2-21-2738/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2738

Tsiviilasi

Viktor Shyyani hagi Nord Garlic OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

169 386 eurot 19 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Viktor Shyyani apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Viktor Shyyan (Ukraina kodanik,

sünd. XXXXX, Ukraina isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi

Vastustaja (kostja): Nord Garlic OÜ (registrikood

11438478), lepingulised esindajad Raivo Kiisk ja Agu

Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 22. mai 2024 otsus muutmata.

2. Jätta Viktor Shyyani apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Viktor Shyyani kanda. Mõista

Viktor Shyyanilt Nord Garlic OÜ kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 1200

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viktor Shyyan (hageja) esitas 19. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus

mõista Nord Garlic OÜ-lt (kostja) välja põhinõude 101 369 eurot, intressi 59 885,45 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 6. oktoobril 2014 esimese laenulepingu, millega hageja

andis kostjale 57 369 eurot laenu. Pooled leppisid kokku, et hageja tarnib kostjale 15 505 kg

küüslaugu seemnematerjali. Küüslauk tarniti kostjale vahendaja ettevõte YANA kaudu, kes

tarnis kostjale küüslauku hageja palvel ja juhtimisel. 2014. a lepingut sõlmides oli hageja ja

kostja tegelik kokkulepe, et kostja tasub hagejale küüslaugu eest turuhinna. 2014. aastal oli

Statistikaameti andmetel Eestis küüslaugu turuhind u 3,7 eurot/kg. Kostja tasus küüslaugu

eest 0,5 eurot/kg, ülejäänu pidi kostja tasuma hagejale laenuna.

Hageja ja kostja sõlmisid teise laenulepingu 6. septembril 2015 (lepingus ekslikult märgitud

9. juuni 2015), millega andis hageja kostjale laenu 44 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et

hageja tarnib kostjale 22 000 kg küüslaugu seemnematerjali ning kostja tasub selle eest

laenulepingus kokkulepitud tingimustel. 2015. a laenulepingu eeldused olid sarnased 2014. a

lepinguga: kostja tasus tarnijale OOO-le Best Garlic 22 000 kg küüslaugu eest osa hinda (0,5

eurot/kg) ja ülejäänud osa turuhinnast vormistati laenuna. 2015. a oli Eestis keskmine

küüslaugu turuhind u 3 eurot/kg. OOO Best Garlic tarnis kostjale küüslauku hageja palvel ja

juhtimisel.

Mõlemad laenulepingud on tähtajatud. Hageja esitas 27. novembril 2020 kostjale

laenulepingute ülesütlemisavalduse etteteatamistähtajaga 2 kuud ning lepingud lõppesid 27.

jaanuaril 2021. Lepingutest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 28. jaanuaril 2021. Hageja

vaidles vastu kostja aegumise vastuväitele. Tähtajatud laenulepingud võib igal ajal üles öelda.

Hageja ei nõustu, et lepingud või nende ülesütlemine on heade kommetega vastuolus.

Kostja vastuväited kauba mittetarnimise kohta on vastuolulised. Kui kostjale ei oleks tarnitud

soovitud kaupa, siis ei oleks tal olnud põhjust laenulepinguid sõlmida. See, et kostja

laenulepingud allkirjastas, tõendab, et kaup tarniti. Hageja andis kostjale üle värske

küüslaugu, mida sai kasutada ka seemnena. Laenulepingutesse pandi Andrus Soidiku palvel

kirja küüslaugu seemnematerjal vältimaks saagi kasvatamise ja koristamisega kaasnevaid

riske. Kostja on tõstatanud küüslaugu kvaliteedi küsimuse alles kohtumenetluses, s.o ligi 10

aastat pärast tarnet. Pooltel puudus kokkulepe, et hageja peab tarnima kostjale Euroopa Liidu

nõuetele vastava sertifikaadiga seemnematerjali. Hageja hinnangul tollideklaratsioonil

ebaõige hinna märkimine ei ole käesolevas asjas tähtsust omav asjaolu.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et on ta

on kostjale tarninud 15 505 kg + 22 000 kg küüslaugu seemnematerjali väidetavate

laenulepingute alusel. Hageja seisukohad on vastuolulised, väites ühes dokumendis, et ta on

kostjale andnud küüslaugu seemnematerjali, teises, et rahalisi vahendeid.

