2-24-18084/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-18084

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-24-18084

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.11.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company

vastu EL määruse 261/2004 alusel hüvitise ning viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

5517,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja: Ryanair Designated Activity Company (välismaa

registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, Flagito OÜ (registrikood 14275048) hagi kostja, Ryanair

Designated Activity Company (välismaa registrikood 104547) vastu täies ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 4650 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 638,79 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (4650 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates 03.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 1742 eurot.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1742 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1742 eurolt tuleb kostjal tasuda

hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse

Tsiviilasi nr 2-24-18084

edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud

maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või

ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid

ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse

Ryanair Designated Activity Company (kostja) vastu. 12.12.2024 väljastas Harju

Maakohus Euroopa maksekäsu, millele võlgnik esitas vastuväite. 25.02.2025 määrusega

lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata menetlust hageja nõudes kostja

vastu hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 01.04.2025 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EÜ) 261/2004 (edaspidi määrus) alusel hüvitise ning viivise nõudes.

3. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel M. R. ja M. J. L. kinnitatud broneering UGM7WR

20.07.2024 lennule FR329 Treviso – Tallinn. Lend FR329 tühistati, mille tõttu jõudsid

reisijad sihtkohta rohkem kui üks päev planeeritust hiljem. Seoses lennu tühistamisega

pidi reisijad organiseerima ise sihtkohta jõudmise. Selliselt tekkisid reisijatel lisakulud

kogusummas 506,92 eurot. Lisakuludeks olid uued lennupiletid (uued piletid 780,46 eurot

– esialgsed piletid 343,34 eurot = 437,12 eurot) ja laevapiletid (69,80 eurot), mis reisijad

ise ostsid. 25.08 ja 28.08.2024 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale. 28.10.2024 esitas

hageja kostjale määruse alusel nõude summas 800+506,92 eurot. Kostja on kompromissi

läbirääkimiste käigus tunnistanud kahju hüvitise nõuet 506,92 eurot, kuid keeldub

määruse alusel hüvitist tasumast. Käesolevaga nõuab hageja määruse alusel hüvitise 800

euro tasumist.

4. Reisijatel B. L. ja S. K. oli kinnitatud broneering ZMVW5J 20.07.2024 lennule FR329

Treviso – Tallinn. Lend FR329 tühistati, mille tõttu jõudsid reisijad sihtkohta üks päev

planeeritust hiljem. Seoses lennu tühistamisega pidi reisijad organiseerima ise sihtkohta

jõudmise. Selliselt tekkisid reisijatel lisakulud kogusummas 880,58 eurot. Lisakuludeks

olid rongipiletid marsruudil Veneetsia – Milaano 134,80 eurot, majutus perioodil 20.07-

21.07.2024 Milaanos 134 eurot ja uute lennupiletite hinnaerinevus 611,78 eurot (853,74-

241,96). 25.07 ja 06.08.2024 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale. 20.08.2024 esitas

hageja kostjale määruse alusel nõude summas 800+880,58 eurot. Kostja on kompromissi

läbirääkimiste käigus tunnistanud kahju hüvitise nõuet 880,58 eurot, kuid keeldub

Tsiviilasi nr 2-24-18084

määruse alusel hüvitist tasumast. Käesolevaga nõuab hageja määruse alusel hüvitise 800

eurot tasumist

5. Reisijatel K. N., A. R. ja M.-H. R. oli kinnitatud broneering EP8EMQ 20.07.2024 lennule

FR329 Treviso – Tallinn. Lend FR329 tühistati, mille tõttu jõudsid reisijad sihtkohta

rohkem kui 2 päeva planeeritust hiljem. Reisijatel võimaldati lennata Trevisost Varssavi,

kus reisijad pidid veetma 2 ööd ning tasuma majutuse eest 107,74 eurot. Seejärel lendasid

reisijad Varssavist Lätti, kust reisijad organiseerisid ise bussisõidu Tartusse makstes 49,10

eurot. 25.07 ja 29.07.2024 loovutasid reisijad oma nõude hagejale. 22.08.2024 esitas

hageja kostjale määruse alusel nõude summas 1200+156,84 eurot. Kostja on kompromissi

läbirääkimiste käigus tunnistanud kahju hüvitise nõuet 156,84 eurot, kuid keeldub

määruse alusel hüvitist tasumast. Käesolevaga nõuab hageja määruse alusel hüvitise 1200

eurot tasumist.

6. Reisijal K. R. oli kinnitatud broneering HMJ6ND 28.06.2024 lennule FR2732 Berliin –

Tallinn. Lend FR2732 tühistati, mille tõttu jõudis reisija sihtkohta rohkem kui üks päev

planeeritust hiljem. Seoses lennu tühistamisega pidi reisija organiseerima ise sihtkohta

jõudmise. Selliselt tekkis reisijal lisakulu rongipileti näol marsruudil Berliin – Hamburg

58,80 eurot, takso rongijaamast lennujaama 21,15 eurot ja lennupileti hinnavahe 150,62

eurot (246-95,38), s.o kokku 230,57 eurot. 29.07.2024 loovutas reisija oma nõuded

hagejale. 26.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude summas 250+156,84

eurot. Kostja on kompromissi läbirääkimiste käigus tunnistanud kahju hüvitise nõuet

226,95 eurot, kuid keeldub määruse alusel hüvitist tasumast. Käesolevaga nõuab hageja

määruse alusel hüvitise 250 eurot tasumist.

7. Reisijal C. T. oli kinnitatud lennupilet HW5QNN 17.03.2024 toimunud lennule FR4764

Tallinn – Milaano, mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi. 03.08.2024 loovutas reisija

oma nõuded hagejale. 27.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude 400 eurot.

Kostja keeldub määruse alusel hüvitist tasumast.

8. Reisijatel S.-V. V. ja J. R. oli kinnitatud broneering WIB7XC 17.03.2024 toimunud

lennule FR4763 Milaano – Tallinn, mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi. 18.03 ja

04.04.2024 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale. 22.04.2024 esitas hageja kostjale

määruse alusel nõude 800 eurot. Kostja keeldub määruse alusel hüvitist tasumast.

9. Reisijal E. L.-A. oli kinnitatud broneering SFJL7Y 17.03.2024 toimunud lennule FR4763

Milaano – Tallinn, mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi. 01.04.2024 loovutas reisija

oma nõude hagejale. 10.06.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude 400 eurot.

Kostja keeldub määruse alusel hüvitist tasumast.

10. Määruse järgi on hüvitist väljamaksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja

(artikkel 2 punkt b). Hagiavalduses toodud lendude opereerijaks on kostja. Seega vastutab

määruse alusel tegutsev lennuettevõtja ehk kostja.

