2-22-1248/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Neve Uudelt, Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1248

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi U.M-i vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Esvika Elekter apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

57 154,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts Esvika Elekter (registrikood

10166316), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaia

Kuusler ja vandeadvokaat Liisi Kents

Kostja U.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meris Velling

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2024 otsus muutmata.

2. Jätta aktsiaseltsi Esvika Elekter apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus aktsiaseltsi Esvika Elekter kanda.

4. Mõista aktsiaseltsilt Esvika Elekter U.M-i kasuks välja ringkonnakohtu

menetluskulud 1950 eurot (ilma käibemaksuta).

5. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Esvika Elekter tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2-22-1248

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Esvika Elekter (hageja) esitas 25.01.2022 Harju Maakohtule hagi U.M-i

(kostja) vastu kahjuhüvitise 52 921,22 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja 24.05.2000–04.02.2021 hageja juures ostujuhi

ametikohal. Äriühing EasyFit Insulation OÜ (edaspidi EasyFit) esitas hagejale 11.12.2020

arve 70 992 eurot ning 21.12.2020 arve 70 029,60 eurot prožektorite ning pikendusjuhtmete

komplekteerimise, märgistamise ja graveerimise teenuste eest. Hageja tasus arved ulatuses,

mida pidas turuhinnale vastavaks: 17 749,25 eurot esimese arve ja 35 235 eurot teise arve

alusel.

1.2. Hageja algatas sisejuurdluse, et välja selgitada tööde tellimise alused, tingimused ja

ostuprotseduuri järgimine. Juurdluse aruande järgi on kostja ilma volitusteta ning hageja

ostuprotseduuri rikkudes tellinud EasyFitilt suuremahulisi teenuseid hagejale kahjulikel

tingimustel ning teinud seda huvide konfliktis, kuna EasyFit on kostja lähikondsega seotud

äriühing.

1.3. Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju. 11.12.2020 arve kohta väljastatud

kreeditarve tasumise kohustus tekitab hagejale kahju 16 522,75 eurot ja 21.12.2020 arve kohta

väljastatud kreeditarve tasumise kohustus tekitab hagejale kahju 31 404,60 eurot. Kostja peab

hagejale hüvitama kokku 47 927,35 eurot. Hageja ei ole vaidlusaluseid arveid

käibemaksuarvestusse lisanud ja sisendkäibemaksu tagasi arvestanud. Seega on hagejal õigus

nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja on kasutanud õigusnõustaja abi

EasyFitile selgitamiseks, et vaidlusalused arved ei ole täies ulatuses põhjendatud. Sellega

seoses kandis hageja õigusabikulusid 1377,50 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja eitab töölepingu

rikkumist: EasyFit ei olnud küll hinnatud tarnijate koondtabelis, kuid teenuste tellimine ei

põhjustanud hagejale kahju, tehingutingimused olid optimaalsed ning tööd tehti õigeaegselt ja

nõuetekohaselt. Kostja selgituse järgi kooskõlastati EasyFitiga kokkulepitud hinnad hageja

juhatuse liikmega.

2.1. Tõendamata on, et teenuseid osteti üle turuhinna. Isegi kui saamata jäänud tulu oleks

nõutav, ei tekkinud hagejale kahju, sest EasyFit tasus kõik maksud seoses vaidlusaluste arvete

2-22-1248

ja tehingutega ning hageja sai käibemaksu tagasi; seega puudub õigus nõuda käibemaksu osas

hüvitist. Hageja õiguskulud seoses suhtlusega EasyFitiga ei ole mõistlikud.