Hageja esitatud lepingud on sisult müügilepingud: poolte sooviks oli võimaldada küüslaugu

seemnematerjali (mugula kujul) üleandmine kostjale ning hageja sooviks oli saada selle eest

raha. Lepingutest puuduvad laenulepingutele iseloomulikud tunnused, näiteks maksegraafik.

Hageja pole tõendanud väidetavat kokkulepet kujundada varasem õigussuhe (müügilepingust

tulenev raha maksmise kohustus) ümber laenulepinguks. Väide, et müügilepingud sõlmiti

suuliselt, ei ole eluliselt usutav, kuna kauba nõuetekohaselt Euroopa Liitu tarnimiseks ja

tolliprotseduuride jaoks on vaja vormistada kogu protsess kirjalikult. Samuti puuduvad

laenulepingutes viited suulistele müügilepingutele ja tarnijatele.

Kostja arvates olid nii lepingud oma olemuselt kui ka lepingute ülesütlemine vastuolus hea

usu põhimõttega. Kostja esitas vastuväite ka laenulepingute ehtsusele – lepingud on

väidetavalt sõlmitud 6–7 aastat tagasi ja kaheldav on, et kas hageja ja kostja esindaja on need

üldse alla kirjutanud. Kostja leidis täiendavalt, et 2014. ja 2015. a sõlmitud lepingutest

tulenevad nõuded on aegunud.

Kostja on ostnud ettevõttelt YANA ja OOO Best Garlic värsket küüslauku, mitte küüslaugu

seemnematerjali, ja selle eest tasunud vastavalt arvetele. Ei ole eluliselt usutav, et ametlikes

tollidokumentides esitatud summad, kogused ja tooted ei ole õiged. Hageja käsitlus kauba

hinnast on ebakohane: müügi korral oleks esmane kokkulepe puudutanud kauba hinda ja seda

ei hakata määrama tagantjärele 5–6 aastat hiljem tuginedes Statistikaameti andmetele. Teiseks

on väär väita, et värske või jahutatud küüslaugu turuhind on võrdne seemnematerjali

turuhinnaga.

Kostja ei vaidle, et hageja pidas 2014. ja 2015. aastal läbirääkimisi, et kostja saaks

ettevõtetega YANA ja OOO Best Garlic tehingud teha. Kostja jaoks oli hageja müügiesindaja.

Kostja ei nõustu, et ostis hagejalt küüslauku ettevõtete YANA ja OOO Best Garlic

vahendusel. Kostja ostis küüslaugu otse nendelt äriühingutelt ja talle tarniti tööstuslik

küüslauk, mille eest on tasutud. Pärast ettevõtetelt YANA ja OOO-lt Best Garlic küüslaugu

ostmist tekkis kostjal huvi osta küüslaugu seemnematerjali ja hageja pakkus, et tema võib

selle tarnida. Kostja igapäevane majandustegevus on seotud küüslaugu kasvatamise ja

müügiga, mistõttu oli kostjal äratuntav huvi just küüslaugu seemnematerjali vastu. Seda lubas

hageja kostjale tarnida, mistõttu sõlmiti ka laenulepingud. Hageja aga lepinguid ei täitnud,

mistõttu ei tekkinud kostjal kohustust vastusoorituseks. Hageja esitatud arvetel ja

tollidokumentidel on kaubana märgitud värske küüslauk või värske (tööstuslik) küüslauk,

mitte seemnematerjal.

Kostja palus lugeda ebausaldusväärseks YANA ja OOO Best Garlic esindajate kirjalikud

selgitused kauba tarnimise ja hagejaga tehtud kokkulepete kohta, kuna tõendite õigsust pole

võimalik kontrollida.