11. Määruse artikkel 5 lg 1 punkt c alapunkti iii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel

õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud

tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud

võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund

enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega. Määruse artikkel 7 lg 1 punkt a kohaselt on kõikide kuni 1500

kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 eurot, punkt b kohaselt on kõikide

Tsiviilasi nr 2-24-18084

üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Eeltoodud artikli lg 4

kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil: Lennu

FR329 Treviso – Tallinn vahemaa on 1749 km ja Lennu FR2732 Berliin – Tallinn

vahemaa on 1053 km.

12. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude

tühistamise eest hüvitist kokku 3050 eurot (250 eurot 1 reisija ning 400 eurot x 7 reisijat).

13. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu.

Samas on Euroopa Kohus leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et

hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada

hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad

kolm tundi või rohkem. Lennu FR4764 Tallinn-Milaano vahemaa on 1832 km.

14. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude

hilinemise tõttu hüvitist kokku 1600 eurot (400 eurot x 4 reisijat).

15. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: tühistamise/hilinemise põhjustasid

erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et

vältida lennutõrget. Kostja pole tõendanud, et nimetatud lendude tühistamine/pikaajaline

hilinemine oli tingitud üksnes erakorralistest asjaoludest ning lennutõrke vältimiseks olid

võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud

määruse alusel hüvitama kokku hagejale 4650 eurot.

16. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimeses lauses

sätestatud määras. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates hetkest, mil hageja oli

kostjale saatnud kõik käesoleva hagiavaldusega seotud nõuded.

17. Hageja toob esile, et teavitas kostjat nõuetest:

-

summas 800 eurot 28.10.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro

suuruselt kahjusummalt alates 29.11.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 8,84 eurot ja

alates 01.01.2025 – 01.04.2025 (11,15% aastas) 22,24 eurot. Kokku 31,08 eurot;

-

summas 800 eurot 20.08.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro

suuruselt kahjusummalt alates 21.08.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 35,61 eurot ja

alates 01.01.2025 – 01.04.2025 (11,15% aastas) 22,24 eurot. Kokku 57,85 eurot;

-

summas 1200 eurot 22.08.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro

suuruselt kahjusummalt alates 23.08.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 52,61 eurot ja

alates 01.01.2025 – 01.04.2025 (11,15% aastas) 33,36 eurot. Kokku 85,97 eurot;

-

summas 250 eurot 26.08.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 250 euro

suuruselt kahjusummalt alates 27.08.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 10,63 eurot ja

alates 01.01.2025 – 01.04.2025 (11,15% aastas) 6,95 eurot. Kokku 17,58 eurot;

-

summas 400 eurot 27.08.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro

suuruselt kahjusummalt alates 28.08.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 16,87 eurot ja

alates 01.01.2025 – 01.04.2025 (11,15% aastas) 11,12 eurot. Kokku 27,99 eurot;

Tsiviilasi nr 2-24-18084

-

summas 800 eurot 22.04.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro

suuruselt kahjusummalt alates 23.04.2024 – 30.06.2024 (12,5% aastas) 18,85 eurot ja

01.07.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 49,27 eurot ja alates 01.01.2025 –

01.04.2025 (11,15% aastas) 22,24 eurot. Kokku 90,36 eurot;

-

summas 400 eurot 10.06.2024. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro

suuruselt kahjusummalt alates 11.06.2024 – 30.06.2024 (12,5% aastas) 2,73 eurot ja

01.07.2024 – 31.12.2024 (12,25% aastas) 24,63 eurot ja alates 01.01.2025 –

01.04.2025 (11,15% aastas) 11,12 eurot. Kokku 38,48 eurot;

18. Hageja viivisenõue kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 01.04.2025 on kokku 349,31 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude

summalt 4650 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast 02.04.2025 kuni kohustuse

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukohad

19. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 05.05.2025, milles vaidles hagiavaldusele vastu.

20. Hagis nõuab hageja hüvitise maksmist isikute eest, kes ei olnud välja toodud maksekäsu

kiirmenetluse avalduses (S.-V. V. ja J. R., broneering WIB7XC ning E. L.-A., broneering

SFJL7Y) lennu hilinemise eest. Seega erinevad käesolevas asjas maksekäsu

kiirmenetluses toodud nõude aluseks olevad asjaolud ning hagiavalduses toodud nõude

asjaolud. Eelnimetatud isikutega seotud samadel asjaoludel on hageja esitanud nõuded

teistes menetlustes. S.-V. V. ja J. R. samad nõuded on esitatud tsiviilasjas nr 2-24- 15077

ning E. L.-A.i samad nõuded tsiviilasjas nr2-24-18247. Kostja leiab, et kuna eelnimetatud

isikud ei ole osa käesolevast menetlusest, siis ei tohiks eelnimetatud isikutega seotud

nõudeid menetleda käesoleva tsiviilasja raames, vaid siiski vastavalt asjade 2-24-15077 ja

2-24-18247 raames, mistõttu tuleks hagi eespool mainitud reisijate osas jätta läbi

vaatamata.

21. Kostja on seisukohal, et 20.07.2024 lend FR329 Treviso – Tallinn tühistati erakorraliste

asjaolude tõttu.

22. Juhtumi raportist tuleneb, et 20.07.2024 pidi Trevisos baseeruv Boeing 737-800 seeria

lennuk 9H-QDA tegema kaks lendu, FR329/330 TSF-TLL ja tagasi. Eelmisel päeval

19.07.2024 kannatas kostja koos paljude teiste lennufirmadega aga olulisi häireid

Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatusliku ja ettenägematu katkestuse tõttu. Kostjal oli

viidatud rikke tõttu 19.07.2024 400 üle 3-tunnist hilinemist ja 240 tühistamist, mis

põhjustas tõsiseid häireid 20.07.2024 kavandatud kostja töös. 20.07.2024 oli TSF-is

baseeruva meeskonna tööaeg ületatud, mistõttu nad ei saanud graafikujärgseid lende

sooritada.

23. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et tegemist ei olnud kostja süsteemi rikkega, vaid

ülemaailmse IT-katkestusega, mis mõjutas lisaks kostjale ka paljusid teisi

lennuettevõtjaid. Juhtumit kajastasid ka uudised, selgitades, et Microsofti kriitiliste IT-

süsteemide katketused mõjutasid lisaks lennundussektorile ka maksesüsteeme, pangandust

ja tervishoiuteenuste pakkujaid kogu maailmas. Artikli kohaselt põhjustas rike

reisimiskaose kogu maailmas ning selle tõttu tühistati ülemaailmselt rohkem kui 3300

lendu.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

24. Esinenud IT-süsteemi tõrke tõttu olid lennud peatatud ning see tekitas graafikunihke,

mõjutades omakorda kostja meeskondade tööaegade graafikuid. Kostja tegi kõik endast

oleneva, et leevendada selle häire mõju reisijatele, kaasa arvatud lisapersonali kaasamine

ja võimaluse korral alternatiivsete korralduste pakkumine. IT-tõrke ulatust arvestades oli

lendude FR329/330 TSF-TLL ja tagasi tühistamine aga vältimatu. IT-süsteemi rike oli

kostja mõjusfääri alt väljas, sest kostja ei saanud riket ära hoida ega iseseisvalt mõjutada –

tegemist ei olnud kostja poolt hallatava süsteemiga. Kostja ei saanud eirata meeskonna

töötundidele seatud piiranguid ega seada sellega ohtu nii meeskonnad kui ka reisijad.

25. Kuivõrd lennu tühistamiseks esines erakorraline asjaolu (Microsofti kriitiliste IT-

süsteemide ulatuslik ja ettenägematu katkestus), mida ei olnud võimalik vältida (see ei

olnud kostja mõjusfääris), siis ei ole kostjal kohustust tasuda määruses ettenähtud hüvitist

ega hüvitisega seonduvaid viiviseid.

26. Kostja on seisukohal, et 28.06.2024 lend FR2732 Berliin – Tallinn tühistati erakorraliste

asjaolude tõttu.

27. 28.06.2024 pidi BERis baseeruv Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VVA, sooritama 6

lendu: FR353/354 BER-PFO ja tagasi, FR3464/3465 BER-VCE ja tagasi, millele

järgnesid lennud FR2732/2733 BER-TLL ja tagasi. 27/28. juunil 2024 Euroopa kohal

valitsevate ilmastikutingimuste tõttu oodata suuri viivitusi lennujuhtimise ajaliste

piirangute (ATC slot) tõttu nii Kesk-Euroopa ülelendudel kui ka muudel operatsioonidel.

Lennujuhtimisüksuse teenindusaegade piirangud põhjustasid massilisi häireid sadadel

Ryanairi lendudel.

28. Juhtumi raporti kohaselt tekkis probleem algselt lendudega FR3464/3465 (vaidluse all

olevale lennule eelnenud lennud, mida teostati sama lennukiga), mis hilines tulenevalt

Eurocontroli poolt antud ajalise piirangu (ATC slot) ning Berliinis esineva äikesetormi

tõttu. Algselt väljastati lennule FR3464 aeg 13:15 UTC. BERi lennujaama kohal toimuva

äikesetormi tõttu peatati väljumised, mistõttu ei saanud lend määratud ajal lennujaamast

lahkuda. Viimane aeg, mis lennule FR3464 väljumiseks anti, oli 14:21 UTC. Lend väljus

13:51 UTC ning jõudis sihtkohta 15:44 UTC. Seejärel suundus lend tagasi Berliini

maandudes kell 18:05 UTC. Tulenevalt lennujuhtimise ajalistest piirangutest, meeskonna

tööaja piirangutest ja Berliini rangest keeluajast, oli kostja sunnitud tühistama vaidluse all

oleva lennu FR2732.

29. Kostja, nagu ka kõik teised lennuettevõtjad Eurocontroli tsoonis, peavad Eurocontroli

juhistest (sh piirangutest) kinni pidama. Seega kõik hilinemised, mis olid põhjustatud

Eurocontroli juhistest, olid vältimatud, sest kostjal oli kohustus juhistest kinni pidada.

Kostja pidi tühistama 96 lendu ja lennujuhtimise piirangute tõttu kannatama 100+3-tunnist

hilinemist.

30. Kuivõrd lennu FR2732 tühistamine oli tingitud lennu FR3463/3465 hilinemisest.

Täpsemalt Eurocontroli poolt seatud ajaliste piirangute, Berliini äikesetormi ning

lennujaama keeluaja tõttu ning lend FR2732 pidi olema teostatud sama lennukiga, siis oli

FR2732 tühistamine tingitud eelmisel lennul esinevatest erakorralistest asjaoludest. Seega

laieneb lennu FR2732 tühistamisele erakorraliste asjaolude tõttu hüvitise ning hüvitisega

seonduvate viiviste maksmisest vabastus.

31. Kostja on seisukohal, et 17.03.2024 lennud FR4763 ja FR4764 Milaano – Tallinn ja tagasi

hilinesid erakorraliste asjaolude tõttu.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

32. Milaanost Tallinnasse saabuv lend suundus ohtlike ilmaolude tõttu Tallinna asemel Riiga.

Tallinna maandumisel esines tugev turbulents. 1000 ja 500 jala vahel oli lennuk tugeva

puhangulise tuule käes ning muutus ebastabiilseks, misjärel maandumine katkestati

(teostati nn go-around). Samal ajal teavitati piloote, et maandumisrajal teostatakse 30

minutit keemilist töötlemist lennurajalt jää eemaldamiseks. Lennuk suundus

ilmastikuolude tõttu Riiga ning lendas Tallinnasse, kui olud paranesid.

33. Lend FR4763 väljus Milaanost kell 12.33 ning pidi saabuma Tallinna lennujaama kell

16.10. Kell 15.50 oli tuule kiirus 23 mph (37 km/h) koos puhangutega kiirusega 35 mph

(56 km/h). Ka kirjeldusest tuleneb, et ilm oli tuuline ning lumine („Light Snow/Windy“).

Ohutusraportist tulenevad järgmised andmed: wind 050/16G32 sever icing sever

turbulence. Raportist endast tuleneb, et tuule kiirus oli 16 sõlme ning puhangute kiirus 32

sõlme. Taolise tuuletugevusega (eriti koosmõjus turbulentsi ning lumega) ei ole lennuki

maandumine ohutu. Ilmaolude kohta väljastati antud juhul ka METAR / SPECI, mida

lennumeteoroloogiajaam edastab erakorralisena ilma ootamatul ja olulisel muutumisel.

METAR / SPECI-st nähtuvalt olid ajavahemikus 14-15 UTC ennustatavad tuulepuhangud

26-30 sõlme. Lisaks väljastati Tallinnasse lähenemisel hoiatusena SIGMET teade tugeva

turbulentsi kohta. Eeltoodu kinnitab, et tegemist ei olnud tavapäraste ilmaoludega. Lennu

FR4763 kapten esitas ka nõuetekohase ohuraporti, kus kirjeldas põhjuseid, miks ei olnud

võimalik Tallinnas lennujaamas maanduda.

