2-25-5863/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.
Legislator headnote
AI generated2-25-5863/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. novembril 2025 Jõhvis
Tsiviilasja nr
2-25-5863
Tsiviilasi
Bondora AS hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
11 824,13 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg,
e-post menetlus.bondora@lindeberg.legal
Kostja: K. S. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post
XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista K. S.lt Bondora AS kasuks välja põhivõlgnevus 10 556,75 eurot,
sissenõutavaks muutunud viisis 90,30 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (10 556,75 eurot) alates 16.04.2025
kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud kostja K. S. kanda.
4. Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 1387 eurot.
5. Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1
teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni.
6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on
TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud
ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb
esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi
taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse (dtl 2-6) K. S. vastu
võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte vahel 23.07.2024
sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4763788 tulenev põhivõlgnevus 10 556,75 eurot, viivis
hagiavalduse esitamiseni summas 90,30 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas
tekkinud menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4
menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagiavaldusest nähtuvalt väljastas hageja 23.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4763788,
alusel kostjale samal päeval krediidisumma 12 200 eurot. Laenulepingu eritingimustes
leppisid pooled kokku, et krediidi kogusumma on 12 971 eurot, millest on arvestatud maha
lepingu sõlmimise tasu 771 eurot, kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega
ning mille kostja peab tasuma. Lepingu kohaselt oli intress 24,99% aastas, haldustasu 4%
aastas, viivis 24,99% aastas ja krediidikulukuse määr 39,53%. Sõlmiti tähtajaline leping
kestusega 60 kuud ja krediit tuli tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel, esimene
tagasimakse tuli teha 19.08.2024 ja viimane tagasimakse tuli teha 18.07.2029.
Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat tagasimaksmise kohustust, jättes
tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset. Hageja hoiatas kostjat 20.02.2025 (dtl 26-29),
et ütleb laenulepingu nr 4763788 üles, sest kostja võlg 1388,68 eurot ületas maksetähtaja
20.02.2025. Hageja andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks.
Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 19.03.2025. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles hageja
lepingu 20.03.2025 üles (dtl 30-33).
Hageja on märkinud, et peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja
lihtsus) mõistlikuks esitada nõue viisil, et ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise
põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh
ka isegi mitte seadusjärgset), ei nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja
haldustasu). Hageja selgitab, et kostja on hagejale laenulepingu alusel tasunud laenumakseid
kokku summas 1643,25 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Hageja on
esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras ning hageja viivisenõue on 90,30 eurot, viivist
on arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.
2. Viru Maakohus võttis 20.05.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale
hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi
menetlusse võtmise määruse kostjale edasiandmiseks kätte allkirja vastu K. S. elukaaslasele
27.05.2025 kostja elukohas.
3. Kostja 01.06.2025 vastusest hagiavaldusele (dtl 59-64) selgub, et K. S. võttis Bondora AS-
lt laenu 12 200 eurot. Laenu võttis ta selleks, et tasuda juba varasemalt võetud 20 000 euro
suurust laenu ning laenu saamiseks edastas ta oma konto väljavõtted. Tema sissetulek oli
1000 eurot ning tagasimakseteks määrati 480 eurot, mis oli talle juba esialgselt võimatu
tasuda. Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Tunnistab, et võttis tol hetkel
vastutustundetult laenu, kuid selgitab, et tema peres kasvab 3 last ja naine kurtis
rahapuudusele. Mõtles, et nende rahade eest tasub laenu, kuid tal ei õnnestunud laenusid
kustutada. Nüüd on ta töötu ja tal puudub sissetulek, ainsaks sissetulekuks on töökaotuse
toetus 370 eurot Töötukassa poolt. Avaldab, et saab tasuda 10 eurot kuus.
4. Kohus koostas 07.08.2025 kohtunõude, milles andis hagejale tähtaja 10 päeva alates
kohtunõude kättesaamisest esitada kohtule tõendid kostja krediidivõimelisuse kontrollimise
kohta vastavalt hagiavalduses märgitule.
5. Hageja 21.08.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 72-74) selgub, et hageja on kostja
krediidivõimelisuse hindamist hagiavalduses juba selgitanud ning hageja jääb samale
seisukohale. Lisaks esitas hageja kohtule uuesti määratud tagasimaksed (dtl 75-76).
6. Kohus tegi 29.08.2025 kohtunõudega pooltele ettepaneku esitada kohtule hiljemalt
30.09.2025 kompromissleping ning selgitas kostjale, et kompromissi mitte sõlmimisel tuleb
kostjal kohtule hiljemalt 30.09.2025 teatada, kas ta on nõus tsiviilasja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Samuti tõi kohus välja, et kui pooled ei esita kohtu poolt antud tähtaja
jooksul kompromissi ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tuleb kõik
avaldused ja dokumendid esitada hiljemalt 14.10.2025 ja kohtuotsus tehakse avalikult
teatavaks kohtu kantselei kaudu 03.11.2025.
