Legislator Case Law & Legislation
2-25-5863/7 AI generated

2-25-5863/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-5863/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Legislator headnote

AI generated

2-25-5863/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Keywords

AI generated
credit and loan fraud credit control consumer credit agreement free credit mortgage borrowing limit performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. novembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja nr

2-25-5863

Tsiviilasi

Bondora AS hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

11 824,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg,

e-post menetlus.bondora@lindeberg.legal

Kostja: K. S. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista K. S.lt Bondora AS kasuks välja põhivõlgnevus 10 556,75 eurot,

sissenõutavaks muutunud viisis 90,30 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (10 556,75 eurot) alates 16.04.2025

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja K. S. kanda.

4. Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 1387 eurot.

5. Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse (dtl 2-6) K. S. vastu

võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte vahel 23.07.2024

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4763788 tulenev põhivõlgnevus 10 556,75 eurot, viivis

hagiavalduse esitamiseni summas 90,30 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas

tekkinud menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavaldusest nähtuvalt väljastas hageja 23.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4763788,

alusel kostjale samal päeval krediidisumma 12 200 eurot. Laenulepingu eritingimustes

leppisid pooled kokku, et krediidi kogusumma on 12 971 eurot, millest on arvestatud maha

lepingu sõlmimise tasu 771 eurot, kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega

ning mille kostja peab tasuma. Lepingu kohaselt oli intress 24,99% aastas, haldustasu 4%

aastas, viivis 24,99% aastas ja krediidikulukuse määr 39,53%. Sõlmiti tähtajaline leping

kestusega 60 kuud ja krediit tuli tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel, esimene

tagasimakse tuli teha 19.08.2024 ja viimane tagasimakse tuli teha 18.07.2029.

Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat tagasimaksmise kohustust, jättes

tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset. Hageja hoiatas kostjat 20.02.2025 (dtl 26-29),

et ütleb laenulepingu nr 4763788 üles, sest kostja võlg 1388,68 eurot ületas maksetähtaja

20.02.2025. Hageja andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks.

Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 19.03.2025. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles hageja

lepingu 20.03.2025 üles (dtl 30-33).

Hageja on märkinud, et peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja

lihtsus) mõistlikuks esitada nõue viisil, et ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh

ka isegi mitte seadusjärgset), ei nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja

haldustasu). Hageja selgitab, et kostja on hagejale laenulepingu alusel tasunud laenumakseid

kokku summas 1643,25 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Hageja on

esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras ning hageja viivisenõue on 90,30 eurot, viivist

on arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.

2. Viru Maakohus võttis 20.05.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi

menetlusse võtmise määruse kostjale edasiandmiseks kätte allkirja vastu K. S. elukaaslasele

27.05.2025 kostja elukohas.

3. Kostja 01.06.2025 vastusest hagiavaldusele (dtl 59-64) selgub, et K. S. võttis Bondora AS-

lt laenu 12 200 eurot. Laenu võttis ta selleks, et tasuda juba varasemalt võetud 20 000 euro

suurust laenu ning laenu saamiseks edastas ta oma konto väljavõtted. Tema sissetulek oli

1000 eurot ning tagasimakseteks määrati 480 eurot, mis oli talle juba esialgselt võimatu

tasuda. Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Tunnistab, et võttis tol hetkel

vastutustundetult laenu, kuid selgitab, et tema peres kasvab 3 last ja naine kurtis

rahapuudusele. Mõtles, et nende rahade eest tasub laenu, kuid tal ei õnnestunud laenusid

kustutada. Nüüd on ta töötu ja tal puudub sissetulek, ainsaks sissetulekuks on töökaotuse

toetus 370 eurot Töötukassa poolt. Avaldab, et saab tasuda 10 eurot kuus.

4. Kohus koostas 07.08.2025 kohtunõude, milles andis hagejale tähtaja 10 päeva alates

kohtunõude kättesaamisest esitada kohtule tõendid kostja krediidivõimelisuse kontrollimise

kohta vastavalt hagiavalduses märgitule.

5. Hageja 21.08.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 72-74) selgub, et hageja on kostja

krediidivõimelisuse hindamist hagiavalduses juba selgitanud ning hageja jääb samale

seisukohale. Lisaks esitas hageja kohtule uuesti määratud tagasimaksed (dtl 75-76).