34. Halvad ilmastikuolud, mis ohustavad lennu ohutust või teevad lendude toimumise

võimatuks, on asjaoluks, mida loetakse erakorraliseks vastavalt määruse 261/2004 artiklile

5 lg 3. Samuti loetakse erakorraliseks asjaoluks õhuliikluse juhtimisel antud korraldusi ja

õhuruumi või lennujaama sulgemist. Antud juhul oligi lennu FR4763 ümbersuunamine ja

viivitus põhjustatud erakorraliste sündmuste ahelast, mille põhjustasid sobimatud

ilmastikutingimused ning maandumispiirangud Tallinna lennujaamas. Sihtkohta

hilinemine toimus sellest hoolimata, et lennuettevõtja oli võtnud kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida lennutõrget. Ilmastikutingimused on kostja mõjusfäärist väljas, st

kostja tegevus ei oleks kuidagi saanud mõjutada Tallinnas esinevat tugevat tuult,

turbulentsi ega lennurajal tekkinud jäist katet.

35. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse

ohutusnorme ja ka lennundusseaduse (§ 28) kohaselt õhusõiduki kapten juhib meeskonna

tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Kaptenil on pädevus otsustada, kas

ilmastikuolud on maandumiseks ohutud või mitte. Järelikult oli lennu FR4763 kapten

pädev otsustama, kas maandumine eelkirjeldatud ilmastikutingimustega on ohutu või kas

ümbersuunamise tegemine on vajalik ohutuse tagamiseks (nii nagu käesolevas olukorras).

36. Vaidlusalune lend FR4764 Tallinnast Milaanosse hilines seetõttu, et Tallinnasse saabuv

lend FR4763 hilines erakorraliste asjaolude tõttu, mistõttu hilines ka väljumine Tallinnast

ning saabumine sihtkohta. Kuivõrd lend FR4764 hilinemine oli tingitud eelmisel lennud

esinevatest erakorralistest asjaoludest, siis ka lennu FR4764 hilinemisel laieneb

erakorraliste asjaolude tõttu hüvitise ning hüvitisega seonduvate viiviste ja

sissenõudmiskulude maksmisest vabastus.

Kohtuotsuse põhjendused

37. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

38. Hageja on esitanud kostja vastu lennu tühistamisest ja hilinemisest tekkinud hüvitise

nõude, sellega seotud kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Lennu tühistamisest tekkinud

hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004

määrus nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Määruse

artikkel 5 lg 1 punkt c alapunkt iii sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel

reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on

teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile

ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui

üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega. Määruse artikkel 7 lg 1 kohaselt on reisijal õigus hüvitisele

kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400

euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude

kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

39. Määruse artikkel 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist

vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et (I) tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, (II) mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud

meetmed. Seega ei pea lennuettevõtja hüvitist maksma vaid siis, kui mõlemad nimetatud

eeldused on täidetud. Erakorraliste asjaoludena saab seejuures kvalifitseerida sündmusi,

mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele

omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Wallentin-Hermann, C-549/07, p 23;

McDonagh, C-12/11, p 29; van der Lans, C-257/14, p 36).

40. Kõikide hageja esitatud nõuete puhul vaidlevad pooled selle üle, kas lendude FR329 ja

FR2732 tühistamine ning lendude FR4763 ja FR4764 hilinemine olid tingitud

erakorralistest asjaoludest. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja rakendas kõik

vajalikud meetmed lennu tühistamise või hilinemise vältimiseks. Seetõttu tuleb kohtul

esmalt hinnata, kas kostja on tõendanud, et nimetatud lendude tühistamiseni või

hilinemiseni viisid sellised erakorralised asjaolud, mis ei olnud tema tegevusele omased,

väljusid tema tegeliku kontrolli alt ning mida ei oleks olnud võimalik vältida ka kõiki

vajalikke meetmeid kasutades.

41. Esmalt käsitleb kohus 20.07.2024 lennu FR329 Treviso – Tallinn tühistamisega seotud

hüvitisnõudeid.

42. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

-

Reisijatel M. R. ja M. J. L. oli kinnitatud broneering (dtl 102-111) UGM7WR kostja

20.07.2024 toimunud lennule FR329 Treviso – Tallinn. Lend tühistati, mille tõttu

jõudsid reisijad sihtkohta rohkem kui üks päev planeeritust hiljem.

-

Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 128-131 ja 133-136).

-

28.10.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 137-152), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 800 euro tasumisest.

-

Reisijatel B. L. ja S. K. oli kinnitatud broneering ZMVW5J (dtl 153-154 kostja

20.07.2024 toimunud lennule FR329 Treviso – Tallinn. Lend tühistati, mille tõttu

jõudsid reisijad sihtkohta üks päev planeeritust hiljem.

-

Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 182-185 ja 186-189).

Tsiviilasi nr 2-24-18084

-

20.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 190-201), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 800 euro tasumisest.

-

Reisijatel K. N., A. R. ja M.-H. R. oli kinnitatud broneering EP8EMQ (dtl 202-203)

kostja 20.07.2024 lennule FR329 Treviso – Tallinn. Lend tühistati, mille tõttu jõudsid

reisijad sihtkohta rohkem kui 2 päeva planeeritust hiljem.

-

Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 217-220 ja 213-216).

-

22.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 221-228), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 800 euro tasumisest.

-

Lennu FR329 Treviso – Tallinn vahemaa on 1749 km.

43. Kostja selgituste kohaselt tühistati vaidlusalune lend ülemaailmse IT-häire tõttu, mis sai

alguse 19.07.2024, kui küberjulgeoleku firma CrowdStrike´i turvatarkvara vigane

värskendus põhjustas Microsofti Windowsi operatsioonisüsteemide massilise rikke.

Kostja hinnangul oli tegemist ühe suurima IT-häirega ajaloos, mis mõjutas üle 8,5 miljoni

seadme ning halvendas arvukate lennuettevõtjate ja lennujaamade operatiivseid süsteeme

(sh check-in, pardakaartide väljastamine, lennuplaanide koordineerimine,

meeskonnahaldus ja dokumendikontroll). Kostja selgituste järgi põhjustas IT-häire

19.07.2024 ulatuslikud hilinemised ja tühistamised, mis põhjustas tõsiseid häireid

20.07.2024 kavandatud kostja töös. Esinenud IT-süsteemi tõrke tõttu olid lennud peatunud

ning see tekitas graafikunihke. Kuna 19.07.2024 hilinemised ja tühistamised venitasid

meeskonna tööaja üle normi, ei saanud nad 20.07.2024 enam uut töötsüklit alustada.

Asendusmeeskonda polnud 19.07.2024 toimunud häire tõttu võimalik kõikidele lendudele

leida, kuna nad olid juba hõivatud.

