3-24-2324/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2324

Haldusasi

G.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.07.2024 otsuse

nr 4.2-1/6773-1 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.K , volitatud esindaja Igor Sumarok

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Triin Randoja ja Evelin Kääparin

Asja läbivaatamine

02.06.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.K kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.K-le (kaebaja) väljastati 30.07.2021 relvaluba nr DL50015458 kehtivusega kuni

25.01.2026, mille alusel oli kaebajal õigus omada relva enese ja vara kaitse eesmärgil.

2. Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus ja ta kuulati 01.02.2024 (dtl 117119) kahtlus-

tatavana üle karistusseadustiku § 121 lg 1, § 264 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises. Prokuratuur lõpetas 18.03.2024 määrusega (dtl 9596) kriminaal-

asja kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA, vastustaja) algatas samadel asjaoludel kaebaja suhtes

väärteomenetluse ja karistas teda 13.06.2024 väärteootsusega (dtl 7782) loomakaitseseaduse

(LoKS) § 662 lg 1 alusel rahatrahviga. Otsuse kohaselt haaras kaebaja 02.06.2023 Harju maa-

konnas Viimsi vallas Aiandi tee 4 trepikojas maas olnud koera rihmast kinni ja tõstis ta rihma-

pidi umbes 1,5 m kõrgusele põrandast. Loom niuksatas ja ei teinud pärast enam häält.

3-24-2324

Loomade Kiirabikliiniku 02.06.2023 haigusloo andmetel tuvastati koeral kõri piirkonnas

valulikkus, pärast õnnetust ei ole koer haukunud ja pärast autosõitu ta oksendas. Kaebaja

tekitas koerale valu ja vaimseid kannatusi, millega rikkus LoKS § 4 lg-t 1.

4. Harju Maakohus jättis 03.12.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-23171 kaebaja kaebuse

rahuldamata ja PPA väärteootsuse muutmata. Riigikohus jättis 20.02.2025 määrusega kaebaja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

5. PPA peatas 05.02.2024 otsusega nr 4.2-1/1445-1 (dtl 111113) relvaseaduse (RelvS) § 43

lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 alusel kaebaja relvaloa kehtivuse.

6. PPA lõpetas 25.07.2024 otsusega nr 4.2-1/6773-1 (dtl 49) RelvS § 43 lg 2 alusel

kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise ja tunnistas relvaloa RelvS § 43 lg 31 alusel kehtetuks.

Põhjendused:

6.1. Kaebaja on enda ja teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelvi

omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks

on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu alli-

kaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat

käitumist. Relvaloa omaja peab olema tasakaalukas ja usaldusväärne.

6.2. Kaebaja suhtes registreeritud sündmused politsei infosüsteemis näitavad, et ta on konf-

liktne isik, kes satub kaasliiklejatega ja teiste isikutega konflikti, mida ta ei suuda

rahumeelselt lahendada. Lisaks looma väärkohtlemisele tuvastati kaebaja kohta järgmised

sündmused:

1) 17.06.2024 rikkus kaebaja liiklusseaduse (LS) § 242 lg-s 1 sätestatud nõuet;

2) 23.05.2023 laekus vastustajale teave, et kaebaja juhitud Toyota maastur ei näidanud

suunda ja oleks teataja autot riivanud. Toyota liikus mööda Pärnamäe teed suunaga

Viimsisse, tegi ohtlikke manöövreid ja oleks teataja autole pihta sõitnud. Teataja arvas,

et tegemist võib olla joobes juhiga ja sõitis talle järele. Toyota sõitis Aiandi teel

olevasse kortermaja hoovi, juht väljus ja asus teatajale teele ette ega lasknud tal hoovi

sõita, kuna sissesõidu ees on keelav märk. Kuna teataja püüdis autoga edasi sõita, siis

lõi kaebaja jalaga autot. Teataja sõnul on tema auto parema külje tagumisel tiival kaks

umbes 1 cm suurust mõlki;

3) 22.10.2022 rikkus kaebaja LS § 242 lg-s 1 sätestatud nõuet;

4) 01.05.2022 juhtis kaebaja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud mootor-

sõidukit;

5) 23.07.2021 laekus vastustajale teave, et kaebaja juhitud sõiduauto kihutas veoautode

vahel, püüdis teatajat rammida, vilgutas teatajale tuledega 70 km/h alas;

6) 12.10.2020 sattus kaebaja konflikti teise sõidukijuhiga;

7) 17.07.2019 ületas kaebaja piirkiirust 14 km/h võrra;

8) 16.04.2017 juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 84 +/– 3 km/h,

kuigi lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte

vähem kui 31 km/h. Samuti sooritas möödasõitu ees liikuvast sõidukist ja eiras

pidevjoone nõuet.

