3-25-3165/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3165

Haldusasi

Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti antud

raielubade tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Meie Nursipalu MTÜ

Vastustaja Keskkonnaamet

Kaasatud haldusorgan Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.

oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (Ke) registreeris 16. septembril 2025 metsateatised nr 50001148838,

50001148840, 50001148841, 50001148843 ja 50001148847.

2. Meie Nursipalu MTÜ esitas halduskohtule kaebuse KeA 16. septembri 2025. a otsuste

tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) metsateatiste alusel on lubatud teha teekoridoride raadamistöid Nursipalu harjutusväljal.

Osa lubatud raadamistööde aladest kas piirneb või kattub alaga, millel kehtib asjas nr 3-24-

820 kohtumäärusega määratud esialgne õiguskaitse (EÕK);

2) vaidlustatud otsustega kavandatud raiete tulemusel tekivad enam kui 15 m laiused

teekoridorid. Teekoridori maksimaalne laius võib olla 15 m;

3) kaebaja eesmärgiks on inimeste elukeskkonna ja looduse kaitse. MTÜ esindab kohalikke

elanikke, kelle elukeskkonda hakkaks rajatav harjutusväljak tulevikus oluliselt mõjutama;

3-25-3165

4) kohtuasjas nr 3-24-820 asus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) metsa maha võtma

kohe pärast seda kui halduskohus lõpetas EÕK kohaldamise.

3. Kohus kohaldas 26. septembri 2025. a määrusega EÕK-d 30 päevaks.

4. KeA taotles vastuses EÕK taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) metsateatiste puhul on raadamise alusdokumentideks „Võru vald Juba küla Nursipalu

harjutusvälja teede põhiprojekt“ (tee põhiprojekt) ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a

korraldus nr 256;

2) EÕK kohaldamata jätmise kasuks räägib ülekaalukalt suur riigikaitseline avalik huvi, mis

kaalub üles kaebaja kaitstavad keskkonnakaitselised huvid;

3) vaidlustatud metsateatised kinnitati, sest raadamine on kooskõlas Nursipalu harjutusvälja

teede põhiprojektiga. Projekt on vaidlusaluste raiete kinnitamiseks piisavalt konkreetne;

4) kohtuotsus asjas nr 3-24-820 pole jõustunud. Seega ei anna see otsus KeA-le alust

keelduda metsateatiste kinnitamisest. Raadamine on vajalik selleks, et jätkata mitmeid

Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajalikke tegevusi. Raadamise edasilükkamine

teadmata ajaks kohtumenetluse kestel lükkab edasi väljaõpet harjutusväljal ja Eesti sõjalise

kaitse tugevdamist;

5) kaebaja eksitab kohut, väites, et osa kavandatud raietega hõlmatud alast piirneb või kattub

alaga, millel kehtib kohtuasjas nr 3-24-820 määratud EÕK. KeA-le esitati uued metsateatised

ja amet hindas nende vastavust õigusaktide nõuetele;

6) kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui laia riigikaitselise eesmärgiga tee RKIK Nursipalu

harjutusväljale rajab. Kaebuses puuduvad mistahes keskkonnakaitselised argumendid.

Kaebaja on keskendunud vaid rajatava teekoridori laiusele.

5. RKIK taotles vastuses EÕK kohaldamata jätmist.

6. Tallinna Halduskohus otsustas 22. oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 5

mitte jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist pärast 26. septembri 2025. a määrusega

määratud tähtaja saabumist. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajal on EÕK vajadus. EÕK kohaldamata jätmise korral vaidlustatud metsateatised

tõenäoliselt realiseeritakse, mets teatistega hõlmatud alal raadatakse ja kaebuse eesmärk jääb

saavutamata;

2) kaebaja ei ole selgitanud kavandatud raiete kooskõla mitte puudumist Nursipalu

harjutusvälja teede põhiprojektiga, mis on praeguses asjas vaidlustatud teatistega kavandatud

tööde alusdokumendiks metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 järgi. Kaebaja on üksnes leidnud, et

raieload ei ole kooskõlas nende dokumentidega, mis olid kohtuasjas nr 3-24-820 vaidlustatud

metsateatiste aluseks. Juhul, kui praeguses asjas vaidlustatud raied on siiski kooskõlas teede

põhiprojektiga, ei ole kaebaja see väide raielubade õiguspärasuse hindamisel määrav;