44. Kohus möönab, et Microsofti/CrowdStrike’i tarkvaraveast tingitud ülemaailmne IT-rike

oli erakordse ulatusega sündmus, mis mõjutas mitmeid sektoreid ja lennuettevõtjaid üle

maailma. Selline sündmus ei ole omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ning on

üldjuhul väljaspool tema tegelikku kontrolli. Seega võib selline rike oma olemuselt vastata

määruse artikli 5 lg 3 tähenduses erakorralisele asjaolule.

45. Siiski tuleb erakorraliste asjaolude olemasolu hinnata alati konkreetse lennu lõikes ning

lennuettevõtja peab tõendama, et väidetavad erakorralised asjaolud mõjutasid otseselt

konkreetset lendu ning et tühistamist ei olnud võimalik vältida ka mõistlike meetmete

rakendamisel.

46. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Microsofti

süsteemikatkestus mõjutas otseselt lennu toimumist või takistas selle teostamist. Kostja ei

ole näidanud, et 20.07.2024 oleks Treviso lennujaamas olnud lennuoperatsioonid

seiskunud või et kostja ei saanud kasutada vajalikke infosüsteeme lennu

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Üksnes viide ülemaailmsele IT-häirele ja selle laiale

mõjule ei tõenda, et konkreetne lend ei saanud toimuda tehnilise võimatuse tõttu. Seetõttu

leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost IT-katkestuse ja konkreetse lennu

tühistamise vahel.

47. Kostja enda selgitustest nähtub, et lennu tühistamise otsene põhjus oli meeskonna tööaja

ületamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa sellist asjaolu pidada määruse artikli 5

lg 3 tähenduses erakorraliseks. Euroopa Kohtu otsuse Finnair Oyj (C-156/22–C-158/22, p

Tsiviilasi nr 2-24-18084

20-23) kohaselt kuuluvad tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed,

sealhulgas töötajate töö- ja palgatingimused ning meeskonna töö ja tööaja planeerimine,

tema tavapärase tegevuse hulka. Kohus rõhutas, et lennuettevõtjad võivad oma tegevuse

käigus harilikult kokku puutuda olukorraga, kus haigestumise või muu ootamatu

sündmuse tõttu puudub mõni lennu teostamiseks hädavajalik meeskonnaliige, ning et

sellistele juhtumitele reageerimine on lahutamatult seotud ettevõtja töö- ja tööaja

korraldusega. Seetõttu on sellised sündmused omased lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele ega kujuta endast erakorralisi asjaolusid määruse artikli 5 lg 3 tähenduses.

48. Samuti on Euroopa Kohtu otsuse Eglītis ja Ratnieks (C-294/10, p-d 25–28) kohaselt

lennuettevõtjal määruse artikli 5 lg 3 alusel kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid

erakorraliste asjaolude ületamiseks. Kohus rõhutas, et lennuettevõtja peab oma tegevust

kavandama nii, et ta võtaks lennu planeerimise etapis mõistlikult arvesse võimalike

erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat hilinemise või tühistamise riski ning jätaks

oma lennuplaani teatud ajavaru. Kui lennuettevõtja sellist ajavaru ei jäta, tuleb järeldada,

et ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid. Sellest põhimõttest tulenevalt ei või

lennuettevõtja tugineda erakorralistele asjaoludele, kui ta ei ole oma tegevust piisavalt

planeerinud ega rakendanud meetmeid teadaolevate riskide vältimiseks.

49. Lisaks on Euroopa Kohtu otsuses Wallentin-Hermann (C-549/07, p-d 39–41) kohus

rõhutanud, et mitte kõik erakorralised asjaolud ei vabasta lennuettevõtjat hüvitise

maksmise kohustusest, vaid üksnes need, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks

kasutatud kõiki tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavaid vahendeid. Tegutsev

lennuettevõtja peab seega tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali,

seadmete ja rahaliste vahendite kasutamise korral ei oleks ta saanud tühistamist vältida

ilma oma ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatute ohverdustega. Käesolevas asjas ei ole

kostja esitanud tõendeid selle kohta, et selliste meetmete rakendamine ei olnud võimalik.

50. Kohus leiab, et ka juhul, kui tööaja ületus oli tingitud eelneval päeval toiminud häirest, ei

muuda see olukorda erakorraliseks, kuna selline tagajärg kuulub lennuettevõtja

prognoositava tegevusriski hulka. Kostja oli teadlik 19.07.2024 esinenud ulatuslikest

häiretest, mis põhjustasid kostja väitel tema lennuvõrgus sadu hilinemisi ja tühistamisi.

Sellest tulenevalt pidi kostja mõistlikult ette nägema, et need häired võivad mõjutada ka

järgmisel päeval kavandatud lende ja meeskondade tööaegu. Kostjale on teada tema

töötajate tööaja piirangud ning asjaolu, et meeskond võib töötada vaid teatud arvu tunde.

Seetõttu ei saa tööaja ületamist pidada lennuettevõtja tavapärase tegevuse juurde

mittekuuluvaks ega tema kontrolli alt väljuvaks asjaoluks. Kohus möönab, et ülemaailmne

IT-häire võis põhjustada töökorralduslikke raskusi ja viivitusi, kuid asjaolu, et meeskonna

tööaeg oli eelnevate lendude hilinemise tõttu ületatud ning asendusmeeskonda ei olnud

võimalik leida, ei tõenda erakorraliste asjaolude esinemist. Meeskonna töö- ja puhkeaja

järgimine ning piisavate varumeeskondade olemasolu kuuluvad lennuettevõtja

vastutusalasse. Kohus leiab, et lennu tühistamist oleks olnud võimalik ennetada

asjakohaste planeerimis- ja riskijuhtimis meetmetega.

51. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et lennu FR329 tühistamine

oli vältimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Tühistamise otsene põhjus oli meeskonna tööaja

ületamine, mis kuulub lennuettevõtja tavapärase tegevuse ja kontrolli alla. Seetõttu ei

esine välistavaid asjaolusid, mis vabastaksid kostja hüvitise maksmise kohustusest

määruse artikli 7 alusel.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

52. Järgnevalt käsitleb kohus 28.06.2024 lennu FR2732 Berliin – Tallinn tühistamisega

seotud hüvitisnõudeid.

53. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

-

Reisijal K. R. oli kinnitatud broneering HMJ6ND (dtl 229-238) kostja 28.06.2024

lennule FR2732 Berliin – Tallinn. Lend tühistati, mille tõttu jõudis reisija sihtkohta

rohkem kui üks päev planeeritust hiljem.

-

Reisija on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 254-257).

-

26.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 258-265), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 250 euro tasumisest.

-

Lennu FR2732 Berliin – Tallinn vahemaa on 1053 km.