7. Hageja andis 14.10.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 81- 87) teada, et hageja on püüdnud
kostjaga kompromissläbirääkimisi pidada ja edastanud kostjale sel teemal korduvalt e-kirju,
kuid kahjuks ei ole kostja hagejale vastanud. Lisaks esitas hageja kohtule täiendatud
menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja
menetluskulud 547 eurot ja riigilõivu 840 eurot. Hagejat esindas menetluses Advokaadibüroo
LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kelle õigusabi kulu hõlmab 11.04.2025
hagiavalduse koostamist 1 tund summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja
menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt
nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot,
14.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas
55,50 eurot, 21.08.2025 kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja
kohtunõudele vastamine kokku 1 tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025
kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas 25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine
2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte kuni 14.10.2025 esitatud
seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta
menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus põhjendab enda seisukohti
alljärgnevalt.
9. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis 23.07.2024 Bondora AS-ga
krediidilepingu nr 4763788. Kohus leiab, et antud leping tuleb kvalifitseerida
tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest hageja on majandus- või kutsetegevuses
tegutseva krediidiandjana andnud krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja
majandustegevust.
10. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi
kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue
kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli
23.07.2024 lepingu sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.05.2024) 16,65%. Kohus
leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,53% VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära
ei ületanud (3*16,65=49,95%) ja sel põhjusel ei ole leping tühine.
11. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast tuleneb, et tarbijakrediidilepingute puhul peab
kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet
järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud
(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46).
Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034
lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise
kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus)
(RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj).
Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase
hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle
teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus
kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit,
sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist
ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike
hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,
tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi
lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,
lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks
kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te
3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija
krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.
Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on
leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama,
et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,
2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga
tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate
andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus
juhib tähelepanu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste
täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vaidluse korral krediidiandja.
Kostja tunnistab vastutustundetult laenu võtmist, lisades, et võttis laenu teise laenu tasumiseks
ning laenu saamiseks edastas Bondora AS-ile enda konto väljavõtted, millest nähtus tema
sissetulek 1000 eurot. Tema peres kasvab 3 last ja talle oli juba esialgselt võimatu 480 euro
suurust tagasimakset tasuda, kuid Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Hagiavalduses
on aga märgitud, et hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus selle
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas oma
pangakontoväljavõtted. Samuti on märgitud, et hageja kontrollis kostja tegelikku
maksevõimet (sh riskihindamist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks
lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Sealhulgas võttis hageja analüüsimisel arvesse kostja
sissetulekute suurust ja regulaarsust, varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist,
kostja ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid jne. Samuti kasutas hageja teabe kogumiseks
asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Vaatamata eeltoodule on
hageja hagiavalduses menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus)
pidanud mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik kostja poolt tehtud senised
maksed lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu algusel kostja kasutusse
antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu
ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh
sissenõudmiskulusidd ja haldustasu).
Käesoleval juhul on hagiavalduses küll märgitud, et hageja analüüsis kostja laenuvõimet ja
veendus selle tulemusena, et tarbija on laenuvõimeline. Samas ei ole hageja vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule
mitte ühtegi tõendit, seda isegi mitte kohtu palvel. 07.08.2025 kohtunõudes andis kohus
hagejale võimaluse esitada kohtule kõnealused tõendid, mille alusel kostja vastavalt
hagiavalduses märgitule kostja krediidivõimelisust kontrollis. Hageja jäi 21.08.2025 esitatud
vastuses punktis 2.2. (dtl 73) samale seisukohale, et hageja on kostja krediidivõimelisuse
hindamist juba eelnevalt hagiavalduses selgitanud ning ei esitanud kohtule vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks endiselt ühtegi tõendit.
Kohus rõhutab, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt krediidiandjast
hageja. Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised
asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja
vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud.
Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama,
millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja
tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, nagu on leidnud Riigikohus
(RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17).
Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS
§ 4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid
hagejale ei võlgne.
12. Hageja on palunud mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitanud, et on oma
nõude menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitanud viisil, kus loeb kõik senised maksed
tehtuks põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kohus lähtub sellest,
olles hageja nõude piiridega seotud ning arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla
katteks.
Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr B4763788 alusel 23.07.2024 laenu 12 200 eurot ning
kostjalt toimus laekumisi kokku summas 1643,25 eurot, seega on kostja põhivõla nõue
summas 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25). Antud hetkel pooled selle asjaolu üle ka ei
vaidle.
13. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
Hagiavaldusest nähtuvalt ütles hageja kostjaga lepingu üles 20.03.2025 ning kostja ei ole
sellele vastu vaielnud. 23.07.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 4763788 üldtingimuste punkt
13.1. kohaselt on krediidiandjal võimalus krediidileping igal ajal ette teatamata üles öelda ja
nõuda tasumata krediidi kogusumma viivitamatut tasumist koos kogunenud intresside, tasude
ja muude kuludega mh punktis 13.1.1 sätestatud tingimustel. Punkt 13.1.1. kohaselt: „Klient
on täielikult või osaliselt makseviivituses vähemalt kolme (3) Maksegraafiku kohase
järjestikuse maksega ja Krediidiandja on edutult andnud tasumisele kuuluvate summade
tagasimaksmiseks vähemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva pikkuse lisatähtaja koos
teatega, et Krediidiandja lõpetab Krediidilepingu, kui viivituses olevaid summasid ei tasuta“
(dtl 11).
Hageja selgituste kohaselt jättis kostja täielikult tasumata 2024. aasta detsembrikuu ning
2025. aasta jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu osamaksed. Kuna kostja oli juba võlgnevuses
kolme järjestikuse kuu osamaksete tasumisega, siis saatis hageja kostja e-posti aadressile
XXX 20.02.2025 laenulepingu nr 4763788 ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale
viimase 30-päevase ajapikenduse kõigi kohustuste täitmiseks. Teade loeti kohaletoimetatuks
kolm päeva pärast kirja saatmist. Ülesütlemise hoiatuses anti võla tasumiseks aega kuni
19.03.2025. Hageja saatis kostja e-posti aadressile 20.03.2025 laenulepingu ülesütlemise
teavituse kuna kostja jättis oma võla hoolimata korduvatest teadetest ja lisatähtaegadest
tasumata. Nimetatu vastab VÕS § 416 lg-le 1. Teisisõnu olid antud juhul täidetud muud
ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.
Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et hageja ütles 20.03.2025 pooltevahelise lepingu kehtivalt üles
ning tal on ülesütlemise tagajärjena õigus nõuda hagejalt kogu lepingu järgse põhivõla
tasumist VÕS § 416 lg 1, § 108 lg 1 ja § 195 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui lepingupool
võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad
lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni
tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et kostja tasumata põhinõude
suurus on 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25) ning leiab, et selles osas tuleb hagi rahuldada
ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus.
14. Hageja on palunud lisaks põhivõlale mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis
seadusjärgses määras summas 90,30 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi
esitamiseni ehk perioodil 20.03.2025 - 16.04.2025 ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt alates
hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni
kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et 20.03.2025 oli seadusjärgne viivisemäär
11,15% ning seadusjärgne viivisemäär ei ole antud juhul kõrgem lepingus kokku lepitud
viivisemäärast (24,99% aastas). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega.
Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista viivis 90,30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue ka osas, milles
hageja on palunud kohtult mõista kostjalt tema kasuks välja edasiulatuv seadusjärgne viivis
põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
15. Kohus märgib, et kostja on vastuses hagiavaldusele toonud välja, et saab tasuda
võlgnevust 10 eurot kuus. Kohus selgitab kostjale, et pooltele anti kompromissi sõlmimiseks
tähtaeg kuni 30.09.2025 (dtl 78), milles raames oleksid pooled saanud kokku leppida, et
kostja tasub temalt välja mõistetud summa maksegraafiku alusel. Pooled aga kokkuleppele ei
jõudnud. Kui kohus rahuldab hagi, siis ta mõistab kogu võlgnetava summalt kostjalt välja,
maksegraafiku saanuks sõlmida vaid poolte kokkuleppel. Kohus märgib sedagi, et arvestades
põhivõla suurust, oleks maksimaalselt 10 euro suuruse osamaksena tasumise määramine vastu
hageja tahtmist hageja suhtes ebaproportsionaalne. Riigikohus on lisaks leidnud, et pelgalt
kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel ei ole aluseks hageja nõude täitmise
edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 17).
16. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude
jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg
1 alusel kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 547
eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu
ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja
lisa 1).
Kohtule esitatud täiendatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejat esindas menetluses
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg. Esiteks märgib kohus, et
hageja lepingulise esindaja tunnitasud 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja edaspidi 90 eurot
(ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka
Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude
nimekirjast nähtuvalt hõlmab õigusabi kulu 11.04.2025 hagiavalduse koostamist 1 tund
summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja
koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku
materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot, 14.08.2025 e-toimiku materjalidega
tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas 55,50 eurot, 21.08.2025
kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja kohtunõudele vastamine kokku 1
tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025 kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas
25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot.
Kirjeldatud toimingud on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud
aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust
arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista seega 840 + 547
= 1387 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud
puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Inna Kirsipuu