Hageja tuli vande all antud ütlustes välja hoopis uue väidetava pooltevahelise õigussuhte

versiooniga – poolte vahel olevat olnud soov alustada ühist ettevõtlust. Kostja sellega ei

nõustu. Hageja vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed ja lahknevad dokumentaalsetest

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 22. mai 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4730,60 eurot ja

viivise.

Kohtuotsuse põhjenduste järgi on hageja nõude aluseks kaks laenulepingut. Maakohus

tuvastas menetluses läbi viidud käekirjaekspertiisi alusel, et mõlemad lepingud on

allkirjastanud kostja esindaja Andrus Soidik. Kummagi lepingu tingimused ei ole vastuolus

heade kommetega, lepingud on üles öeldud õiguspäraselt ja hageja nõuded ei ole aegunud.

Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 396 lg 1 ja 2 alusel müügilepingust tuleneva

nõudena, mis on ümber kujundatud laenuks. Maakohus leidis, et laenulepingute aluseks

olevate kohustuste olemasolu ei ole tõendatud.

Hageja vande all üle kuulamisel ilmnesid algse võlasuhte uued aspektid. Nimelt selgitas

hageja, et küüslaugu tarne eesmärk oli alustada ühist tegevust Eestis. Hageja panus oli

Ukrainast seemnematerjaliks kasutatava küüslaugu tarnimine, hinnaga 2 eurot kilo. Samuti

andis hageja kostja esindajale Andrus Soidikule sellel eesmärgil raha. Kuna selgus, et hageja

ei saa olla Nord Garlicu asutajaks, sest muidu ei saa firma toetusi, otsustasid hageja ja Andrus

Soidik ühiselt vormistada hageja panuse ümber laenulepinguks. Kohus märkis, et kuna

nimetatud asjaolu tuli ilmsiks alles põhiistungil ja kostjal ei ole olnud võimalik sellele

seisukohta esitada, siis kohus sellega ei arvesta. Hageja avaldas istungil soovi asi kiirelt

lõpuni menetleda. Hageja jäi lõppseisukohas selle juurde, et ümberkujundatud õigussuhted

olid müügilepingud.

Maakohus leidis, et hageja ütlusi saab poolte algse võlasuhte piiritlemisel ja sisustamisel

arvestada osaliselt, kuna nende alusel on põhimõtteliselt võimalik asuda seisukohale, et hageja

ja kostja vahel võis ka 2014. a toimunud küüslaugu tarne osas olla suuline müügi kokkulepe.

Maakohus tuvastas, et kostjale tarniti Ukrainast küüslauku kolmel korral (ettevõte YANA 2.–

3. septembril 2014 20 000 kg ja 22.–23. septembril 2014 14 500 kg ning 31. augustil 2015

ettevõte OOO Best Garlic 22 000 kg) ning kostja on kauba kätte saanud.

Kostja vastuväite kohaselt ostis tema küüslaugu äriühingutelt, kelle nimele oli vormistatud

tolli- ja muud sisseveo dokumendid. Arved saadud kauba eest esitas ettevõte YANA ja kostja

on esitanud arvete tasumist tõendavad maksekorraldused. 2015.a tarne OOO-lt Best Garlic

kohta ei ole kohtule arvet ja tasumist tõendavat dokumenti esitatud.

Kostja esitas kohtule tõenditena ka 26. augustil 2014 ettevõttega YANA ja 28. juulil 2015

ettevõttega OOO Best Garlic sõlmitud lepingud, mis vaatamata terminite „tarnima“ ja

„tarnija“ kasutamisele, on sisult müügilepingud, sest nendes on kokku lepitud kauba

omadused ja hind, tasumise tingimused, kostjat nimetatakse läbivalt ostjaks ja kokku on

lepitud ka omandi üleminek tarnijalt ostjale. Kohus tuvastas, et esitatud tolli- ja

veodokumentides on viited samadele lepingutele.