1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=397263464.

2(8)

3-24-2324

6.3. Vastustaja arvestab täiendavalt süüteomenetluses tuvastatud asjaoludega. Kaebaja tekitas

loomale oma käitumisega kahju, mis leidis kinnitust Loomade Kiirabikliiniku haigusloo välja-

võttes. Teise elusolendi kahjustamine on lubamatu.

6.4. Vastustaja viis 10.07.2023 kaebajaga läbi vestluse. Konfliktidest rääkides kaebaja ärritus,

muutus kärsituks, hääletoon tõusis, jutt muutus kiireks ja ennast õigustavaks. Oli näha, et

konfliktiteemad vihastavad teda. Ta on öelnud teistele inimestele, et tal on relv, kuid ta ei ole

seda kaasas kandnud ja pole olnud kavatsust relva kasutada. Ta soovib oma õiguste eest seista.

Koera pärast oli konflikt, sest koer haukus pidevalt ja pikalt. Kaebaja ei näinud muud

võimalust kui ise sekkuda, sest politsei ja vald ei teinud midagi tema öörahu tagamiseks.

Kaebaja tegi nalja, kui ütles, et kui keegi midagi ei tee, siis tuleb koera raputada. Ta saavutas

oma eesmärgi, sest koer ei haugu enam. Tal on põhimõte, et kui keegi käitub agressiivselt, siis

ta käitub samamoodi, sest see mõjub. Kaebaja on harjunud ise kohapeal asju ära lahendama

ega taha ametiasutuste poole pöörduda.

6.5. Arvestades, et kaebaja on viimase 4 aasta jooksul vähemalt 3 korral sattunud

kaasliiklejaga konflikti, mis on päädinud politseile teatamisega, siis puudub tema suhtes

usaldus, sest taoline käitumine on agressiivne teiste isikute suhtes ning selle käigus seatakse

ohtu teiste inimeste tervis ja vara. Vastustaja ei saa usaldada relvaloa omajana isikut, kes

igapäevases liikluses ei suuda olla rahumeelne ja teisi isikuid mitte ohustava käitumisega.

Vastustaja peab kujundama kaebaja suhtes prognoosotsuse ja hindama senist käitumist ning

sellest tulenevaid riske. Teisi isikuid ja ennast ohustav käitumine ei pea olema seotud

tulirelvaga. Relvaloa omaja peab olema õiguskuulekas ja hoiduma õigusrikkumiste

toimepanemisest, kuna ühiskonnal on ootus, et relvaloa omaja ei ohusta teisi isikuid ega

avalikku korda. Vastustaja on kohustatud välistama igasuguse ohu, mis võib relvaloa omajast

lähtuda, ja tagama, et tulirelva omaja on ühiskonna kehtestatud õigusnorme järgiv. Kohtud on

korduvalt leidnud, et isiku, kes käitub kõrgema ohu allika, mootorsõiduki, roolis ennast ja teisi

ohustavalt, puhul ei saa eeldada, et ta teatud ettenägematutes olukordades on suuteline tagama

tulirelva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud kohustusi. Kaebaja on minetanud

usalduse relvaloa omajana ja vastustaja peab teiste isikute huvide kaitseks tunnistama tema

relvaloa kehtetuks. Kaebaja on korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud ja teiste isikutega

pidevalt agressiivselt konflikti minev, mistõttu ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub

hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta ei ole seni ühtegi relva hoidmise, kandmise või

kasutamisega seotud rikkumist toime pannud. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja pani ka

relvaloa kehtivuse peatamise ajal toime LS-i rikkumise. Kaebaja puhul hinnati tema kohta

politsei infosüsteemis registreeritud teavet, väärteoasjas kogutud tõendeid ja relvatoimikus

olevaid dokumente, millest nähtub süstemaatiline konfliktidesse sattumine mootorsõidukiga

liiklemisel ja LS-is kehtestatud nõuete eiramine. Konfliktides aset leidnud agressiivsus on aja

jooksul muutunud intensiivsemaks, kuna ta on tekitanud selle tagajärjel teise isiku koerale ja

mootorsõidukile kahju.

6.6. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles kaebaja õiguse

eneseteostusele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise näol ei ole tegemist relva omaja täiendava

karistamisega, vaid temast potentsiaalselt tuleneva ohu ennetamisega teiste isikute

turvalisusele. Otsus ei ole pöördumatu mõjuga. Kui kaebaja näitab mingi aja jooksul, et ta

suudab Eestis kehtivaid seadusi järgida ja käituda viisil, mis ei sea kahtluse alla tema

suhtumist õiguskorda, ning vältida konfliktidesse sattumist liiklusraevu tagajärjel, siis ei ole

välistatud, et talle tema taotlusel uuesti relvaluba väljastatakse.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.07.2024 otsuse tühista-

miseks osas, millega tunnistati kaebaja relvaluba kehtetuks. Põhjendused:

3(8)

3-24-2324

7.1. Vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest ja ebaõigetest

kaalutlustest, on jätnud olulised asjaolud tähelepanuta ning kaebaja põhjendatud huvide ja

vajadustega arvestamata. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks. Otsuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks relvaloa kehtetuks

tunnistamisel, sest tegemist ei ole relva kasutamisega seotud rikkumistega. Vastustaja ei ole

põhjendanud, kuidas on kaebaja endale või ühiskonnale ohtlik. Kaebaja ei ole õigusvastaselt

käitunud ja otsuses toodud väited on vastustaja oletused. Koeraga seotud sündmuse osas

kriminaalmenetlus lõpetati ja väärteootsus vaidlustati kohtus. Kuna puudub jõustunud

kohtulahend kaebaja käitumise õigusvastasuse kohta, siis puudub õiguslik alus relvaluba

kehtetuks tunnistada. Isegi kui kuriteo toimepanemist kinnitav kohtulahend on jõustunud, ei

saa see olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisele.

7.2. Otsusega vähendatakse nende isikute arvu, kes on võimelised relvaga oma riiki kaitsma.

Kaebaja on sünnijärgne Eesti kodanik. Vastustaja käitumine on vastuvõetamatu olukorras, kus

Eesti piirinaaber on alustanud sõjalist agressiooni Ukraina vastu, mistõttu on

julgeolekuolukord oluliselt muutunud.

7.3. Vastustaja varasem praktika on olnud selge ja ühesugune. Kui isikul on relvaluba

korduvalt pikendatud, saab tal tekkida õiguspärane ootus, et ka edaspidi osutub menetlus

samasuguseks. Praktika muutmine peab olema põhjendatud ja ette nähtav. Kaebaja eeldas, et

kui ta ei riku RelvS-i nõudeid, siis ta ei kaota relva kandmise õigust.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on lähtunud otsuse tegemisel

asjakohastest faktilistest asjaoludest, otsus on põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Arvesse on

võetud nii kaebaja kui ka teiste isikute põhjendatud huvid. Otsus on proportsionaalne. Otsuses

on selgelt välja toodud õiguslik alus – RelvS § 43 lg 31. Selle sätte kohaldamisel ei pea

arvestama üksnes relvade kasutamisega seotud rikkumisi. Normi järgi tuleb isiku sobivuse

hindamisel vaadelda tema käitumist laiemalt kui üksnes karistatust süüteo toimepanemise

eest. Teise isiku turvalisust ohustavale käitumisele viitab ka suutmatus rahumeelselt konflikte

lahendada, mis kaebaja puhul eskaleerub liiklusraevuks, teise isiku asja või looma tahtlikuks

kahjustamiseks ning teise isiku ähvardamiseks tekitada talle kehavigastus või ta tappa.

Asjakohatud on väited, mis puudutavad Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja

muutunud julgeolekuolukorda.

9. Kohus jättis 10.10.2025 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

10. Kaebaja teavitas 17.10.2025 kohut apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Ebaõige on etteheide, et vastustaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusalune otsus anti RelvS § 43 lg 31 alusel. Viidatud sätte järgi

võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja

on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki

relva soetama või omama.

