3-25-2482/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2482

Määruse kuupäev

31. oktoober 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Z.Q (Z.Q) kaebus Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Z.Q kaebus.

2. Jätta

Z.Q

taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada

määruse avalikustamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.Q (kaebaja) esitas 27. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 23.

juuli 2025. a teate nr 5-3/25/1529 peale. Kaebuse järgi lõpetas Eesti Töötukassa teate alusel

vaidemenetluse. Kaebus seondub asjadega nr 3-25-1870 ja 3-25-2069. Vaidlustatud teates

selgitati, et asjas ilmnenud uute asjaolude alusel uuendas Eesti Töötukassa haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 44 alusel asja menetluse. Kaebaja märgib, et ta on esitanud Eesti

Töötukassale vaide ja omab õigust vaideotsusele, ta ei ole esitanud taotlust haldusmenetluse

uuendamiseks.

Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuna tema kontole laekunud raha

on kulunud esmatarbevahenditele ning see võib olla vajalik, kui ta vabastatakse.

2. Tallinna Halduskohus andis 11. augusti 2025. a määrusega Z.Q kaebuse kohtualluvuse järgi

üle Tartu Halduskohtule.

3. Eesti Töötukassa edastas 6. oktoobril 2025 vastusena kohtunõudele asjakohase teate nr 5-

3/25/1529 ning sellega seotud dokumendid. Lisaks selgitas vastustaja, et Eesti Töötukassa on

Z.Q arvutanud töövõimetoetust perioodi 1. mai 2025 – 16. mai 2025 eest summas 347,84 eurot.

Nimetatud summast on kinni peetud 0,41 eurot (täiteasi 072/2015/1683, kohtutäitur Risto Kütt).

Töövõimetoetus summas 347,43 eurot kanti Z.Q vanglasisesele isikuarvele

(Rahandusministeeriumi arve) nr EE891010220034796011 üle 20. juunil 2025.

3-25-2482

4. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub järgnev menetluskäik.

4.1.

Z.Q esitas 21. mail 2025 Eesti Töötukassale taotluse, nõudes talle määratud

töövõimetoetuse, mida makstakse igakuiselt tema AS SEB Pank kontole, maksmist

ajavahemiku 1. mai 2025 kuni 17. mai 2025 eest vangla kontole. Kaebaja teavitas Eesti

Töötukassat, et on vahistatu alates 17. maist 2025.

4.2.

Eesti Töötukassa teatas 26. mai 2025. a kirjaga nr MVM-25001747-1 Z.Q, et 21. mai

2025. a taotlusel esinevad puudused, mis takistavad makseviisi muutmise taotluse menetlemist.

Toetuse maksmiseks teise isiku kontole palus Eesti Töötukassa taotlejal taotlus allkirjastada

digitaalselt või notariaalselt. Eesti Töötukassa pikendas puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaega 4. juuni 2025. a kirjaga nr MVM-25001747-2, määrates uueks tähtajaks 18. juuni

2025.

4.3.

Z.Q esitas 2. juunil 2025 Eesti Töötukassale vaide 26. mai 2025. a kirja peale. Vaide

esitaja leiab, et Eesti Töötukassa on ebaõigesti tuvastanud, et ta valis makse teise isiku kontole.

Ta esitas enda vanglasisese konto, mida kinnitab selgituses tema nimi. Vaidega nõuab Z.Q

ettekirjutuse tegemist talle töövõimetuse maksmiseks 1. mai 2025 kuni 17. mai 2025 eest tema

vanglasisesele kontole, mille tõi välja esialgses taotluse. Vaide esitaja taotles ka Eesti

Töötukassa 26. mai 2025. a kirja tühistamist.

4.4.

Z.Q esitas 16. juunil 2025 Eesti Töötukassale vangla direktori poolt tõestatud

allkirjastatud taotluse.

4.5.