Maakohus asus seisukohale, et kostja on tõendanud, et soetas küüslaugu ettevõtetelt YANA ja

OOO Best Garlic, mida toetavad ka hageja enda kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta

müüs küüslaugu 2014. a ettevõttele YANA ja 2015. a OOO Best Garlic, kes selle kostjale

edasi müüsid. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli vahendajatega. Maakohus leidis, et

ettevõtete YANA ja OOO Best Garlic esindajate Aleksander Veselõi ja Vladimir Serõi

kirjalikud selgitused ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna need on loodud alles menetluse

käigus ja hageja juhendamisel. Juba hageja enda vande all üle kuulamine näitas, et nii

mitmetahulise suhtluse kohta on vajalik esitada hulgaliselt täpsustavaid küsimusi. Seda ei

olnud menetluses võimalik teha, sest hageja loobus tunnistajate üle kuulamisest. Kuna isikute

ülekuulamist ei toimunud, siis ei saanud kontrollida kirjapandu vastavust tegelikkusele. Kohtu

hinnangul ei oma autojuhi Vassili Starovoitovi selgitus asjas määravat tähtsust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue

otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus tõendeid õigesti hinnanud ja

seetõttu jõudnud valele järeldusele.

Apellant on seisukohal, et maakohus on rikkunud tõendite õige hindamise kohustust pidades

hageja vande all antud selgitusi ühise ettevõtte loomise kavatsusest uueks asjas tähtsust

omavaks asjaoluks. Tegemist oli üksnes üldise selgitusega tehingute tausta kohta, mis ei

omanud asjas tähtsust, kuna ühise ettevõtte loomiseni ei jõutud ning tehingud korraldati nii

nagu hageja varasemates kirjalikes dokumentides selgitas. Kui kohus leidis, et apellant esitas

uusi asjaolusid, oleks kohus pidanud menetluse omaalgatuslikult uuendama.

Maakohus leidis otsuse punktis 24 ebaõigesti, et kirjalike tõendite alusel ei ole tõendamist

leidnud hageja väited, et tema müüs kostjale küüslauku ja nimetatud müügilepingutest tulenev

tasumise kohustus vormistati ümber laenuks. Kohus pidas tõendatuks asjaolu, et kostjale

tarnisid küüslaugu kolmandad isikud (YANA ja OOO Best Garlic). Samas on maakohus

jätnud tähelepanuta, et kostja esindaja ise kinnitas istungil, et just hageja tarnis kostjale

küüslauku, kuid kostja hinnangul polnud see kokkulepitud kvaliteediga. Maakohus oleks

tõendite hindamisel pidanud lähtuma ka kostja esindaja poolt istungil antud selgitustest.

Kostja esindajal olid istungil üksnes vastuväited hageja tarnitud küüslaugu kvaliteedile (mida

kostja ei olnud kunagi varem hagejale esitanud), kuid need peaaegu 10 aastat pärast tarnet

esitatud vastuväited ei ole käesolevas menetluses asjakohased.

Kuna apellant loobus maakohtu menetluses tunnistajate ülekuulamise taotlusest

menetlusökonoomiast tulenevatel põhjustel ja tingituna Ukraina sõjalisest olukorrast, siis

soovib apellant ringkonnakohtu menetluses muutunud olukorra tõttu esitada uuesti tunnistaja

ülekuulamise taotluse, et tõendada seda, et just hageja tarnis kostjale vaidlusaluse küüslaugu

ning Ukraina ettevõtteid kasutati vahendajatena üksnes seetõttu, et hagejal endal puudus

väliskaubanduses osalemiseks luba. Sama asjaolu tõendamiseks esitas apellant maakohtu

menetluses Aleksander Veselõi ja Vladimir Serõi kirjalikud selgitused, kus vahendajatena

kasutatud ettevõtete juhid selgitasid oma rolli nendes tehingutes. Maakohus pidas ebaõigesti

neid tõendeid ebausaldusväärseks. Nüüd kui Aleksander Veselõi on Ukraina armeest välja

arvatud, on võimalik teda tunnistajana üle kuulata (nt videosilla vahendusel), et kohus saaks

vahetult veenduda tema varasemate kirjalike seisukohtade usaldusväärsuses.