12. Tallinna Ringkonnakohus on samasisulist relvaloa andmisest keeldumise alust (RelvS §

36 lg 4 p 3) selgitanud 22.03.2022 otsuses asjas nr 3-21-2047 (p-d 10). Vastustajal on selle

sätte kohaldamisel kaalutlusõigus otsustamaks, kas olukorras, kus isiku puhul on tuvastatud

käitumine enda või teiste isikute turvalisust ohustaval viisil, tuleb temale relvaloa andmisest

keelduda. Oluline on tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda

4(8)

3-24-2324

või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Enda või teise isiku turvalisust

ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale kehtiva karistatuse. Siin

peetakse silmas laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad

aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja

kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta

isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist

nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus asjas nr 3-20-1675, p 9). Et tegu ei

pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes, ei tähenda, et sama tegu ei võiks olla

tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS-i

tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane

käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole

õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on

karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele

tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus

mõttes (vt RelvS § 36 lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut

iseloomustavana (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-

20-2365). 15.03.2023 jõustus karistusregistri seaduse (KarRS) muudatus, mis võimaldab

vastustajal kasutada karistusregistri arhiivi andmeid ka RelvS-i nõuetele vastavuse

kontrollimisel (KarRS § 20 lg 1 p 16).

13. Ohu hindamisel teeb haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise

kohta tulevikus ja võib isikust lähtuva ohu prognoosimisel põhimõtteliselt arvestada ka isiku

väärtegudega, mille eest määratud karistused on juba kustunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

20.10.2023 otsus asjas nr 3-22-305, p 12). Mootorsõidukit kui kõrgema ohu allikat vastutus-

tundetult juhtides ohustab isik nii ennast kui ka teisi inimesi. Seepärast iseloomustavad ka

liiklusrikkumised isikut ja tema suhtumist õiguskorda. Kui isik ei pea oluliseks üldise ohutuse

tagamiseks kehtestatud liiklusreeglitest kinnipidamist, on oht, et ta ei pea oluliseks ka avaliku

korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud tulirelva käitlemise nõuete järgimist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsus asjas nr 3-21-578, p 12; 28.04.2021 otsus asjas nr

3-20-1675, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

14. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel on tegemist isikust potentsiaalselt tuleneva ohu maanda-

misega teiste isikute turvalisuse suhtes. Seejuures ei pea vastustaja tõendama, et isik on

edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu reali-

seerumist pidada usutavaks. Relvaloa kehtetuks tunnistamise korral on tegemist isiku vaba

eneseteostuse õiguse riivega ning selle riive eesmärgiks on isikute elu ja tervise, riigi

julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine. Riigikohus on 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26

leidnud, et nimetatud eesmärkidel isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on tema vaba

eneseteostuse õiguse proportsionaalne riive. Riigikohus on viidatud otsuse p-des 50 ja 51

märkinud, et ei saa väita, et relvaloa kehtetuks tunnistamisega või uue relvaloa taotlemisega

isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused kaaluksid üles selliste põhiseaduslike

alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse ennetavalt (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 23.11.2022 otsus asjas nr 3-20-2365, p 12; 16.06.2022 otsus asjas nr 3-20-

2571, p 13).

15. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on rikkunud korduvalt LS-i nõudeid.

–

Kaebaja rikkus 17.06.2024 LS § 16 lg-s 2 sätestatud nõuet (dtl 170, 175), st eiras

liikluse reguleerija või riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku korraldust või liiklus-

korraldusvahendi nõuet.

–

Kaebaja tegi 23.05.2023 liikluses ohtlikke manöövreid ega kasutanud rea vahetamisel

suunatuld (dtl 170).

5(8)

3-24-2324

–

Kaebaja sõitis 22.10.2022 Tallinna vanalinnas mootorsõidukiga selle liiklemise keelu

piirkonnas (dtl 170, 177).

–

Kaebaja juhis 01.05.2022 sõidukit, mis ei olnud läbinud ette nähtud tehnonõuetele

vastavuse kontrolli (dtl 170, 180).

–

Kaebaja käitus 23.07.2021 väidetavalt liiklusohutusreegleid rikkudes, püüdes teist

liiklejat rammida (dtl 170).

–

Kaebaja ületas 17.07.2019 piirkiirust 14 km/h võrra (dtl 171, 186).

–

Kaebaja ületas 16.04.2017 piirkiirust mitte vähem kui 31 km/h ja tegi möödasõitu

teisest sõidukist pidevjoont ületades (dtl 171, 188).