54. Kostja selgituste kohaselt pidi 28.06.2024 Berliinis baseeruv Boeing 737-8200 seeria

lennuk 9H-VVA sooritama kuus lendu: FR353/354 BER-PFO ja tagasi, FR3464/3465

BER-VCE ja tagasi, millele järgnesid lennud FR2732/2733 BER-TLL ja tagasi. Kostja

väitel oli 27.06 ja 28.06 Euroopa kohal valitsevate ilmastikutingimuste tõttu oodata suuri

viivitusi lennujuhtimise ajapiirangute (ATC slot) tõttu nii Kesk-Euroopa ülelendudel kui

ka muudel operatsioonidel. Kostja juhtumi raporti kohaselt tekkis probleem algselt

lendudega FR3464/3465, mida teostati sama lennukiga, mis pidi hiljem tegema lennu

FR2732. Need lennud hilinesid Eurocontroli poolt antud ajalise piirangu (ATC slot) ja

Berliinis esinenud äikesetormi tõttu. Kostja selgituste kohaselt määrati algselt lennule

FR3464 väljumisaeg 13:15 UTC, kuid äikesetormi tõttu peatati väljumised ning viimane

lubatud väljumisaeg oli 14:21 UTC. Kostja sõnul väljus lend 13:51 UTC ja maandus

sihtkohas kell 15:44 UTC, naastes Berliini kell 18:05 UTC.

55. Kostja tugineb määruse põhjendustele 14 ja 15 ning artikli 5 lg 3, mille kohaselt võib

lennuettevõtja tugineda „erakorralistele asjaoludele“ ka juhul, kui need asjaolud mõjutasid

sama lennukiga teostatud eelnevat lendu. Kostja hinnangul oli lennu FR2732 tühistamine

otseselt seotud eelneval lennu FR3464/3465 hilinemisest – täpsemalt Eurocontroli poolt

seatud ajaliste piirangute, Berliini äikesetormi ning lennujaama keeluaja tõttu. Seega oli

lennu FR2732 tühistamine tingitud eelmisel lennu esinevatest erakorralistest asjaoludest.

56. Kostja on esitanud juhtumi raporti (dtl 353-360), milles on kirjeldatud lennu FR2732

tühistamise asjaolusid. Kohus arvestab, et selline raport on lennuettevõtja sisemine

dokument, mis kajastab tema endapoolset hinnangut toimunud sündmustele, mistõttu tuleb

kostjal erakorraliste asjaolude esinemine ja nende seos lennu tühistamisega eraldi

tõendada.

57. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Berliinis valitsenud ilmastikuoludest (dtl 449-450),

millest nähtub, et 28.06.2024 esines piirkonnas ajavahemikus kella 11.50-12.50

äikesetorme, tugevat vihma ja rahet (kell 11.50 – äikesetorm vihmaga; kell 12.20 –

äikesetorm tugeva rahe ja vihmaga; kell 12.50 – hiljutine äikesetorm, äikesetorm

läheduses, vihmahood; kell 1:20 – hiljutised vihmahood, vihmahood läheduses; 2.50 –

vihmahood läheduses). Kohus möönab, et enne lennu FR3464 planeeritud väljumisaega

(13.15 UTC) esines Berliinis äikesetorm, mille tõttu võidi lennuohutuse kaalutlustel

ajutiselt piirata väljumisi.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

58. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte, millega kostja soovib tõendada Eurocontroli poolt

antud piirangud seoses ilmastikuoludega (dtl 451-492). Kohtule näib, et Eurocontrol oli

28.06.2024 kehtestanud mitmeid lennuliikluse piiranguid, sealhulgas ilmastikuoludest

tingituna. Dokument kinnitab, et nimetatud kuupäeval esines Eurocontoli poolt hallatavas

õhuruumis ilmastikust tulenevaid lennuliikluse häireid ja piiranguid. Samas on tegemist

üldise ülevaatedokumendiga, milles puuduvad konkreetsed andmed, mis võimaldaksid

seostada selles kajastatud piiranguid Berliini lennujaama või vaidlusaluse lennu FR3464

toimumisega. Dokumendist ei nähtu, et just Berliini lennujaamas oleks 28.06.2024

ilmastiku tõttu peatatud väljumised või et Eurocontroli seatud ajapiirangud oleksid

mõjutanud nimetatud lendu. Samuti ei ole kostja esitanud tõendit, mis kinnitaks, et lend

FR3465 maandus Berliinis kell 18:05 UTC, kuigi just sellel asjaolul põhineb kostja väide,

et järgneva lennu FR2732 väljumine ei olnud enam võimalik mh Berliini lennujaama

keeluaja tõttu.

59. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole suutnud tõendada sündmusteahelat, mille tulemusena

tema väitel kujunes olukord, mis viis lennu FR2732 tühistamiseni, ega esitanud tõendeid,

mis kinnitaksid, et tühistamine oli otseselt tingitud määruse artikli 5 lg 3 tähenduses

erakorralistest asjaoludest.

60. Järgnevalt käsitleb kohus 17.03.2024 lennu FR4763 Milaano – Tallinn ja lennu FR4764

Tallinn – Milaano hilinemisega seotud hüvitisnõudeid.

61. Kostja taotleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel nõuete osas, mis

seonduvad broneeringuga WIB7XC (S.-V. V. ja J. R.) ja broneeringuga SFJL7Y (E. L.-

A.). Kostja leiab, et hagis nõuab hageja hüvitise maksmist isikute eest, kes ei olnud välja

toodud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Kostja hinnangul tähendab see, et hageja on

esitanud uued nõuded, mida ei saa käsitleda samana maksekäsu kiirmenetluse avaldusega.

Ühtlasi on kostja seisukohal, et neid nõudeid tuleks menetleda vastavalt tsiviilasjade nr 2-

24-18247 ja nr 2-24-15077 raames.

62. Kohus kostjaga ei nõustu. TsMS § 486 kommentaaride kohaselt ei välista nõude

põhjendamine, et avaldaja (hageja) muudab hagimenetluses oma nõuet, mh vähendab või

suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Hagimenetluses

on esmane haginõue kohtule siduv, st tegu ei ole hagi muutmisega § 376 mõttes, milleks

peaks olema vastaspoole või kohtu nõusolek (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne § 487 3.1.1 c). Sellest tulenevalt ei saa asjaolu, et hageja on

hagimenetluses esitanud täiendavaid nõudeid teiste lendude osas, mida maksekäsu

kiirmenetluse avalduses ei olnud eraldi välja toodud, käsitada uute nõuete esitamisena.