Kui maakohus oleks hinnanud käesolevas menetluses kogutud dokumentaalseid tõendeid,

hageja vande all antud seletusi ja poolte tõendite kohta antud selgitusi kogumis ja koostoimes,

siis oleks kohus pidanud jõudma järelduseni, et hageja poolt kostjale küüslaugu tarnimine

laenulepingutes kokkulepitud koguses on tõendatud. Kuna hageja on laenulepingust tuleneva

kohustuse täitnud, on pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud ka kostja kohustus

hageja ees ehk kostja kohustus hagejale laen tagastada koos kokkulepitud intressi ja viivisega.

Seetõttu oleks kohus pidanud tõendeid ja asjaolusid õigesti hinnates hagi täies ulatuses

rahuldama. Kuna kohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, jaotas kohus ebaõigesti ka

menetluskulud – kohus oleks pidanud kõik menetluskulud jätma kostja kanda.

Vastustaja on vastuse punktides 2.5 ja 2.6 väitnud, et ta ei ole kauba kvaliteedile etteheiteid

teinud, vaid väidetavalt tarnisid YANA ja Best Garlic vastustajale lepingus kokku lepitust

täiesti erineva kauba . Apellant on seisukohal, et vastustaja selgitused siiski puudutavad

selgelt kauba kvaliteeti – kui vastustaja hinnangul tarniti lubatust erinev kaup, siis see on

kvaliteeti puudutav küsimus (toode ei vastanud väidetavalt lepingutingimustele), mida

vastustaja hakkas väitma alles aastaid hiljem kohtumenetluses. Vastustaja ei ole menetluse

jooksul kordagi tõendanud, et „seemneküüslauk“ peaks üldse vastama mingitele tingimustele,

mida vastustaja väidab, ning see oli poolte vahel kokku lepitud ning hageja poolt kolmandate

isikute vahendusel kostjale tarnitud kaup sellistele tingimustele ei vastanud. Seega on kostja

vastuväited ebaõige toote osas endiselt otsitud, tõendamata ja paljasõnalised.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja toob esile, et maakohtu otsusele tehtud etteheited on otsitud ega viita kohtu

eksimusele. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis.

Apellant on valesti tõlgendanud vastustaja esindaja kohtuistungil öeldut leides, et vastustaja

on nõustunud kõigega peale küüslaugu kvaliteedi. Selline järeldus ei haaku teiste tõenditega.

Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et poolte vahel on tõepoolest olnud varasemaid

õigussuhteid, kuid antud juhul on olukord täiesti teine ning vaidluse all on olukord, kus

tarnitud on erinevaid tooteid. Vastustaja selgitab oma seisukohta uuesti – vaidlust pole

küüslaugu kvaliteedi üle varem tekkinud, kuna vastustaja on talle tarnitud toote (tööstusliku

küüslaugu) eest müüjatele – ettevõtetele YANA ja Best Garlic – lepingute ja arvete alusel

tasunud.

Poolte sõlmitud laenulepingutes oli kokku lepitud kaubana küüslaugu seemnematerjal

(mugula kujul), kuid teist toodet (tööstuslikku küüslauku) tarnis vastustajale ettevõte YANA

ja ettevõte Best Garlic. Need on erinevad õigussuhted, erinevad osapooled ja erinevad kaubad.

Küsimus ei ole tarnitud kauba kvaliteedis, vaid tegemist on erineva kaubaga. See on niivõrd

põhimõtteline ja suur erinevus, et nende puhul ei ole võimalik isegi mitte rääkida

kvaliteedierinevusest, vaid need ongi erinevad tooted. Seda kinnitab ka tollidokumentatsioon,

kus tuleb selgelt näidata ära tootekood. Vastustaja ei olegi kordagi vastu vaielnud, et ta pole

kätte saanud tööstuslikku küüslauku. Küll aga ei ole tõendatud teise kauba – küüslaugu

seemnematerjali (mugula kujul) – tarnimine hageja poolt nii nagu laenulepingud ette näevad.

Nende erinevust on vastustaja põhjalikult selgitanud 10. jaanuari 2022 menetlusdokumendis.