16. Seega on kaebaja vastustaja andmetel rikkunud liiklusnõudeid vähemalt 7 korral. Liiklus-

nõuete rikkumine on olnud aastate jooksul järjepidev. Kaebaja ei eitanud, et ta on viidatud

rikkumised toime pannud. Seitsme aasta jooksul 7 rikkumise toime panemine õigustab järel-

dust, et isikule on loomuomane põhjendamatu riskikäitumine ja hoolimatu suhtumine nii tema

enda kui ka teiste isikute turvalisuse tagamiseks õigusaktides sätestatud nõuetesse. Isiku

puhul, kes pikema perioodi jooksul keskmiselt kord aastas jääb politseile vahele erinevate

liiklusnõuete rikkumisega, on põhjust eeldada põhimõtteliselt hoolimatut ja põhjendamatut

riskialdist käitumist. Arvestades liiklusjärelevalve intensiivsust Eesti teedel ja tänavatel, võib

eeldada, et sedavõrd sageli rikkumistega politseile vahele jäänud sõidukijuht eirab

liiklusreegleid pidevalt. Liiklusrikkumise toimepanemine näitab riskikäitumist liikluses ja

sellega kaasnevate ohtude mitte mõistmist või suhtumist, et iga ohutusreeglit võib rikkuda, kui

see parasjagu soodne või otstarbekas näib. Selliselt käitunud isiku puhul võib vastustaja asuda

seisukohale, et isik ei pruugi hakkama saada relva hoidmist, kandmist ja kasutamist

reguleerivate nõuete täpse täitmisega ning võib relva kuritarvitada ehk kasutada relva ilma, et

selleks tegelikku eesmärgipärast vajadust oleks või suhtuda hoolimatult relva hoidmisega

seotud nõuetesse (Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 otsus asjas nr 3-22-1368, p 8).

17. Kaebaja süstemaatilisest liiklusnormide rikkumisest pikema aja jooksul saab järeldada, et

talle on omane suutmatus või soovimatus käituda liikluses õiguskuulekalt. Kiiruse ületamine,

liikluskorraldusvahendite nõuete eiramine ja ohtlike manöövrite tegemine on rikkumised, mis

võivad tuua kaasa liiklusavarii ning seeläbi kahju teiste inimeste elule, tervisele ja varale.

Seega on kaebaja teadlikult riskinud lisaks enda ohutusele ka teiste inimeste elu ja tervisega.

Rikkumiste hulka ja iseloomu arvestades ei ole usutav, et kaebaja satub vastavatesse

situatsioonidesse juhuslikult. Kaebaja käitumist arvestades saab järeldada, et ta ei taju oma

liikluskäitumises mingit probleemi. Relvaloa omaja peaks aga olema reeglina ettenägelik ja

õiguskuulekas kõigis eluvaldkondades, seda enam teist suurema ohu allikat käsitsedes. LS-i

normide pidev eiramine tekitab põhjendatud kartuse, et kaebaja ei pruugi olla õiguskuulekas

ja hoolikas ka RelvS-i nõuete järgimisel. Puudub kindlus, et RelvS-is sätestatud nõuetesse

suhtub kaebaja suurema hoolega kui LS-i omadesse. Vastustaja ootus, et relvaloa taotleja

osaleks liikluses LS-iga kooskõlas, pole ebamõistlik ega ebaproportsionaalne. Isiku järjepidev

liiklusrikkumiste toimepanemine viitab riskivale käitumisele ja lubab kahelda selles, kas isik

järgib ka relva hoidmist ja kasutamist käsitlevaid norme, kui nende eiramine talle

mingisugusel pragmaatilisel põhjusel ebaotstarbekas näib.

18. Liiklusrikkumistest olulisem on aga kaebaja käitumine teiste isikutega. Kaebaja satub

tihti konflikti ja on agressiivne. Liikluses on kaebaja sattunud teise liiklejaga konflikti ja / või

käitunud agressiivselt 12.10.2020, 23.07.2021, 23.05.2023. Viimati nimetatud juhul läks

kaebaja teise isiku varale kallale ja tekitas sõidukile kahju. Samamoodi käitus kaebaja oma

naabriga, kelle koerale ta kahju tekitas. Arvestades kaebaja agressiivset iseloomu ja

suutmatust konflikte rahumeelselt lahendada, on kaebajast kui relvaomanikust lähtuda võiv

oht usutav. Kaebaja tunnistas ise vastustajale, et tal ei ole kombeks ametivõimudelt abi

