2-24-105589/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-105589

Kohtuasi

OÜ GS Core hagi G.U vastu põhivõlgnevuse 6862,43

euro, intressi 1112,03 euro, viivise 2033,39 euro,

haldustasude 123,59 euro, sissenõudmiskulude 50 euro

ja edasiulatuva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ GS Core apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht

Jõe tn 2 a, Tallinn 10143, e-post: XXX

Hageja volitatud esindaja: Priit Pööbo;

CKE

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX

Kostja: G.U (isikukood XXX), elukoht teadmata

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võta OÜ GS Core apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.09.2025. a otsuse peale

menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2025. a otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja põhinõude 6 360 eurot, viivisenõude 313,59 eurot,

edasiulatuva viivisenõude ning jaotas menetluskulud ja saata asi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada OÜ GS Core apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. OÜ GS Core esitas hagi G.U vastu põhivõlgnevuse 6862,43 euro, intressi 1112,03 euro,

viivise 2033,39 euro, haldustasude 123,59 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr BL2263633 tulenev

võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja Bondora AS 27.05.2021. Lepingu alusel

laenas Bondora AS kostjale 6911 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodi 08.06.2021-08.05.2026. Intressimäär oli 39,3% aastas,

lepingutasu 411 eurot, igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummast aastas, krediidi

kulukuse määr 60,12% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt ning kostja jättis tasumata põhiosa maksed alates teisest (osaliselt) osamaksest

kuni 20.07.2023 osamakseni, saatis laenuandja 11.10.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendava tähtaja 30 päeva võlgnevuse tasumiseks. 12.11.2021

saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning Bondora AS loovutas

20.07.2022 nõude hagejale.

3. Hageja on teinud laenu väljamakse summas 6500 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale

kokku 140 eurot, millest 129,70 arvestati esimese osamakse katteks ning 10,30 eurot teise

osamakse põhiosamakse osaliseks katteks. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise

seisuga 6862,43 eurot.

4. Leping sõlmiti 27.05.2021 ning hageja nõuab kostjalt intressi summas 1112,03 eurot.

Hageja arvestab intressi alates 08.06.2021 osamaksest kuni 08.11.2021 osamakseni.

5. Hageja arvestab laenuhaldustasu alates 08.06.2021 kuni 08.11.2021 summas 123,59 eurot.

6. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Kostja nõuet on menetletud

kohtuväliselt ning kostjale saadetud 6 meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale

30.11.23, 27.10.23, 21.07.23, 12.09.23, 10.11.23, 09.01.23 lepingus näidatud aadressil, ning

mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 50 eurot. Hageja leiab, et esitatud sissenõudmiskulude

nõue põhjendatud ning hageja on kulude tekkimist ka vajalikul määral tõendanud.

7. Hageja nõuab kostjalt veel seadusest tuleneva määraga viiviseid pärast lepingu

ülesütlemisest alates 12.03.2021 kuni nõude esitamiseni maksekäsu kiirmenetluses

(07.02.2024), summas 2033,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist

kolmekordse seadusest tuleneva määraga 0,0657% päevas.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne

võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh konto

väljavõtet), kus sissetulekute suurus on kohati üle 2000 eurot kuus. Finantsinspektsiooni poolt

välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja enda esitatud andmed.

Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma

vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kostja ei ole välja

toonud ega tõendanud, et laenu saamisega tekkis tal võimetus täita oma kohustusi. Esialgse

võlausaldaja analüüsi tulemusena (kostjal on piisav sissetulek) jõudis ta järeldusele, et kostja

on laenukõlbulik (kostja igakuine kuumakse 287,64 eurot ei ole niivõrd kõrge, et oleksid

raskendanud tema igakuist toimetulekut ja kostja ei oleks ka sellise kuumaksega laenu puhul

muutunud maksejõuetuks). Tarbija on oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane

teabeallikas. Võlgnik on kinnitanud laenu taotlemisel sissetulekut summas 1600 eurot.

9. Hageja esitas tõendina krediidiinfo päringu (dtl 80), krediidifaili Excel-failina (dtl 36-73) ja

konto väljavõtte XML-failina (dtl 79).

10. Kohus kohustas 05.06.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed

selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja teabe andmise kohustust.

11. Oma 20.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 140-151) selgitab hageja, et juhul kui kohus

leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõudeid, palub hageja

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 6732,73 (6872,73-140) eurot ning

seadusest tulenev viivis, sh sissenõutavaks muutuv viivis või alternatiivselt arvutab hageja

nõude suuruseks 6500-140=6360 eurot. Hageja esitab tagasimakse maksegraafiku, võttes

aluseks nõude 6360 eurot ja tagasimakse tähtaja, vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.

Lisaks arvutab hageja tagastamata summadelt viivist, vastavalt seaduses toodud määraga,

kokku summas 313,95 ning alates 08.02.2024 palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis, vastavalt seaduses sätestatud määras.

12. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

28.06.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Maakohtu otsus

13.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste

kohaselt hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Bondora AS vahel

sõlmitud krediidilepingust. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja Bondora AS

vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohtul on

kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti

Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu

personaalsete tingimuste (dtl 81-101) kohaselt on krediidi kulukuse määr 60,12% aastas.

Lepingu sõlmimise ajal (27.05.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%

(kolmekordne määr seega 60,27%).

14.Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406

lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on

krediidi kulukuse määra arvutanud valesti. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud

lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

15.Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et

esialgne võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh

konto väljavõtet), kus sissetulekute suurus on kohati üle 2000 eurot kuus.

Finantsinspektsiooni poolt välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja

enda esitatud andmed.

16.Hageja esitas tõendina krediidiinfo päringu (dtl 80), kuid päringust ei nähtu millise isiku

kohta ning millise ajaperioodi kohta on päring tehtud. Hageja esitas kohtule ka konto

väljavõtte XML-failina (dtl 79), kuid väljavõte on loetamatu, aru ei ole saada ei ajaperioodist

ega ka pangakonto numbrist, liiatigi millised on kostja sissetulekud ja väljaminekud.

17.Kohus selgitas 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (sh esitada

keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte) ning vastupidisel

juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning sellele ka

alternatiivse variandi.

18.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 140 laenuandjale eurot. Kui

kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 4.

graafikujärgsest osamaksest, s.o 08.09.2021 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust isegi kui kostja

oleks 12.11.2021 ülesütlemise teatise kätte saanud, on kostja võlgnevuses alles 08.09.2021

osamaksest ning 12.11.2021 lepingu ülesütlemine on kehtetu. Leping ei ole ka korraliselt

lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 08.05.2026.

19.Oma 20.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 133-138) selgitab hageja, et juhul kui kohus

leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõudeid, palub hageja

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 6732,73 (6872,73-140) eurot ning

seadusest tulenev viivis, sh sissenõutavaks muutuv viivis või alternatiivselt arvutab hageja

nõude suuruseks 6500-140=6360 eurot. Hageja esitab tagasimakse maksegraafiku, võttes

aluseks nõude 6360 eurot ja tagasimakse tähtaja, vastavalt lepingus toodud maksegraafikule.

Lisaks arvutab hageja tagastamata summadelt viivist, vastavalt seaduses toodud määraga,

kokku summas 313,95 ning alates 08.02.2024 palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis, vastavalt seaduses sätestatud määrale.

20.Kohus on siiski seisukoha, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle

on esialgse võlausaldaja poolt loovutatud nõudeõigus kostja vastu. Vaidlus puudub selles, et

tarbijakrediidilepingu alusel kandis summa kostjale üle Bondora AS, kes seega oleks

õigustatud ka tagasinõuet kostja suhtes esitama. Hageja on kohtule esitanud kinnituskirja

nõude loovutamise kohta, mille kohaselt Bondora AS kinnitab, et on G.U (XXX) nõue, mis

tuleneb lepingutest nr BL 2263633 oli loovutatud uuele võlausaldajale GS Core OÜ-le

(registrikood 16183586) notariaalselt tõestatud vormis 20.07.2022. Nimetatud kinnituskiri on

allkirjastatud JP poolt 08.03.2024 (dtl 116). Lisaks on kohtule esitatud 03.12.2021

allkirjastatud OÜ GS Core volikiri, milles OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht

Roseni tn 7 Tallinnas, mida esindab juhatuse liige SK, volitab Priit Pööbot (isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja CKE Õigusbüroo OÜ-d, registrikood 11970078, esindama OÜ-d GS

Core hagimenetluses (dtl 130). Hageja ei ole tõendanud, et Bondora AS on talle nõude

loovutanud. Menetluses esitatud dokumentidest ja tõenditest ei selgu, kes on JP ning kes ja

kuidas on volitanud tema loovutama Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat

nõudeõigust. Kohtule tõendeid selle kohta, et Bondora AS oleks heaks kiitnud JP 08.03.2024

antud kinnituskirja, esitatud ei ole. Kohtule jääb seos Bondora AS-i ja JP vahel selgusetuks.