Kuna küüslaugu seemnematerjal (mugula kujul) eeldab kasvatamisel taimepassi ja

fütosanitaarsertifikaati (mida hageja esitanud ei ole), kohaliku ametkonna nõusolekut,

järelevalvet, registreerimist kohalikus ametkonnas jne, on see sisuliselt omaette toote liik. See

on ka visuaalselt teistsugune kaup, kui on tööstuslik küüslauk, mille suhtes ei kehti sisuliselt

ükski eelkirjeldatud nõue. Seetõttu on neil ka täiesti erinev turuväärtus ja müügihind.

Apellandi käsitlus, et omavahelistes laenulepingutes lepiti sisuliselt kõikides tingimustes

teadlikult valesti kokku, ei ole eluliselt usutav. Apellandi enda versioon väidetavatest

õigussuhetest on olnud ajas muutuv ja muutunud seetõttu ka ebausutavaks. See ei ole

kooskõlas esitatud kirjalike tõenditega (tollideklaratsioonidega, lepingutega ettevõtetega

YANA ja Best Garlic ning mõlema nimetatud ettevõtte esitatud arvetega). Apellant on alguses

väitnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, kuid hageja on ise vande all

kinnitanud, et kostja ei olnud ostja. Müügilepingu puhul aga peaks kostja just olema ostja

(VÕS § 208 sõnastus). Seega on väär apellandi seisukoht, nagu oleks hageja ütlused olnud

tehingu tausta iseloomustava selgitusega. Nii see ei saanud olla, kuna see on täiesti

teistsugune käsitlus, kui varasemas menetlusetapis hageja väitnud on ning lisaks on see

otseselt vastuolus kõigi dokumentaalsete tõenditega, sealhulgas ka hageja enda esitatud

tõenditega (nt laenulepingutega, kus polnud selle kohta sõnagi kirjas ega mingisugustki

viidet). Samuti on mõistmatu, et kui kokkulepe oli hoopis teistsugune, miks ei sõlminud

laenulepingu osapooled lepingutele lisasid või ei muutnud lepinguid, et oleks selgelt ka

kajastatud kolmanda osapoole kasutamine või muul viisil kokku lepitud, et tarnitakse

teistsugust kaupa ja et see kaup tarnitakse kolmanda isiku vahendusel.

Vastustaja vaidleb vastu tunnistaja ülekuulamise taotlusele, kuna apellant loobus sellest

maakohtu menetluses vabatahtlikult. Apellant ei ole tõendanud, et tunnistaja ülekuulamine

varem oleks olnud võimatu.

6. Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2025 määrusega rahuldamata apellandi taotluse kuulata

tunnistajana üle A.V.. Apellant esitas 22. septembril 2025 kohtu tegevusele vastuväite.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, sh menetluskulude jaotuse osas.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega hageja nõude põhjendamatuse osas.

Maakohus kvalifitseeris poolte vahel algselt väidetavalt suuliselt sõlmitud müügilepingud

VÕS § 392 lg 2 alusel õigesti laenulepinguteks. Ringkonnakohus märgib, et laenulepingud

saab lugeda sõlmituks ning menetlusosaliste tõendamiskoormis ei sõltunud sellest, kas

lepinguid saab käsitleda deklaratiivsete võlatunnistustena. Hageja on lepingud üles öelnud.

Lepingu ülesütlemisest tulenevalt muutus laenu tagastamise kohustus 28. jaanuaril 2021

tervikuna sissenõutavaks (VÕS § 195 lg 2 ja 5) ja hagejal oli õigus nõuda kostjalt lepingu

alusel saadud, kuid veel tagastamata laenu tagastamist.

Kuna hageja väitel vormistasid pooled müügilepingud ümber laenulepinguteks, oli kostja

vastuväiteid arvestades hagejal kohustus tõendada, et ta on oma lepingulised kohustused

kohaselt täitnud. Kui algset laenuks ümber kujundatud kohustust ei eksisteerinud või kui see

ei eksisteerinud ümberkujundatud ulatuses ning võlgnikust laenusaajal õnnestub see vaidluse

korral tõendada, on laenusaajal vastavas ulatuses õigus keelduda ka ümberkujundatud laenu

tagasimaksmisest (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, §

396 komm 3.4). Hageja ei suutnud menetluses tõendada, et ta on laenusuhte aluseks olevad

müügilepingud täitnud. Seega on kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda (VÕS §

101 lg 1 p 2). Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

10. Hageja seisukohad on menetluses oluliselt muutunud, ka apellatsioonkaebuse väited ei ole

omavahel kooskõlas, seetõttu jättis ringkonnakohus hageja taotlused 30. juuni 2025

määrusega rahuldamata ja jätab rahuldamata ka hageja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele.

Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevaga.

10.1. 19. veebruaril 2021 esitatud hagis tugines hageja alusena sellele, et pooled sõlmisid kaks

laenulepingut, mille alusel hageja tarnis kostjale lepingus märgitud koguses ja tingimustel

küüslauku ja kostja sai kauba eest tasumiseks hagejalt laenu. Hagis esitatud väidete

tõendamiseks esitas hageja CMR saatelehed ja tollidokumendid. Kostja juhtis tähelepanu, et

tõendid ei tõenda hageja väidet, et ta on lepingutes märgitud kauba kostjale tarninud. Hageja

tõendid tõendavad, et kostja on ostnud kolmandatelt isikutelt küüslauku kokku 34 590 kg ja

tasunud selle eest müüjatele 0,50 eurot kilogrammi eest. Hagi aluseks olevate laenulepingute

järgi oleks pidanud tarnija olema hageja, kaubaks küüslauguseeme ja koguseks 37 505

kilogrammi, hinda eraldi kirjas ei olnud.

10.2. 10. septembri 2021 seisukohas märkis hageja, et poolte tegelik kokkulepe oli, et kostja

tasub turuhinna, mille hageja tuletas hagi esitamisel Statistikaameti kodulehelt saadud

andmete alusel. Hageja väitel ei kajastatud laenulepingus kogu tarnitud küüslauku, kuna

esinesid kvaliteediprobleemid ja osa tarne suhtes lepiti kokku, et kostja täiendavalt kauba eest

ei tasu. Lisaks selgitas hageja, et kolmandad isikud, kes kostjale küüslauku tarnisid, ei olnud

lepinguosaliseks, vaid tarnijaks tuleb lugeda hageja. Kolmandad isikud tarnisid kostjale kauba

hageja palvel ja juhtimisel (dtl 132). Kostja esitas vastuväite, et asjas on tõendatud kostja ja

kolmandate isikute vahel sõlmitud müügilepingud, kus on fikseeritud kogused, hind ja kauba

liik – värske küüslauk, on täidetud. Kostja on kolmandatele isikutele kauba eest tasunud.

10.3. Hageja taotles 3. märtsil 2022 kolmandate isikute esindajate tunnistajate ülekuulamist ja

selgitas, et seemnematerjal märgiti lepingusse kostja palvel, hageja tarnis kolmandate isikute

vahendusel värsket küüslauku, kuid seda sai kasutada ka seemnematerjalina. Septembris 2022

loobus hageja tunnistajate ülekuulamise taotlusest ja soovis, et nad annaksid kirjalikud

ütlused.

10.4. 19. märtsil 2024 kohtuistungil avaldas hageja, et hagejal ja kostjal oli plaan teha koos

ettevõte, kuid see ei realiseerunud. Samuti märkis hageja, et dokumenteerimisel oli mõningaid

minetusi, sh on ebaõige kauba nimetus. Kostja jäi vastuväite juurde, et hagi aluseks olevaid

lepinguid ei ole hageja täitnud, mistõttu hagejal nõue puudub.