Eesti Töötukassa andis 23. juuli 2025. a teatega nr 5-3/25/1529 Z.Q teada, et asjas

ilmnenud uute oluliste asjaolude alusel uuendas töötukassa HMS § 44 alusel vaidlustatud asja

menetluse. Asi vaadati läbi uuendatud menetluses mitte vaidemenetluses ning vastavalt Z.Q

taotlusele kanti töövõimetoetus Rahandusministeeriumi kontole (Z.Q vanglasisesele kontole).

Kuna vaide eesmärk on saavutatud, siis vaideotsust ei koostata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a

teate õigusvastaseks tunnistamist, selle tühistamist ja vastustaja kohustamist tegema

seadusjärgne vaideotsus.

6. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub

praeguses kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest

1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

7. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud 23. juuli 2025. a teade haldusakt, mille peale saaks

esitada tühistamiskaebuse HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Sisuliselt on vaidlustatud

teatega haldusorgan andnud taotlejale teada, et tema 21. mai 2025. a taotlus on rahuldatud ehk

nõutud toiming on tehtud. Tegemist on menetlustoiminguga.

3-25-2482

Vastavalt HKMS § 45 lõikele 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei rikkunud vaidlustatud teade, kuna sellega ei keeldutud

kaebaja 21. mai 2025. a taotluse rahuldamisest. Kaebaja lõplik eesmärk oli saavutada toetuse

maksmine tema vanglasisesele kontole ja selle ta saavutas. Haldusorgan sooritas nõutud

toimingu. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda Eesti Töötukassa 23.

juuli 2025. a teate tühistamist.

8. Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik teate õigusvastasuse tuvastamine.

Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 17 lõike 2 järgi makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku

soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt

tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku,

sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena

Eestis saaja kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. Kaebaja palus oma 21.

mai 2025. a taotluses maksta talle määratud töövõimetoetus Rahandusministeeriumi

arveldusarvele kaebaja K-Raha kontole ehk vanglasisesele kontole. Seega oli kaebaja valinud

makse teise isiku kontole, millest tulenevalt tuli kohaldada TVTS § 17 lõike 2 punkti 2 ja

tuvastada kaebaja isikusamasus. Kaebaja ei saanud vanglas vahistatuna viibides digitaalselt

allkirjastada dokumente ega vanglast minna ka isiklikult Eesti Töötukassasse kohapeale

avaldust allkirjastama, kuid vanglas on võimalik vangla direktoril kinnipeetava isikusamasus

tuvastada ja seda kinnitada. Antud juhul on kaebaja seda võimalust ka kasutanud ning

töövõimetoetus on kaebajale välja makstud.

9. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist lahendada tema 2. juuni 2025. a vaie.

HKMS § 37 lõike 2 punktist 2 tulenevalt võib kaebusega nõuda muu hulgas haldusakti andmist

või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda

haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Viidatud sätetest

tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või

konkreetse toimingu sooritamist.

Kohus leiab, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus Eesti Töötukassa 26. mai 2025. a kirja nr

MVM-25001747-1 peale, kuna selle kirjaga ei keeldutud toimingu tegemisest, vaid anti tähtaeg

21. mai 2025. a taotluse puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja ka tegi tähtaegselt. Eesti

Töötukassa oleks pidanud jätma kaebaja 2. juuni 2025. a vaide läbi vaatamata HMS § 79 lõige

1 punkti 1 alusel. Praeguses olukorras, kus kaebaja saavutas oma soovitud eesmärgi ja tema

taotlus rahuldati, ei ole aga kaebaja õiguste kaitseks lubatav esitada kohustamiskaebust HKMS

§ 37 lõike 2 puntki 1 alusel. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma pandavat

õigust kohtueelsele menetlusele ning kaebajal oleks tulnud esitada sisuline nõue vastavas

avalduses taotletud haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, kui Eesti Töötukassa oleks

tema taotluse jätnud rahuldamata (nt Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr

3-25-5, punkt 6.2.).

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Z.Q kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 1

alusel.

3-25-2482

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitatud nõuded ei ole seotud kohtuasjadega nr 3-25-

2069 ja nr 3-25-1870, milles kaebaja nõudis Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamist

seoses 21. mai 2025. a taotluse lahendamisega.

12. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja §

178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)