6. Kohus tegi 29.08.2025 kohtunõudega pooltele ettepaneku esitada kohtule hiljemalt

30.09.2025 kompromissleping ning selgitas kostjale, et kompromissi mitte sõlmimisel tuleb

kostjal kohtule hiljemalt 30.09.2025 teatada, kas ta on nõus tsiviilasja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Samuti tõi kohus välja, et kui pooled ei esita kohtu poolt antud tähtaja

jooksul kompromissi ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tuleb kõik

avaldused ja dokumendid esitada hiljemalt 14.10.2025 ja kohtuotsus tehakse avalikult

teatavaks kohtu kantselei kaudu 03.11.2025.

7. Hageja andis 14.10.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 81- 87) teada, et hageja on püüdnud

kostjaga kompromissläbirääkimisi pidada ja edastanud kostjale sel teemal korduvalt e-kirju,

kuid kahjuks ei ole kostja hagejale vastanud. Lisaks esitas hageja kohtule täiendatud

menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja

menetluskulud 547 eurot ja riigilõivu 840 eurot. Hagejat esindas menetluses Advokaadibüroo

LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kelle õigusabi kulu hõlmab 11.04.2025

hagiavalduse koostamist 1 tund summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja

menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt

nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot,

14.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas

55,50 eurot, 21.08.2025 kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja

kohtunõudele vastamine kokku 1 tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025

kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas 25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine

2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte kuni 14.10.2025 esitatud

seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus põhjendab enda seisukohti

alljärgnevalt.

9. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis 23.07.2024 Bondora AS-ga

krediidilepingu nr 4763788. Kohus leiab, et antud leping tuleb kvalifitseerida

tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest hageja on majandus- või kutsetegevuses

tegutseva krediidiandjana andnud krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja

majandustegevust.

10. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli

23.07.2024 lepingu sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.05.2024) 16,65%. Kohus

leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,53% VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära

ei ületanud (3*16,65=49,95%) ja sel põhjusel ei ole leping tühine.

11. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast tuleneb, et tarbijakrediidilepingute puhul peab

kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud

(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46).

Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034

lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus)

(RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj).

Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle

teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks

kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija

krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on

leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama,

et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus

juhib tähelepanu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vaidluse korral krediidiandja.

Kostja tunnistab vastutustundetult laenu võtmist, lisades, et võttis laenu teise laenu tasumiseks

ning laenu saamiseks edastas Bondora AS-ile enda konto väljavõtted, millest nähtus tema

sissetulek 1000 eurot. Tema peres kasvab 3 last ja talle oli juba esialgselt võimatu 480 euro

suurust tagasimakset tasuda, kuid Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Hagiavalduses

on aga märgitud, et hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus selle

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas oma

pangakontoväljavõtted. Samuti on märgitud, et hageja kontrollis kostja tegelikku

maksevõimet (sh riskihindamist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks

lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Sealhulgas võttis hageja analüüsimisel arvesse kostja

sissetulekute suurust ja regulaarsust, varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist,

kostja ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid jne. Samuti kasutas hageja teabe kogumiseks

asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Vaatamata eeltoodule on

hageja hagiavalduses menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus)

pidanud mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik kostja poolt tehtud senised

maksed lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu algusel kostja kasutusse

antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu

ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh

sissenõudmiskulusidd ja haldustasu).

Käesoleval juhul on hagiavalduses küll märgitud, et hageja analüüsis kostja laenuvõimet ja

veendus selle tulemusena, et tarbija on laenuvõimeline. Samas ei ole hageja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule

mitte ühtegi tõendit, seda isegi mitte kohtu palvel. 07.08.2025 kohtunõudes andis kohus

hagejale võimaluse esitada kohtule kõnealused tõendid, mille alusel kostja vastavalt

hagiavalduses märgitule kostja krediidivõimelisust kontrollis. Hageja jäi 21.08.2025 esitatud

vastuses punktis 2.2. (dtl 73) samale seisukohale, et hageja on kostja krediidivõimelisuse

hindamist juba eelnevalt hagiavalduses selgitanud ning ei esitanud kohtule vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks endiselt ühtegi tõendit.

Kohus rõhutab, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt krediidiandjast

hageja. Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised

asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja

vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud.

Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama,

millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja

tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, nagu on leidnud Riigikohus

(RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17).

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS

§ 4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid

hagejale ei võlgne.

12. Hageja on palunud mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitanud, et on oma

nõude menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitanud viisil, kus loeb kõik senised maksed

tehtuks põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kohus lähtub sellest,

olles hageja nõude piiridega seotud ning arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla

katteks.

Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr B4763788 alusel 23.07.2024 laenu 12 200 eurot ning

kostjalt toimus laekumisi kokku summas 1643,25 eurot, seega on kostja põhivõla nõue

summas 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25). Antud hetkel pooled selle asjaolu üle ka ei

vaidle.

13. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hagiavaldusest nähtuvalt ütles hageja kostjaga lepingu üles 20.03.2025 ning kostja ei ole

sellele vastu vaielnud. 23.07.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 4763788 üldtingimuste punkt

13.1. kohaselt on krediidiandjal võimalus krediidileping igal ajal ette teatamata üles öelda ja

nõuda tasumata krediidi kogusumma viivitamatut tasumist koos kogunenud intresside, tasude

ja muude kuludega mh punktis 13.1.1 sätestatud tingimustel. Punkt 13.1.1. kohaselt: „Klient

on täielikult või osaliselt makseviivituses vähemalt kolme (3) Maksegraafiku kohase

järjestikuse maksega ja Krediidiandja on edutult andnud tasumisele kuuluvate summade

tagasimaksmiseks vähemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva pikkuse lisatähtaja koos

teatega, et Krediidiandja lõpetab Krediidilepingu, kui viivituses olevaid summasid ei tasuta“

(dtl 11).

Hageja selgituste kohaselt jättis kostja täielikult tasumata 2024. aasta detsembrikuu ning

2025. aasta jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu osamaksed. Kuna kostja oli juba võlgnevuses

kolme järjestikuse kuu osamaksete tasumisega, siis saatis hageja kostja e-posti aadressile

XXX 20.02.2025 laenulepingu nr 4763788 ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale

viimase 30-päevase ajapikenduse kõigi kohustuste täitmiseks. Teade loeti kohaletoimetatuks

kolm päeva pärast kirja saatmist. Ülesütlemise hoiatuses anti võla tasumiseks aega kuni

19.03.2025. Hageja saatis kostja e-posti aadressile 20.03.2025 laenulepingu ülesütlemise

teavituse kuna kostja jättis oma võla hoolimata korduvatest teadetest ja lisatähtaegadest

tasumata. Nimetatu vastab VÕS § 416 lg-le 1. Teisisõnu olid antud juhul täidetud muud

ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.

Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et hageja ütles 20.03.2025 pooltevahelise lepingu kehtivalt üles

ning tal on ülesütlemise tagajärjena õigus nõuda hagejalt kogu lepingu järgse põhivõla

tasumist VÕS § 416 lg 1, § 108 lg 1 ja § 195 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui lepingupool

võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et kostja tasumata põhinõude

suurus on 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25) ning leiab, et selles osas tuleb hagi rahuldada

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus.

14. Hageja on palunud lisaks põhivõlale mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis

seadusjärgses määras summas 90,30 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni ehk perioodil 20.03.2025 - 16.04.2025 ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt alates

hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et 20.03.2025 oli seadusjärgne viivisemäär

11,15% ning seadusjärgne viivisemäär ei ole antud juhul kõrgem lepingus kokku lepitud

viivisemäärast (24,99% aastas). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista viivis 90,30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue ka osas, milles

hageja on palunud kohtult mõista kostjalt tema kasuks välja edasiulatuv seadusjärgne viivis

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

15. Kohus märgib, et kostja on vastuses hagiavaldusele toonud välja, et saab tasuda

võlgnevust 10 eurot kuus. Kohus selgitab kostjale, et pooltele anti kompromissi sõlmimiseks

tähtaeg kuni 30.09.2025 (dtl 78), milles raames oleksid pooled saanud kokku leppida, et

kostja tasub temalt välja mõistetud summa maksegraafiku alusel. Pooled aga kokkuleppele ei

jõudnud. Kui kohus rahuldab hagi, siis ta mõistab kogu võlgnetava summalt kostjalt välja,

maksegraafiku saanuks sõlmida vaid poolte kokkuleppel. Kohus märgib sedagi, et arvestades

põhivõla suurust, oleks maksimaalselt 10 euro suuruse osamaksena tasumise määramine vastu

hageja tahtmist hageja suhtes ebaproportsionaalne. Riigikohus on lisaks leidnud, et pelgalt

kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel ei ole aluseks hageja nõude täitmise

edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 17).

16. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 547

eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Kohtule esitatud täiendatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejat esindas menetluses

Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg. Esiteks märgib kohus, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasud 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja edaspidi 90 eurot

(ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka

Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt hõlmab õigusabi kulu 11.04.2025 hagiavalduse koostamist 1 tund

summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja

koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku

materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot, 14.08.2025 e-toimiku materjalidega

tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas 55,50 eurot, 21.08.2025

kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja kohtunõudele vastamine kokku 1

tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025 kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas

25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot.

Kirjeldatud toimingud on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud

aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust

arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista seega 840 + 547

= 1387 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud

puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Inna Kirsipuu