3-25-2487/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2487

Haldusasi

F.N-i kaebus Riigikantselei 27. juuni 2025. a kirja nr

18-5/25-01245-2 peale

Menetlusosalised

Kaebaja F.N

Vastustaja Riigikantselei

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta F.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta F.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2025. a

määrus muutmata.

3. Avaldada lahend pärast jõustumist tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 4 ning § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.N esitas halduskohtule 28. juulil 2025 kaebuse. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja

Riigikantseleile avalduse Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri

ametikohale kandideerimiseks. Kaebaja selgitas, et Riigikantselei 27. juuni 2025. a kirjaga nr

18-5/25-01245-2 ei saa kaebaja esitatud kandideerimisdokumente puudulikuks lugeda,

andmata võimalust puuduseid kõrvaldada. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna

asekantsleri ametikohale kandideerimiseks täiendavate dokumentide esitamise kohustust ei

saanud Eesti Ekspressis avaldatud töökuulutusest järeldada.

3-25-2487

2. Halduskohus jättis 28. augusti 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus

märkis, et kaebaja kirjeldab kaebuses küll Riigikantseleile etteheidetavat tegevust, ent ei ole

väljendanud selget nõuet ega eesmärki (HKMS § 38 lg 1 p 5). Kuna kohus lahendab asja

üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, tuli kaebajal seega

esitada selgelt väljendatud nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Samuti pidi kaebaja esitama

konkreetsed asjaolud ja väited, millal, kus ja kes väidetavalt ebaõige tegevusega kaebaja

õigusi rikkus (mis

konkursile ja millal kaebaja kandideeris, millal esitas kandideerimisavalduse) (HKMS § 38 lg

1 p 7). Kaebajal tuli lisada kaebusele Riigikantselei 27.06.2025 kiri (HKMS § 39 lg 1 p 3).

Kohus nentis, et esitanud kaebuses olid kaebaja väited üldsõnalised. Samuti tuli kaebajal

tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohus märkis, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud

tähtpäevaks võib ta tagastada kaebuse selle esitajale.

3. Kaebaja esitas 30. augustil 2025 kaebuse täienduse. Kaebus taandub kaebajale saadetud

dokumendi resolutsioonile. Kaebaja edasine kandideerimisprotsess lõppes ning täiendavate

lisade esitamise võimalust komisjon kaebajale ei andnud. Kohus saab ise vajaliku dokumendi

vastustajalt välja nõuda.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 9. septembri 2025. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel (kaebuse puudused kõrvaldamata) ja riigilõivu 20 eurot.

Kaebusest ei saa selgelt järeldada, mis on kaebaja nõue või mida ta soovib oma kaebusega

saavutada. Samuti pidi kaebaja kirjeldama lähemalt oma õiguste väidetava rikkumise

asjaolusid ning lisama kaebusele tema õigusi väidetavalt rikkunud haldusorgani kirja. Kaebaja

sai kohtu 28. augusti 2025 määruse kätte 30. augustil 2025, kuid ei ole kaebuse puudusi kohtu

antud tähtpäevaks kõrvaldanud.

Kaebaja ei ole täiendatud kaebuses välja toonud, milline on tema nõue seoses Riigikantselei

vaidlusaluse kirjaga. Kaebaja märkis kaebuse täienduses lakooniliselt, et „Kaebus taandub

minule saatetud dokumendi resolutsioonile.“ Sellest nähtub küll, et kaebaja on aru saanud, et

tal tuleb kaebust täiendada ja oma nõue selgelt välja tuua, ent ta ei ole seda puudust

kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja kohtule oma õiguste väidetava rikkumise asjaolusid

kirjeldanud. Sellises olukorras pole põhjendatud kaebust veelkord käiguta jätta, et selgitada

kaebajale uuesti kaebuse puudusi. Kohus saab lahendada kaebuse üksnes kaebuses nõutud

ulatuses ja tal ei ole võimalik määratleda kaebuse nõuet kaebaja eest. Tegemist on puudusega,

mis takistab asja läbivaatamist.

Kui ka oletada, et kaebaja eesmärgiks võib olla üksnes tema suhtes asekantsleri konkursil

osalemisel toimunud väidetava menetlusliku rikkumise tuvastamine, tuleb arvestada HKMS §

45 lg-s 2 sätestatud piirangutega, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei

anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik

kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ehk teisisõnu peab kaebajal olema kaebuse

esitamiseks põhjendatud huvi (nt RKHK 14.10.2024 määrus nr 3-23-1578/29, p 8). Selline

huvi saab olla kas preventiivse (ennetava) või rehabiliteeriva (heastava) iseloomuga (RKHK

14.02.2023 määrus nr 3-22-721 p-d 10 ja 11). Kohus ei näe teadaolevatel asjaoludel, et tuleks

pidada tõenäoliseks kaebaja kirjeldatud juhtumi kordumist suhtluses haldusorganiga ning

selle ennetamise vajadust. Heastava tuvastamisnõude esitamine on lubatav, kui toimunud riive

2(3)

3-25-2487

on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (RKHK 14.02.2023 määrus nr 3-22-

721/16, p 11). Kaebaja ei ole selgitanud ja kohus ei näe, et kaebaja kirjeldatud võimalik

formaalne menetlusnõuete rikkumine konkursil, kus kaebajal ei olnud muudel põhjustel

võimalik valituks osutuda (vt määruse p 7), saaks tema subjektiivseid õigusi intensiivselt

riivata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse

tühistamist.

Põhjendatud huvi seisneb asekantsleri kohale kandideerimises.

Kinnipidamisasutuse tingimuste pärast on kaebaja haavatavas olukorras ja ei saa seetõttu

nõuetekohast dokumentide pakki koostada. Põhiseadusega on vastuolus see, kui tahtliku

kuriteo toime pannud isikut ei võeta teenistusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus on õiguspäraselt kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjusel,

et kaebus esitatud kujul ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele määras, mis

oleks võimaldanud seda menetleda.

7. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et kaebusest ei olnud võimalik järeldada, mis

on kaebaja nõue ja mida ta oma kaebusega soovitab saavutada. Samuti ei kirjeldanud kaebaja

konkreetsemalt õiguste väidetava rikkumise asjaolusid ega lisanud kaebusele tema õigusi

väidetavalt rikkunud haldusorgani kirja. Neid puuduseid ei kõrvaldanud kaebaja ka pärast

seda, kui kohus andis selleks tähtaja. Tegemist oli puudustega, mis ei võimaldanud kaebust

esitatud kujul menetleda.

8. Asjaolu, et kaebaja esitas vaidlustatud kirja alles ringkonnakohtule, ei muuda

halduskohtu määrust õigusvastaseks. See kiri oleks tulnud esitada halduskohtule. Halduskohtu

määruse tegemise ajal polnud puudused kõrvaldatud ning määrus oli seega seaduspärane.

9. Kaebaja pole määruskaebuses toonud välja, miks ta ei saanud kaebuses esinenud

puuduseid kõrvaldada halduskohtus.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)