Hageja nõuded põhinevad olemuslikult samal faktilisel ja õiguslikul alusel – lennureiside

tühistamisel ja hilinemisel ning sellest tuleneval reisijate õiguste rikkumisel määruse

tähenduses. Seega on tegemist õiguslikult ja faktiliselt sarnaste, omavahel seotud

nõuetega, mille ühine menetlemine on põhjendatud mh menetlusökonoomia põhimõttest

lähtuvalt. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-24-18247 on kohus teinud 29.05.2025

määruse, mille resolutsiooni punkti 4 järgi on kohus keeldunud hagiavalduse menetlusse

võtmisest E. L.-A.i osas. Lisaks on tsiviilasjas nr 2-24-15077 kohus teinud 24.03.2025

määruse, mille resolutsiooni punkti 1 järgi on kohus keeldunud hagiavalduse menetlusse

võtmisest mh S.-V. V. ja J. R. osas. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega puudub kohtul käesoleval juhul alus jätta kostja

poolt taotletud nõuete osas hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel.

63. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

Tsiviilasi nr 2-24-18084

-

Reisijal C. Toomasel oli kinnitatud lennupilet HW5QN (dtl 266) kostja 17.03.2024

toimunud lennule FR4764 Tallinn-Milaano, mis hilines sihtkohta rohkem kui 3 tundi.

-

Reisija on nõude loovutanud hagejale (dtl 267-270).

-

27.08.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 271-273), kostja keeldus

määruse alusel hüvitise 400 euro tasumisest.

-

Reisijatel S.-V. V. ja J. R. oli kinnitatud broneering WIB7XC (dtl 279-282) kostja

17.03.2024 toimunud lennule FR4763 Milaano – Tallinn, mis hilines sihtkohta

rohkem kui 3 tundi.

-

Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale (dtl 283-290).

-

22.04.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 297-304), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 800 euro tasumisest.

-

Reisijal E. L.-A. oli kinnitatud broneering SFJL7Y (dtl 291-296) kostja 17.03.2024

toimunud lennule FR4763 Milaano – Tallinn, mis hilines sihtkohta rohkem kui 3

tundi.

-

Reisija on oma nõude loovutanud hagejale (dtl 305-308).

-

10.06.2024 esitas hageja kostjale määruse alusel nõude (dtl 309), kostja keeldub

määruse alusel hüvitise 400 euro tasumisest.

-

Tallinn-Milaano vahemaa on 1832 km

64. Kostja selgituste kohaselt 17.03.2024 lendude FR4763 ja FR4764 teostamiseks kasutati

lennukit seeriast Boeing 737-8200. Esimene plaanipärane lend FR4763 Milaanost

Tallinnasse ei saanud maanduda Tallinna lennujaamas ning suunati ümber Riia

lennujaama tugeva tuule ning jäätumise tõttu. Samuti oli Tallinna lennujaama õigeaegselt

saabumine takistatud lennurajal läbiviidava keemilise rajatöötluse tõttu. Lend FR4764

Tallinnast Milaanosse hilinemine oli tingitud lennu FR4763 viivitusest, kuivõrd lennud

teostati sama lennukiga.

65. Euroopa Kohus on leidnud, et seoses pikaajalise hilinemisega tuleb reisijatel taluda

samasuguseid ebamugavusi, kui nendel reisijatel, kelle lend on tühistatud, st nad kaotavad

ajaliselt. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt on reisijatel, kelle lõppsihtkohta

jõudmine hilineb kolm tundi või rohkem, õigus saada samasugust hüvitist (artikkel 7)

nagu reisijatel, kelle lend tühistatakse (artikli 5 lg 1 punkt c alapunkt iii), sealhulgas reisija

õiguse saada hüvitist, kui tema lend tühistatakse ja talle ei pakuta võimalust marsruuti

muuta, mis võimaldaks tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Seega artiklis 7 sätestatud õiguse puhul saada hüvitist on eesmärk korvata ajakadu, mille

kestus on vähemalt kolm tundi (Sturgeon C-402/07 ja C-432/07, p 2; Komisjoni

Teadaanne 2016/C 214/04, C 4.4.6.)

66. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada ilmastikuolusid, mis takistasid

lennu FR4763 Tallinnasse maandumise. Kostja tugineb järgmistele tõenditele: lisa 7 ja 8

(juhtumi raportid), lisa 9 ja 10 (kapteni ohutusraportid), lisa 11 (Underground ilmateade),

lisa 12 (METAR/SPECI teade). Samuti on kostja esitanud Tallinna Lennujaama kirja

29.09.2025 menetlusdokumendi lisana 2, millega soovib tõendada takistuse ilmnemist

lennurajal.

67. Kohus tuvastab, et lisa 7 ja 8 on kostja juhtumiraport, mis on lennuettevõtja sisemine

dokument, mis kajastab tema endapoolset hinnangut toimunud sündmustele ning millel

Tsiviilasi nr 2-24-18084

puudub iseseisev tõendusväärtus. Lisa 9 ja 10 on kapteni ohutusraportid, kus kapten

kirjeldab lennuolusid järgmiselt: „Me viisime läbi ILS lähenemise RWY08. TLL

lähenemissüsteem teavitas meid SIGMET-st, kus prognoositi tugevat turbulentsi SFC-

4000FT. Lähenemine toimus mõõduka kuni tugeva jäätumise tingimustes, väga tugeva ja

puhangulise tuulega. Me seadistasime A/C varem stabiilseks lähenemiseks. A/C oli

stabiliseeritud üle 1000 jala AGL. 1000 ja 500 jala vahel kogesime tugeva puhangulise

tuule ja kiire kiiruse muutumisega üle 30KTS. Puhangulise tuule tõttu muutus A/C

ebastabiilseks ja ma otsustasin teha Go Around’i. Pärast ringi sõitmist teatas TLL

lähenemissüsteem, et RWY08 on järgmise 30 min jooksul suletud jää eemaldamise tõttu

RWY-lt. Selle teabe ja meteoroloogiliste tingimuste põhjal otsustasime ümbersuundumise

kasuks. Kohus möönab, et kapteni ohutusraport annab vahetu ülevaate lennu käigus

valitsenud tingimustest ning on usaldusväärne allikas piloodi otsustusprotsessi hindamisel.

Samas ei sisalda raport sõltumatuid meteoroloogilisi andmeid ega kinnita, et viidatud

ilmastikuolud olid sellise ulatuse või intensiivsusega, mis välistanuks maandumise.

68. Kostja tugineb eelkõige sellele, et Tallinnasse lähenemisel väljastati hoiatusena SIGMET-

teade tugeva turbulentsi kohta. Selline viide sisaldub kapteni ohutusraportis, kuid kohus

märgib, et SIGMET-teadet ennast ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei ole võimalik

kontrollida selle sisu, kehtivusaega ega geograafilist ulatust. Kohus märgib, et kohtule ei

ole esitatud lisa 11, millele kostja on viidanud. Lisa 12 on METAR/SPECI teade, mida

lennumeteoroloogiajaam edastab kostja sõnul erakorralisena ilma ootamatul ja olulisel

muutumisel. Kostja selgituste kohaselt nähtub teatest, ajavahemikus 14-15 UTC olid

ennustatavad tuulepuhangud 26-30 sõlme. Kostja ei ole selgitanud, kuidas neid andmeid

tuleks tõlgendada ega toonud välja, millistest teate osadest ta need järeldused teeb. Kohus

märgib, et meteoroloogiliste koodide tõlgendamine ei kuulu kohtu pädevusse ning tõendi

sisu ja tähenduse peab kohtule arusaadavalt selgitama tõendi esitanud pool.

