välja, et kuna ema sage sekkumine on

suurendanud puudutatud isiku I ärevust ja agressiivsust, on kinnine erihoolekandeteenus talle

praegu kõige sobivam ja tema huvidele vastavam lahendus.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et määruskaebuse esitamine on TsMS §

543 lg-st 1 tulenevalt lubatav, kuna maakohtu hinnangul on ema puudutatud isiku I

usaldusisik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

13. Maakohus leidis õigesti, et esinevad SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused, et pikendada

puudutatud isiku I paigutamist tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama.

13.1. Määruskaebuses ei vaidlustata asjaolu, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire

(orgaaniline isiksushäire (F07.0)), mis piirab tema võimet oma tegude tähendusest aru saada

ja neid juhtida (SHS § 105 lg 1 p 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud

asjaolu esinemise nõuetekohaselt tuvastanud.

13.2. Samuti on tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik I on endale või teistele ohtlik, kui ta

jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama (SHS §

105 lg 1 p 2). Maakohus tõi välja, et Rääma Kodu iseloomustuse kohaselt on isik olnud

asutuses viibimise ajal sageli agressiivne ning ohtlik endale ja teistele. Isikule on korduvalt

kutsutud politsei.

Eeltoodud seisukohta kinnitavad lisaks AS Hoolekandeteenused Pärnu Rääma üksuse poolt

08.10.2025 seisukohas välja toodud juhtumid ajavahemikus 24.08.2025–06.10.2025 (dtl 730–

732). Näiteks tekkis 24.08.2025 olukord, kus puudutatud isik ei lasknud enda toakaaslast

tuppa ning kui töötaja läks olukorda lahendama, nägi ta, et puudutatud isiku I käes oli väike

koorimisnuga. Töötaja sai lõpuks noa tema käest kätte. 02.10.2025 leidis aset vahejuhtum, kus

puudutatud isik I küsis teiselt elanikult suitsu ning kui see keeldus, ähvardas puudutatud isik I

teda tapmisega ja sõimas karjudes kõiki kohalviibijaid. 04.10.2025 toimus juhtum, kus

puudutatud isik I nõudis kaaselanikult tema toitu ning kui töötaja teda keelas, tegi puudutatud

isik I kaaselaniku suunas ähvardavaid liigutusi, järgnes talle tuppa ning ähvardas ta maha

lüüa. Hiljem lõi puudutatud isik I teist isikut rusikaga ning ähvardas töötajad „Ma sulle veel

näitan.“ Esile toodud juhtumid kinnitavad, et kui teised puudutatud isiku I soovidele ei allu,

muutub ta agressiivseks ja vägivaldseks ning on sellega teistele ohtlik.

13.3. Samuti on asjakohased maakohtu põhjendused selle kohta, et puudutatud isiku I suhtes

varasemalt rakendatud abimeetmed ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole nende kasutamine

võimalik (SHS § 105 lg 1 p 3). Asja materjalide põhjal nähtub, et isikul endal puudub

haiguskriitika ning ta ei mõista enda ravivajadust. Ekspert on välja toonud, et isik vajab

pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid tema arusaamine ravivajadusest on puudulik ning ravita

jäämisel tema tervislik seisund suure tõenäosusega halveneb veelgi. Kui puudutatud isik I

viibis avatud teenusel, lahkus ta sealt pidevalt ning hakkas alkoholi tarvitama. Asjas esitatud

andmete põhjal on alust arvata, et väljaspool kinnist hoolekandeasutust (sh ka ema juures

elades) puudutatud isik I ravimeid nõuetekohaselt ei tarvitaks.

13.4. Kuigi puudutatud isiku I ema leiab määruskaebuses, et ta suudab puudutatud isikule I

tagada parema hoolitsuse, kui on tagatud kinnises asutuses, puuduvad praegusel juhul alused

isiku kinnisest asutusest vabastamiseks. Puudutatud isik I on isegi ravimeid võttes agressiivne

ja teistele ohtlik, kuid ravita jäädes halveneks tema seisund veelgi. Puudutatud isiku I senist

käitumist ja haiguskriitika puudumist arvestades on tõenäoline, et ema juures elades ta

ravimeid ei tarvitaks ning ta oleks ümbritsevatele ohtlik.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

15. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel

riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)