3-25-2968/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2968

Haldusasi

W.K kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse

26.08.2025 otsuse tühistamiseks, Salme Jahimeeste

Seltsi 02.09.2025 ja 05.09.2025 otsuste tühistamiseks,

Salme Jahimeeste Seltsi kohustamiseks väljastama

kaebajale metsseajahi load, ning Keskkonnaameti

kohustamiseks andma Salme Jahimeeste Seltsile

korraldus väljastada kaebajale jahiload

Menetlusosalised

Kaebaja – W.K

Vastustajad – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme;

Salme Jahimeeste Selts, esindaja vandeadvokaat Heili

Püümann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse W.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-2968 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Jätta W.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025

määruse haldusasjas nr 3-25-2968 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2968

1. Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) andis kaebajale: 1) 15.08.2025 metssea jahiloa nr

SA10030 kehtivusajaga 15.11.2025; 2) 19.08.2025 punahirve vasika jahiloa nr SA10032

kehtivusajaga 19.11.2025; 3) 19.08.2025 punahirve lehma jahiloa nr SA10033 kehtivusajaga

19.11.2025; 4) 25.08.2025 metssea jahiloa nr SA10036 kehtivusajaga 25.11.2025. Jahilubade

lahtris „Erinõuded“ on märkus: „Jahiluba lõpeb ennetähtaegselt kuupäevast, millest alates

hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba […]“.

2. RMK teatas kaebajale 26.08.2025 e-kirjas, et seoses Salme jahipiirkonna kasutusõiguse

loa väljastamisega Salme Jahimeeste Seltsile väljastab sellest kuupäevast jahilube Salme

piirkonnas eelnimetatud jahiselts ning sellega seoses on senised RMK väljastatud jahiload

tühistatud.

3. Kaebaja esitas 26.08.2025 taotluse metssea laskmise loa nr E272098 saamiseks, mille

andmisest Salme Jahimeeste Selts keeldus 02.09.2025, märkides põhjenduseks, et kaebaja ei

ole Salme Jahiseltsi liige ega maaomanik Salme jahialal.

4. W.K esitas 07.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.09.2025 ja

12.09.2025), mida halduskohus tõlgendas nõuetena tühistada RMK 26.08.2025 otsus

tunnistada kehtetuks kaebajale antud jahiload nr SA10030, SA10032, SA10033 ja SA10036;

tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 02.09.2025 otsus keelduda väljastamast kaebajale

metsseajahi luba E272098; tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 05.09.2025 otsused keelduda

väljastamast kaebajale metsseajahi lube E273035, E273029, E273030, E273031, E273033,

E273034, E273036, E273037, E273036 ja E273038; kohustada Keskkonnaametit (KeA)

andma Salme Jahimeeste Seltsile korraldus väljastada kaebajale tema taotletud metsseajahi

load; ning kohustada Salme Jahimeeste Seltsi väljastama kaebajale taotletud metsseajahi load.

Kaebajal ja Sõrve Jahimehed MTÜ-l on Salme jahipiirkonnas paljudel kinnistutel õigus

korraldada jahti, pidada jahti ja esindada maaomanikke kõigis neile jahiseadusega (JahiS)

antud õigustes. RMK väljastas kaebajale metsseajahi load kinnistutele, kus olid metssea

kahjustused. Kaebaja küttis metssigu ja täitis kõiki bioohutuse nõudeid seoses sigade Aafrika

katku (SAK) puhanguga. Seoses jahilubade tühistamisega jäi kaebajal realiseerimata kaks

metsseajahi luba, üks punahirve vasika ja üks punahirve lehma jahiluba. Kaebaja oli tasunud

lubade eest riigilõivu.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses tühistada RMK 26.08.2025 otsus tunnistada

kehtetuks jahiload SA10030, SA10036, SA10032 ja SA10033. Jahiload väljastatakse

mõistliku kehtivusajaga, et neid oleks võimalik realiseerida. Realiseerimise tähtaeg sõltub

jahiuluki küttimise tähtaegadest, mis kajastuvad jahieeskirjas. Kaebajale antud jahiload

tunnistati kehtetuks vähem kui kümme päeva pärast nende andmist. Jahiluba SA10036

tunnistati kehtetuks järgmisel päeval pärast selle väljastamist. Kaebaja eeldas kuni lubade

kehtetuks tunnistamiseni, et KeA on andnud suunised jahiload väljastada ja jahipiirkonna

kasutusõiguse loa saaja uuendab need jahiload. Lubade tähtaja lõpp ei olnud veel saabunud.