3) „Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“ p-s 2.b.5 „Teedevõrk“ on märgitud, et esimese

kategooria teed peavad olema 7 m laiad. Kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid

vähemalt 4 m ulatuses sõidutee servast. Selle põhja järeldas kohus asjas nr 3-24-820, et 15

meetrist laiemate teekoridoride raadamise vajadust pole ära näidatud. Sellest ei saa aga

järeldada, et laiema ala raadamine poleks vajalik ka praeguses asjas vaidlustatud teatiste

aluseks oleva tee põhiprojekti põhjal;

4) kavandatava tegevuse keskkonnamõju selgitades tuleb arvestada selle koosmõju varem ellu

viidud tegevustega. Kaebaja on esile toonud, et metsateatisega 50001148843 hõlmatud alaga

osaliselt kattuval, osaliselt piirneval alal on juba 2024. a-l tehtud raie. Sama asjaolu on

kaebaja esile toonud seoses metsateatisega 50001148838. Selle metsateatisega hõlmatud alal

2(5)

3-25-3165

toimus kaebaja väitel 1,01 ha ulatuses raie 22. aprilli 2024 registreeritud metsateatise alusel,

sh 0,53 ha ulatuses I kaitsekategooria linnuliigi elupaigas;

5) kaebaja pole siiski väitnud ega ära näidanud, et varasemate raiete ja praeguses asjas

vaidlustatud otsustega kavandatud raiete koosmõju keskkonnale oleks mingil põhjusel

lubamatu. Kui metsateatistega 50001148843 ja 50001148838 kavandatud raied on

põhiprojektiga kavandatud teede rajamiseks vajalikud ega too eraldivõetuna või koosmõjus

muude tegevustega kaasa selliseid häiringuid, mida tuleks vältida või vähendada (vt

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-d 10 ja 11), ei ole põhjust pidada raieid

õigusvastaseks;

6) kohus ei sisusta omal algatusel raiete kooskõla teede põhiprojektiga, samuti nende mõju

looduskeskkonnale ja kohalikele elanikele;

7) EÕK kohaldamist ei õigusta see, et kahe praeguses asjas vaidlustatud metsateatisega

(50001148840 ja 50001148847) hõlmatud ala kattub kaebaja hinnangul osaliselt alaga,

millele olid antud kohtuasjas nr 3-24-820 vaidlustatud metsateatised. Tallinna

Ringkonnakohus keelas 15. aprilli 2025. a määrusega osaliselt teekoridoride raadamistööd,

mis oleks toimunud selles asjas vaidlustatud metsateatiste alusel. Ringkonnakohus ei

keelanud ega saanudki keelata samal alal uute, pärast ringkonnakohtu määrust antavate

raielubade alusel tehtavaid raieid. On täiesti võimalik, et varasemad samale alale antud

raieload olid õigusvastased, kuid hilisemad on õiguspärased. EÕK-d pole võimalik kohaldada

ulatuslikumalt konkreetse kaebuse esemest;

8) EÕK kohaldamise vastu räägib ülekaalukas riigikaitseline avalik huvi jätkata Nursipalu

harjutusvälja väljaehitamist, et tugevdada nii Eesti iseseisvat kui ka kollektiivkaitse

võimekust. Kaebaja on üldsõnaliselt väitnud, et EÕK kohaldamine on vajalik

looduskaitselistes huvides ja kohalike elanike elukeskkonna kaitseks. Kaebaja pole oma

väidet täpsustanud ega näidanud, kuidas vaidlustatud teatiste alusel toimuvad raadamistöid

esile toodud huve oluliselt kahjustaks. Seetõttu kaalub huvi olulise riigikaitselise arendusega

jätkamiseks praegusel juhul üle kaebaja esile toodud huvid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) tee põhiprojekt on vastuolus kaitseministri 28. augusti 2023. a käskkirjaga nr 124

kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi p-ga 2.b.5, mille kohaselt on

teekoridoride maksimaalne laius 15 m;

2) raadamise alusdokumendiks on ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korraldus nr

256, mille kohaselt tuleb harjutusväli rajada Nursipalu arendusprogrammi tingimustel;

3) teede põhiprojekt peab olema kooskõlas nii korralduse nr 256 kui ka Nursipalu

arendusprogrammiga. Kui arendusprogrammis on teekoridor 15 m lai, siis ei saa see teede

põhiprojektis olla laiem;

4) põhjendamatuid raieid tuleb vältida, sest see on keskkonnale kahjulik.

8. Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) haldusasjas nr 3-24-820 tehtud kohtulahend pole jõustunud. Praegune vaidlus erineb

eespool viidatud asja vaidlusest, sest metsateatiste registreerimise aluseks on teede

põhiprojekt. Raiete kinnitamise alusdokumendiks ei olnud kaitseministri 28. augusti 2023. a

käskkiri nr 124;

2) kaebaja pole välja toonud seda, milline oluline ja pöördumatu keskkonnakahju kaasneb, kui

EÕK-d ei kohaldata.

3(5)

3-25-3165

9. RKIK taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Tee põhiprojekt on

kooskõlas Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi, Nurspalu harjutusvälja huviala

keskkonnaülevaate jaa Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korraldusega nr 256.

Arendusprogrammist ei tulene nõuet, et teekoridori laius ei tohi olla üle 15 m.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

11. Esialgse õiguskatise vajadus esineb olukorras, kus esineb kaebaja kaebusega kaitstavale

õigushüvele kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht (RKHKm 8. veebruar 2021

3-20-915, p 16).

11.1. Halduskohus jaatas esialgse õiguskaitse vajadust selle tõttu, et kui EÕK-d ei kohaldata,

siis vaidlustatud metsateatised tõenäoliselt realiseeritakse, mets raadatakse ja kaebuse

eesmärk jääb saavutamata.

11.2. Märkida tuleb, et esitatud kujul kaebusest võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on

tagada, et vaidlusaluses kohas metsa osaline raiumine toimuks kooskõlas kehtiva õigusega (nn

objektiivse õiguse kontroll). Kaebaja pole välja toonud seda, millised väärtused puude

raiumise tulemusena kahjustuvad ja milliseid keskkonnakaitselisi avalikke huve ta soovib

kaitsta (nt ebasoodne mõju kaitstavale elupaigale või liigile, sh kaitsealale, hoiualale,

püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile, merealale, pinna- või põhjaveele,

mikroorganismidele jms). Samuti pole kaebusest välja loetav, kuidas laiem teekoridor

kahjustab kogukonna huve. Seetõttu pole võimalik kaebuse põhistuste alusel järeldada, et

EÕK kohaldamata jätmisel eespool mainitud hüve kuidagimoodi pöördumatult kahjustuks.

12. MS § 32 lg 2 p 4 sätestab, et raadamist tehakse muu õigusaktidest tuleneva kehtiva

projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel

kui metsa majandamiseks.

12.1. Arendusprogrammi p-s 2.b.5 on märgitud järgmist: „Esimese kategooria teed:

a) 7 m lai;

b) Kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 meetri ulatuses sõidutee

servast;

c) HV piires on teed kruusa- või peakivikillustiku kattega.“

12.2. Haldusasjas nr 3-24-820 asus kohus seisukohale, et 15 meetrist laiemate teekoridoride

raadamise vajadust pole ära näidatud. Esiteks pole kohtu see seisukoht leidnud kinnitust

jõustunud kohtuotsuses. Seega ei saa praeguses etapis ühemõtteliselt välistada ka RKIK-i

tõlgendust, et arendusprogrammi kohaselt on lubatud ka laiem teekoridor kui 15 meetrit.

Teiseks on praegusel juhul antud eraldi tee põhiprojekt ja see on metsateatiste registreerimise

aluseks.

12.3. Kui haldusasjas nr 3-24-820 tehtud otsus jõustub, ka siis ei järeldu sellest, et vastustaja

ei saanud tugineda tee põhiprojektile. Sellisel juhul tuleks esmalt asuda analüüsima, millises

omavahelises suhtes on tee põhiprojekt ja arendusprogramm ning kummast tuleb vastustajal

oma tegevuses lähtuda. Teiseks pole praeguses menetlusetapis võimalik üheselt järeldada, et

4(5)

3-25-3165

arendusprogramm on tingimata jäik dokument, mida pole võimalik tee põhiprojektiga asuda

detailsemalt, sh arendusprogrammis märgitust teisiti reguleerima. Nendele küsimustele saab

vajadusel sisulise hinnangu anda kohus asja arutamise käigus.

13. Kuigi määruse p-s 12.3 märgitu tõttu ei saa kaebuse eduväljavaateid ühemõtteliselt

välistada, siis ei too see kaasa EÕK kohaldamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et riigi

kaitsest tingitud avalikud huvid kaaluvad EÕK kohaldamata jätmise üles. Kaebaja pole

kaebust esitanud oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid looduskaitselistes huvides ja

kohalike elanike elukeskkonna kaitseks. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et kaebuse

põhistustest ei ole võimalik mõista, kuidas vaidlustatud teatiste alusel toimuvad raadamistöid

ulatuslikumal alal kui 15 meetrit kahjustaksid oluliselt looduskaitselisi huve (vt ka käesolev

määrus, p 11) ja kohalike elanike elukeskkonda.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)