6(8)

3-24-2324

paluda, vaid lahendab oma konfliktid ise. Kaebaja suhtumine ja agressiivne käitumine ei näita,

et ta püüaks neid konflikte rahumeelselt lahendada, vaid eelistab jõu kasutamist või

ähvardamist (Harju Maakohtu 03.12.2024 otsus asjas nr 4-24-2317; 23.05.2023 konflikt teise

liiklejaga). Seega ei saa välistada, et ühel hetkel väljub konflikt kontrolli alt ja kaebaja haarab

selle lahendamiseks relva järele. Kaebaja tunnistas vastustajale, et on teistele isikutele relva

olemasolu maininud. Juba see näitab kaebaja soovi saavutada konfliktis jõupositsioon relva

abil. Seega ei saa välistada, et ta võib ühel hetkel konflikti lahendamiseks ka relva

demonstreerida või kasutada. Vastustaja ei saa jääda ära ootama, millal mõni kaebajaga seotud

konflikt sedavõrd paisub, et kaebaja ei suuda end enam valitseda ja haarab relva järele,

kahjustades teise inimese elu, tervist või vara. Kuna kaebajast lähtuv oht on piisavalt usutav,

siis on vastustajal õigus lähtuda ohuprognoosist ja võtta ennetavalt tarvitusele meetmed

võimaliku ohu ärahoidmiseks.

19. Kuigi mitmed kaebaja rikkumised on pärit enne relvaloa väljastamist, ei muuda see

nendega arvestamist relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel põhjendamatuks.

Kaebaja poolt liiklusrikkumiste toime panemine ka pärast relvaloa väljastamist näitab, et

vastustaja usaldus kaebaja suhtes ei olnud õigustatud. Juba varasemad rikkumised näitasid

kaebaja puhul ohumärke ja relvaloa väljastamine kaebajale oli küsitav. Vastustajal on õigus

oma varem tehtud vigu ja eksimusi parandada. Kaebaja käitumine on muutunud vastustaja

välja toodud rikkumisi arvestades ajas agressiivsemaks, mistõttu oli vastustajal õigus sellele

vastavalt reageerida. Oluline ei ole, et kaebaja ei ole kriminaalkorras karistatud. Olenemata

sellest näitab kaebaja käitumismuster ja suhtumine temast potentsiaalselt lähtuvat ohtu.

Ainuüksi see, et kaebaja ei ole seni ühtegi relvadega seotud rikkumist toime pannud (või ei ole

teave selliste rikkumiste kohta vastustajani jõudnud), ei välista ohtu, et ta seda ühel hetkel

teeb, arvestades tema suhtumist kehtivatesse normidesse.

20. Relvaloa kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et kaebaja vaidlustas väärteootsuse

maakohtus. Väärteomenetlus lõppes vastustaja poolt väärteootsuse tegemisega ja vastustajal

oli õigus menetluse käigus tuvastatud asjaoludest ka relvaloa kehtetuks tunnistamise üle

otsustamisel lähtuda. Kuna relvaluba ei tunnistatud kehtetuks selle tõttu, et kaebajat karistati

väärteo korras, vaid kaebaja käitumisest lähtuva ohu tõttu, siis ei olnud väärteootsuse kehtima

jäämisel olulist tähtsust.

21. Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud otsuse andmisel ilmselgeid kaalumisvigu. Teiste

inimeste elu ja tervis on kaalukamad hüved kui kaebaja soov relva omada. Kaebajal on

võimalik taotleda endale uus relvaluba, kui ta on pikema aja jooksul (nt 3-5 aastat) näidanud,

et ta on oma käitumist muutnud ja hakanud kehtivaid norme järgima.

22. Vastustaja praktika on kohtule teadaolevalt olnud ühetaoline. Ka teiste relvaomanike

relvaload on tunnistatud kehtetuks, kui nad on käitunud enda või teise isiku turvalisust

ohustavana, nt rikkunud korduvalt LS-i nõudeid.

23. Kaebaja viide Ukraina sõjale ei ole asjakohane. Võimaliku mobilisatsiooni korral ei ole

relvaloa kehtivusel tähtsust.

24. Kohus leiab, et vastustaja otsus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise osas on õigus-

pärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

25. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

7(8)

3-24-2324

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)