Jahilubadelt on tasutud riigilõiv. Keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 291

„Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud

jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas,

mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 4 lg 2 näeb ette, et kasutusse andmata jahipiirkonnas

määrab suurulukiloa kehtivusaja KeA. RMK-l ei olnud seega õigust tunnistada luba kehtetuks

KeA korralduseta. Kaebaja tegutseb temaga lepingud sõlminud maaomanike kinnisasjadel

jäägrina. Maaomanikega sõlmitud lepingu eesmärgiks on hoida ära ulukikahju maaomanike

kinnisasjadel. Jahilubade kehtetuks tunnistamine tõttu ei saa kaebaja ulukikahju tekkimist ära

hoida. Samuti takistab see kaebajal tööampsudega elatist teenida. Kaebaja on praegu töötu.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib kaebajal ja Sõrve Jahimehed MTÜ-l

2(5)

3-25-2968

kahju vähemalt lubadelt tasutud riigilõivu ulatuses. Samuti tekib mõlemal mittevaraline kahju,

mida pole võimalik hiljem hüvitada, kuna ära jäänud jahti ei saa hiljem pidada. Samuti

jätkavad metssead kinnistutel kahjustuste tekitamist. Lisaks suureneb SAK-i oht, kuna

metssigade arvukus on liialt suur.

5. KeA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole taotluses esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks põhjust arvata, et teda

ähvardaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatu tagajärg, mille

kõrvaldamine pole kaebuse rahuldamise korral enam mõistlikul viisil võimalik. RMK

26.08.2025 otsuse kehtivuse peatamine võimaldab kaebajal jahiload kohe realiseerida.

Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse ära otsustamist.

Ülekaalukat õiguskaitsevajadust ei esine.

6. Salme Jahimeeste Selts palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse ja põhivaidluse vahel ei ole seost. Kaebuse ese jääb

arusaamatuks. Kaebusest ei selgu, milliste jahilubade väljastamist kaebaja seltsilt taotleb.

Selts ei saa väljastada kaebajale jahilube SA10030, SA10036, SA10032, SA10033, mida

kaebaja taotles RMK-lt ja mille RMK ka väljastas. Kaebus on selles osas perspektiivitu,

mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kui kohus peab kaebust siiski perspektiivikaks, tuleb

taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et vastasel juhul otsustataks põhivaidlus ära juba esialgse

õiguskaitse menetluse raames. Kui kaebuse ese on kohustada seltsi väljastama kaebajale uued

jahiload, pole esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse esemega seotud ja taotlus tuleks jätta

rahuldamata. Kaebaja pole näidanud, et tema õiguste kaitse kohtuotsusega võiks esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise korral osutuda võimatuks. Kaebaja pole tõendanud, et ühelgi

temaga sõlmitud lepingutega hõlmatud kinnisasjal oleks ulukikahjustused. Töötu olemine on

kaebaja enda valik. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks tööd otsinud või ametlikku tööd teha

soovinud. Kaebaja on juba aastaid tegutsenud oma sissetulekuid varjates, et pääseda

võlausaldajate nõuete eest (vt otsus kohtuasjas nr 3-20-1723). Jahilubade puudumise tõttu

väidetavalt tekkiva kahju hüvitamise nõude saab kaebaja esitada ka pärast kohtuotsuse

jõustumist. Kaebajale pole tekkinud kahju tasutud riigilõivude näol, kuna need on tema

asemel tasunud Sõrve Jahimehed MTÜ ja MR.

RMK antud jahilubade kehtivus ei lõppenud mitte nende kehtetuks tunnistamisega, vaid

lubadele seatud kõrvaltingimuse saabumisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p

1). Kõrvaltingimus oli kooskõlas KeA 01.04.2025 korraldusega nr 1-3/25/76. Selle kohaselt

tuligi RMK-l märkida suuruluki jahiloale kehtivusaeg kuni KeA korralduse kehtivuse lõpuni.

Kaebaja oli jahilubade taotlemise ajal teadlik, et peagi väljastatakse jahipiirkonna

kasutusõiguse luba. Ta osales ka ise aktiivselt selles menetluses Sõrve Jahimehed MTÜ

kaudu. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 või 21 alusel. Isegi kaebuse rahuldamise

korral ei saaks selts kaebajale suurulukijahi lubasid väljastada, sest maaomanikud ei ole

sõlminud seltsiga lepingut jahipidamise korraldamiseks nendel kinnistutel. Seltsile

teadaolevalt ei ole KeA kehtestanud JahiS § 40 lg 4 teise lause alusel Saaremaal mitte ühtegi

piirkonda, kus tuleks SAK-i tõrjumise eesmärgil maaomanikule metssea küttimiseks jahiluba

väljastada.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2025 määrusega kaebuse nõudes tühistada RMK

26.08.2025 otsus tunnistada kehtetuks kaebajale antud jahiload SA10030, SA10032,

SA10033 ja SA10036 (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1)

tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 02.09.2025 otsus keelduda väljastamast kaebajale

metsseajahi luba nr E272098; 2) tühistada Salme Jahimeeste Seltsi 05.09.2025 otsused

3(5)

3-25-2968

keelduda väljastamast kaebajale metsseajahi lube nr E273035, E273029, E273030, E273031,

E273033, E273034, E273036, E273037, E273036 ja E273038; 3) kohustada Salme

Jahimeeste Seltsi kaebaja taotletud metsseajahi lube väljastama; 4) kohustada

Keskkonnaametit andma Salme Jahimeeste Seltsile korraldus väljastada kaebajale tema

taotletud metsseajahi load (resolutsiooni p 3).

Kõigis RMK antud lubades on „erinõuete“ all märgitud, et luba lõpeb ennetähtaegselt alates

päevast, mil hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Tegu on

kõrvaltingimusega, millega on loa kehtivusaeg piiratud tulevikus aset leida võivast

sündmusest lähtudes (HMS § 53 lg 1 p 1). KeA väljastas 26.08.2025 otsusega DM-132519-8

jahipiirkonna kasutusõiguse loa Salme Jahimeeste Seltsile. Seega lõppes kõigi nelja kaebajale

antud loa kehtivus sellest kuupäevast alates, tulenevalt lubades seatud kõrvaltingimusest.

RMK ei teinud 26.08.2025 eraldi otsust kõnealuseid jahilube kehtetuks tunnistada. Seega on

kaebaja nõue tühistada RMK 26.08.2025 otsus talle antud jahilubade kehtetuks tunnistamise

kohta eesmärgitu, kuna otsust, mida kaebaja soovib vaidlustada, ei eksisteeri. Kaebaja nõue

seoses RMK tegevusega ei vii teda seega soovitud sihile. Selles osas tuleb kaebus tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. W.K palub 28.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.

RMK seatud kõrvaltingimus ei ole kooskõlas seadustega. Jahiload on väljastatud

katastriüksuse põhiselt, mitte terve jahipiirkonna ulatuses. Kasutusõiguse loa väljastamine ei

anna Salme jahipiirkonna kasutajale õigust pidada jahti kinnistutel, millele on väljastatud

vaidlusalused jahiload. Kõik õigused seoses jahipidamise ja jahipidamise korraldamisega

kinnisasjadel, kuhu RMK on väljastanud jahiloa, on antud kaebajale. Seega ei saa olla Salme

jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamine jahilubade lõppemise tingimus. RMK-l ei ole

õigust seada omal algatusel jahiloa väljastamise tingimusi, mis ei ole kooskõlas JahiS-ga.

Jahiload olid väljastatud maaomanike kinnistutel suuruluki kahju tekkimise takistamiseks.

Esialgse õiguskaitse korras RMK otsuse tühistamine ei ole eesmärgitu. Kohtuotsuse

jõustumisel on jahilubade kehtivus lõppenud. Jahipidamise takistamine (jahilubade

tühistamine) kahjustuskohtadel on maaomanikule kahju tekitamine ning kaebaja

maaomanikega sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmise takistamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohus on õigesti selgitanud, et RMK antud suuruluki jahiload nr SA10030,

SA10032, SA10033 ja SA10036 (dtl 21˗24) on antud kõrvaltingimusega, mille kohaselt

lõppevad load ennetähtaegselt päevast, mil hakkab kehtima uus Salme jahipiirkonna

kasutusõiguse luba. KeA 26.08.2025 korraldusega DM-132519-8 anti Salme jahipiirkonna

(JAH1000159) kasutusõiguse luba nr JPKL-525002 kehtivusega 26.08.2025˗26.08.2035

4(5)

3-25-2968

Salme Jahimeeste Seltsile (dtl 30). Seega lõppes ülalnimetatud suurulukite jahilubade

kehtivus alates 26.08.2025 tulenevalt nendes lubades endis seatud kõrvaltingimusest (HMS §

53 lg 1 p 1) ning RMK ei ole neid jahilube kehtetuks tunnistanud. Kui kaebaja leidis, et

seatud kõrvaltingimus on õigusvastane, oleks tulnud tal vaidlustada vastavas osas suuruluki

jahilube.

11. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb kohtult muu hulgas RMK

26.08.2025 otsuse tühistamist. Halduskohus tagastas tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei

oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on,

et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele (nt

Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 15). Tegemist on eelkõige olukorraga, kus

kaebaja on kohtule esitanud n-ö vale nõude ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva

nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk

22). Viidatud sätte alusel saab tagastada nõude, mis on menetluslikult lubatav.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused siinsel

juhul täidetud. RMK 26.08.2025 e-kirjaga ei tekitata, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega

kohustusi. Kirjas on kaebajale üksnes selgitatud, et senised RMK väljastatud jahiload on

tühistatud (tegelikult kehtivuse kaotanud) seoses sellega, et 26.08.2025 väljastati Salme

jahipiirkonna kasutusõiguse luba Salme Jahimeeste Seltsile ehk edaspidi väljastab Salme

jahipiirkonnas taas jahilube Salme Jahimeeste Selts. Seega puudub RMK 26.08.2025 e-kirjal

haldusaktile (HMS § 51 lg 1) omane regulatiivne toime ning kohtult ei saa taotleda selle

tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse

oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive

(vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kuna kaebaja subjektiivseid õiguseid ei

ole RMK 26.08.2025 e-kirjaga piiratud, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg

1). Seetõttu on kohaseks tühistamisnõude tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 1 (s.o

kaebeõiguse ilmselge puudumine).

13. Kuna kaebajal puudub tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, puudub tal ka

esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), mis on esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise esmane eeldus. Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)