3-25-2848/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2848

Määruse kuupäev

4. november 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Margarita Mincheva kaebus Sillamäe Vanalinna Kooli

kohustamiseks vastata 29. juuli 2025. a pöördumisele

Menetlusosalised

Kaebaja – Margarita Mincheva

Vastustaja – Sillamäe linn (Sillamäe Vanalinna Kooli

kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-25-2848.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

3. Tagastada kaebajale asjas tasutud riigilõiv.

4. Kohustada kaebajat teavitama kohut hiljemalt 11. novembril 2025, millisele

arvelduskontole tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

5. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Margarita Mincheva kaebus Sillamäe Vanalinna Kooli

kohustamiseks vastata kaebaja 29. juuli 2025. a pöördumisele.

2. Vastustaja esitas 21. oktoobril 2025 täiendatud vastuse kaebusele, milles sisuliselt vastas

kaebaja 29. juulil 2025. a teabenõudele.

3. Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 28. oktoobril 2025, et ei nõustu haldusasja

menetluse lõpetamisega. Vastustaja esitas 21. oktoobril 2025 teabe, mille põhjal ei ole

võimalik järeldada, et haldusorgan tegi põhjendatud otsuse ja et konkursi läbiviimisel järgiti

võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastuses tunnistatakse ka protokollide puudumist.

Dokumentaalsete tõendite puudumine muudab konkursi menetluse läbipaistmatuks ja

kontrollimatuks. Tõendite esitamise nõue on otseselt seotud kaebaja õigustega konkursil

osalejana avaliku teenistuse ametikohale. Dokumentaalsete tõendite saamine võimaldab

kindlaks teha, kas konkurss viidi läbi vastavalt võrdse kohtlemise põhimõtetele, kas kõigile

kandidaatidele anti võrdsed võimalused ning kas võitja valiku otsus oli põhjendatud ja

kontrollitav. Ilma selle teabeta ei ole võimalik kontrollida menetluse seaduslikkust ega

tõhusalt kasutada oma õigust edasisele kohtulikule kaitsele, sealhulgas taotleda konkursi

korduvat läbiviimist või mittemateriaalse kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt palub kaebaja

kohtul kohustada vastustajat esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti

võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõendite puudumisel palub kaebaja tunnistada, et konkurssi

tegelikult ei toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega.

4. Esmalt selgitab kohus, et olukorras, kus kaebuses nõutav toiming on tehtud, on võimalik

kohustamisnõudelt üle minna üksnes teabenõude täitmisega seonduvale tuvastamiskaebusele

(s.o jätkutuvastamiskaebusele) ning sellisele tuvastamiskaebusele üleminek ei kujuta endast

kaebuse muutmist. Kuivõrd kaebaja teatas 28. oktoobri 2025. a vastuses, et soovib, et kohus

kohustaks vastustajat esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse

kohtlemise põhimõtet ning tõendite puudumisel tunnistada, et konkurssi tegelikult ei

toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega, siis on eelviidatud kohustamisnõude ja

konkurssi läbiviimist puudutava tuvastamisnõude puhul tegemist kaebuse muutmise

taotlusega.

5. Kohus lisab, et olukorras, kus kaebaja eesmärk ei olnud esitada eraldiseisvat nõuet

vastustaja kohustamiseks esitada tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse

kohtlemise põhimõtet, vaid kaebaja esitas mainitud avalduse menetlusliku taotlusena, siis jääb

mainitud taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebaja poolt taotletud tõenditel pole asjas tähtsust.

Kuna asjas pole vaidluse all konkurssi läbiviimise õiguspärasus, vaid kaebaja teabenõudele

vastamine, ning kaebaja ei ole 28. oktoobril 2025 taotletud dokumente soovinud ka 29. juuli

2025. a teabenõudes, siis ei ole asjas vaidluse all võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja

puudub vajadus selle kinnituseks koguda tõendeid (vt halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS) § 62 lg 2).

6. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks (I), seejärel

annab hinnangu kaebuse muutmise taotlusele (II) ning viimaks selgitab menetluskuludega

seonduvat (III).

I

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav

toiming on tehtud.

8. Arvestades, et kaebaja nõuab praeguses asjas Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamist vastata

29. juuli 2025. a pöördumisele ning vastustaja vastas kaebaja teabenõudele käesolevas asjas

21. oktoobril 2025 kohtule vastuse esitamisega, leiab kohus, et menetluse jätkamine

menetlusse võetud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.

9. Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

10. Kohus mõistab, et kaebaja soovis 28. oktoobri 2025. a vastuses kohustamisnõudelt üle

minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele, tuues põhjendatud huvina välja, et kaebaja vajab

täiendavaid dokumente, et kindlaks teha, kas läbiviidud konkurss viidi läbi õiguspäraselt.

Kohus leiab, et sellisel eesmärgil tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Kaebaja on oma 29. juuli 2025. a teabenõudes esitatud küsimustele vastuse

saanud ning teabenõudele vastamata jätmise õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei annaks

kaebajale soovitud õiguslikku kasu. Kui kohus peaks tuvastama vastustaja tegevuse

õigusvastasuse, ei kohusta see vastustajat tulevikus mingil kindlal viisil käituma ega

täiendavaid tõendeid esitama.

11. Ka ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks tuvastamisnõudele ülemineku eesmärk esitada

hüvitamiskaebust seonduvalt teabenõudele vastamata jätmisega. Kaebaja on üksnes välja

toonud, et juhul, kui vastustajal ei ole kohtule esitada täiendavalt tõendeid võrdse kohtlemise

põhimõtte järgimise kohta, siis saab kaebaja esitada läbi viidud konkurssiga seoses

kohustamis- ja/või hüvitamiskaebuse. Kohus viitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et vastustaja

on konkurssi läbi viinud õigusvastaselt, siis saab kaebaja seda teha ka praeguses asjas

jätkutuvastamiskaebuse menetlemiseta.

12. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks jätkata menetlust teabenõudele vastamata

jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.

II

14. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

15. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks ei ole lubatav, sest kaebajal puudub

sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning kaebuse muutmine ei ole kohtu

hinnangul otstarbekas esialgse kaebuse eesmärgi saavutamiseks.

16. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus menetleks mh kaebaja nõuet Sillamäe

Vanalinna Kooli kohustamiseks esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti

võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõendite puudumisel tunnistada, et konkurssi tegelikult ei

toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega.

17. Kohus viitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda

haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide

haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3).

18. Kuna kohtule arusaadavalt pole kaebaja pöördunud vastustaja poole taotlusega esitada

tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub

kaebajal sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus.

19. Ka selgitab kohus, et käesolevas asjas on kaebuse eesmärk, et vastustaja vastaks kaebaja

29. juuli 2025. a teabenõudele. 28. oktoobril 2025 esitatud kohustamisnõude ning

tuvastamisnõue seoses läbi viidud konkurssiga on täiesti eraldiseisvad nõuded. Kaebuse

muutmise tulemusena ei kattuks 28. oktoobri 2025. a kohustamisnõue ja selles märgitud

tuvastamisnõue algselt vaidlustatud vastustaja tegevusega kaebaja teabenõudele vastamisel.

Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekaks läbi viia algse

vaidlusega võrreldes teistsuguste rikkumiste täieulatuslikku kontrolli käesoleva haldusasja

menetluse raames, eriti olukorras, kus kohus on jõudnud asjaga eelmenetluse lõppu.

20. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.

III

21. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel, kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele.

Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib

riigilõivu tagastamist.

22. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud

kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta

kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas. Seega jäävad võimalikud menetluskulud (v.a

kaebaja poolt tasutud riigilõiv 20 eurot) poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)