2.2. Hagi on aegunud. Tööandja kahju hüvitamise nõue aegub TLS § 74 lg 4 järgi 12 kuu

jooksul alates hetkest, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle

hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja juhatus arutas vaidlusaluseid arveid juba 06.01.2021

koosolekul ning tuvastas võimaliku kahju ja sellega seonduvad asjaolud; seega algas

aegumine 07.01.2021 ning lõppes hiljemalt 06.01.2022. Hagi esitati 25.01.2022 ehk pärast

tähtaega. Kostja hinnangul ei olnud aegumine peatunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 15.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja töötas hageja juures ostujuhina ajavahemikul 25.05.2000–

04.02.2021. Kostja tellis hageja nimel EasyFitilt prožektorite komplekteerimise ning

pikendusjuhtmete komplekteerimise ja graveerimise teenuseid. EasyFit esitas hagejale

11.12.2020 arve 70 992 eurot ja 21.12.2020 arve 70 029,60 eurot. Arvetel näidatud tööd olid

osaliselt tehtud. Hageja tasus arved ulatuses, mida pidas turuhinnale vastavaks: 17 749,25

eurot esimese arve ja 35 235 eurot teise arve alusel. EasyFit väljastas mõlema arve kohta

kreeditarved ja nõudis lisatasu.

3.2. Hageja kehtestatud sisereeglite kohaselt tuleb üle 10 000 euro ostude puhul tarnija

eelnevalt hinnata ja kanda hinnatud tarnijate koondtabelisse; juhul kui tarnija pole hinnatud

tarnijate tabelis, tuleb küsida alternatiivseid pakkumisi hinna ja tingimuste kohta. Hageja

ostujuhi ametijuhend sätestab kohustuse pidada läbirääkimisi minimaalsete ostuhindade ja

optimaalsete tarnetingimuste saavutamiseks. Kostja ei küsinud enne EasyFitilt tööde tellimist

alternatiivseid hinnapakkumisi ega pidanud EasyFitiga hinnaläbirääkimisi madalama hinna

saavutamiseks

3.3. EasyFiti tarnijana hindamata jätmine oli formaalne rikkumine, millel ei olnud iseseisvat

kahjulikku tagajärge. Samas jättis kostja täitmata alternatiivsete pakkumiste küsimise ja

hinnaläbirääkimiste pidamise kohustuse ning seeläbi rikkus töölepingu tingimusi ja

lojaalsuskohustust. Rikkumine pandi toime hooletuse tõttu. Hageja tõendas, et sarnaseid töid

oli võimalik tellida teistelt isikutelt soodsama hinnaga.

3.4. Maakohus leidis, et hagi on aegunud. TLS § 74 lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju

hüvitamise nõue 12 kuu jooksul alates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. 06.01.2021 seisuga oli hageja teadlik

võimalikust kahjust, selle põhjusest ning võimalikust kahju tekitajast. 06.01.2021 toimunud

juhatuse koosolekul arutati vaidlusaluseid arveid; juhatuse liikmed ja kaasatud konsultant

pidasid arvetel märgitud hindu turuhinda ületavaks ning käsitlesid olukorda hagejale kahju

tekitamisena; samal päeval toimus kohtumine kostjaga, kus käsitleti EasyFiti tasu kujunemist

ning kinnitati ülehinnatuse muljet. Läbirääkimistele viitamine 2022. aasta jaanuaris ei

mõjutanud aegumist.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu oli 180 eurot (käibemaksuta), mis on arvestades vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat mõistlik. Kuni 31.12.2023 osutati õigusabi 48,85

tundi (koos käibemaksuga 216 eurot tunnis), alates 01.01.2024 7,3 tundi (koos käibemaksuga

2-22-1248

219,6 eurot tunnis). Kokku määras maakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

12 154,68 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Hageja ei vaidlusta kohtu järeldust kostja töölepingu rikkumise kohta, kuid leiab, et

maakohus eksis aegumist kohaldades, kui arvestas aegumise algust alates 07.01.2021.

06.01.2021 juhatuse koosolekul tekkis üksnes kahtlus arvete põhjendatuse osas, mitte

teadmine kahjust. Kahju ja selle tekitaja tuvastamiseks algatati sisejuurdlus, mille kokkuvõte

valmis 02.02.2021. Alles juurdluse tulemuste ja alternatiivsete hinnapakkumiste alusel sai

hageja piisavalt infot, et koostada edulootusega hagi.

4.2. Maakohus ei arvestanud, et kahju sai hinnata alles pärast krediteerimist ja turuhinna

võrdlust. Kahju ei seisne arvete esialgses summas, vaid turuhinda ületavas osas pärast

krediteerimist. EasyFit väljastas 11.02.2021 kreeditarved, millega arvete kogusumma vähenes

ligi 40 000 euro võrra. Seega ei saanud hageja 06.01.2021 seisuga teada kahju suurust ega

isegi kahju olemasolu. Lisaks oli vajalik koguda alternatiivseid hinnapakkumisi (saadud 19.–

21.01.2021), uurida tehingu asjaolusid ja hinnata, kas kostja tegevus põhjustas kahju.

4.3. Maakohus ei arvestanud, et aegumine peatus 13.01.2022 täiendava tähtaja andmise ja

läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 2 alusel. Hageja andis kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks

kuni 21.01.2022, pikendas seda 25.01.2022 ning kostja väljendas valmisolekut

kompromissiks. Seega ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled, kas maakohus kohaldas õigesti TLS § 74 lg 4, mille

järgi algab nõude aegumine ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Pooled on nõustunud maakohtuga, et

selle sätte kohaldamisel saab analoogia korras tugineda TsÜS § 150 lg-le 1, mille järgi algab

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik

kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohtupraktikas

on leitud, et kannatanu teadmine kahjust ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle

2-22-1248

tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille

kohus eeldatavasti menetlusse võtaks (RKKK 01.06.2016, 3-1-1-41-16, p 21).

10. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kahju suurus TLS § 74 lg 4 tähenduses ei saanud

selguda enne, kui EasyFit esitas detsembri 2020 kahele arvele kreeditarved seoses sellega, et

EasyFit ei olnud tegelikult kõiki arvel märgitud töid teinud. Hageja kahjuks TLS § 74 lg 4

järgi on see osa rahalisest kohustusest EasyFiti ees, mis ületas tellitud teenuse turuhinda.

Kreeditarvete väljastamisega leppisid hageja ja EasyFit kokku, et hageja rahaline kohustus

EasyFiti ees väheneb kokkulepitud ulatuses. Isegi, kui kahju suurus pärast kahju tekkimist

väheneb, tuleb kahjust teada saamist hinnata algse kahju tekkimise asjaolude järgi.

11. Rahaline kohustus hagejale tekkis sel hetkel, kui EasyFitiga sõlmitud lepingu alusel

muutus EasyFiti rahaline nõue sissenõutavaks. See toimus VÕS § 637 lg 3 järgi töö

valmimisest või VÕS § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Igal

juhul oli hageja rahaline kohustus EasyFiti ees tekkinud arve esitamise hetkeks. Kahjust teada

saamise mõttes ei oma tähendust see, kas rahaline kohustust pärast arve esitamist osaliselt

vähenes.

12. Maakohus leidis õigesti, et aegumine ei peatunud 13.01.2022 täiendava tähtaja andmise ja

läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 2 alusel. 13.01.2022 oli hagi juba aegunud ning

läbirääkimiste pidamine pärast hagi aegumist ei ennista aegumistähtaega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks

määrata kostja kulunimekirja alusel.

14. Kostja taotles 1950 euro hüvitamist, mis on tasu 9 tunni ja 45 minuti õigusteenuse eest

tasumääraga 200 eurot tund (lisandub käibemaks). Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal

otsuse ja kaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 8,5 tundi ja ülejäänud

menetlustoiminguteks 1 tund ja 15 minutit. Kolleegium leiab, et kostja esindaja tunnihind ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise esindaja ajakulu

on mõistlik ja põhjendatud.

15. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)