4-25-3277/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-3277

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3277 (2315,25,007285)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Andrei Tailovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

22.08.2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,25,007285

Menetlusalune isik

Andrei Tailov

Isikukood: 38801092758; elukoht: XXX; e-posti aadress:

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindus-

grupi grupijuht Katrin Vizel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J. K.

22.08.2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,007285, millega Andrei

Tailovit karistati LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 4 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 4

alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Andrei Tailovi

LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 4 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 4 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse

jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahuldada Andrei Tailovi kaebus osaliselt.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel on Andrei Tailov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4-25-3277

Edastada kohtuotsus Andrei Tailovile, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J. K. 22.08.2025 otsusega väärteoasjas nr

2315,25,007285 karistati Andrei Tailovi LS § 227 lg 4 ja LS § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 ja

LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Väärteoprotokolli

teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Mercedes Benz

registreerimismärgiga XXX 31.07.2025 kell 18.42 Harjumaal, Maardus, Vana-Narva mnt 30

juures (Paemurru ja Muuga sadama tee vahel) asulasisesel teel kiirusega 121 +- 4 km/h

kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 67 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem

0,58 mg/l ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,53 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune

isik LS § 50 lg 5 p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 4 ja § 224 lg-s 2

sätestatud väärteod.

2. 31.08.2025 esitas menetlusalune isik A. Tailov 22.08.2025 kohtuvälise menetleja otsuse

peale kaebuse, milles palub lühendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega 12 kuult 3 kuule

või asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga või muu kergema karistusega, mis

võimaldaks säilitada töökoha ja pere majandusliku kindlustatuse. Kaebuse kohaselt pole

kohtuväline menetleja piisavalt arvestanud tema perekondlikku olukorda ega elatusvahendite

kaotuse mõju. Ta on kahe alaealise lapse isa (XXX-aastane poeg ja XXX-kuune tütar) ning

tema töötasu on pere peamine sissetulekuallikas. Kui A. Tailov jääb ilma juhtimisõigusest 12

kuuks, kaotab ta töökoha, kuna objektid asuvad elukohast 100–200 km kaugusel ja nendele

pääsemiseks on sõiduki juhtimine vältimatu. A. Tailov märkis kaebuses, et mõistab ja

kahetseb toimepandud rikkumist ning on valmis võtma kohustuse läbida täiendkoolitus või

osaleda programmis, mis suurendab liiklusohutust. Selle avalduse tegemisel tugines ta

Riigikohtu seisukohale (RKKKo 3-1-1-77-14, p 13), et karistuse eesmärgiks on eeskätt

süüdlast mõjutada ja suunata teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Nii

leidis A. Tailov, et tema puhul saab seda eesmärki täita ka lühendatud juhtimisõiguse

äravõtmise kaudu. Tal on küll ka varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi, kuid

juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks ei ole tema pere toimetuleku seisukohalt

proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk – takistada teda joobes ja ohtlikul moel sõitmast –

oleks tema hinnangul saavutatav ka lühema juhtimisõiguse äravõtmisega, eriti kui lisandub

täiendõppe või katseaja kohustus.

3. 16.09.2025 jättis Harju Maakohus A. Tailovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija

J. K. 22.08.2025 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,25,007285 käiguta ja andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva pikkuse tähtaja.

4. A. Tailov kõrvaldas puudused 22.09.2025 täpsustades, et ta on nõus kirjaliku menetlusega,

kaitsja osalemist ei soovi ja esitas täiendavate tõenditena tööandja (Õ OÜ XXX) ning Maksu-

ja Tolliameti tõendi, mille kohaselt töötab ta alates 16.04.2025 Õ OÜ-s, kus tal on oma

ametikohustuste täitmiseks vaja liigelda Tallinnas ja Harjumaal. Igapäevaselt varustab ta

4-25-3277

objekte materjalidega, sõites kaubikuga MB Sprinter ja tee-ehituse objektidel kasutab kopp-

laadurit Komatsu ja laadurit Avant.

5. 06.10.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

leidis, et A. Tailovile etteheidetavad teod on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ja § 224 lg 2 järgi. Kaebaja pani talle

inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja hinnangul ei ole mõistetud

karistuse kergendamine põhjendatud. Karistusregistri andmetel oli kaebajal õigusrikkumiste

toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust, sh samaliigiliste väärtegude eest. A.