69. Kostja esitatud Tallinna lennujaama kirjast nähtuvalt kinnitas lennujaama

koordineerimiskeskuse vahetusejuht, et 17.03.2024 toimusid lennujaamas tavapärased

lennuoperatsioonid ning rajal ei olnud ametlikku sulgemist. Rajal viidi läbi keemiline

töötlus, mis kohtu arusaamist mööda maandumist ei takistanud. Lennuk suundus

kordusringile ja jäi ootele (holdingusse), mille järel otsustas kapten lennu ümber suunata

Riiga. Kohus leiab, et seega suunati lend ümber kapteni hinnangul valitsenud ebasoodsate

ilmastikuolude tõttu, mitte lennujaama piirangu tõttu.

70. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et lennu FR4763 maandumise

takistused olid määruse artikli 5 lg 3 tähenduses erakorralised asjaolud. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et ilmastikuolud olid sellised, mis oleksid objektiivselt

välistanud maandumise Tallinna lennujaamas. Seega ei saa erakorralisi asjaolusid

omistada ka lennule FR4764, mille hilinemine oli otseselt tingitud lennu FR4763

viivitusest.

71. Järgnevalt võtab kohus kokku hageja hüvitise nõuded. Määruse art 7 lg 1 punkt a kohaselt

on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 eurot.

Määruse art 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Artikkel 7 lg 4 sätestab, et vahemaid mõõdetakse

vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

72. Käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust hagiavalduse aluseks olevate lendude vahemaade

osas. Vahemaad ja nõuded on järgmised:

FR329 Treviso – Tallinn vahemaa on (1749 km) – 7 reisija nõuded, hüvitise määr 400

eurot;

FR2732 Berliin – Tallinn vahemaa on (1053 km) –1 reisija nõue, hüvitise määr 250 eurot;

FR4763 Milaano – Tallinn ja FR4764 Tallinn – Milaano (1832 km) – 4 reisija nõuded,

hüvitise määr 400 eurot.

73. Kohus on otsuse käigus käsitlenud kostja vastuväiteid hagile ning leiab, et kõigi hagis

nimetatud reisijate osas on hagejal õigus hüvitist saada. Seega on hagejal õigus saada

kostjalt hagiavalduses toodud lendude tühistamise või hilinemise tõttu hüvitist kokku

4650 eurot (400 eurot x 11 reisijat + 250 eurot x 1 reisijat). Kohus leiab, et hageja nõue on

põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4650 eurot.

74. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga (01.04.2025)

sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 349,31 eurot.

75. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

76. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2

sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

77. Hageja on viivist arvestanud alates nõudekirjade kostjale saatmisest. Hageja teavitas

kostjat 2024. aasta aprillist kuni oktoobrini esitatud nõuetest ning arvestas igalt nõudelt

viivist järgmiselt:

-

summas 800 eurot 28.10.2024 (dtl 139-152), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

800 euro suuruselt kahjusummalt alates 29.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

31,08 eurot;

-

summas 800 eurot 20.08.2024 (dtl 190-201), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

800 euro suuruselt kahjusummalt alates 21.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

57,85 eurot;

-

summas 1200 eurot 22.08.2024 (dtl 221-228), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 23.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

85,97 eurot;

-

summas 250 eurot 26.08.2024 (dtl 258-265), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

250 euro suuruselt kahjusummalt alates 27.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

17,58 eurot;

-

summas 400 eurot 27.08.2024 (dlt 271-278), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

400 euro suuruselt kahjusummalt alates 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

27,99 eurot;

-

summas 800 eurot 22.04.2024 (dtl 297-304), millest tulenevalt on hageja viivisenõue

800 euro suuruselt kahjusummalt alates 23.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

90,36 eurot;

Tsiviilasi nr 2-24-18084

-

summas 400 eurot 10.06.2024 (dtl 309), millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400

euro suuruselt kahjusummalt alates 11.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 38,48

eurot.

78. Kohus, kontrollinud hageja poolt esitatud viivise arvestust, loeb selle põhjendatuks ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 349,31 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §

113 lg-te 1 ja 2 alusel.

79. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

80. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhivõlgnevuselt 4650 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2025 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ning seejärel põhisummalt 4650 eurolt seadusjärgses

viivisemääras kuni kohustuse täitmiseni.

81. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb alates

02.04.2025 kuni otsuse tegemiseni välja mõista viivis summas 289,48 eurot (s.o

02.04.2025 – 30.06.2025 11,15%, päevade arv 90 ja 01.07.2025 – 02.11.2025, 10,15%

päevade arv 125). Samu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis

seadusjärgses määras alates 03.11.2025 kuni põhivõlgnevuse 4650 euro tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

82. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1).

83. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

84. Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 06.10.2025. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

õigusabikulud 1127 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale

õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) ajakuluga 8 tundi

ja 3 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi

toiminguid: kliendisuhtlus, hagiavalduse koostamine, tõendite analüüs ja

komplekteerimine – 2 tundi; kostja 05.05.2025 seisukohaga ja tõenditega tutvumine,

analüüsimine – 0,40 tundi; hageja 11.06.2025 seisukoha koostamine, tõendite kogumine –

2 tundi; hageja 29.09.2025 seisukohta ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,75

tundi; kostja 29.09 seisukoha ja tõenditega tutvumine, hageja seisukoha koostamine – 1,9

tundi.

85. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal,

et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

86. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Tsiviilasi nr 2-24-18084

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

87. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 595

eurot. Kohus leiab, et tegemist on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1 mõttes vajaliku ja

põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 484² sätestatust on põhjendatud kostjalt hageja

kasuks välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

88. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud 1127

eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud tunnihinnaga 140

eurot (käibemaksuta) ning menetlustoiminguid on tehtud ajakuluga 8 tundi ja 3 minutit.

Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada.

89. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et

arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot

(käibemaksuta).

90. Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 8 tundi ja 3 minutit. Hinnates ja

analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile

kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja

menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik.

91. Kohus määrab hageja menetluskulude kogusummaks 1742 eurot, mis koosneb riigilõivust

595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikuludest 1127 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

92. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

93. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-24-18084

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik