1-25-6122/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-25-6122

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-6122 (23233000075)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses)

Kahtlustatav

M R (ik XXX)

Kahtlustus

KarS § 121 lg 1 järgi

Taotluse esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

Taotlus

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 202 kohus määras:

1. Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel

kriminaalmenetlus nr 23233000075 M R kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud – kaitsjatasu kohtueelses menetluses M R

osutatud õigusabi eest kokku summas 292, 68 eurot- riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin esitas 03.11.2025 kohtule

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse M R suhtes. Taotluses palub prokurör lõpetada

kriminaalmenetluse M R suhtes KarS § 121 1 järgi, kuna tema süü ei ole suur ning puudub avalik

menetlushuvi. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses M R osutatud õigusabi eest kokku summas 292,

68 eurot palub prokuratuur jätta riigi kanda.

2. Kohtule esitatud taotluse kohaselt Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör

Alina Paadik lõpetas 22.03.2024 M R suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel ning

määras talle järgmised kohustused: kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine summas 300 eurot, 60

tundi üldkasulikku tööd ja menetluskulude hüvitamine summas 148, 84 eurot. Kõigi kolme

kohustuse täitmise tähtajaks määrati 22.08.2024. Kuna M R menetluskulusid ega kahju ei

hüvitanud, siis Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.01.2025 määrusega uuendati tema suhtes

kriminaalmenetlus.

1-25-6122

3. M R selgitas 30.10.2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel, et jättis rahalised kohustused

täitmata, kuna tema hiljuti sündinud lapsel (E R, sünd. XXX) olid pikaajalised terviseprobleemid,

mistõttu ta jättis kriminaalmenetluse lõpetamisel endale võetud rahalised kohustused hooleta.

Lisaks M R esitas prokurörile Terviseportaalis olevad andmed, millest tõepoolest nähtub, et E R

olid pikemaajalised terviseprobleemid, millest omakorda olid tingitud tihedad arstide külastused

ning erinevad terviseuuringud.

4. Prokurör on seisukohal, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud kriminaalmenetluse

lõpetamine M R kohustusi määrata, sest rahaliste kohustuse täitmata jätmine ei olnud tingitud

niivõrd pahatahtlikkust käitumisest, vaid ajameelsusest ning lapsel esinenud tervisemuredest, mis

raskendasid tal kontsentreerumist ning pühendumist sellele, et kohustus saaks õigeaegselt täidetud.

Kuivõrd prokuratuuri 08.08.2025 määrusega lõpetati M R suhtes menetlus 10.12.2022 kehalise

väärkohtlemise episoodis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (s.o aluse puudumise tõttu), kannatanu J J

poolt 21.02.2023 esitatud tsiviilhagis oli kahjunõude aluseks eelnevalt nimetatud kuriteosündmus

ning kannatanule on saadetud e-posti teel tema poolt ülekuulamisel nimetatud e-posti aadressile

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, kuid kannatanu J J ei ole

kriminaalmenetluse osalist lõpetamist vaidlustamist, siis on põhjendamatu määrata M R kahju

hüvitamise kohustust.

5. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega,

ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M R osas KrMS § 202

kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Maakohtu seisukoht

6. KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt

määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja

kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

7. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei

pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

8. KrMS § 202 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

9. Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS § 202 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaoludele,

mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise

tõttu. M R kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Tema süü

toimepandud teos ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub sellega, et kuivõrd

prokuratuuri 08.08.2025 määrusega lõpetati M R suhtes menetlus 10.12.2022 kehalise

väärkohtlemise episoodis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (s.o aluse puudumise tõttu), kannatanu J J

poolt 21.02.2023 esitatud tsiviilhagis oli kahjunõude aluseks eelnevalt nimetatud kuriteosündmus

ning kannatanule on saadetud e-posti teel tema poolt ülekuulamisel nimetatud e-posti aadressile

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, kuid kannatanu J J ei ole

kriminaalmenetluse osalist lõpetamist vaidlustamist, siis ei ole põhjendatud määrata M R kahju

hüvitamise kohustust. M R ei ole karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ning ta on

kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Tuleb nõustuda sellega, et M R on mõistnud

kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu ning saab aru sellest,

et edaspidi on võimalik lahendada konflikte rahumeelsel teel ning on võimeline käituma

seaduskuulekalt. Arvestades seda, et nii prokuratuuril kui ka kohtul puudub informatsioon, et M R

oleks enne või pärast talle etteheidetavat episoodi ühtegi inimest kehaliselt väärkohelnud, tuleb

järeldada, et kahtlustuses toodud käitumine on pigem erand ning käesolevaks ajaks on ta juba

tajunud enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ja tagajärgi. Nimelt M R tegi ära tähtaegselt

talle määratud 60 tundi üldkasulikku tööd ning kohtul puuduvad andmed, et ÜKT tegemisel oleks

esinenud probleeme.

1-25-6122

10. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus M R kahtlustuses KarS § 121 lg 1

järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

11. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui

käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

12. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

13. Kui üldjuhul jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riigi kanda (§ 183), siis

§ 202 kohaldamisel peab need hüvitama kahtlustatav või süüdistatav. Menetluskulude tasumise üle

jõu käimise korral võib neist osa jätta aga kohtu määrusega riigi kanda § 180 lg 3 alusel.

14. Asja materjalidest nähtuvalt kahtlustatava näol on tegemist töötu pereemaga, kes kasvatab

kahte väikest last ning tema sissetulek on kesine. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib kahtlustatavale M R üle jõu, kuna ta ei suutnud ka varasemalt selle

kriminaalasja raames täita talle määratud rahalisi kohustusi. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel jätab

kohus nõustuvalt prokuratuuriga menetluskulud – kaitsja tasu summas 292, 68 eurot - riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/