10.5. Hageja vastuväide ringkonnakohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

tõi 30. juuni määruses esile, et maakohus rahuldas hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

2022. aastal. Kaks aastat hiljem hageja loobus taotlusest. Ringkonnakohtule esitatud taotluses

esitas hageja uued asjaolud, millele oleks ta vähemalt osaliselt saanud tugineda juba

maakohtus. Ringkonnakohus lisab, et hageja on menetluses kostja vastuväiteid püüdnud

kummutada väga erinevate väidetega. Hageja oleks pidanud ja saanud juba hagiavalduses

tugineda sellele, et leping täideti kolmandate isikute vahendusel, et tegeliku lepingu ese ja sisu

oli sootuks erinevad hagile lisatud lepingutest ning esitada ka taotlused hagi aluseks olevate

vajalike asjaolude tõendamiseks. Hagi esitamise ajal, veebruaris 2021, ei olnud hagejal

takistusi tunnistajate ülekuulamise taotlemisel. Hageja raskused tõendamisega on tingitud

hageja muutunud seisukohtadest, kuid see ei anna alust hageja vastuväite rahuldamiseks.

10.6. Hageja avalduste ebaselgus ja vastuolulisus avaldub ka apellatsioonkaebuses. Hageja

märgib, et maakohus rikkus tõendite hindamise reegleid, kui ei pidanud hageja vande all

antud ütlusi ühise tegutsemise kohta asjas tähtsust omavaks asjaoluks. Samas toob hageja

esile, et tegemist oligi selgitusega, mis ei omanud asjas tähtsust. Seega on põhjendamatu

hageja seisukoht, et kui kohus leidis, et tegemist on uue, kuid asjasse mittepuutuva asjaoluga,

oleks maakohus pidanud menetluse uuendama.

11. Õige ei ole hageja väide, et maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ebaõigesti ja jõudis

valele järeldusele, et hageja ei ole lepingut täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid. Hageja väitel kasutas ta kolmandaid isikuid vahendajatena,

kuna tal endal puudus väliskaubanduses osalemiseks luba, ja esitas asjaolu tõendamiseks

kirjalikud seletused tunnistajatelt, kelle ülekuulamisest ta ise loobus. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus luges need tõendid

ebausaldusväärseks.

12. Hageja seisukoht, et poolte lepingu täitmist ja tarnitud kauba kvaliteediprobleeme tõendab

kostja kinnitus, et ta ostis kolmandatelt isikutelt erineva kauba kui hagejaga sõlmitud lepingus

märgitu, ei ole asjakohane. Kostja on menetluse kestel jäänud seisukohale, et hageja lepinguid

ei täitnud. Kauba tarnimise kohta esitatud dokumendid tõendavad, et kostja ostis Ukrainast

kolmandatelt isikutelt värsket küüslauku lepingute alusel, milles olid kokku lepitud teised

kogused, teine kauba liik ja kus oli kirjas kauba hind, mille kostja on tasunud kolmandatele

isikutele.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostja menetluskulu apellatsioonimenetluses esindajatasu 2200 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja ajakulu on 22 tundi. Tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus lähtub TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulude kindlaksmääramisel kulude

vajalikkusest ja põhjendatusest. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, asja

õiguslikku keerukust ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu osaliselt vajalik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude tagatise andmise kohustamiseks ja

hageja andis tagatise 1200 eurot. Ringkonnakohus arvestas kostja esindaja eeldatavaks

ajakuluks 12 töötundi. Ringkonnakohus jääb selle juurde, kuna leiab, et see on piisav aeg

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Et 12

tundi on piisav, sellele viitab ka hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg 8 tundi ja

54 minutit.

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu ja on

seega põhjendatud. Kostja põhjendatud menetluskulu apellatsioonimenetluses on seega 1200

eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg-

ga 10, et ta saab menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ja seetõttu on

menetluskulude nõue esitatud käibemaksuta.

Kostja taotlusel mõistab kohus hagejalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Ringkonnakohus selgitab, et pärast otsuse jõustumist saab kostja menetluskulud hüvitada

hageja antud menetluskulude tagatise arvel. Tagatise realiseerimiseks tuleb kostjal pöörduda

taotlusega kohtu poole.

14. Ringkonnakohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu 2520 euro

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades, et hageja on Ukraina kodanik ja

Ukraina riik on sõjalise agressiooni ohver, samuti seda, et hageja väitel asub tema korter

Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osas, siis loeb ringkonnakohus eeltoodut mõjuvaks

põhjuseks ja vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kohustusest tasuda riigilõiv

riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)