Tailovit on karistatud rahatrahvi ja lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Nii

leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi

teinud, kaebuses toodud põhjendustel karistuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine)

kergendamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja hindas A. Tailovi süüd antud asjas

suureks, kuivõrd viimane pani ühe teoga toime kaks enamohtlikku ja rasket liiklusrikkumist.

Kuigi A. Tailov oli vastulauses ja on ka kaebuses avaldanud kahetsust, tuleb seda kohtuväline

menetleja hinnangul pidada paljasõnaliseks ja ebasiiraks. Nii oli kohtuväline menetleja

seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri-

ja üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga.

Seega palus kohtuväline menetleja VTMS § 132 lg 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus

muutmata ja kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes, kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et

nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

Menetlusalune isik A. Tailov ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Seega kohus, olles tutvunud nii A. Tailovi kaebuse, väärteoasja nr

2315,25,007285 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 06.10.2025 esitatud kirjaliku

seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr 2315,25,007285

22.08.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale A. Tailovi esitatud kaebuse lahendamine

kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. A. Tailovile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist (LS § 227 lg 4) ja

mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis (LS § 224 lg 2). Vaidlus puudub selles, et

A. Tailov juhtis 31.07.2025 kell 18.42 Harjumaal, Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures

(Paemurru ja Muuga sadama tee vahel) mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga

XXX kiirusega 121 +/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte

vähem kui 67 km/h, samuti, et A. Tailov juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis s.o

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Nimetatud

väärtegude asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2315,25,007285 kogutud tõenditega.

9. Kohtu hinnangul tõendavad A: Tailovile etteheidetavat kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi

LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 017581), millest nähtub, et menetlusaluse

isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

4-25-3277

31.07.2025 kell 18.42 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE1149) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 121

km/h, niisamuti fakt, et A. Tailov juhtis selliselt mootorsõidukit Maardus, Vana-Narva mnt 30

juures (Paemurru ja Muuga sadama tee vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõte

määramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 67 km/h.

10. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja Anti Lindjärv, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades

taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muuhulgas

Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2024 tõend. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00062 kohaselt

oli kiirusmõõtur (nr LE1149) taadeldud 04.04.2025. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019

jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud

kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu,

täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse

täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite

taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 31.07.2025, oli

kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

11. A. Tailovi poolt eeltoodud rikkumise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja

patrullpolitseinik S. E. L. ütlused, mille kohaselt mõõtis tema paarimees patrullpolitseinik A.

L. samal päeval kiirust Maardu linnas, Vana-Narva mnt 30 juures. Tunnistaja nägi, kuidas

valget värvi Mercedes Benz tegi möödasõitu ja A. L. fikseeris sõiduki kiiruseks 121 km/h.

Antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 50 km/h. A. L. andis sõidukile peatamismärguande

siniste ja punaste vilkuritega ning sõiduk peatus Maardus, Vana-Narva mnt 30 juures.

Sõidukiks osutus Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis A. Tailov (ik

38801092758).

12. A. Tailovi poolt asulasisesel teel kiiruse ületamist kinnitavad ka tema enda selgitused,

mille kohaselt ta tunnistas küll teo toimepanemist, kuid märkis, et ületas kiirust lühiajaliselt ja

tahtmatult. A. Tailovi juhitud sõiduauto ees liikunud autojuht kiirendas ja seejärel pidurdas

korduvalt, mis tekitas liikluses ebastabiilsust. Märgates, et kiiruspiirang 50 km /h hakkab

lõppema, otsustas ta teha möödasõidu ja ei arvestanud sellega, kui kiiresti sõiduk kiirust

kogub.

13. Maakohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava

videosalvestise ja mõõtmise andmetega, niisamuti tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku enda

ütlustega on tõendatud A. Tailovile etteheidetav kiiruse ületamise fakt. Samas ei pea kohus

A. Tailovi ütlusi tahtmatu ehk ettevaatamatusest toimepandud kiiruse ületamise kohta

usaldusväärseteks. Kiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses, ligi 70 km/h enam kui antud alal

on lubatud, on juhile koheselt tajutav. Kohtu hinnangul ületas menetlusalune isik sõidukiirust

kavatsetult. Seda kinnitab ka A. Tailov ise, märkides oma ütlustes, et ta otsustas teadlikult

eesseisvast sõidukist mööduda enne 50 km /h piirangalast väljumist. On ka ilmne, et 50 km /h

piirangualal puudub vajadus möödasõidul kiirust suurendada ca 121 km tunnis. Seega on

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud keeldu ja

pani toime LS § 227 lg 4 kirjeldatud väärteo.

14. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et A. Tailov juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis.

15. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris

väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. A. Tailov on tunnistanud, et ta oli enne

sõitma asumist tarbinud ühe purgi õlut ja arvas, et see ei mõjuta tema juhtimisvõimet. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A. Tailov kõrvaldati sõiduki Mercedes Benz

4-25-3277

registreerimismärgiga XXX 31.07.2025 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas

õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

16.

31.07.2025 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti A.

Tailovil joovet 31.07.2025 kell 18.44 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A427289,

esmane kontroll andis positiivse tulemuse. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokolli kohaselt

isiku reaktsiooni kiirus oli häiritud, esinesid kerged

koordinatsioonihäired, tal tuli alkoholi lõhna suust.

17. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 31.07.2025 kell 18.57 kuni

19.01 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger

Alcotest 9510 EE ARMD-0145. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,58 ja 0,60 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku

kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,53 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutati taadeldud mõõtevahendeid ja järgiti

mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus (nr TTRC-25/00058). Seega

on tuvastatud, et A. Tailov väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,53 mg alkoholi ühe

liitri kohta.

18. A. Tailovi poolt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemist

kinnitavad tunnistaja patrullpolitseinik S. E. L. ütlused, mille kohaselt Maardus, Vana-Narva

mnt 30 juures tema paarimees patrullpolitseinik A. L. pidas kinni kiirust ületanud sõiduki

Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis A. Tailov (ik 38801092758).

Kinnipidamise järgselt kontrolliti juhi võimalikku joovet esmalt indikaatorvahendiga ja

seejärel tõendusliku alkomeetriga. Mõõtetulemuseks saadi 0,53 mg/l.

19. Arvestades fakti, et A. Tailov oli enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult

tarvitanud õlut ja selles osas tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,53 mg/l, pidi A. Tailov

kohtu hinnangul nii enesetunde kui ka teadmise põhjal aru saama, et ta viibib juhile keelatud

seisundis. Alkoholisisalduse määra suurusest tulenevalt ei olnud tegemist ka alkoholi

tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et A. Tailov

asus mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis kavatsetult.

20. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

21. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud

asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Karistus

22. LS § 224 lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30

päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 4 näeb

võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kuivõrd LS § 227 lg 4 ja LS § 224 lg

2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63

lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 4 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

23. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati A. Tailovit LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 4

järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, s.o

sanktsiooni keskmises määras. Karistusseadustiku üldosa ei näe väärtegude eest karistusena

4-25-3277

ette lisakohustuste määramist (sh kohustust läbida täiendkoolitus või osaleda programmis),

põhikaristusteks on KarS § 3 lg 4 kohaselt üksnes rahatrahv, arest ja juhtimisõiguse

äravõtmine ning lisakaristusena seaduses sätestatud juhtudel juhtimisõiguse äravõtmine (KarS

§ 50 lg 1 p 2). Seega koos rahatrahviga kohus täiendavaid kohustusi menetlusalusele isikule

määrata ei saa.

24. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse toimepandud väärteo

raskust, selle toimepanemist kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. A. Tailovile mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus arvesse seda, et

tema poolt oli toime pandud kaks liiklusalast rikkumist. Süü suuruse hindamisel lähtub kohus

etteheidetavates tegudes alkoholisisalduse määra suurusest ja sõidukiiruse ületamise ulatusest.

Alkoholisisalduse määr 0,53 mg/l kohta A. Tailovi välja hingatavas õhus oli LS § 224 lg 2

määrasid, s.o 0,25–0,74 mg/l kohta väljahingatavas õhus, vaadates keskmine. Sõidukiiruse

ületamise ulatus 67 km/h jäi alampiiri lähedale. Nimelt algab LS § 227 lg 4 sätestatud kiiruse

ületamise piirmäär alates 60 km/h. Eeltoodut kokkuvõttes on A. Tailovi süü toimepandud

väärtegudes kohtu hinnangul keskmine. Arvestades etteheidetavate kahe väärteo raskust, ei pea

kohus võimalikuks mõistetud karistust tulenevalt süü suurusest kergendada.

26. Kuivõrd LS § 227 lg 4 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.

A. Tailovil on mitu kehtivat väärteokaristust, viimane rahatrahv on tasumata. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on teda karistatud 25.02.2025 LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi (tegu

25.02.2025) rahatrahviga 155 trahviühikut, s.o 1240 eurot. Sellest järeldub, et

kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol soovitud mõju ei avalda, menetlusalune isik jätab

rahatrahvi lihtsalt tasumata. Rahatrahvi kohaldamise vastu räägivad ka faktid, et A. Tailovil

on kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi (tegu 18.10.2024) ja üks kehtiv välisriigi

karistus. Viimasega määrati talle rahatrahv ja juhtimisõiguse tühistamine. Seega on

tuvastatud, et A. Tailov on varasemalt ca aasta jooksul toime pannud veel kaks samalaadset

rikkumist (18.10.2024 ja 25.02.2025). Varasemal korral karistati A. Tailovit LS § 227 lg 2

järgi. Sel korral oli aga rikkumine juba suurem. Seega on A. Tailovi poolt toime pandud

liiklusalased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Kohtu hinnangul peavad muutuma ka

temale uute sarnaste rikkumiste eest mõistetav karistusmäär rangemaks.

27. Kohus märgib, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid

eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna

korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime

samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013 otsus asjas nr 3-1-1-

122-13, p-d 9, 11). Kohtu hinnangul A. Tailovile määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda

uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks ka uue rahatrahvi kohaldamine

eripreventiivset eesmärki, see on ennast karistusliigina A. Tailovi puhul ammendanud. Seega

nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et A. Tailovi suhtes juhtimisõiguse äravõtmine uute

samaliigiliste tegude eest on põhjendatud.

28. Menetlusalune isik on selgitanud ja tõendanud (tööandja ja maksuandmete tõendiga),

et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega (igapäevaselt

varustab kaubikuga MB Sprinter objekte materjalidega, tee-ehituse objektidel kasutab kopp-

laadurit Komatsu ja laadurit Avant). Töö kaotuse korral kannataks nii tema ise kui ka pere, tal

on ülalpidamisel kaks alaealist last. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei too kaasa

kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi A. Tailovi jaoks on ilmselgelt oluline tööl

4-25-3277

käimine ja pere ülalpidamine, ei mõjutaks kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis

paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit

liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on viimase aasta jooksul toime

pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad

järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest

võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid

õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja

tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Samuti on A. Tailovi varasemalt

karistatud välisriigis juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu isik teab väga hästi, mida

tähendab juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud

kogemuse pinnal uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima.

29. Küll aga peab kohus erinevalt kohtuvälise menetlejast võimalikuks karistusmäära

suuruse valikul arvestada kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust. A.

Tailov on korduvalt avaldanud kahetsust ja lubanud võtta juhtunust õppust. Ta on ka kohtule

esitatud kaebuses märkinud, et mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist. Samas leiab

kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse

määramise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või santsiooni alammääras.

Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid A. Tailovi puhul tuvastatud ei ole, neid ei

tuvastanud ka kohus.

30. Seega leiab kohus, et isikule määratud karistust on võimalik vähendada vaid

kergendava asjaoluga arvestamise tõttu, muutes kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja

mõistes karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks. Kohtu hinnangul on selliselt A.

Tailovile täidetud ka üldpreventiivne eesmärk. Määratav karistus annab nii menetlusalusele

isikule kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik

ning reeglite rikkumisele järgneb vastutus.

31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise

menetleja otsust karistuse osas, kuid ülejäänud osas jätab kaebuse rahuldamata.

32. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb A. Tailovil loovutada (s.t viia ära)

juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei

tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal

juhtida. Juhul, kui A. Tailov tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle

selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik