2-24-137072/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-137072

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-137072

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I.G vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2408,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, asukoht XXX, 10617), lepinguline

esindaja Anu Volmer (e-post anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: I.G (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX-i,

88401, XXX, tegelik elukoht teadmata)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi I.G vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta I.G-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning

edasikaebamise kord.

5. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande

avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

1(7)

2-24-137072

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ esitas 15.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2086,64 euro saamiseks. Kohus tegi 16.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

27.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 31.01.2025 määrusega kohustas Pärnu Maakohus

B2 Impact OÜ-d esitama oma nõue (hagi) I.G vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. 06.02.2025 esitas B2 Impact OÜ hagiavalduse ja

05.05.2025 täiendatud hagiavalduse, 06.05.2025 tasuti täiendava riigilõivu puuduv osa. Kohus

võttis hagi 06.05.2025 menetlusse. Kohus 14.08.2025 kohtunõudes selgitas hagejale, et

hagiavalduses välja toodud asjaoludele tuginedes on kohtu esialgsel hinnangul kostjaga

lepingu sõlmimisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andis hagejale võimaluse

ümberarvestuse tegemiseks ja kohtule esitamiseks, samuti selgitas, et asjaolude esinemisel

võib hagejal olla õigus esitada nõue TsMS § 369 alusel. Kohtunõue on hageja lepingulisele

esindajale kätte toimetatud 22.08.2025, hageja kohtunõudele kohtu määratud tähtajaks

(01.09.2025) ja käesolevaks vastanud ei ole.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. I.G (edaspidi kostja) sõlmis 15.12.2023 IPF Digital AS-ga (edaspidi krediidiandja)

krediidikonto lepingu nr 5713086223, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu

limiidiga 1650,00 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata*), Krediidikulukuse määr

(KKM) 49,67 % aastas (fikseerimata). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on eeldatud, et

kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus (VÕS § 406.1 lg 1), krediit on

antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 1),

kasutusse võetud krediit (s.t. krediidi põhiosa) makstakse tagasi 12 võrdse •tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse

võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 2), •nimetatud võrdsed ajavahemikud ehk kuud on pikkusega

30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga (rahandusministri määruse

nr 51 § 3 lg 3), intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse

võetud •krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega

(VÕS § 406.1 lg 4 p 3). Perioodil 15.12.2023 - 16.04.2024 tegi I.G väljamakseid

krediidikontolt

summas

817,71

eurot

arvelduskontole

Swedpangas

EE441010011717467229. Perioodil 01.01.2024 - 12.04.2024 sooritas I.G tagasimakseid

summas 330,61 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed 14.05.2024;

14.06.2024 ja 14.07.2024. Krediidiandja edastas kliendile korduvaid meeldetuletusi tasumata

arvete osas 28.02.2024; 28.05.2024; 28.06.2024, 29.07.2024. kuid sellele vaatamata klient

võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 16.07.2024 krediidiandja võlgnikule Lepingu

ülesütlemise teatise, milles annab kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste

rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 05.08.2024. Krediidiandja IPF

Digital AS on saatnud ülesütlemisteated nagu kõik teisedki info ja meeldetuletused isiku e-

postile: XXX. Kuivõrd klient ei täitnud Lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles

krediidiandja Lepingu alates 06.08.2024 ühepoolselt üles.

2(7)

2-24-137072

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe

kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt IPFD-le pakutavaid

infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse:

www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee. Taotlus aktsepteeriti

automaatprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks Maksu – ja

Tolliameti (EMTA) andmed. Kliendi poolt sisestatud andmete alusel krediidivõimelisuse

analüüs summale 1000 eurot: Taotlusesse sisestatud andmed: Sissetulek: 1500.00 (EMTA

alusel 1282,30 eurot) Majapidamiskulud: 500.00 Finantskohustused: 430.00 Ülalpeetavad: 1

Töökoht: Asfalteerimiskeskus OÜ (EMTA väljavõttel palgamakseid kinnitavad kanded

olemas). DTI- Laenuteenindamise suhtarv (debt to income ehk DTI), mis näitab, kui suure osa

tarbija igakuisest regulaarsetest netosissetulekust võib moodustada finantskohustuste maksete

summa. IPFD sisereeglite kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui 70%.

Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (430 + 65) / 1282 = 39 % Vaba raha jäägiks kujunes

(1282 – 500) –430*1,1 – 65 = 244,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).

4. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1817,71 eurot ning

lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid krediidisumma katteks summas 167,71

eurot, kostja võlgnevus on seega 1650,00 eurot. Vastavalt lepingu nr 5713086223 punktile

13.2. arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 40,44 aastas. Kuivõrd

kostja tasumata krediidijääk on 1650,00 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi.

Hageja arvutab intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast so 17.04.2024

alates kuni lepingu ülesütlemiseni, so 05.08.2024 summas 202,37 eurot. Hageja arvestab

viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.08.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 6.02.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 337,46

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

07.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta

moodustub viivise summa 183,97 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja

korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud

kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Hageja saatis kostjale järgmised

meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 12.08.2024 (25,00 eurot); 30.08.2024

(5,00 eurot); 09.09.2024 (5,00 eurot). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse

sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine,

võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga

ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid

on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. eega palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

Kostja seisukoht

5. 06.02.2025 hagiavaldus koos lisadega, 05.05.2025 hagiavalduse täiendus ning 06.05.2025

hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult vastavasisulise teate

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 04.06.2025. Kohus kohustas kostjat esitama vastus

hagile 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid kostja kohtu

määratud tähtajaks (18.06.2025) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka käesolevani.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

3(7)

2-24-137072

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid

kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku

põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut,

mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

10. Hagis kirjeldatud asjaoludel on hageja nõude aluseks krediidiandja IPF Digital AS ja

kostja vahel 15.12.2023 sõlmitud krediidikonto lepingu nr 5713086223, mille järgi on kostja

sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650,00 eurot. Vastavalt Lepingu üldtingimustele

18.1. Krediidikonto on jätkuva iseloomuga krediit ning Krediidileping on seega sõlmitud

määramata ajaks.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et IPF Digital AS näol on tegemist oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Hagis ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja

oleks IPF Digital AS-iga lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud IPF Digital AS-ga

lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.

12. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on

kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõuete

loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et

hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või

kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada

vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt

hagejale loovutatud.

13. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

4(7)

2-24-137072

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%, mille

kolmekordne on 50,16%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi

kulukuse määr 49,67% aastas ning selle arvestamisel on arvestatud intressi ja

väljavõtutasuga. Lähtutud on eeldustest, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata

ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike (30,41666 päeva) järel alates kuu möödumisest esimesest krediidi kasutusse

võtmisest ning intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse

võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.

Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee avaldatud tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori abil, mille kohaselt on krediidi kulukuse määr, kui krediiti

antakse 1650,00 eurot intressiga 40,44% ja see tagastatakse 12 kuu jooksul 48,84%. Kuivõrd

kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki

lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi

kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda

tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks,

mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega

vastuolus olevaks. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg 1 sätestatuga.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr

2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama

menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 2 toob

välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

(KAVS) seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232

lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud

5(7)

2-24-137072

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav. VÕS §

4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb

asjakohast teavet küsida tarbijalt ja kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja

laenutaotleja esitatud ankeedist, kontrollis laenutaotleja sissetuleku suurust Maksu- ja

Tolliameti andmete alusel ja tegi päringud andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja

www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja

kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega.

Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS

§ 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

18. Hagis toodust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid küsimusi

seoses varasemate finantskohustustega (varasemate lepingute kestus, igakuise tagasimakse

suurus). Samas on kostjaga sõlmitud tähtajatu tarbijakrediidileping. Samuti ei esitatud

kostjale täiendavaid küsimusi seoses sellega, et kostja poolt laenutaotluses näidatud

sissetulek oli arvestatavas summas suurem, kui Maksu- ja Tolliameti andmetest tuvastatud

sissetulek. Krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida kostjalt pangakonto väljavõtet. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

19. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet.

20. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma ja tema maksekäitumise kohta. Kohtule teadaolevalt ei ole hetkel

võimalik kostja kohustuste suuruse kontrollimiseks kasutada muid võimalusi, kui kostjalt

täiendava informatsiooni (nt täpsustada mitme võlausaldaja ees on kohustused, kohustuste

tasumise tähtpäevad jne), sh pangakonto väljavõtte küsimine.

21. Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi

kohta nagu registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti

hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt.

22. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

6(7)

2-24-137072

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et

erinevus kostja poolt avaldatud ja krediidiandja poolt kindlaks tehtud sissetulekute vahel on

selline asjaolu, millistega seonduva selgitamiseks tulnuks küsida tarbijalt enne temaga

lepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni, sh vajadusel pangakonto väljavõtet.

23. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muudeks tasudeks on VÕS § 4034 lg 7

tähenduses kõik tasud peale viivise. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

25. Kohus 14.08.2025 selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu

andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tegi hagejale ettepaneku esitada

VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude ümberarvestus. Kohus selgitas ka hagejale, et kui

ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise ajal ülesütlemise eeldused täidetud

ning laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole saabunud, on hagejal võimalik esitada edasiulatuv

nõue uuesti määratud, tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmiseks.

Kohtu määratud tähtajaks hageja ümberarvestust ega nõuet TsMS § 369 alusel tulevikus

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks ei esitanud.

26. VÕS § 416 lg 1 tulenevalt peavad makseviivituse tõttu tarbijakrediidilepingu

ülesütlemiseks olema täidetud järgmised tingimused: - tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; - krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Siinjuures peab esimene neist tingimustest olema

täidetud juba ülesütlemise teate saatmise ajal.

27. Hageja on esile toonud millises summas (1817,71 eurot) krediidiandja kostjale laenu

väljastas ja ka kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusumma (330,61 eurot) ning, et

tagasimaksetest arvestati põhiosakatteks 167,71 eurot, intressi katteks 157,65 eurot,

teenustasude katteks 5,00 eurot ja viivise katteks 0,25 eurot. Viimase tagasimakse tegi kostja

krediidiandjale hagi kohaselt 12.04.2024 ning tema poolt on täielikult tasumata 14.05.2024,

14.06.2024 ja 14.07.2024 osamaksed.

28. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär

4,00%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt saab kostjal 15.12.2023

lepingu alusel nõuda intressi mitte lepingulises määras, s.o 40,44% aastas, vaid määraga

4,00% aastas. Arvestades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel 10

kordselt vähenenud intressi määraga, ei ole kohtul kahtlust, et nõude ümberarvestamise

tulemusena ei olnud kostja 14.05.2024 osamakse tasumisega viivituses. Kohus eeltoodule

tuginedes tuvastab, et krediidiandja ja kostja vahel 15.12.2023 sõlmitud lepingu ülesütlemine

ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtava ümberarvestuse tingimustes kehtiv.

7(7)

2-24-137072

29. Hageja nõude aluseks olev leping on hagi kohaselt tähtajatu. Hageja ei ole kohtule

teatanud, et tema või IPF Digital AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal üles öelnud.

Hageja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu

üles ütlemise kehtivaks lugeda.

30. Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja mõistmiseks mis ei ole hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel. Seega ei saa kohus põhivõlga tulevikku

suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.

31. Arvestades, et hageja nõue kostja vastu ei ole sissenõutavaks muutunud ja hageja ei ole

kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohast nõude ümberarvestust ega ka TsMS § 369 kohast

nõuet, ei ole kohtul võimalik hageja viivisenõuet selle ebaselguse tõttu rahuldada. Samadel

põhjustel ei ole kohtul võimalik rahuldada sissenõudmiskulude nõuet, kuna kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis kinnitaksid, et ka nõude ümberarvestamise tingimustes esinesid

hagejal alused nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

32. Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks.

33. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

8(7)