Järelikult on kinnituskiri allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus selleks volitus.

Apellatsioonkaebus

21.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada osaliselt, osas milles

maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude ja teha kohtul uus otsus, millega

rahuldatakse hageja vähendatud põhinõue summas 6360 eurot, viivisnõue summas 313,59

eurot ja viivisenõue alates 08.02.2024 VÕS § 113 lg 1 määras, alternatiivselt saata asi

vaidlustatud ulatuses uueks arutamiseks maakohtule. Apellant leiab, et kohus ei ole täitnud

selgitamiskohustust. Kohtuotsuse põhjendusid tulid hagejale üllatusena. Kohus andis hagejale

küll tähtaja seisukohtade esitamiseks, kuid ei selgitanud, et hageja loovutustehingu tõendid

võivad mõjutada esindusõiguse puudumist. Kuivõrd kohus loovutustehinguga üles kerkinud

probleeme menetluses välja ei toonud ja ei andnud hagejal võimalust esitada selgitusi ega

lisatõendeid, oli hageja jaoks otsuses esitatud põhjendused ja kohtuotsus üllatuseks.

22.Hageja esitab käesolevaga täiendavad tõendid, tõendamaks, et loovutusteatise

allkirjastanud isikul oli selleks õiguslik alus (mh. tuleb volitus seadusest). Ei ole eluliselt

usutav, et loovutusteatise allkirjastaja võttis volitatavale iseseisvalt kohustusi, mida volitaja

heaks ei kiida, mh. oli tegemist tavapärase masstoimingutega, mitte eraldiseisva

erandjuhtumiga.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt,

milles apellant otsuse vaidlustas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause

ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

18.Ringkonnakohus toob esile, et TsMS § 646 alusel võib ta otsustada asja üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti

menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses

(TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt

poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse

põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Maakohtu otsuse

osalise tühistamise ja selles osas asja uueks arutamise saatmise tingib apellatsioonkaebuse

ulatust arvestades enne otsuse tegemist ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine,

sh tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ning eelnevast tulenevalt otsuse ebapiisav

põhjendamine, sh üllatusliku otsuse tegemine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1

p 5 järgi.

19.Ringkonnakohus toob esile järgmist. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt

esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma

väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

5564/52, p 17). Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) on Riigikohus selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus

sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid.

20.Käesolevas asjas selgitas kohus 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal

põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust

on järgitud (sh esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto

väljavõte) ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatu järgi. Hageja esitas nõude

ümberarvestuse ning sellele ka alternatiivse variandi. Maakohus jättis nõuded, mis sisaldusid

hageja ümberarvestustes rahuldamata põhjendusel, et hageja ei tõendanud, et talle on nõue

loovutatud. Maakohus seda aga hagejale eelmenetluses ei selgitanud, mistõttu nõustub

ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu otsuse viidatud seisukoht oli üllatuslik.

21.Apellatsioonkaebusele lisas hageja volikirjad, mis peaksid tõendama koosmõjus juba

varasemalt maakohtus esitatud tõenditega hagejal nõude olemasolu. Ringkonnakohus osutab,

et maakohtul tuleb analüüsida, kas asjas esitatud tõendid tõendavad nõude loovutamist

hagejale või tuleb hagejale teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks, näiteks eelkõige

nõude loovutamise lepingu esitamiseks. Kuna maakohus jättis täielikult analüüsimata kas

kostja vähendatud põhinõue summas 6360 eurot, viivisenõue summas 313,59 eurot ja

viivisenõue alates 08.02.2024 VÕS § 113 lg 1 määras (apellatsioonkaebuse ulatus) on

osaliselt või täielikult põhjendatud või, kas on alust määrata otsusega uus tagasimaksegraafik

TsMS § 369 järgi või kas hageja viimast soovib, sest hagi täiendusest võib aru saada ka nii, et

hageja seda soovib, kuid maakohus pole seda asjaolu täpsustanud, on ka asjaolud otsuse

tegemiseks olulises ulatuses tuvastamata. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised

mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on

põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama

vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks

pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab

esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline

kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused

maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/